populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest. Joonis 1. Televiisori vaatamine ( % kõigist vastanutest) Teine küsimus oli: „Kui tähtis on teie jaoks televiisori olemasolu?”. Selleks et välja selgitada, kui tähtis on televiisori olemasolu vastajatele, palusime vastajatel 5 pallisel skaalal anda hinne, kus 5 tähendab, et televiisori olemasolu on väga tähtis, ning 1, et pole üldse tähtis. Hinnangud on valdavalt neutraalsed, sest ülekaalus on 3-palline vastus. Nimelt 38 isikut kõigist vastanutest hindas 3-palliliselt. Vastused jagunesid väga võrdselt kõikide ülejäänud variantide vahel. Joonis 2. Televiisori olemasolu tähtsus (% kõigist vastanutest) Kolmandas küsimuses palusime vastajatel märkida, kui kaua aega kulub päevas keskmiselt
erinevad. Eesti õpilased peavad Eesti kultuuri avaramaks ning arvavad, et meie ühiskonnas on arvukalt eri ühiskonnagruppidesse kuulujaid. Halvas mõttes üllatas uuringu läbiviijaid kõige rohkem fakt, et nii eesti ja vene koolide kui ka teiste uuringus osalenud riikide õpilased soovivad kõige vähem tegutseda koos erivajadustega inimestega. Peale selle uuriti, missugustesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate inimeste seas on vastajatel sõpru. Enim erinevad õpilaste sõruskonnad eri rahvusesse või rassi kuulujate osas. Õpilased pidid hindama ka kuivõrd palju muret tekitavad elukvaliteedi mõistmine ja hindamine. Eesti , USA ja Soome õpilastel olid tulemused üsna võrdselt jaotatud ja näitasid, et millegi pärast erilist muret ei tunta. Vene õpilastele tekitavad muret juurdepääs haridusele ja töö saamisele ning interneti kasutamise võimalused. Need vastused näitasid ka seda, kui palju mõeldakse tulevikule
Mõned küsimused veel Kas on/on olnud kassi kodus? Millise lemmiklooma sa valiksid meelsamini? Kas oled ja kuidas oled aidanud hulkuvat kassi? 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 10 Uuringu kokkuvõte Paljud arvavad, et oskavad kassi eest hoolitseda, kuid tegelikult mitte. Päris mitmed perekonnad võtaksid kassi reisile. Paljud inimesed ei ole kasse aidanud. Enamus vastajatel on kass olnud või on kodus. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 11 Töö kokkuvõte Töös püstitatud hüpotees mis sai kinnitust: Kasside eest ei hoolitseta nii nagu peaks. Töös püstitatud hüpotees mis ei saanud kinnitust: Paljud inimesed ei tea üldse mida kassi jaoks teha tuleb. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 12 Kassid kellel pole pere, kes hoolitseks nende eest
Nendest 25% on naised ning 35% mehed. Naiste väikseimaks miinimumsummaks on 400 eurot, meestel 300 eurot. Siin kujunes naiste suurimaks miinimumsummaks 900 eurot ning meestel 800 eurot. Naisi on peetud läbi aegade suuremateks laristajateks kui mehi. Tulemusest on näha, et nii lastega kui lasteta naised pakkusid väiksemaiks miinimumsummaks võrreldes meestega suurema summa ehk mõlemil puhul on vahe 100 eurot. Suurima miinimumsumma puhul olid tulemused lastega vastajatel samad (1000 eurot), kuid lasteta vastajatel tekkis 100 eurone vahe ehk naistel 900 ja meestel 800 eurot. On näha, et lasteta naiste/meeste väikseim miinimumsumma on 50 eurot suurem kui lastega naistel/meestel. Samas kui vaadata suurimat miinimumsummat, siis on näha, et lasteta naised pakkusid selleks 900 eurot ning mehed 800 eurot ehk siis vahe tekkis naiste puhul 100 eurot ja meeste puhul 200 eurot - võrreldes lastevanematega. Siit võiks järeldada, et lasteta
Pere on samuti tähtis, nad toetavad, on abivalmid, hoolivad, nendega on hea koos olla ning nad toovad esile positiivseid emotsioone. Krista Tuuling on öelnud: ,,Tegelikult on hoolival ja toetaval perel väärtushinnangute kujunemises väga suur osa. Sageli ei oska me noortena seda positiivse ellusuhtumise kujunemisel veel tähtsaks pidada." Blogides olid perekonnaga seotud rõõmud alles 8. kohal. Autori arvates võib olla üks peamisi erinevuse põhjusi selles, et küsitluse täitmisel oli vastajatel aega hoolikalt mõelda vastuste üle, aga blogides on ülesriputatud emotsioon kohene ja vahetu. Küsitluses ja ilukirjanduses mainiti rahulolu all kõige rohkem sööki. Blogides peeti oluliseks enda välimust, et see oleks kaunis ja hoolitsetud. Lisaks mainiti hobide all muusikat ja kirjutati ka raamatutest. Blogides toodi välja kõige rohkem "Videviku" sarja raamatuid. Uurimistöö loojat üllatas, et nimetati kirjandusteoseid kuna tavaliselt on tänapäeva noortel sellest ükskõik.
Kodutöö Tallinn 2009 SISUKORD 1. Uurimistöö kvaliteedikriteeriumid Lähteülesanne: Palun selgita, millistest üldistest kvaliteedikriteeriumitest peab uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamisel lähtuma! Saunders, Lewis ja Thornhill'i (2007, 149-150) järgi koosneb uurimistöö usaldusväärsus järgnevatest aspektidest. Esmalt tuleb uurimistöö läbi viia õigel ajahetkel, et vastajatel oleks sobiv aeg ja keskkond küsitlustele objektiivselt vastamiseks. Sarnaselt on oluline küsitlevate meeleolu antud teema suhtes. Uurija peab eelloetletud ajalisi ja sisulisi nüansse arvestama juba uurimise lähteülesande planeerimise käigus. Olles jõudnud andmete kogumiseni, on Saunders, Lewis ja Thronhill'i (2007, 150-152) järgi oluline allikate relevantsus ja usaldusväärsus, andmete korrektne interpretatsioon ja õigete järelduste tegemine
vanemate või üksinda elades. 4) Kihtdiagramm a) Küsimus Mis on sinu lemmiktegevused? b) Tulemus saadi Andmete > sealt ,,Tekst veergudesse" ning sealt valida ,,Eraldajatega". Järgnevast valikust "Koma", mis eraldab väärtused komamärgi kohast ning "Tühik", et ei jääks tühikuid sisse, muidu võivad hiljem valed tulemused tulla. Andmete formaat on "Üldine". c) Järeldus Kõige rohkem meeldib vastajatel magada ja kõige vähem õppida. 5) Histogramm a) Küsimus Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga. b) Kujundatud ja korrastatus tulemus c) Järeldus Rohkem on neid vastajaid kes ootavad jõule, kui neid kes ei oota väga. 6) Korrelatsioonanalüüs a) Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs b) =CORREL(D2:D20;F2:F20)
PLANEERIMINE 3.1. Impulssostude osakaal ja ebavajalike toodete/teenuste ostmine Inimene ei suuda kunagi oma elu 100% ette planeerida ja nii on ka ostudega. Küsimusele, kui tihti sooritatakse planeerimata e impulssoste ei vastanud ükski inemene, et mõtleb oma ostud enne sooritamist alati läbi ega tee üldse planeerimata oste. Võib öelda, et kõik vastajad sooritasid ka impulssoste. 1 inimene ei planeeri üldse oma oste. Palusin vastajatel mõelda ka selle üle, kas nende planeerimata ostude osakaal majanduslanguse ajal on langenud. Graafik 3.1 Planeerimata ostude osakaal majanduslanguse ajal Jah, mõtlen nüüd alati oma ostud rohkem läbi 6 25% enne kui midagi ostukorvi panen.
Kokku kodeeriti ja analüüsiti 1265 küsimustikku, kasutades analüüsiks SPSS-i. Vastanutest 91% määratles end naisena, 7% mehena, 1,4% valis vastuseks "Muu" ja ülejäänud eelistasid mitte vastata. Vastanute vanus jäi vahemikku 15-81, sealjuures ¾ vastanutest olid kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates. Vastanutelt uuriti nii seda, millise feminismi kauda nad end eelkõige identifitseerivad (614 inimest vastasid "feminismiga üldiselt"), seejärel paluti vastajatel nimetada 3 nende jaoks tähtsaimat feministliku teemat. Juba siit tuli välja religiooni ja spirituaalsuse väga vähene olulisus feministidele, sest vaid 3,3% vastanutest mainis seda. Olulisimateks olid võrdsus tööl, kodus ja hariduses (66,3%) ja naistevastane vägivald (52,6%). Küsimusele "palun kirjeldage oma religioosseid või spirituaalseid vaateid" vastati enim valikuga "ateist" (39,4%), järgnesid "agnostik" (15,7), "puuduvad" ("non", 15%). 11,2% märkisid vastuses ära
Põhjusi saab siin olla aga ainult üks. Ilmselt on vastajate hinnangul Tallinna liiklus muutunud sedavõrd ohtlikuks, et jalgrattaga 12 lihtsalt enam ei juleta sõita. Jalgratturina tuntakse end sagedamini ohustatuna Kesklinnas ja Nõmmel. Kõige enam tuntakse end jalakäijana ohustatuna Kesklinna, Kristiine ja Nõmme piirkonnas. Ka eelmise küsitluse ajal oli see arv Nõmmel üks kõige kõrgemaid. 2000.a. küsitluse andmetest ilmnes, et 33,3% vastajatel oli ohustatuse tunne tekkinud seal, kus jalakäijal oli olnud eesõigus. Näiteks ilmneb siin selgelt valgusfooriga reguleerimata vöötraja eluohtlikkus, trammist väljumise ja ka kõnniteel kõndimise ohtlikkus. 2000.a. küsitluses ilmnes, et liikluse ohtlikkuse tajumisel olid eri vanuses vastajatel suured erinevused. Kõige enam märgiti, et liikluses olid end tundnud ohustatuna 20-29 aasta vanused vastajad (73%), kõige vähem aga üle 65-aastased vastajad (52%)
Verbaalse vägivalla järel domineerib jõhker füüsiline vägivald, nagu peksmine käte ja jalgadega. Peksmine kliendi poolt on osaks langenud igale kolmandale - neljandale tüdrukule. Kolmandale kohale jääb seksuaalvägivald, kus tüdrukut sunniti vahekorras olles tegema asju, millest ta on keeldunud. Kliendipoolse seksuaalse sunni kogemus on igal neljandal tüdrukul. Prostitutsiooni hind on kõrge, 2/3-l seksiärisse kaasatutest on pikaajalised tervisehäired. Kõige rohkem on vastajatel probleeme närvidega ja kõhupiirkonna vaevustega, igal viiendal on välja ravimata suguhaigused. Küsitletud ei tegele kuigivõrd järjepidevalt enese ravimisega. Viimase 12 kuu jooksul oli igal teisel tõsine terviseprobleem, mis oleks eeldanud arsti poole pöördumist, kuid seda nad ei teinud. Üheks põhjuseks, miks arsti juurde ei minda, on haigekassa kaarti puudumine. Vaid pooled omavad haigekassa kaarti. Prostitutsiooni kaasatud naised püüavad end ise ravida
2. EMPIIRILINE TAUST 2.1. Meetodi valiku põhjendus Töö empiirilise osas kasutasime kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvantitatiivset uurimismeetodit peetakse üldiselt kõige lihtsamaks avaliku arvamuse kogumise viisiks – see võimaldab võrdlemisi lühikese aja jooksul esitada ühesugused küsimused suurele vastajate hulgale, saadud vastuseid on võimalik arvuliselt tõlgendada. Probleemiks sellise meetodi juures on aga see, et vastajatel on võimalik valida ainult ankeedis esitatud vastuste vahel, niisamuti on miinuseks see, et meie ankeedi koostajatena ei saa kontrollida seda, kas vastaja suhtus ankeeti tõsiselt või mitte. Viisime läbi ankeetküsitluse internetis 2012. aasta aprillis . Meie küsitlusele vastasid 30 Kohtla – Järve Järve Vene Gümnaasiumi 11. klasside õpilast. Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada mismoodi on multifilmide vaatamine ja seal nähtud
Poiss, kes kuulus samasse vanusegruppi nagu tüdrukki, teadis kahte saadet, kus Gordon Ramsay on osalenud, need olid ,,MasterChef" ja ,,Hell´s Kitchen". Teised teadsid ainult ühte vastuse varianti ,,MasterChef". 5 inimest teadsid neljanda küsimusele (Mitu auhinda on ta kokkamises kokku saanud?) õiget vastust, mis oli 15. Nende sekka kuulus üks täiskasvanu, 2 14-15 vanusegrupi noorukit ning 2 10-13 aastastest last. Siinkohal mainiksin ära, et küsitlus koosnes ainult küsimustest. Vastajatel vastuste variante ees ei olnud. Nagu eeldasin, teadsid peaaegu kõik küsitletud, kes on Gordon Ramsay. Neljandas ja viiendas küsimuses esines eksimusi rohkem. Eeldasin, et täiskasvanud teavad temast natukene rohkem kuid küsitlusest see selgelt ei eristu. Küsitlusest selgus, et kõik vanusegrupid teadsid õigeid ja valesid vastuseid suhteliselt võrdselt. Samas võib minu valede eelduste põhjuseks olla ka liiga väike küsitletute arv. Kokkuvõte
(vt joonis 2) Peamiseks põhjuseks, miks Eesti riik peaks põgenikke vastu võtma, toodi välja, et riik on kohustatud aitama, tasumaks neile, kes meid ise kunagi aidanud on. Peamiste vastuväidetena põgenike vastuvõtmise vastu toodi välja, et põgenikud ei sulandu meie kultuuri, lisaks ei ole neile töökohti. Ka ei oska me siiani tuvastada põgenike isikuid ega tegelikke põhjuseid, mis ajendasid neid kodumaalt lahkuma. Maksimaalne vastuvõetavate põgenike hulk. Teiseks oli vastajatel vaja avaldada arvamust, kui palju põgenike Eesti riik vastu võtma peaks. Tulemustest parema ja lihtsama ülevaate saamiseks oli küsimuse vastamiseks valida kuue arvulise vastusevariandi vahel. 15 19 71 0 39 1 – 100 100-500
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Seminaritöö 2 Kvaliteedijuhtimist käsitleva teadusartikli ülevaade BENCHMARKING THE SERVICE QUALITY OF AIRLINES IN THE UNITED STATES: AN EXPLORATORY ANALYSIS Hokey Min ja Hyesung Min TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES2 Sissejuhatus Käesolev seminaritöö annab ülevaate autorite Hokey Min ja Hyesung Min teadusartiklist „Benchmarking the service quality of airlines in the United States: an exploratory analysis“, mis ilmus aastal 2015 teadusajakirjas Benchmarking: An International Journal. Artikkel on leitud EBSCO andmebaasist ja uurib teenuse...
4.NOORED JA MÕNUAINED Uurimistöö uurimuslik osa tegin digitaalsel teel, eformulari keskkonnas. Küsimustiku viisin läbi teemal ,,Noored ja mõnuained". Sihtgrupiks olid kõik noored, kellel on olnud kogemusi erinevate mõnuainetega. Küsimustiku peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade noorte kokkupuutuvusest mõnuainetega ning nende tarbimisega. Küsimustiku küsimused olid esitatud erinevates tüüpides. Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast.
täpselt pooleks: 50% mehi ja 50% naisi. Järgnevaks küsimuseks oli vastaja vanus. Enamik vastajatest jäid vahemikku 15-25, kuid osales ka kaks vanemat osalejat. Üks oli vahemikus 26-30 ja teine 36-40 aastat vana. Kolmandaks küsimuseks oli: „Kas Teil on kokkupuuteid psüühikahäiretega? Näiteks skisofreenia, depressioon, paranoidsus, hasartmängurlus jne“. Vastuse variantideks olid: pole teadlik; ei; jah. Kokkupuute all mõtlesid autorid, et kas vastajatel endil, tutvusringkonnas, sõpruskonnas, perekonnas või kollegidel on esinenud mingisugune psüühikahäire. Kaks vastajatest valis variandi, et „pole teadlik“. Vastused „jah“ ja „ei“ jagunesid pooleks ehk siis mõlema puhul oli vastuseid neli. Järgnevaks küsimuseks oli: „Kas olete ise kunagi põdenud mingisugust psüühikahäiret? Näiteks skisofreenia, depressioon, paranoidsus, hasartmängurlus jne“. Vastuse variante oli kaks: „jah“ ja „ei“
multimeediat (3 inimest) E-raamatute suurimaks miinuseks(Tabel 1) on vastanute meelest kahjustav mõju silmadele (23 inimest), 9 inimest pidas suurimaks miinuseks seda, et kõik raamatud pole e-formaadis saadaval, 5 inimest seda, et olenevalt müüjast pole kõigi ostetud e-raamatute sõbrale laenamine võimalik ning vaid 1 vastaja pidas suurimaks miinuseks ühise formaadi puudumist. Küsimusele ''Mida arvad raamatute digitaliseerimisest?'' lasksin vastajatel ise vastuse kirjutada. Oli vastaksid arvamusi, osad pidasid seda ''targaks teoks'', teised ''mõttetuks''. Enamus olid siiski selle vastu tuues põhjenduseks, et raamat peaks jääma korralike kaante vahele. Samas arvasid nii traditsioonilise raamatu austajaid, kui e-raamatute pooldajad, et see e-raamatud on paratamatult tulevik. Ka selle küsimuse juures paistis silma sõnapaar ''rikub silmi''. Ning üks lihtne ja konkreetne küsimus: kas paberkandjal raamatud on välja suremas?
Uurimuses selgus, et enamus vastajatest, täpsemalt 25, ei ole ühtegi väljatoodud illegaalsetest ainetest manustanud. Vastajaid, kes on keelatuid aineid proovinud vähemalt korra leidus 16 ning neid, kes on narkootilisi aineid korduvalt tarvitanud oli 14. Kaks vastajat väitsid, et tarvitavad illegaalseid narkootilisi ained igapäevaselt. Tahtsime teada, et kas narkootikumide tarvitamine on kuidagi mõjutanud õpilaste edukust, suhteid teiste inimestega jne. Enamus vastajatel, kes vastasid, et on tarvitanud narkootilisi aineid, ei olnud öelda midagi negatiivset. Vastajad ütlesid, et see on neile näidanud elu teisest küljest ja on neile palju juurde andnud ning paljud vastajad ütlesid, et narkootikumid on nende õhtud muutnud lõbusamaks ja pidudel on see hea, et meelelolu hoida. Öeldi ka, et keelatud ained rahustavad- näiteks kanep. Negatiivsete asjadena toodi küll välja, et peale esmakordset
Edasi paluti lastel otsida ja võrdluseks välja pakkuda ,,Kevadega" sarnaseid lugusid tänapäeva laste elust. Kõige enam pakkusid tüdrukud ja poisid välja Harry Potteri raamatuid (100 vastajat), neile järgnesid Jaan Rannapi ,,Agu Sihvka annab aru", Sören Olssoni ja Anders Jacobssoni ,,Berti 8 päevik", Ferenc Molnar'i ,,Pal tänava poisid", Astrid Lindgreni ,,Bullerby lapsed". Edasi paluti vastajatel valida endale ,,Kevade" tegelaste hulgast sõber. Toon ära populaarsuse pingeread. Tüdrukud valisid: · Teele 157 · Joosep Toots 64 · Arno Tali 29 · Kiir 10 · Tõnisson 4 · Imelik 3 · õpetaja Laur 2 · Tootsi koer Pitsu 1 · ei vali mitte kedagi 3 · ei oska öelda 3 · vastamata 6. Poiste sõbravalik :
.. suurel osal lastest ja noortest lihtsalt puudub võime neid aineid omandada .... suur osa lapsi ja noori ei viitsi nende ainetega tegeleda,kuna need nõuavad suuremat tööd .... ühiskonnas ei teadvustata näiteks massimeedia kaudu,nende ainete tähtsust 6 Küsitluse tulemused Küsitletuid oli kokku 52, kõik need isikud olid uuringu läbiviimise ajal erinevate kõrgemate koolide üliõpilased. Keskmine vastajate vanus on 20,8 aastat, nendest 24 olid mehed ja 28 naissoost. Palusime vastajatel anda ka infot, millise gümnaasiumi nad lõpetasid ning kus nad edasi õpivad. Saime teada, et 54% küsitletutest käivad Tallinna ülikoolides, 39% on otsustanud Tartu ülikoolide kasuks ja ülejäänud, 7% mõnes teises maakonna keskuses. Tallinnas lõpetas keskkooli 42 vastanut, Tartus 4 ning 6 lõpetas gümnaasiumi mõnes teises maakonnakeskuses. Klassi kallak keskkoolis 17
küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2. telefoniküsitlus, küsitleja täidab ankeedi kas paberkandjal või arvutis; 3.
Trennis käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ning tasutakse selle eest 235 krooni kuus. Treeningu eesmärkideks on seatud jõu- ja südamelihaste tugevdamise. Tüdrukute lemmiksalad on 10. klassides võimlemine (3), korvpall (2), tennis (1) ja ujumine (1). Samuti leidus ka kergejõustiku (1), jooksmise (1) ja jalgrattaspordiga (1) tegelemist, mida märgiti üksikutel kordadel. Spordiga ei tegele seitse vastajat. Vastajatel pole aega ning kehalisest kasvatusest saadakse vastajate arvates piisav füüsiline koormus nädalaks kätte. Spordiga tegelejad tegelevad hea füüsilise koormuse saavutamise ja kehakaalu normis hoidmise eesmärgil. Spordisaale külastatakse kolm korda nädalas ja kulutatakse 200 krooni kuus. Poiste lemmikspordialadeks 11. klassides osutusid jalgpall (5), korvpall (4) ja karate (2). Vabal ajal leitakse aega ka mõningatel juhtudel jõusaalis (1) käimist ning ka ujumist (1),
küsimustikku, mis koosnes 15 hinnangust õpiharjumuste kohta. Antud küsimustikku tuli kohandada. Kolmandatele ja kuuendale klassile tuli esimese väite juurest eemaldada sõna „eksamiks“. Veel tuli neljateistkümnendas väites eemaldada sõna „loenguid“ ja „kursustel“, sest need mõisted ei ole tuttavad põhikooli õpilastele. Lisaks küsiti vastaja sugu ja klassi, et oleks hiljem tulemusi parem analüüsida ja võrrelda, kas õpiharjumused muutuvad ajas. Vastajatel tuli end analüüsida ja valida endaga kokku sobiv hinnang: sageli, mõnikord või mitte kunagi. Üheksanda klassi õpilased said vastata küsimustikule Google Forms veebikeskkonnas, et anda võimalus valida ise aega ja kohta, et ausalt ja rahulikult läbimõeldult vastata. Kuues ja kolmas klass täitsid küsimustiku paberkandjal, andes võimaluse täitjal arusaamatu väite puhul küsida selgitusi. Paberkandjal küsitlus viidi läbi klassijuhataja ainetunnis eelnevalt
samuti. Viimaseks leidis autor internetiallikatega ja kirjandusega kasside ajaloo. Põhieesmärgiks oli inimesi teavitada kuidas oma kassi eest õigesti hoolitseda. Kui inimesed seda tööd loevad, siis saavad nad kindlasti seda teada. Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist: · Mida inimesed teeksid oma kassiga kui lähevad reisile; · Huvitavaid vastuseid, kuidas kasside eest hoolitseda; · Mitu kassi on vastajatel elujooksul olnud; 32 Töös püstitatud hüpoteesidest said uuringu põhjal kinnitust: · Kasside eest ei hoolitseta nii nagu peaks; Töös püstitatud hüpoteesidest ei saanud kinnitust järgnevad: · Paljud inimesed ei tea üldse mida kassi jaoks teha tuleb; Osad inimesed teavad, mida kassi jaoks teha tuleb. Pole ka kedagi kes ei teaks mida tuleks teha, niisiis see hüpotees ei leidnud tõestust.
ebatäpseteks kuna küsimustikes ei saa ette anda väga pikki ja detailseid vastusevariantide loetelusid. Nii kestvuse kui sageduse mõõtmisel võib olla tegemist fikseerimata või fikseeritud ajavahemikuga. Esimesel juhul on mõõtmine ebatäpne, sest sündmuste toimumiste sagedus ja kestvus võivad erinevatel ajaperioodidel olla erinevad (näiteks erinevused talvise ja suvise ajakasutuse vahel, argipäevade ja puhkepäevade vahel jm.). Teiseks, vastajatel on lähemate ajaperipoodide sündmused paremini meeles. Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust: Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Infotrükk). 1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) 1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) Kvalitatiivne uuring uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu,
Uurimisaluste gruppide jaotus Küsimustiku jaoks valiti sõnu, mida kasutaksid 17-18aastased noored kõige sagedamini. Töösse valiti sõnu kooli, kodu ja vaba aja veetmisega seotud sõnavarast. Küsimustikku valiti järgmised sõnad: pidu, alkohol, maha kirjutama, poiss-sõber, tüdruk- sõber, söögivahetund, ilus inimene, rumal õpilane, inimene, kes on sind solvanud, vanemad, 11 ema, isa, ja õpetaja. Küsimustiku esimeses osas paluti vastajatel kirjutada slängisõnu, mida nad nimetatud sõnade asemel kasutavad. Küsimustiku teises osas esitati slängisõnu, mis olid töö autori poolt valitud kahest sõnaraamatust: Mai Loogi ,,Esimesest Eesti Slängi Sõnaraamatust" ning Lemmit Kaplinki ja Kätlin Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamatust". Õpilased pidid leidma ise vasted slängisõnadele jorss, geoloog, tydo, über, btw, sinine esmapäev ja öögikas.
esitlemine kellegi teisena nende jaoks lausa jumalik. Keegi ei tea kes oled ja see annab võimaluse fantaasiat kasutades luua endast oma uus minavorm. Tihtipeale aga need inimesed enam ei tee vahet reaalsel maailmal ja oma veebimaailmal. Need piirid on väga hägused ja hallid ning pahatihti kaotab inimene reaalsustaju . Minu uurimus töö eesmärk ja hüpoteesid. Uurimustöö eesmärk oli küsimustiku põhjal välja selgitada, kas vastajatel võivad olla sõltuvuslikud häired internetist. Kuna antud uurimustöö autorile pole teada Eestis sellel alal läbiviidud uurimusi ja puuduvad ka võrreldavad näitajad siis antud uurimustöö koostamisel lähtusin vastajate isiklikest vastustest. Sellest lähtuvalt püstitasin esimeseks hüpoteesiks: 1.Interneti testi skoor viibitud aja produktiivne kasutamine. Kuidas kasutatakse internetis viibitud aega? Kas piisavalt pööratakse tähelepanu vaba aja kasutusele? Teiseks hüpoteesiks: 2
EESTI MAAÜLIKOOL EESTI ASTUMINE EUROOPA LIITU PROBLEEMID JA VÄLJAVAATED Uurimustöö Tartu 2008 2 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................................................... 4 Mis on head liikmesriigi kodanikuks olemisel?....................................................................................................... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Li...
Nominaalsete ja binaarsete tunnuste puhul on kodeerimine küll mugav kuid tekib oht andmete töötlemisel automaatselt sõnu ,,kokku arvutada", näiteks esitatakse analüüsis lemmikhobi või soo keskmine, mis ei oma aga mingit sisulist tähendust. Andmetabelis võib olla erinevaid vigu, toome siin välja süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatiline viga on üldjuhul mõõtmisvahendi viga, see tähendab, et kõikidel vastajatel on vastused mingi süstemaatilise veaga. Juhuslikud vead võivad tekkida kas vastaja või andmete sisestaja hajameelsusest. Parandada saab andmetabelis üldjuhul vaid sisestaja vigu, selleks peab andmete algallika kindlasti andmetabelis vastajaga siduma, ankeet-küsitluse puhul tähendab see ankeetide nummerdamist ning andmetabelisse vastava järjekorranumbri lisamist. 2. VALIMIT KIRJELDAV STATISTIKA
Üldse ei pidanud seda tähtsaks 10% vastajatest (joonis 7). Kui arvestada õpilasi, kes vastasid, et neile on see tähtis või vaga tähtis, siis sellest võib järeldada, et paljudele on oluline, et eesti rahvas koguneks kokku ja laulaks suure rahvamassina ehk traditsioonid on neile olulised. Joonis 7. Vastajate (n=30) arvamused laulupeo traditsiooni tähtsusest Küsimus 8. Nimeta 3 märksõna, mis sulle laulupeoga seondub. Viimasena paluti vastajatel nimetada kolm märksõna, mis seostub neile laulupeoga. Kõige rohkem seostub suure rahvamassiga laulmine (12 õpilast), ühtsustunne (10 õpilast) ning rongkäik (6 õpilast). Sellest võib järeldada, et paljudel õpilastel on oma kogemus kas laulupeol osalejana või pealtvaatajana. 17 Kokkuvõte Käesolevas töös uurisin esimest üldlaulupidu, mis toimus aastal 1869. Töö tervikuna annab ülevaate esimesest üldlaulupeost alates idee sündimisest kuni tulemuseni välja.
rohkem naiselikumalt, kuid tänapäeval on mindud üle madala jalanõu ja pikkade pükste peale; 13% vastanutest ei ole kümne aasta jooksul enda rõivastumisharjumusi muutnud. Tundub, et ollakse rahul oma väljakujunenud stiiliga; 11% peavad eelnevate aastatega võrreldes rohkem lugu rõiva kvaliteedist. Kaupluses jälgitakse vaid korrektselt õmmeldud riideid ja samuti on oluline, mis materjalist toode on. Autori arvates on vastajatel väga õige valik, sest kui riiete ostu puhul õnnestub sul vältida juhuslikkust, väldid samas ka liigseid kulutusi. Klient mõtleb rohkem, mida endale riidekappi osta. Vähematel küsitlustele vastajatel on toimunud ka kümne aasta jooksul järgnevad muutused: 8% vastanutest on oma stiili vahetanud klassikalisest sportliku vastu, 6% on käitunud vastupidiselt, nimelt on läinud sportlikult stiililt üle klassikalisele.
iseloomustavate väljendite hulka kergesti meelitatav, lapselik, järeleandlik, ei tarvita vandesõnu, kergeusklik, tasane, uje. Need omadused on asendunud märksa tänapäevasematega, nagu abivalmis, sõbralik, siiras, taktitundeline, õnnelik, aus, usaldusväärne, kohusetundlik. Kusjuures Bem kasutas viimaseid vaid täitematerjalina tegelike mehelikkuse-naiselikkuse omaduste vahel... Mind huvitas, kas on ka mingisuguseid muid omadusi, mis võiksid olla olulised just Eestis. Selleks lasin vastajatel hinnata 42 lisa-iseloomujoont, mida Bemi küsimustikus polnud. Vastuste põhjal võib öelda, et naiselikkuse tähenduse selgitamisel pole Eesti kontekstis midagi lisada kõik, mida eestlased naiselikkuseks peavad, kajastub ka Bemi 30 aasta taguses uurimistöös. Kuid üllataval kombel oli just mehelikkus see, millele eesti keelel on anda olulist lisainformatsiooni. Mehelikkuse Eesti versiooni iseloomustavad veel väljendid julgus, vastutustundlikkus, järjekindlus ja tasakaalukus.
alla. Ilmselt on see tingitud nii puudulikust teavitustööst kui ka mugavusest ja suuresti ka iganenud arusaamadest nagu ,,Mis see minu üks väike karbike ikka enam mõjutab?" Samas väitis 79% vastanuist, et teavad, miks ei tohi vanu ravimeid prügikasti visata ja peaaegu sama paljud teadsid ka ohtudest, mis selle teguviisiga looduskeskkonnale kaasnevad. Joonis 2.19 Apteekidesse või kogumispunktidesse tagastamised Küsitlusele oli lisatud võimalus vastajatel omi mõtteid jagada. Sellest selgus, et on küll püütud apteeki ravimeid tagastada aga on tekkinud komplikatsioone. Mõnel juhul piisas apteekrile seletamisest, et seadus neid seda tegema kohustab. Mõni tarbija aga 24 on jäänud olukorda, kus peab ravimid siiski kodu tagasi viima ja olmeprügi sekka viskama. Ühe probleemina toodi välja, et insuliini süstlaid ja lansette ei ole kuskile ära anda.
proovinud üksteise peal hüpnootilisi võtteid harjutada. 24 70 60 50 40 30 62 20 10 13 2 3 1 3 0 Jah Ei Ei, kuid olen mõelnud sellest Joonis 5. Vastanute hüpnoosi kasutamise kogemus 3.6. Hüpnoosiga seotud väited Küsitluses paluti vastajatel hinnata erinevaid hüpnoosiga seotud väiteid. Selleks pidid nad vastama, kas inimene on väitega nõus, ei ole nõus või ei oska öelda. Tabelis 1 on näha, kuidas vastati etteantud väidetele. Väideteks oli pandud 11 levinumat hüpnoosiga seotud väärarusaama ja kaks tõest väidet. Väitega, et inimest võib hüpnotiseerida vastu tema enda tahtmist, nõustus 32 vastajat. See on üks levinuimaid hüpnoosiga seotud müüte. Oluline on teada, et igas transi
inimene on konstruktiivsem, huvitub rohkem ühiskonnaasjadest ning on võimu suhtes lojaalsem.Püsiv rahulolematus toodab seevastu konflikte, vastasseisu, ignorantsust. Nii uurijad kui avalikkus on rahulolule külge kleepinud plussmärgi – rahulolev kodanik– töötaja–klient–valija on parem kui rahulolematu • Gallup World Poll Gallup World Poll on aastaid kaardistanud maailma rahvaste subjektiivset suhtumist oma ellu, paludes vastajatel ennast asetada kujuteldavale trepile, mille ülemine ots tähistab inimese jaoks parimat võimalikku elu ja alumine ots halvimat. Miks sallivus? Eesti 2008- vastuseis multikult ük-le- 61% (2.koht EU-s) • Sallivuse defitsiit ja sallivuse tootmine – arenguprobleem?! • Sallivus – hoiak, tunne, mida poliitiliselt reguleeritakse? • Avatud maailm – erinevused ärritavad.
Ametlikus abielus 603 40,0% Üksik (pole olnud abielus) 331 22,0% Vabaabielus (elan koos partneriga) 288 19,1% Lahutatud / Elan lahus 170 11,3% Lesk 112 7,4% Vastamata 2 ,1% Kokku 1506 99,9% Vastus puudub 1 ,1% KOKKU 1507 100,0% . 3. Intervalltunnuse puhul tuleb vahet teha, kas tunnusel on vähe või palju erinevaid väärtuseid. Väheste erinevate väärtustega tunnuse korral järgi näidet nr 1 (haridustase). Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Kui on aga tingimata vaja esitada paljude erinevate väärtustega intervalltunnuse tulemusi tabeli kujul, siis tuleks kaaluda andmete koondamist väiksematesse gruppidesse (Transform/Visual Binning) ning koostada sagedustabel grupeeritud väärtustest.
meestest 22%. Nende numbrite põhjal võib järeldada, et enam loobuvad suitsetamisest naised. Numbrid näitavad, et mittesuitsetajaid on naiste seas vähem kui meeste seas, seega naised ka suitsetavad enam kui mehed. 4. Millistest suitsetamisest loobuda abistavatest vahenditest olete kuulnud? Sellele küsimusele vastamine selgitas, millistest abivahenditest on inimesed teadlikud ja millistest mitte. Küsimus oli esitatud valikvastustega, kuid kui vastajatel oli lisada veel variante peale nende, mis olid ette antud , sai need ise juurde kirjutada. Sellele küsimusele vastas 53 inimest. Sellest küsimusest järeldus, milliseid abimeetodeid enim teati (Tabel 1). Tabel 1. Teadlikkus suitsetamisest loobuda abistavatest vahenditest ABIVAHEND MITU INIMEST OLID TEADLIKUD NIQUITIN NIKOTIINIPLAASTER 34
teguriks huvitavate raamatute vähesuse Diagrammilt on näha, et huvitavate raamatute vähesus takistab eelkõige nooremaid õpilasi, vanematele see nii suurt probleemi ei valmista. Seejuures toimub järsem hüpe 5. ja 8. klassi vahel, 8. ja 11. klassi vahel tulemus eriti ei muutu. Tulemustest võib järeldada, et 11. klassi õpilastel üldiselt on raamatuid, mida nad lugeda tahaksid, kuid joonise 26 põhjal takistab neid taas eelkõige ajapuudus. Ka 8. klassi vastajatel ei ole erilist probleemi huvitavate raamatute vähesusega, kuid vaba aeg kulub mujale. Seevastu 5. klassi poistel ja tüdrukutel on selgelt põhiliseks lugemist limiteerivaks teguriks huvitavate raamatute vähesus, isegi kui põhimõtteliselt lugemiseks aega jätkuks. Küsimusi 20 ja 21 seostades tuli välja, et enda arvates palju lugevatest õpilastest tahab rohkem lugeda 67%, samas ülejäänutest tahab rohkem lugeda 75%. Ootuspärane tulemus oleks olnud
nende järjekorra mõju tulemustele. Sõnaassotsatsiooni meetodite kasutamine on levinud potentsiaalsete brändinimede testimisel ja vahetevahel hoiakute mõõtmiseks eritoodete ja nende omaduste, brändide, pakendite või reklaamide suhtes. Näide sõnaassotsiatsioonide kasutamise kohta on toodud tabelis 4; · lausete või jutu täiendamine. Nagu nimetus ütleb, nõuab see meetod respondendilt uurija poolt alustatud lause või jutu täiendamist. Vastajatel soovitatakse olla maksimaalselt lõdvestunud ja pakkuda esimene mõte, mis pähe tuleb. Selle kaudse meetodi rakendamine on kindlasti efektiivsem näiteks suitsetajate uuringus, kus otsesed küsimused ei anna niisugust tulemust, kui näiteks lause täiendamine ,,inimesed, kes ei suitseta on ,,; · rollimäng. Osavõtjatel palutakse võtta teise isiku roll ja käituda nii, nagu nende arvates peaks see isik käituma. Näiteks, inimeste hoiakute väljaselgitamisel
välja tuua. Siiski näitavad tulemused mõningaid omadusi, mis esinevad sagedamini kui teised. Tulemused näitavad, et suurem osa tarbijaid on pärit Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad on 17 peamiselt venekeelsed, madala haridusega, ilma sotsiaalsete garantiide ja tööta. Samuti on neil terviseprobleemid ja nende käitumine on ettearvamatu. SI: SI-s paluti vastajatel PSI-s enimmainitud joonte abiga uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe kirjeldada. Siiski pole võimalik välja tuua uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe. Kõik mainitud jooned tunduvad olevat olulised ning gruppe analüüsides võib märgata, et need ka kattuvad. Kokkuvõte Pole võimalik välja tuua konkreetseid, uimastitele kõige vastuvõtlikumaid gruppe, kellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Sellest hoolimata iseloomustavad tarbijaid mõningad
Üks pere erines teistest selle poolest, et pereliikmeks loetakse ka vanaema ja selles koosluses reisitakse väga palju. See fakt on oluline arvesse võtta sihtrühma vanusepiiride määratlemisel. Järgnevalt on koostatud kokkuvõtlik võrdlus- 44 analüüs pereturistidelt sarnastele küsimustele saadud vastuste kohta. Kuna tegemist oli siiki avatud intervjuudega, ei ole võimalik kõiki vastuseid omavahel võrrelda. Esimeses küsimuses paluti vastajatel kirjeldada oma peret. Vaatamata erinevatele pere- kooslustele selgus, et poisslaste huvid on peamiselt sportlikud. Tüdrukuid huvitas enam ajalugu ja poodlemine. Sellest tulenevalt vajavad poistega pered sihtkohas hulgaliselt liikuvaid tegevusi. Tüdrukutega pered ootavad aga enam kultuuriüritusi, võimalust vaatamisväärsustega tutvuda ja niisama poes käia. Vanemad inimesed eelistavad oma aega rohkem rannaliival veeta. Spaahoolitsused sobivad aga kõigile vastanud täiskasva-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
