Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise
Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programmseletus) Aleksander Dargomõzski (1813 -1869). Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt kui mahult. Looming 1820 - 40 (demokraatlik liikumine (türannide kukutamine)). Loomingu teemad: kriitiline realism, sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldas ühiskonda). D.jutustab klasside vastuoludest (rikkad, vaesed). Need on elu poolt alandatud ja solvatud inimesed vastandades neid tühisele ja egoistlikule kõrgemale klassile. Loomingu suurema osa moodustavad laulud ja romansid (saavad aru ka lihtsamad inimesed). Uudsuseks inimese erineva kõneviisi jäljendamine meloodia tõusud, langused, tempod, rütmid, helitugevus, registrid. D. andis edasi muusikalisi portreid. Vokaal retsitatiivne (kõneline alul). Uued laululiigid: satiiriline laul (nalja, kritiseerivad), stseenid elust (pildikesed). Satiirinooled kõrgema seltskonna poole naer
armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad naised"( olustik ja tüübid lähtuvad vana lõbusa Inglismaa elust). Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesugused ühiskondlikud (seisuslikud ja varanduslikud) eelarvamused, normid ja keelud. Naeru ja nalja allikaks on eelkõige madalamast soost tegelased teenrid või talupojad. Vaimukas intriig, suur osa juhusel ja saatusel. Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku kantud armastustragöödia "Romeo ja Julia", milles lastakse armastusel võidutseda kahe perekonna suhteid tumestanud põlisvaenu üle
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit ...
· Peateos ,,Punane ja must" (1830) - kujutada elu nii nagu see on Sisu põhineb tõestisündinud lool Punane tähistab Julieni (peategelase) ja autori veendumusi, revolutsiooniideaale ning must tähistab revolutsioonile järgnenud reaktsiooni. On ka muid tõlgendusi: armastuse ja Julieni preestrikuue värvus, ruleti värvid, vere ja leina värvid jm) Julieni karakteris tõi välja erinevaid iseloomujooni neid vastandades · Uuenduseks oli tegelaste realistlik psühholoogiline analüüs · ,,Parma klooster" (1839) · Stiililt oli täpne, läbipaistev (selgesõnaline ja konkreetne), kirjeldusi vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega Gustave Flaubert · Oli prantsuse proosakirjanik · Sündis Ülem-Normanidias Rorenis · Armastas maaelu ja Pariis oli tema jaoks ebameeldiv · 1846
lavaefektideni. Tema lavastajaloomingus on olnud oluline koht folkloorsel ainesel. Tundub et sõltumata väljenduslaadist (ekspressiivne või füüsiliselt aktiivne, emotsionaalsetele massistseenidele rõhuv, psühholoogiliselt süvitsi minev jne) on Toominga lavastajakreedo on olnud läbi aegade kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades. Eesti teatriloo üks tähtlavastusi on Toominga lavastatud ,,Põrgupõhja uus vanapagan". Tammsaare romaani dramatiseeringu tegi lavastaja näpunäidete järgi O. Tooming. Oma lavastuses toonitas JT inimeste ahnuse ja omakspüüdlikkuse teemat. Väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsionaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile
kuritegevusele ja selle kaudu areneb üldine moraal. · Täidab ühiskonna tervise indikaatori funktsiooni: liiga madal kuritegevuse tase viitab liiga tugevale ühiskondlikule struktuurile tegemist on kivistunud ühiskonnaga, kus puudub võimalus indiviidi eneserealiseerimiseks. Liiga kõrge kuritegevuse tase viitab stabiilsuse puudumisele ühiskond laguneb, solidaarsustunne kaob. · Arendab ja tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet: ühiskonna seaduskuulekas osa ühendab oma jõud vastandades ennast kurjategijatele. Selle vastandamise kaudu areneb kollektiivne arusaam aususest ja korralikkusest ning hirm olla karistatud ja ühiskonnas tõrjutud. Konformism saavutatakse karistuse kaudu. Seega, on olemas teatav normaalne kuritegevuse tase, millest allapoole jõudes hakkaks kuritegevuse vastane võitlus vähendama ühiskonna arenguvõimalusi, kuid see ei tähenda, et kuritegevuse vastast võitlust poleks üleüldse vaja. Lihtsalt
Lõpp on aga traditsiooniliselt nukker, sest laevnik hukkub. A.Mickiewitz Mickiewitz oli Poola luuletaja. Loominguks sai ainet kodukandi peamiselt valgevene rahvapärimustest. ,,Ballaadid ja romansid" panid aluse romantismile Poolas. (Kui seni oli poola luules valitsenud valgustuslikklassitsistlik suund, siis antud luulekogus on autor varjamatult irooniline ratsionalismi ja kuiva teaduse suhtes, vastandades neile tunded ja armastuse.) S. Petöfi Petöfi oli Ungari luuletaja. Mässas senise klassikalisakadeemilise luulelaadi vastu. Tõi luulesse rahvaliku teema, mahlaka rahvalauliku kõnepruugi ja rütmi, kire ja avatuse. Igatses elada ja luua põledes.
teemat. Lavastuse väljenduslaad oli väga jõuline ja kujundlik. Mitmetasandilised kujundid, mis sageli võisid oma filosoofilises plaanis olla mõistetavad vähestele, mõjusid emotsinaalse ja visuaalselt köitva teatrimärgina kõigile vaatajatele. Ta pakkus oma lavastustega emotsinaalselt väga jõulisi massistseene ( ,,Kihnu Jõnn" ja ,,Rahva sõda"). Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja voorustes, neid sageli üsna silmatorkavalt vastandades ning teha seda võrdluses igavikuliste väärtustega. Teater peab teenima kõrgemaid vaimseid ideaale ja püüdluseid: teater on mööduv nähtus, mis tegeleb igaveste nähtustega. Totaalne teater, kõigi vahendite kasutamine, võimendatud sõnum. Tegelase tunnetamine kui näitleja sisemine vaimne teekond. Näitleja psühhofüüsiline tervik. Näitleja vägi. Läbiproovitud tehnikad ja viisid rolli loomiseks. Rolli loomisel kõige olulisem näitleja kujutlusvõime ja usk
Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes.
Albert Camus ,,Sisyphose müüt" Enesetapp, absurd, elu mõtte otsinguil, donzuanism, jumala olemasolu, Sisyphose müüt. [ -- ] ,,See on absurd," tähendab ,,see on võimatu", aga ka ,,selles on vasturääkivus". Kui ma näen, et keegi ründab külmrelvaga kuulipildujarühma, leian ma, et tema tegu on absurdne. Niisamuti võime absurdseks lugeda mõne kohtuotsuse, vastandades seda otsusele, mida faktid pealtnäha oleksid eeldanud. Absurdsus on seda suurem, mida suuremaks paisub vahe võrreldavate objektide vahel. Absurdsus sünnib võrdlusest. Ta tekib mingi situatsiooni ja mingi kindla realiteedi võrdlemisest, mingi teo ja maailma võrdlemisest, mis sellele teole ei vasta. Absurd on oma olemuselt lõhe. Ta ei ole ühes ega teises võrreldavas elemendis. Ta sünnib nende vastandamisest. Aru tasapinnal võib seega öelda, et absurd ei ole mitte inimeses
seisukohtadele, on sõnastatud Noor-Eesti III albumis, kõige selgemini Tuglase essees ,, Eduard Vilde ja Ernst Peterson" · Tuglas arvustas teravalt ning heitis autoritele ette vähest tähelepanu teoste ülesehitusele ja stiililisele ühtsusele. · Estetism, kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine. · Väljendasid selgesti ühiskondlikke, sealhulgas rahvuslikke ideid. · Uusromantism seadis esiplaanile kirjaniku subjektiivse, kujutuskiku nägemuse, vastandades nõnda realismi objektiivsele elukujutusele. Erines keerulisema maailmapildi ning modernsema väljendusviisi poolest. · Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst. Nikolai Triik · Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus. · Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest · Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast. Siuru rühmitus
Sancho on tema kannupoisiks, hobune on Rocinante ja oma südamedaami nimetab ta Dulcineaks. Üks naljakas seiklus järgneb teisele, teda mõnitatakse ja tehakse ta kulul nalja. Sancho kutsun teda Kuirva Kuju rüütliks. 9. Millest räägivad Shakespeare´i kuulsamad komöödiad? Nimeta 2-3 pealkirja. Tema elurõõmsad ja lüürilised komöödiad olid inspireeritud itaalia renessansinovellidest. Ta õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele ühiskondlikud eelarvamused, normid ja keelud. Tuntumad: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees". 10. Millistel teemadel on Shakespeare kirjutanud oma kuulsamad tragöödiad? Nimeta 3-4 pealkirja. Põhiliseks teemaks on tegelaste psühholoogiline keerukus surm, kõhklused, kättemaks, ülekohus. Tuntumad: ,,Hamlet ", ,,Romeo ja Julia", ,,Othello", Kuningas Lear". 11. Kirjuta lühidalt Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" sisust.
Richard Wagner (1813-1883) Lapsepõlv: Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud peale tema sündi, suri ta isa tüüfusesse. Peale seda hakkas ta ema koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga, kellega ta hiljem ka abiellus. 1814. aastal kolis Richardi ema koos lastega mehe juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu. 1821. aastal suri Richardi kasuisa. Haridus: 1820. aastal astus Richard pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ja sai sealt oma ladina keele õpetajalt mõningast klaveriõpetust. Peale kasuisa surma pandi Richard Dresdeni Kreuzschulesse. Sealsete õpingute eest tasus ta kasuisa vend. Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1831. aasta asus Wagner õppima muusikat Leip...
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
kära ei millestki”, “Windsori lõbusad naised”. Shakespeare’i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare’i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare’i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: “Romeo ja Julia” ja “Julius Caesar”. “Romeo ja Julias” ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes.
htm LOOMING Komöödiad Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. Need olid elurõõmsad ning rikkad lüürilistest varjunditest. Ta lähtus tihti itaalia renessansi novellide populaarsetest tegevusliinidest. Taustana kasutas Shakespeare loodust, mis elustas armastust. Just nimelt armastus oli dramaturgi komöödiates tähtsaim teema. Shakespeare kui humanist õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid ja nende armastuse vabadust, vastandades sellele mitmesuguseid ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. Armastajad moodustavad komöödia lüürilise osa, aga nalja, naeru ja huumori allikaiks on enamasti madalamast soost tegelased, näiteks talupojad või teenrid. Dramaturgi komöödiates leidub väga tõsiseid sotsiaalseid ja eetilisi motiive ning tagurlike maailmavaadete eitamist. Siiski ei suutnud need teosed küündida sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid.
seejärel kogu haritlaskonnas. · Tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. · Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. · Naeruvääristati skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikule ja perekondlikule päritolule. · Kuigi humanistide maailmavaade eitas kiriklikke arusaamasid, ei olnud nad ise usulise maailmavaate mõju alt täielikult vabaks saanud. · Seega võis humanistide seas kohata ka paavste. Humanism kirjanduses · Esimesteks uue maailmavaate väljendajaiks olid kirjanikud ja kunstnikud. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia" järgib kiriklikku kujutlust põrgust, puhastustulest
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut....................................................................
Seda vastandati valitsevalt kiriklik-skolastilisele teadusele. Humanism mõiste tuli kasutusele 15.-16. sajandil. Sellega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. Astuti vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimesele loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Naeruvääristati skolastikat, keskaja kunsti, rõhutati inimese väärtust vastandades seda seisuslikule päritolule. Kirjandus. Dante Alighieri. 14. saj. ,,Jumalik komöödia." Fransesco Petrarca koos Dante ja Giovanni Boccaccioga(,,Dekameron") itaalia kirjakeele rajaja. Leonardo Bruni Kirjutas Dante, Petrarca, Boccaccio, Aristotelese, Cicero elulood ja Firenze ajaloo. Lorenzo Valla Ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" kohe kirjutas traktaadi. Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile
eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid heroiline maastiku- ja ajalooline maal ning portree- ja aktimaal. 5. Missugune eelmise ajastu termin võeti kasutusele just klassitsismi ajastul ja miks? (lk. 269 viimane lõik) Termin ,,barokk" võeti kasutusele klassikalise stiili kõrgajal, et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. 6. Klassitsismiajastu perioodid. (lk. 267-268) Klassitsism stiilina tuli revolutsiooniliselt, vastandades ennast teravalt barokile ning seetõttu näeme selget vahet kahe ajastu vahel. Klassitsismiajastu lõppu on aga määrata vägagi raske. Ühelt poolt kasutasid ka romantismiajastu heliloojad samu vorme ja koosseise, mis klassikud, teisalt on Mozartil ja isegi Haydnil romantilisi teoseid ja koguni loominguperioode, rääkimata Beethovenist. Suuremad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. saj. lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult
kuidagiviisi korraldama, teatavas suunas mõjustama või teatavas mõttes tõhustama. Süsteemi näiteid tehnikast - elektrisüsteem Süsteemi näiteid infotöö valdkonnast - informatsioonisüsteem, kus info edastamisel nimetatakse elemendivahelist seost sideks (otseside, tagasiside). 2. Selgitada 1-2 lausega, mis on süsteemi emergentsus. Tuua näide süsteemist ja temas avalduvast emergentsusest vastandades süsteemi toimimist tema elementide iseseisva tomimisega, soovitav infosüsteemide vallast. Süsteemi emergentsus väljendub tõsiasjas, et süsteemi omadused ei taandu tema osiste omadustele. Süsteemi elemente ühendav suhestik on üks emergentsuse peamisi põhjustajaid.Süsteemi elemente ühendav suhestik on üks emergentsuse peamisi põhjustajaid. Mida keerukam süsteem on, seda väiksem on reeglina selle emergentsus. Teades näiteks infosüsteemi mõne osa nõudlusi, kuid mitte
Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil. Akademismile on iseloomulik tehniline meisterlikkus, tardunud vorm ja kujutatava elukaugus. akmeism ka adamism (esimese inimese Aadama nime järgi). Kirjandusmeetod, mis seab esikohale ürgse ja lihtsa elulaadi kujutamise, vastandades seda tsivilisatsiooni ja kultuuri ebaväärtustele ja pahedele. Akmeism tekkis 20. sajandi alguse Venemaal. Akmeistid propageerisid tagasipöördumist ürgse lihtsa eluviisi juurde. Nad vastandasid loodust ühiskondlikele väärtustele ning püüdsid muuta inimest paremaks temas ürgsete instinktide äratamise kaudu. Akmeistid ülistasid jõudu, sensuaalsust ja teisi ürgseid instinkte. Akmeismi esineb Johannes Barbaruse
Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub kujukalt Spinoza tunnetusteooria ratsionalism. Vastandades mõlemad intellektuaalse teadmuse liigid meelelisele teadmusele, alahindab Spinoza meelelise teadmuse ja 9 kogemuste tähtsust. Ta ei tunnista kogemust tõsikindla teadmuse allikaks. Ta ei näe kogemuses, praktikas tõesuse kriteeriumi. Ses suhtes on Spinoza ratsionalism teravam, järsem kui Descartes'i ratsionalism ( 2: 163-164). SPINOZA ATEISM
Romantism oli kunsti kuldajastu püriti eemale ühiskondlikust tõelisusest. Romantism ülistab isiksust, tema tundeelu, igatsusi, lootusi ja eriti nukrust. Põgenetakse olevikust, süvenetakse mineviku mälestustesse. Tugevaid tundeid äratab lootus. Ausse tõuseb piiranguist vaba loominguvabadus, meelelisus ning fantaasiarikkus kõik, mis on individuaalne ja kordumatu. Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu labasusest nad olid teistsugused ja saladuslikud. Kuna romantism on eelkõige tundeline kultuur, siis on ootuspärane lüürika esiletõus ning enamik suurimaid romantilisi kirjanikke on luuletajaid. Tuntuimad romantismiaegseid kirjanikud on näiteks Baudelaire, Kreutzwald, Lönnrot, vennad Grimmid ja Andersenid, George Gordon Byron, Aleksander Puskin, Heinrich Heine.
sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum. Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad
klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu. Näiteks romaanis "Rob Roy" on sellisteks rahvakangelaste Rob Roy, tema naise Heleni ja nende pooldajate, soti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega. Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. Ta on üks kirjaniku nn. " soti" romaane. Neis romaanides, milliste hulka kuuluvad "Waverley", " Puritaanlased", " Montrose'i legend" ja "Edinburgh' vangla", hargneb tegevus XVII sajandi teisel poolel ja XVIII sajandi algul. See oli vana, patriarhaalse Sotimaa hukkumise ja uue, kodanliku korra tekkimise ajajärk
värsimõõtudest ongi tema olemus. b) Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus:
kõrgperioodi. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, võib olla midagi, mis on püsiv. 24.Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Kirjanduslik materjal jaotatakse teatud silmatorkavate tunnuste järgi kirjeldatavatesse rühmadesse - zanritesse. Samas on igal zanril oma traditsioon - ajalugu, taustsüsteem, mis võimaldavad teadmisi struktureerida. 25.Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Tavaliselt defineeritakse seda vastandades eepikale ja dramaatikale. See on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse vormis. 26.Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Värsivorm, riim, meetrikat, kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon), tekst suhteliselt lühike ja kokkusurutud, eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad.
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõ...
Vt http://www.prisonexp.org ja http://zimbardo.socialpsychology.org Totaalsed institutsioonid: Erving Goffman (1961) - Piirid eluvaldkondade vahel puuduvad - Üks autoriteet - Range reziim - Formaalsed eeskirjad - Kollektiivsus - Individuaalsuse kadumine ja isiksuse allasurumine - Reaktsioonina totaalsusele luuakse oma sotsiaalne süsteem: Karistusasutused vastandavad end kuritegevusele, mille tagajärjel kinnipeetavad, vastandades end totaalse institutsiooni võimule, pöörduvad nende väärtuste poole, mille vastu on võim suunatud (Perovskaja, N. (2008) Kavatuse eritingimuste mõjusus. Tapa erikooli lõpetanud nelja noormehe elukäigu näitel. Eluloouurimus. Magistritöö. Vangla päevakava Vangla subkultuur: olemus ja tekkepõhjused - Vangla subkultuur käitumisviisid ja suhtumised väljendavad kollektiivset vastuseisu ametlikule korrale, normidele ja töötajatele.
arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub, subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. (nt inglise k it was necessary that he speak). Dünaamiline ja deontiline modaalsus moodustavad juurmodaalsuse e tegijamodaalsuse. Episteemilist modaalsust on tegijamoodalsusele vastandades nimetatud ka kõnelejamodaalsuseks. Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt verbide laskma ja pidama modaaltähendused on tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan kala>saan kala süüa>sain võimaluse kala süüa. Tegumood väljendab moodustajate grammatiliste suhete ja sematiliste rollide suhet. Nt seda, kas
S. Eliot, I. A. Richards, John Crowe Ransom, Cleanth Brooks ja Robert Penn Warren jt).Uuskriitika loobub täielikult tausta käsitlemisest ja vaatleb teksti nähtusena, mis eksisteerib tema enese pärast. Teksti analüüsiks kujundab ta välja eeskätt luule lähilugemise meetodi: teksti komponentide vaheliste keerukate suhete ja mitmetähenduslikkuste detailse ja peene analüüsi. Kirjandus on nende jaoks eriline allkeel, mille omadused määratletakse, vastandades neid teaduse ja tavakeele omadele. Sellest omakorda tuleneb, et uurimisel on eriti oluline sõnade, kõnekujundite ja sümbolite tähenduste ja vastastikuste suhete analüüs. Vene formalism ja uuskriitika seostuvad eeskätt oma aja kirjandusega ja kirjanduse üldjoontega, sel ajal kui vaimuloolased ja tekstianalüütikud tegelevad enam ajalooga. Vene formalistide eesmärk oli kirjeldada vaid tekstist lähtuvalt ja teadusliku täpsusega, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks
samastumisele on shamanism säilinud aastatuhandeid ja olnud oluliseks osaks ürgrahvaste kultuurist. 15 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS Liivo Niglas on seisukohal, et neenetsi kultuuris(nii igapäevases eluolus kui maailmapildis) on keskseks olendiks/elemendiks põhjapõder. Põhjapõtradega seostavad tundras elavad neenetsid suures osas oma minapildi, pidades end ,,tõelisteks inimesteks". Ning vastandades end ,,vähemtõelistele" külaneenetsidele (Niglas 1997; 2000). Liivo Niglas toetub seejuures Robert redfieldi maailmapildimääratlusele, mille kohaselt on ettekujutus enesest, inimolendi identiteet maailmapildis keskne arusaam (Redfield 1962; 270). Ka Niglas loeb üheks maailmapildi keskseks komponendiks kultuurikandjate enesemääratlust, inimolendi identiteeti (2000: 89). Kui vaadata tähelepanelikult, ei saa muidugi väita, et handi ja neenetsi kultuuri
2. KAPITALISM JA ÄRIEETIKA 2.1 Eetika ja majanduse seosed Tänapäeval ollakse valdavalt veendunud, et efektiivse majanduse peamiseks eelduseks on vaba turg ja ettevõtlus ning eraomand. Oma teoses " Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" leidis Max Weber, et rahva (ja riigi) majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus. USA-s toimunud suure majanduskasvu põhjusena tõi ta välja protestantismi (loov visa töö väärtuste suurendamiseks), vastandades Euroopas valitseva katoliikliku ellusuhtumise (loobumine, kasinus, maisest elust tagasitõmbumine). Kuna kapitalistlikus ühiskonnas sõltub ettevõtlus tarbija soovidest, stimuleerib see pakkuma paremat toodet odavama hinnaga. Pikemas perspektiivis tagab see ebaefektiivsete ja ühiskonnale vähemkasulike ettevõtete kadumise turult. Kapitalismiga kaasneva vabaduse tõttu peaks toimuma tehingud vaid juhul, kui nendest loodetakse kasu saada, seega välistavad teised turul osalejad (kes
Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. 21 Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes
"Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare õigustab nagu teisedki humanistid inimeste loomulikke tundeid, armastuse vabadust, vastandades sellele seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes
Multimeediaserveri olulisim komponent on kiire massmäluseade Mis seade võimaldab helistamist ja asukoha määramist? Nutitelefon Nutitelefoni OS ei ole GPS GPS seade võimaldab tuvastada asukohta satelliitide abil Kui palju info mahutab maksimaalselt 2-kihiline DVD plaat? 8,54 GB Välkmäluseade on nutitelefoni mälukaart Kuidas kantakse üle infosignaali? Elektromagnetlainete abil Kuidas saab võimalikuks mitme biti info ülekandmine faasimodulatsiooniga? Vastandades konkreetsele faasinihkele üle konkreetse numbrilise väärtuse kahendkoodis Miks on vaja, et BT seadmete võimsus oleks madal? Häirekindluse tõstmiseks Milline krüpteering on tõhusaim WiFi võrgu jaoks? AES Milline meetod aitab tõhusaimalt kaitsta WiFi võrku? WPA kasutamine RADIUS serveriga Milline standard ühildub IEEE 802.11g standardiga? IEEE 802.15.1 Mobiilseks andmesideks kasutatav protokoll on EDGE Milleks kasutatakse mobiilset IP'd
aga ei tähenda, et teisel juhul autor puudub. Tänapäeval pole see küsimus enam oluline. Vanasti tähendas autori puudumine kollektiivse, rahvaluule pärimust, autori olemasolu aga individuaalloomingut. Autor paiskab oma teose nö tuulde, kellelegi suunamata, eesmärgiga teenida selle abil raha autorikaitseseadus. Rahvaluule puhul pole tekst nii autori külge seotud. Jaan Bergmann kasutab 1878 esimest korda rahvaluule mõistet, vastandades seda autoriloomingule. Erineva kultuuritüübi kontekstis erinev tunnetus lugusid seostati kindla jutustajaga, laulikutel on oma laulud, mida teised ei esita. Lauliku/jutustaja ja koguja erinev tunnetus, erinevate rahvaluuleliikide puhul erinev tunnetus. Kui pärimusrühm, kes lugu tahab kuulda, puudub, siis lugu ei räägita. Samas on lugusid, mida esitatakse ainult jutustades, kusjuures teisi võidakse esitada ainult lauldes jne. Lugu kõneleb ennast jutustaja
! ! x y x y x y y x y x y elusõna!! ! ! ! ! ! x y x y VÄLTELISED VÄRSISÜSTEEMID Nagu silprõhulises luules, kujundavad ka VÄLTELISE e KVANTITEERIVA värsimõõdu värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita (pea)rõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid teistele (lühematele). Seega toimib vältelis-rõhuline või vältelis-silbilis-rõhuline värss. REGIVÄRSS Eesti kultuuri tähtsamaid varasid on esivanemate muistne regiluule. REGIVÄRSS on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. ! Nii-öelda klassikalise regimõõdu nõuded võib kokku võtta järgmiselt: ! ! *värsis on üldjuhul 8 silpi ! ! *pearõhuline pikk silp täidab värsitõusu (ega esine üldjuhul langustes) !
Teos sai vahelüliks saksa rahvaraamatu ja Goethe suurteose vahel. William Shakespeare · 15641616. · 36 näidendit · Lüürilised komöödida renessansi novellide populaarsetest süzeedest tihti; tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust. Valitsev teema ongi armastus. Tuntuimad ,,Tõrksa taltsutus", ,,Veneetsia kaupmees", ,,Suveöö unenägu", ,,Palju kära eimillestki". · Õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke tundeid; armastuse vabadust, vastandades ühiskondlikud eelarvamused, normid, keelud. · Huumorit, nalja, naeru toovad narrirollides madalat päritolu isikud teenrid, talupojad. Sarnasus Itaalia commedia dell'artega · Osad komöödidad loodud maskimängu zanris. · Kirjutas suure näidenditsükli ,,ajalookroonikad" toob esile võimuprobleemi. Kujutab Inglismaad hiliskeskajast kuni enda ajani välja. Saja-aastast sõda kaa. Võim, moraal,
· Toimus oluline hinnatõus niinimetatud hindade revolutsioon · Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta 3.2 Humanism ja renessanss Renessansi all mõistetakse antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi. Mõiste humanism tähistas ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis on inimene, mitte Jumal. Rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikkusele ja perekondlikule päritolule. 3.3 Saksa reformatsiooni algus Martin Luther oli teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli professor. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük. 31 okt. 1517a. olevat Luther naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa
Kaasaegne rühma- idenditeedi def: „Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata.” Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita. St me idendifitseerime end tihti teiste kultuuride/pärimuste kaudu, end võõraste/teistega vastandades. Idenditeedi-kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. „Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde.” (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. „Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon.” (Bauman).
Kaasaegne rühma-idenditeedi def: ,,Rühma-idenditeedist rääkides peetakse silmas neid tunnuseid, mis jäävad püsima rühma liikmete muutumisest hoolimata." Vastandamise printsiip on nii isikliku kui rühma idenditeedi üks põhijoontest. Kuna iseenesest ei ole võimalik ilma teisteta ettegi kujutada, ei saa mõtestada üht gruppi ilma mõne teise grupita. St me idendifitseerime end tihti teiste kultuuride/pärimuste kaudu, end võõraste/teistega vastandades. Idenditeedi-kontseptsiooni ja folkloori vahel on märkimisväärne seos. ,,Igasuguse idenditeedisüsteemi oluliseks tunnuseks on indiviidi usk enda kuuluvusest teatud sümbolite juurde, nende sümbolite väljenduste juurde." (Spicer). Suhe inimeste ja sümbolite (kultuurilised elemendid) vahel on oluline idenditeediküsimuses: maa, keel, muusika, tants, kangelased nt. ,,Folkloor on jagatud idenditeedi funktsioon." (Bauman)
kasutanud emotsionaalset mõjutamist. Ei leitud valetamist, lihtsustamist, subjekti vahetamist, 22 seoste loomist ega ka keelelist mõjutamist. Eerik-Niiles Krossi puhul seletab tema inimesest lähtuva argumendi kasutamist kõike paremini tema agressiivne valimiskampaania, kus ta ründas järjekindlalt ja tugevalt oma rivaali, Edgar Savisaart. Kross ründas Savisaart otseselt kui ka vastandades end temaga. Joonis 4 Joonis 4 hõlmab endas Andrus Ansipi demagoogiavõtete kasutamist valimiseelsel perioodil. Andrus Ansip oli tuginenud inimesest lähtuvale argumendile 6 korda, enamusele apelleerimist oli ta kasutanud ainult 1 kord. Emotsionaalset mõjutamist oli ta kasutanud 2 korda. Ansipi puhul ei leitud valetamist, lihtsustamist ega ka seoste loomist. Küll aga on Ansip kasutanud keelelist mõjutamist, mida ei leitud ei Savisaare ega Krossi puhul.
Igaüks meist konstrueerib ise tähenduse tulenevalt olemasolevast kogemusest, kuid meil pole võimalik aru saada teiste reaalsusest või teadmisest. Probleemid algavad siis, kui jõutakse äärmuslikku relativismi, kus igasugune teadmine ja uskumused kuulutatakse võrdväärseks. Selle lähenemise vastulaused. Esiteks on õpetajatel professionaalne kohustus rõhuda kasvatustöös teatud väärtustele nagu ausus ja õiglus vastandades need silmakirjalikkusele ja petmisele. Nii ei ole kõik ettekujutused ja uskumused võrdväärsed. Teiseks asjaolu, et on olemas universaalne teadmine nagu näiteks loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, arusaamad, kujunevad meil kõigil ühesugustena. Võgotski sotsiaalkonstruktivism. Võgotski seisukoha järgi vormivad sotsiaalne interaktsioon, kultuurilised mõjutegurid ja isiklik aktiivsus konkreetse isiku arengu ja õppimise
eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum. Romantiline koolkond astus välja valgustusajasturatsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. François-René de Chateaubriand Jean Jacques Rousseau Realism Kunstiline vool, mis sai alguse Prantsusmaal 1850ndatel, pärast 1848.aasta revolutsiooni. Realism sõi välja romantismi, mis domineeris Prantsuse kunstis ja kirjanduses 18.sajandi lõpust. Realismi eesmärk on erinevalt romantismi ülepakutusest näidata läbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
