tulemuste süstemaatilise registreerimise kaudu. Selle meetodi kasutamine eeldab seda, et sündmused peavad olema vaadeldavad, toimuma küllalt tihti ja peavad aset leidma küllalt lühikese perioodi jooksul. Küsitlus Andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil kas otse, telefonitsi, posti teel või arvuti vahendusel. Eeliseks on asjaolu, et info saadakse otse inimestelt. Küsitluse läbiviimise viisid: - struktueeritud – samade küsimuste esitamine vastajatele teeb vastused võrreldavaks - struktueerimata – erinevate küsimuste esitamine vastajatele ei tee vastuseid võrreldavaks kuid võimaldab uurida mõnda probleemi või nähtust sügavamalt. Küsimustik Eelised: aja- ja rahakulu on väiksemad kui intervjuude korral, andmeid lihtne töödelda, vastajate jaoks mugav ja tuttav meetod, kõikidele vastajatele esitatakse ühesugused küsimused, vastajad saavad valida vastamiseks sobiva aja.
populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui tähtis on televiisori olemasolu vastajatele, palusime vastajatel 5 pallisel skaalal anda hinne, kus 5 tähendab, et televiisori olemasolu on väga tähtis, ning 1, et pole üldse tähtis. Hinnangud on valdavalt neutraalsed, sest ülekaalus on 3-palline vastus. Nimelt 38 isikut kõigist vastanutest hindas 3-palliliselt. Vastused jagunesid väga võrdselt kõikide ülejäänud variantide vahel. Joonis 2. Televiisori olemasolu tähtsus (% kõigist vastanutest)
Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna
sõbrad alkoholi tarvitavad, vastasid peaaegu kõik, et iga nädalavahetus. Selgus, et põhimõtteliselt igal alaealiste peol tarbitakse alkoholi. Kõige sagedamini esinev vanus, kus esimest korda alkoholi tarvitati, oli 13-16 eluaastat. Kui vastajad pidid hindama enda alkoholi tarbimist, siis kõige rohkem vastati, et tarvitatakse mõõdukalt ja vähe. Oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei tarbi üldse või tarbivad rohkelt. Uurisime mis alkohoolne jook vastajatele kõige rohkem meeldib, nendeks olid rumm ja gin. Samuti tundsime huvi selle vastu, et kui küsitlusele vastanute kodus tähistatakse midagi, siis kas alkohol on alati laual ja vastused jagunesid kolmeks, kõige rohkem oli vastanuid, kes ütlesid, et vahepeal on aga oli ka neid kellel on alati alkohoolne jook laual tähistamiseks ja neid kellel ei ole kunagi. Meie püstitatud hüpotees, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju
vanuseks arvutati umbkaudu 23 aastat. Katsealuseid valiti põhimõtteliselt täiesti suvalises järjekorras, jäeti välja vaid need, kes olid silmnähtavalt alkoholi või mõne muu aine mõju all. Küsitlusele vastamise ,,auhinnaks" pakuti kuponge, millega sai antud kohast tasuta vett või mõnda karastusjooki. Duffi sõnul toimis taoline süsteem üsna hästi ning küsitletavad olid meeleldi nõus vastama. Antud meetod osutus valituks, kuna selle abil sai ligi korraga paljudele vastajatele ning samuti oli eelduseks see, et neile tagatakse anonüümsus, mida vastajad ka ise loomulikult soovisid. Ankeedi küsimuste hulka kuulusid näiteks küsimused peol käimise sageduse kohta, samuti kas ja kui palju nende sõpradest ja tuttavatest välja käies narkootikume tarbib, iseenda kokkupuuteid alkoholi, tubaka ja narkootikumidega lähiajal ja varem ning paljud muud. Peale küsimust, kas vastaja ise on kunagi üldse tarbinud illegaalseid
Uurimistöö Keila Kooli õpilane Birgit Tohvrel koostas uurimistöö maiustuste kohta. Uurimuse hüpoteesiks oli: ,,Noortele meeldivad maiustused ning nad ei tea nende kahjulikkusest." Birgit küsitles 78 inimest vanuses 11-18, kellest 32 olid poisid ja 46 tüdrukud. Küsimusele, kas nad peavad end magusa armastajaks, vastasid 65 jaatavalt ja 13 eitavalt. Tüdrukute hulgas oli magusa armastajaid rohkem. Seejärel uuris tüdruk, millist maiustust nad eelistavad. Kõige rohkem meeldis vastajatele shokolaad (23), millele järgnesid kommid(11), karemell(10), martsipan(6) ja lagrits(5). 12 noort väitasid, et neile ei meeldi ükski maiustus ning 11 eelistasid muud tüüpi maistusi kummikommid, jäätis, kohuke, moos, sefiir. Veel küsis Birgit, kas maiustused on kasulikud või kahjulikud. Suurem osa(49) arvasid, et need on siiski pigem kahjulikud. Nad põhjendasid seda väitega, et neis on palju suhkrut, mille liigtarvitamine on teadagi tervist kahjustav
Joonis nr 6. Tüdrukute spordialade mitmekesisus Suurem osa neidudest (66%) vastajat tegeleb spordiga, kokku üheteistkümne erineva alaga. Tüdrukute puhul võib täheldada ligi 33% suurust osa, kes ei tegele spordiga. Spordiga mitte tegelemise põhjuseks on peaaegu samad asjaolud, mis noormeestelgi, nimelt pole aega, viitsimist või tervis ei luba. Spordialadega tegeletakse eelkõige seltskonnaga koos olemise ja ala meeldib vastajatele. Tüdrukutele polnud nii väga tähtis hea füüsilise koormuse saavutamine. Treeningu eesmärkideks seati eelkõige kehakaalu normis hoidmine, mis on naissoo esindajate ehk kõige tähtsam mure läbi aegade olnud. Üllatavaks punktiks oli jõulihaste 15 tugevdamise eesmärk treeningutel, mida märgiti üsnagi palju tüdrukute poolt. Üldkokkuvõttes harrastatakse kõige sagedamini Korvpalli Klubi 7 ehk KK7, võimlemist SK
analüüsida ja jõuda selgusele, millest on stress tingitud. Selle tulemusena saab inimene teada allikad, kust probleem pärineb ning need likvideerida. 2. METOODIKA Katse viidi läbi Saku Gümnaasiumi 8.-9.-ndate klasside vahel. Valituks osutusid need klassid, kuna selles vanuses on õpilased juba analüüsivõimelised ja peaksid mõistma muusikateraapia kasulikkust. Katse toimus antud klasside muusikatundide ajal. Õpilased vastasid küsimustele paberkandjal ning kõik küsimused olid vastajatele kohustuslikud. Katses osales kokku 67 Saku Gümnaasiumi õpilast. Küsimustiku esimeses osas tuli vastata kolmele ,,jah" või ,,ei" küsimusele ning töö teises osas pakuti õpilastele kuulamiseks erinevaid muusikapalasid ja nad pidid kirjutama, millises olukorras nad neid lugusid kuulaksid ning milliseid emotsioone need tekitavad. Katse eesmärgiks oli õpilastele tutvustada muusikateraapiat ja selle põhiolemust
Kui nüüd mõelda mobiiltelefonide arengut aastates, siis muutub silm küll kirjuks aga kui hakata mõtlema kas nii oli, siis vastus on positiivne. Uurisin ka varasemaid küsitlusi, millest välja tõin ühe. Antud uurimistööd võiks jätkata umbes 5 aasta pärast. Ma olen 100% kindel, et nii vastused kui ka materjal oleks täiesti erinev. Seda uurimistööd saaks jätkata, kui vaadelda veel arvuteid, tahvelarvuteid, mp3, mp4 jne. Suured tänud kõikidele küsitluse vastajatele, minu uurimistöö juhendajale Meeli Keremile, kes aitas mul teemat valida ning arendada ning Siret Pärtlile, kes abistas usinalt vormistamisega. 10 LISA 1. KÜSIMUSTIK Tere! Ma olen Koeru Keskkooli 11-nda klassi õpilane Rannar Remmelgas. Viin läbi uurimistöö ,,Telefonide kasutamine Koeru Keskkooli 10-12. Klassis" ning teie saate mind aidata küsimustele vastates olles täiesti ausad ning anonüümsed. 1. Sugu (M / N) 2. Vanus
http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito3/artiklid/37oja.htm Millised on Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik? Ahto Oja SEI-Tallinn, Säästva Eesti Instituut, säästva ühiskonna programmi juhtJätkusu utlik arendamine on jätkuv dialoog erinevate maailmavaa dete ja väärtushinn angutega inimeste vahel selleks, et ka meie lapsed saaksid omi dialooge pidada. 1. Alguseks On lihtne öelda, et ilm on hukas. Palju raskem on seda arusaadavalt , usutavalt ja argumentee ritult tõestada. Mis võib tunduda hukutavana lähiajal, ei pruugi seda teps mitte olla sadade ja tuhandete aastate lõikes. Mõni kuulutab kurjalt, et kliima soojeneb, samavõrra on uskujaid, et kliima võib hoopis külmeneda, õigus võib olla mõlemal, sest saja- ja saja tuhande aastasi trende ei saa lihtsalt võrrelda. Kummal on õigus, seda näitavad järgmised millenniumid . Kui uskuda, et loodusseadu sed kehtivad, on siiski võimalik loodusseadu stest tuletatud keskkonnata sak...
viis tarbijat kulutavad nii nagu ikka. Majanduslanguse tõttu langesid järsult kinnisvarahinnad, suureneva tööpuuduse tõttu oli ettevõtetel paremad valikuvõimalused sobivaima töötaja palkamiseks, ostjail õnnestus kauba hinda alla kaubelda seal, kus varem ei tulnud see ehk kõne allagi. Teisisõnu võib öelda, et kus on kaotajaid, seal on ka võitjaid. Seetõttu küsisingi, kas majanduslangus on vastajatele ka mingil moel kasu toonud. 2 inimest said soetada soodsamalt kinnisvara ja 4 pidid vähem raha välja käima auto ostul. 3 inimest tundis, et on majanduslangusest pigem ainult kahju saanud ja üle poole vastanutest (15) pole saanud kasu ega kahju. Lisaks lasin vastajatel hinnata skaalal 1-st 10-ni, kuidas on majanduskriis mõjutanud isiklikult neid ja neile lähedasi inimesi. Graafik 6.2
Nagu diagrammil (vt joonist 2) näha, siis neile järgnesid 23.-27.aastased, moodustades ligikaudu 33%. Ülejäänud vanuse vahemike osakaal oli tunduvamalt väiksem, olles kokku 21%. Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus. 4. VASTAJATE ELUKOHT Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht.
Andmeanalüüs ja statistika uurimistöös 2016 Andmeanalüüsi põhimõisted Neli andmeanalüüsi juures möödapääsmatut terminit objekt tunnus väärtus skaala Objekt / objektid Vastavalt sellele, mida me uurida tahame, kogume me andmeid kas inimeste, koolide, valgete hiirte, kalendrikuude, kartulipõldude vms kohta. Kõiki selliseid indiviide või üksusi, kelle/mille käest või kohta me andmeid kogume, nimetatakse statistilises andmeanalüüsis objektideks. Muutujad ja tunnused Andmeid koguma asudes oleme valmis mõelnud mingid neid objekte iseloomustavad omadused, mis meid huvitavad. Näiteks: värvus, vanus, hind, kaal, arvamus millegi suhtes jne. Selliseid omadusi nimetatakse muutujateks. Omadusi, mida saab mõõta nii (või mis on juba kokku võetud nii), et iga objekti jaoks saadakse ainult üks vastus ehk üks ühik infot, nimetatakse tunnusteks. Väärtused Objektid ja tunnused peavad olema valitud enne andmete kogumist....
odavus vastused ei pruugi olla ausad saadud info väärtusetus vastaja emotsioonide teadmatus Selle uuringu puhul on oluline just andmete laekumise kiirus. Vastajate arv on suur ja andmeid on piisavalt juba mõne päeva jooksul. Ära jäävad mitmed kulud, mis tavalise uuringu korral vältimatud. Ära jääb näiteks kulu, mis tehakse vastajatele küsimustiku saatmisel (nt posti teel) või nendega suhtlemisel. Kulud on väiksemad 10%-80%, eriti kui tegu on suurte uuringutega. Tõenäoliselt hoitakse kulutusi kokku seda rohkem, mida suurem on uuring. Kuna vastajad jäävad anonüümseks, siis uurijad ei saa kunagi teada, kas valimisse sattusid/ vastasid just õiged inimesed. Sellepärast eelistatakse seda liiki uuringutes kindla paneeli väljavalimist ja nendele elektronposti saatmist. Kui küsimustik on sobiv, siis toimub kiire
2. Prooviintervjuu - Augustis viiakse läbi pilootintervjuu kahe mentorlusprogrammi paariga, ehk nelja inimesega. Pilootintervjuu annab võimaluse saada olulist tagasisidet ja täiendavat infot küsimuste parendamiseks. Prooviintervjuu järgselt vaadatakse küsimustik üle ja sõltuvalt tagasisidest tehakse parendused. 3. Intervjuude läbiviimine - Intervjueeritavatega viiakse individuaalselt läbi mittesuunatud poolstruktureeritud intervjuu, kus esitatakse standardsed küsimused kõigile vastajatele samas järjekorras. Iga intervjuu küsimustiku lõpus küsitakse vastajatelt 2 standardset avatud küsimust, millele vastamisel vastajat ei mõjutata, suunata ega kiirustata. Eesmärk on koguda võimalikult autentseid hinnangute kirjeldusi. 4. Transkribeerimine - Andmete transkribeerimine on oktoobris 2018. Intervjuude transkribeerimine on võimalikult täpne, silmas pidades uuringu eesmärki. Kuna meil on
Üleüldse on Kuressaare Gümnaasiumis hulgaliselt edukaid sportlasi, keda kõiki ei jõua ette lugeda. Siin on häid korvpallureid, jalgpallureid, võrkpallureid, jõutõstjaid, ujujaid, tennisiste, kergejõustiklasi ja ka lihtsalt tervisesportlasi. 11 5. KÜSITLUS Antud küsitluses osalesid Kuressaare Gümnaasiumi 10.12. klasside õpilased. Küsitlus viidi läbi õpilaste seas pisteliselt ja suulises vormis. Küsimused vastajatele olid järgmised: 1. Kas sind huvitab sport? 2. Kas oled teadlik sportimisvõimalustest meie koolis? 3. Kas osaled ka ise kooli sporditegevuses? 4. Kuidas hindad ja kirjeldad sportimise võimalusi Kuressaare Gümnaasiumis? 5. Kas sind rahuldab treenerite õpetajate töö? 6. Kas sinu arvates Kuressaare Gümnaasium sporti toetav ja soosiv kool? Põhjenda? 7. Miks otsustasid valida Kuressaare Gümnaasiumi ja kas sinu valikut mõjutasid ka
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD.........................................................................
Arvan, et pressifotograaf toob ise teemad koju ja vormistab nö pildis ja helis ära. Selles suunas liigub kogu maailma pressifotograafia. Mida ütlete neile noortele, kes tahaksid samuti pressfotograafideks saada? Mõned näpunäited? AP: Julgust, suhtlemist, kirjutamisoskust, maailmanägemis ja mis peamine - suhtlema peab, siis tekivad ideed. Lihtsalt nurgas pika toru ja kaameraga istudes võib jäädagi sinna istuma. 3. KÜSITLUSE TULEMUSED Küsitlus vormistati arvutis ning esitati vastajatele digitaalselt. Küsitleti 22 noort inimest, kellest 2 olid mehed ning ülejäänud 20 naised. Küsitlus oli anonüümne ning koosnes kolmest küsimusest. Küsitluste ankeet on esitatud Lisas 1. Esimese küsimuse põhjal saadud andmed on esitatud järgneval graafikul. Joonis 6. Kas ajalehe/ajakirja puhul on tähtis, et selles sisalduksid ka fotod? Allikas: Autori küsitlus. 4.04.2012
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..........................................
11 23 inimest, kes moodustavad kõigest 16% vastajatest, tõdevad, et nende arvamus joogi kohta on muutunud (Diagramm 9). 3.10 Kas eelistad tavalist Coca-Colat või Coca-Cola Light'i? tavalist 51 73% Light'i 17 24% Diagramm 10 Lihtsalt huvi pärast esitasin vastajatele ka küsimuse, et kas nad eelistavad tavalist Coca-Colat või Coca-Cola Light'i. Tulemuste järgi pooldavad veerand vastajatest Coca-Cola Light'i ning ülejäänud kolmveerand tavalist Coca-Cola jooki (kaks inimest on jätnud vastamata)(Diagramm 10). Tihti tuleb ette arvamus, et Light on tavalisest joogist millegi poolest parem, kuid nende koostised on tegelikult väga sarnased, midagi vähem kahjulikku Coca-Cola Light ei sisalda. 3.11 Arvamused
..) lisada "ei tea/ei oska öelda". Eelistusjärjekorrad Palun reastage tähtsuse järjekorras; palun märkige 3 olulisemat Mitte liiga pikka teha Avatud vastustega küsimused Õigustatud pilootfaasis, nende alusel tehakse valikvastustega küsimused Vältida ohtrat kasutamist, sest raske kodeerida ja analüüsida Mis on see esimene sõna, mis sulle meenub, kui kuuled väljendit "põhjamaine elulaad"? Kui teema on vastajatele kauge, tulevad vähekõlbulikud vastused (Milliseid e- teenuseid võiks linn arendada?) Näide: hinnanguskaalad Kui tähtis on käituda järgmiselt, et olla korralik täiskasvanud kodanik? (Palun tee igas reas linnuke vaid ühte kasti) Väga tähtis Üpris tähtis Mitte eriti tähtis Üldse mitte tähtis Alati hääletada x x x x parlamendivalimistel Näide: avatud vastustega küsimused
15-16 aastaselt (näiteks marihuaanat/hasisit proovinutest 63% on seda esimest korda teinud just selles eas). Siin peab arvestama sedagi, et veel paar aastat tagasi polnud Eestis nii laiaulatuslikku illegaalsete uimastite müügivõrku kui praegu. Praeguse võrgu olemasolu korral võib ennustada ka esimese proovimise ea edasist noorenemist. Hinnang illegaalsete uimastite kättesaadavusele ning nende mõjule. Illegaalsetest uimastest tunduvad vastajatele kõige kättesaadavamad olema inhalandid - liimid, värvid jm. keemilised ained (18% õpilastest usub, et neid on "väga" või "küllaltki kerge" hankida). Neid, kes märgivad, et marihuaanat või hasisit on kerge hankida, on peaaegu sama palju kui neid, kes on neid ka tegelikult proovinud (7-8%). Ülejäänud illegaalsete uimastite puhul uskus neid kergelt kätte saavat ainult 2-4 vastajatest. Poiste ja tüdrukute võrdlus näitas, et poisid, kes on ise illegaalsete uimastite
väärtus. Sageli on võimalik ja ka huvitavam esitada vaid teatud tendentse ja arusaamu, mille põhjal ei saa ega soovitagi teha statistilisi üldistusi. Uuringu läbiviimine Tulemusi võib mõjutada see, kuidas konkreetne uuring läbi viidi (kes, kus, millal, kuidas). Küsitluse puhul on asjakohane anda teada: · millistes tingimustes toimus vastamine (nt: vastata tuli kohapeal uurija silma all, etteantud aja sees, ankeedid jagati välja ja vastata võis kodus, küsimused saadeti vastajatele e- postiga, täideti elektrooniline ankeet ...); · küsimustiku täitmiseks orienteeruvalt kuluv aeg (ankeedi pikkus võib olla põhjuseks, miks mõned keelduvad vastamast); · kas anti mingeid lisaselgitusi, kes ja kuidas osalejaid instrueeris (sh kas lubati, et vastajad jäävad anonüümseks). Intervjuu puhul on oluline, kuidas saadi nõusolek, kas vastajal oli võimalik eelnevalt küsimustega tutvuda, läbiviimise aeg, koht, millises vormis intervjuu toimus, kas järgiti
Kasutasin kohalikke perefoorumeid, kuhu panin üles oma küsimustiku. Samuti levitasin Facebook'i kaudu. Paberkandjal vastanuid oli kuskil 15% kogu vastanutest. Testi koostasin testi programmi surveymonkey.com kaasabil. Antud programm võimaldab ise analüüsida ja kokku liita tulemused. Paberkandjatel esitatud vastused liitsin käsitsi juurde internetis kokku liidetud tabelile. Vastamiseks kulus 3-4 min. ja vastamine oli anonüümne. Lisa 5 tabel vastajatele nähtaval kujul. Kuna vastajate tasandil ei võimalda see programm andmeid analüüsida, vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut. Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga. Tulemus. Uurimus näitas, et antud küsimustiku vastajate seas ei ole interneti kasutamine probleemiks
Eriti oluliseks pean teema valikul huvi antud ala vastu. Uurimustööd läbi viia oli väga põnev. Läbi tuli töötada suurtes kogustes materjali ning välja sorteerida töö jaoks sobilik ja vajalik informatsioon. Isiklikult sain teada palju uut ja huvitavat. Kahjuks tuli teha valikuid, mida siia töösse panna. Erilist pinget pakkus küsitluse läbiviimine internetis. Sellest tulenevalt on vastused väga erinevad ja vabavormilised, kuna vastajatele oli antud vabad käed ja keegi ei tulnud sind hindama. Puudus vanusepiirang ja ka vastuste arv, mis tegi kokkuvõtte koostamise äärmiselt raskeks. 3 Töö käigus täitsin kõik oma eesmärgid ja olen tulemusega rahul. Loodan, et sellest tööst on kasu asjahuvilistele ja teistele, kellel on soov ratastega seotud fakte teada saada. 4 RATTA TEKKIMINE ÜHISKONDA
nõukogude aasta Eestis (1939- 1941), Saksa okupatsioon (1941-1944), stalinismi aeg (1945- 2 1953) ja sulaaeg (1953- 1964) ning teine peatükk koosneb küsitluse analüüsist. Küsitluse abil püüdis autor leida vastust oma hüpoteesile. Uurimistöö autor tänab kõiki osutatud abi eest. Eriline tänu autori juhendajale õpetaja Reet Viikholmile ning küsimustele vastajatele: Elle Veigelile, Õie Vesikule, Luule Sakile, Rein Sakile ja Hilda Kuremaale. 3 1. ÜLEVAADE EESTI AJALOOST II MAAILMASÕJA AJAL JA SELLELE JÄRGNEVATEL AASTAKÜMNETEL 1.1. Eesti Vabariik 1930. aastate lõpus 1930ndate aastate lõpus seisis Eesti Vabariigi eesotsas 1938. aastal Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosneva valimiskogu poolt presidendiks kinnitatud
- internetiküsitluse puhul tuleb arvestada, et üldkogum piirdub aktiivsete interneti kasutajatega. Siin on suhteliselt raske teha üldistusi, sest tegemist on üsna uue küsitlusvormiga. Tõenäoliselt on probleemid samad, mis postiküsitluse korral. - postiküsitluse korral on tavaline, et vastamise tase kipub olema alla 50 %, sest isegi makstud vastuse puhul nõuab ankeedi täitmine vastajalt teatavat lisapingutust ( kirja viimine postkasti ) - enamasti ei õnnestu ka kõiki vastajatele antud ankeete kätte saada. Ankeedi vormis küsimuste esitamine omab rida eeliseid võrreldes usutlusega, need on järgmised : - võimaldab ühekorraga saada kergesti vastuseid paljudelt vastajatelt; - vastuste kirjalik esitamine loob aluse nende edasisele objektiivsele töötlemisele; - ankeedi andmestikku saab kergesti statistiliste meetoditega töödelda; - anketeerimine tagab vastaja anonüümsuse. Samal ajal on anketeerimisel ka rida puudusi, need on allajärgnevad :
tuleb meeles pidada: 1) Kõige tähtsam on selgus. 2) Piiritletud küsimused on paremad kui üldised. 3) Lühikesed küsimused on paremad kui pikad. 4) Vältige mitmetähendulikke küsimusi. 5) Pakkuge ka valikut ,,ei oska öelda". 6) Kasutage pigem rohkem vastusevariante kui ainult kahte (nõustun/ ei nõustu). 7) Kaaluge küsimuste arvu ja järjestust. 8) Kontrollige sõnakasutust. (2004: 189190) Intervjuu on paindlik, kus saab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajatele muuta. Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu liigitatakse: 1) Struktureeritud intervjuu ehk ankeetintervjuu. Abimaterjaliks on ankeet, mis teeb intervjuu läbiviimise lihtsaks. 2) Teemaintervjuu, kus intervjuu alateemad on teada.
mere, jõe või teise veekogu. Lindude sihtpunktiks on kas päike, koit või horisont ning käesolev veekogu on omalaadne tee või marsruut sinna. Epitaafides seostatakse jõge samuti ajaga ja elu teekonnaga: ,,Ajajõgi voolab, lõpeb leinatee, sinu hingesoojus kaua meeles veel", ,,Liig vara katkes elutee, sul palju tegemata jäi", ,, "65, ,, , : , "66. Käesolevat versiooni pooldas küsitluse käigus 22% eestlastest ja 16% venelastest (Joonis 5, lk 53). Küsitlusel oli vastajatele pakutud ka teisi variante. Maastiku sümboolika tõlgendamisel osutusid domineerivamateks: ,,paradiisi" ja ,,hauakivi kaunistuse" variandid. Oma variante maastiku kujutamisest hauakividel ei pakkunud ei eesti ega vene noored. 6.3.7. Meretemaatika Meretemaatika hulka kuulub neli sümbolit: ankur, kajakas, meri, kala ja laev (Lisa III: pildid 3, 4 ja 8). Eelmistes paragrahvides on välja selgitatud, et ankurristi teke on seotud nii kirikliku kui ka
selle kohta, missuguseid meetmeid on kasutusele võetud suuremate ohtude ennetamiseks ning kes peamiselt tegelevad asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse ohu hindamise ja meetmete väljatöötamisega. Avatud küsimusi kasutati ankeetküsitluses seetõttu, et uurimuse autor eeldas seeläbi saada rohkem vastajate isiklikke seisukohti asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise olemuse kohta ning anda võimalus vastajatele teha ettepanekuid asjaomase valdkonna reguleerimise kohta nii oma asutuses kui ka üldisemalt. Kinniste küsimuste puhul on vastaja suunamise risk suurem, st küsimustiku koostaja võib etteantud valikutega vastuseid enam suunata. Küsimustik koosneb 20 küsimusest ja selle lõpus oli võimalik avaldada oma arvamust ka vabas vormis. Küsimustik edastati valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihaldusega tegelevatele ja selle eest vastutavatele spetsialistidele
vastamata ning kaksteist inimest kontrollivad oma veresuhkru taset tihti. Mitmesüsteravi kasutab enamus vastanutest- kuusteist inimest, insuliini pumpravi neli inimest ning üks vastaja kasutas nii mitmesüsteravi kui ka tablette. Mõni vastanu leidis, et ka insuliini pumpravi oleks huvitav proovida, kuid kahjuks ei luba seda rahalised võimalused. Siiski oli ka üks vastaja, kes ütles et tema arvates on pumpravi ebameeldiv. Kõikidele vastajatele on raviskeem mõjunud hästi. Küsimusele, kust olete saanud infot haiguse kohta, vastas kakskümmend inimest. 65% vastanutest sai informatsiooni Internetist, 60% raviarstilt või -õelt, 35% raamatutest, 20% teistelt suhkruhaigetelt, sõpradelt ja diabeedifoorumist, 15% oma vanematelt, 10% haiglast ning meediast ning 5% diabeedikabinetist. Samuti olid ära mainitud ka omad kogemused ning üks vastaja arvas ka, et Eestis pole eriti kuskilt võimalik diabeedi kohta informatsiooni hankida.
Välja tuuakse vaid uuringu eesmärgist lähtuvalt olulised seosed, millel on väärtust tootearenduslikust seisukohast. Kuigi esines seoseid soo ja mõne tunnuse vahel, suhtutakse nendesse ettevaatlikkusega, kuna meeste esindatus valimis on liiga väike sugude vaheliste erinevaste selgitamiseks. Kõik intervjueeritavad arvasid, et Tartu lähedale oleks vaja kogu perele sobivat vabaajaveetmise kohta. Samas selgus, et teemapark märksõnana oli vastajatele raskesti hoomatav. Selgituseks küsiti üle näiteks nii: ,,Kas see on siis nagu mänguväljak?" või ,,Ühesõnaga, see on siis seikluspark?" Eelkooliealise tüdruku intervjueerimise juures oli ka tema ema, kes vajadusel selgitas lapsele intervjueerija küsimusi. Ema küsis lapselt nii: ,,Mis võiks olla Sinu arvates ühel hästi suurel mängumaal?" Teemapargi idee sai alguse Lennart Meri raamatust ,,Hõbevalge", mille ainesel see ka
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
hinnangul Selgitada välja ratsaspordispetsialistide töökogemused harrastajatega. Anda hinnang harrastussportlastele suunatud võistluste korraldusele ratsaspordispetsialisti poolt. 15 3. UURINGU METOODIKA Käes olevas uurimuses on kasutatud avatud vastustega küsitlust. Küsitlus koosneb 9st küsimusest ning on avatud vastustega (Vaata LISA 1). Uurimusele vastamine oli vabatahtlik ja vastajatele tagati anonüümsus. Küsimused 1.-3. avavad harrastusspordi ja sportlase tähenduse Eesti ratsaspordis. 4.-6. on keskendunud harrastajate isikliku arengu potentsiaalile ning treenerite motiveeritusele. Küsimustes 7.-9. oodati arvamust võistluste ning nende korraldamise kohta. Küsitlus viidi läbi üle Eesti atesteeritud ratsatreenerite seas. Valim põhines www.tuleratsutama.com-st saadud treenerite nimekirjast, kust oli võimalik saada
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1.3 Suitsetamise mõju organismile ……………………………...………….…6 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist ………………………………. 8 2. ABIVAHENDID SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS …………….... 9 2.1 Nikotiini asendusravi ehk NAR …………………………………………... 9 2.2 Allen Carr „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine“ .………………........ 11 2.3 Antidepressandid ……………………………………………………….… 15 2.4 Hüpnoos …………………………………………………………………....
Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusastmes, sageduses ja ohvriks rohkem kodus ning mehed avalikes kohtades. Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub langenud naistest ja 9% meestest. vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte, mis leiavad aset peres, kodus või lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist.
Mittevahetu küsitluse meetod postiküsitlus. Selle küsitlusviisi puhul saadetakse vastajale ankeet koos juhendiga selle täitmiseks, lisades tühja ümbriku täidetud ankeedi tagastamiseks. Ankeetide tagastus sõltub uuringu teemast, sihtrühmast, ankeedi pikkusest ja stiimulitest (tüüpiline tagastusosakaal on vahemikus 10-60%). Postiküsitlus eeldab 3-5 korda suuremat valimit kui personaalküsitlus ning valimi esinduslikkust on raske saavutada. Tagastatavuse suurendamiseks saadetakse sageli vastajatele posti teel meeldetuletuskirju, võimalusel helistatakse. Postiküsitluse ankeet peab olema väga arusaadav, kuna vastaja ei saa küsida nõu ebaselgetes kohtades. Ankeediga koos peab alati olema kaaskiri, milles vastajaid motiveeritakse (näiteks teatatakse võimalikust tasust) ja antakse nõu. Erilist tähelepanu tuleb postiküsitluse juures pöörata ankeedi korrektsele välimusele. Postiküsitluseks võib pidada ka online küsitlust, kuigi sellel meetodil on mõned telefoniküsitluse omadused
ei saa hinnata teenuse kvaliteeti, sest ei tarbi seda) Filterküsimused vähendavad puuduvate vastuste arvu (kuid ühtlasi ka vastajate arvu) Filtrid on tark vahend andmestiku parendamiseks Seega: Mõtle põhjalikult, kus ja kui palju filtreid kasutada Kokkuvõtteks Eeltöö on äärmiselt oluline lõpptulemuse (kvaliteetsete ja huvitavate andmete) saamiseks: Küsimuste relevantsus uurimisprobleemile Küsimuste relevantsus vastajatele Korralik küsimustiku struktuur, disain, keelekasutus Eeltöö puudulikkust ei ole võimalik hiljem korvata või parandada. KVANTANALÜÜS Põhimõisted seoses andmetega Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable) Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values) ◦Tunnus – sugu ◦Väärtused – mees 1, naine 2 Olulised mõisted Esinduslikkus, õigus üldistsda üldkogumile ◦Eeldab valimi esinduslikkust
analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist. Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad rohkem kui kolme ajakirja, on kindlasti väga vähe. Samas ei tohtinud ruumi jätta ka liiga paljudele ajakirjadele, sest alati on õpilasi, kes tahavad kindlasti igasse lahtrisse midagi kirjutada. See toob kaasa ajakirjade nimetamise, mida tegelikult praktiliselt ei loeta (ainult vaadatakse pealiskaudselt), ning viib alla tulemuste õigsuse. 1.2.4
saada asjakohast informatsiooni. Selle meetodi puuduseks võib lugeda asjaolu, et sobiva vaatluse ja küsimustiku väljatöötamine nõuab märkimisväärselt aega, raha ning kogemusi. Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud mõningaid esmaste andmete kogumise meetodeid. o Posti teel saadetud ankeedid. Küsimustikud (ankeedid) on posti (ka e-posti) teel saadetud soovitud (väljavalitud) inimestele või asutustele. Kui küsimustikud on laiali saadetud, siis on jäetud vastajatele mingisugune aeg, mille jooksul nad peaksid küsimustikud tagasi saatma. See on üks laialdasemalt levinud andmete kogumise meetodeid, kuna selle eeliseks on suhteline lihtsus kontakteeruda vastajaga geograafiliselt suurel maa-alal ning on seetõttu suhteliselt vähekulukas korraldada. Selle meetodi vastamise määr on aga suhteliselt väike, kuna puuduvad personaalsed kontaktid uurija ja vastaja vahel. Samuti on võimatu saada rohkemat informatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
