vastused mõõdavad tõepoolest seda, mille mõõtmine oli eesmärgiks) Küsitluste koostamise põhimõtted Küsimustiku visuaalne pool Küsimustiku kvaliteet näitab kooli suhtumist vastajasse. Korrektselt vormistatud ja ladusa keelekasutusega küsitlusele on vastajal lihtsam vastata. Kooli logo ja kooli nimi küsitluses täidavad sooja suhte loomise eesmärki. Küsimustiku kaaskiri Vastamisaktiivsust suurendab ka viisakas pöördumine, kus selgitatakse küsitlusele vastamise kasu nii vastajale kui koolile. Kaaskiri peaks vastama järgmistele küsimustele: o Mis uuringuga on tegemist? o Mida uuringu tulemustega tehakse? o Kus ja kuidas saab arvamust avaldada? (vastamise tähtaeg ja selgitused vastuste tagastamise kohta) o Kuhu edastada täidetud ankeedid? o Kellelt saab abi küsitlusega seotud probleemide korral? (nimi ja kontaktandmed) o Millised on täiendavad motivaatorid
2. andmed uuringu korraldaja kohta; 3. uuringu eesmärk ja tähtsus; 4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus; 5. kuidas küsimustele vastata 6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata; 7. tänusõnad. Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, peresuhted) Küsimustiku jagamine teemade järgi plokkidesse teeb vastajale vastamise lihtsamaks. Tuleb jälgida ka tasakaalu, et mõne teema kohta ei oleks proportsionaalselt liiga palju küsimusi. Küsitluse läbiviimine · Paberankeet. Vastamise aktiivsus on suurem. Ankeeti saab täita sõltumata kohast, vajalik vaid ajaressurss. · Veebiküsitlus. Vastajale saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Kirjas on link veebiankeedile, mille vastaja saab täita talle sobival ajal. Vastatud ankeetide andmed kogutakse veebiserveris asuvasse andmebaasi
Vastaja abistamiseks tuleb kasutada neutraalset üleküsimist ning tagasisidestamist viisil, et vastaja tunneb end mugavalt ja vastab ausalt ning täpselt. Vastaja roll Vastaja rolliks intervjuu juures on küsimuste kuulamine ning täpsete vastuste andmine. Ideaalses olukorras küsib vastaja vajadusel selgitusi ning püüab vältida segaste vastuste andmist, keskendudes esitatud küsimustele vastamisele ja kommenteerides küsimusi ainult vastamiseks. Enda tutvustamine vastajale Lisaks küsitlemise tehnikale on oluline ka intervjuu läbiviimise toon. See algab juba iseenda tutvustamisest. Kindlasti tuleb vastajale öelda intervjuu alguses, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning igal juhul tagatakse vastaja konfidentsiaalsus. Kui intervjuu jooksul esineb küsimusi, millele vastaja ei soovi vastata, siis tuleb seda kindlasti öelda ning selle küsimuse saab vahele jätta ja minna järgmise küsimuse juurde. Kõiki vastuseid käsitletakse konfidentsiaalsetena
Kes on koostaja Miks ankeet koostati Kaua kulub aega ankeedi vastamisele Ankeet on anonüümne Ankeedi klassifikatsioon Küsimusi eristatakse kolmel alusel: 1. Sisu järgi 2. Vormi järgi 3. Funktsiooni järgi Küsimused jaotatakse: 1. Lahtised ja kinnised küsimused 2. Otsesed ja kaudsed küsimused Ankeedi küsimused Lihtsad, selged Ühemõttelised Ei tohi sisaldada topelt eitavat kõne Küsimused peavad olema vastajale jõukohased Vastuste tüübid Lühivastus Lüngad Valikvastused (üks või rohkem) Loetelu järjestamine Vastandväited Hoiduda tuleks Suunavatest küsimustest Pikkadest, keerulistest liitlausetest Kategoorilistest küsimustest Pole soovitatud avalikud küsimused
Sageli/tihti; 53% Graafik 6 9 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 5 Küsitlemisoskused. Küsimuste liigid (suletud, avatud). Küsimusi saab jagada kahte liiki: suletud ja avatud küsimused. Suletud küsimuste puhul antakse vastajale vastusevariandid ning tavaliselt on neil ka õige vastus. Suletud küsimustele saab vastata lühidalt. Need sobivad vestluse algatamiseks või faktiliste andmete saamiseks. Suletud küsimused annavad küsitlejale suure kontrolli vestluse käigu üle. Avatud küsimused jätavad vastajale vastamisel suure vabadusastme. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma arvamust, hoiakuid, mõtteid, tundeid. Avatud küsimus õhutab vastajat rääkima
3. uuringu eesmärk ja tähtsus; 4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus; 5. kuidas küsimustele vastata 6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata; 7. tänusõnad. Küsimustiku kvaliteet näitab uurija suhtumist vastajasse. Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, peresuhted) Küsimustiku jagamine teemade järgi plokkidesse teeb vastajale vastamise lihtsamaks. Tuleb jälgida ka tasakaalu, et mõne teema kohta ei oleks proportsionaalselt liiga palju küsimusi Küsitluse läbiviimine · Paberankeet. Vastamise aktiivsus on suurem. Ankeeti saab täita sõltumata kohast, vajalik vaid ajaressurss. · Veebiküsitlus. Vastajale saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Kirjas on link veebiankeedile, mille vastaja saab täita talle sobival ajal. Vastatud ankeetide andmed kogutakse veebiserveris asuvasse
Vastaja abistamiseks tuleb kasutada neutraalset üleküsimist ning tagasisidestamist viisil, et vastaja tunneb end mugavalt ja vastab ausalt ning täpselt. Vastaja roll Vastaja rolliks intervjuu juures on küsimuste kuulamine ning täpsete vastuste andmine. Ideaalses olukorras küsib vastaja vajadusel selgitusi ning püüab vältida segaste vastuste andmist, keskendudes esitatud küsimustele vastamisele ja kommenteerides küsimusi ainult vastamiseks. Enda tutvustamine vastajale Lisaks küsitlemise tehnikale on oluline ka intervjuu läbiviimise toon. See algab juba iseenda tutvustamisest. Kindlasti tuleb vastajale öelda intervjuu alguses, et küsitluses osalemine on vabatahtlik ning igal juhul tagatakse vastaja konfidentsiaalsus. Kui intervjuu jooksul esineb küsimusi, millele vastaja ei soovi vastata, siis tuleb seda kindlasti öelda ning selle küsimuse saab vahele jätta ja minna järgmise küsimuse juurde. Kõiki vastuseid käsitletakse
8 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau Loo keskkonnas kontrolltest. Tegevused järgmised: Make a Test Testile pealkiri Paned testi administraatori passwordi salasõna Korda sama parooli Settings: Lisa instruktsioon; lisa tekst, mis ilmub ekraanile testi lõpus, lisa ka vastajale parool, mkis erineb admin paroolist. Continue Vali keskkonna tööriistaribalt QUESTIONS ADD NEW QUESTION Sisesta küsimused save and add new question. Viimase küsimuse puhul lihtsalt SAVE. PUBLISH Vastatud testide tulemusi näed menüü alt REPORTS 9
kirjutamiseks (- lühivastusega, - vastused annavad võimaluse sügavamaks sisuanalüüsiks, kuid see on töömahukas, - kaaluda hoopis intervjud) 2. Suletud küsimused (valikvastused) uurija on koostanud nummerdatud vastusevariandid, mille hulgas vastaja tähistab, kas ühe või mitu varianti vastavalt juhendile (- valikutes püüa arvestada kõiki võimalikke vastuseid; - iga ploki lõpus peaksid olema vabavastused vastajale võimaluse andmine viidata ka niisugustele teemadele mida küsimustiku koostaja ei osanud ette näha; - lihtne analüüsida 3. Hinnangu väljaselgitamise küsimused skaalad (-määrab ära vastajale nõustumise astme testid väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega) Skaala sobivus kindlasti on vaja küsimustiku koostamisel kontrollida, et küsimuse sõnastus ja skaala oleksid omavahel kooskõlas. Ühes küsitluses ei ole soovitav
kasvab ja kolleegid asuvad teises linnas või riigis. Vahetu suhtlus on ettevõtte edu tagamisel kriitiline kuid aina rohkem on hakatud kasutama küsimustikke, mis on väga olulised abilised tagasiside kogumisel. Sageli on ikkagi parem pidada individuaalne vestlus otsese juhi või personalijuhiga, arutada teemat meeskonna koosolekul või kutsuda kokku probleemi lahendamisele keskenduv töögrupp. Teisalt räägib küsitluse kasuks see, et vastajale on tagatud anonüümsus ning tal on võimalik oma tunded, muljed ja mõtted läbi analüüsida ning anda tagasisidet põhjalikumalt, kui seda saaks teha suulise arutelu käigus. Erinevad küsimustikud on oluline allikas, et saada lisainfot ja toetada näiteks arenguvestlusi, sisemisi koolitusi ja üritusi. Kuid ainult anonüümse tagasiside kogumine on vaid jäämäe tipp. Selleks, et töökeskkond ja -kultuur paraneksid ning et inimesed annaksid rohkem tagasisidet, on väga
reklaamipausid ja sissejuhatavad „Saates tulekul“ lõigud, mida ei jõua kuidagi ära oodata, sest lood on võimalikult kaugele saate lõppu paigutatud. "Reporter" sisaldab uudiseid, sporti, ilmateadet ning päästeameti- ja politseisõnumeid. Lisaks on saates põhiuudiste laienduslood, nähtuste-, sündmuste- ja persoonidekesksed olemuslood, päevakajaline vaatajaküsimus, mille raames loositakse välja ühele vastajale 100 eurot puhtalt kätte ja palju muud. Uudistesaade algab tunnuslooga ja logo kuvamisega, millele järgneb lühitutvustus eesolevatest olulisematest uudistest. Saate võib jagada samuti eraldi teemaplokkideks: I plokk: päevakajalised ja kõige olulisemad uudised Eestist või välismaalt. Otselülitused sündmuskohalt, intervjuu asjatundjatega. II plokk: välisuudised. Erinevad uudised mitmelt poolt maailmast. III plokk: ilm. IV plokk: politsei- ja päästeametisõnumid ja lood.
skaalapunkt tähendab antud koondtunnuse puudumist (mittelugemist, mittetegelemist, mitteomamist vms), on seegi väärtuslik ja selgelt tõlgendatav näitaja. TÜPOLOOGILINE ANALÜÜS Tüpoloogiline analüüs võimaldab andmestikku veelgi koondada ja üldistada. Eespool nimetatud ajakirjandusosakonna 1980ndate aastate uuringutes moodustati indeksite ja üksiktunnuste põhjal tavaliselt 3-4 tüpoloogiat. Kuulumine ühte või teise tüüpi andis vastajale väga olulise üldise iseloomustuse. Selgelt eristatavad olid kohaliku lehe lugejate tüübid, raamatuhuvi tüübid ja elulaadi tüübid (vt Lauristin, Vihalemm, Uus, Peegel. Rajoonileht ja lugeja, Tln. 1987; Hion, Lauristin, Vihalemm. Meie muutuv elulaad, Tln. 1988). Praegu käimasolevas suures meediaühiskonna uuringus on algusest peale mõeldud vähemalt kümne tüpoloogia moodustamisele traditsioonilise meediakasutuse tüpoloogia, uue meedia
See on see, et meie valim oleks esinduslik e. meie poolt küsitletud inimeste seas on proportsionaalselt samapalju põhitunnuste järgi nagu suures koguses. Esindab üldkogumi põhitunnuseid samas proportsioonis. Võime tunnuseid üldistada. 10) Ankeedile esitatavad nõuded. · Ankeedis võivad olla ainult need küsimused, mille vastused on olulised töö eesmärgi saavutamiseks ja püstitatud hüpoteeside kontrolliks. · Küsimused peavad olema formuleeritud vastajale arusaadavas keeles, ei või kasutada arusaamatuid termineid, mis ei ole üldlevinud. · Küsimustele peab olema võimalik vastata. · Ankeet peab moodustama loogilise terviku. Küsimused peavad olema loogilises järjekorras. Kui ankeet on koostatud, korraldatakse ankeedi alusel prooviküsitlus, et kontrollida kas ankeet ,,töötab''. 11) Ankeedi sissejuhatusel esitatavad nõuded.
Andmeanalüüs 1)Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Eelnevad: Uurimusprobleem, uurimusmeetodi valik (kvantitatiivne, kombineeritud, kvalitatiivne), valimi koostamine, andmestiku loomine. Järgnevad: Andmete analüüsimine ja tulemuste esitamine. Millised on alternatiivid kvantitatiivsetele meetoditele. kombineeritud, kvalitatiivne 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Võimalikult lühike, viisakalt sõnastatud, lihtsa grammatikaga, sisaldab infot ühe teema kohta, sama tähendusega kõigi jaoks, sobival spetsiifilisuse tasemel Ankeedi struktuur, sissejuhatus, miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed, tänud juba ette, lihtsamad küsimused, avaküsimused, keerulised ja põhiküsimused. Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Su...
kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega 1. Hea intervjuudes 2. Ei ole head sellistes uuringutes, kus vastaja peab ise kirjutama vastused kuhugi üles 3. Raske arvutiga töödelda 4. Kodeerija subjektiivsus Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid 1. Aitavad kokku hoida aega 2. Lihtsam analüüsida 3. Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud 4. Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel 2. Nominaalskaala ehk nimeskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis 3. Ordinaalskaala ehk järjestusskaala 1
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs Uurimuse koostamine ja vormistamine 3. Milline on uuringutüüpide üldine klassifikatsioon? Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus. 4. Mis on empiiriline uurimus? Uurimus mille eesmärkideks on nähtuste kirjeldamine, võrdlemine, seletamine, ennustamine ning tõlgendamine. Sisaldab uute andmete kogumist või olemasolevate an...
Uurimisplaan 10 Uurimuse protseduuri kirjeldus Intervjuud viiakse läbi 2018. aasta septembris 2-3 nädala jooksul. Esimesed kokkulepped ettevõtte personalijuhiga on sõlmitud. 1. Ettevalmistus - Esimene samm on hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamine. Seejärel sobiva valimi moodustamine ja küsimustiku koostamine ning selle läbi arutamine eksperdiga. Intervjuus on kokku 15 küsimust ning intervjuu pikkuseks on planeeritud 60 minutit tagamaks vastajale piisav aeg omas tempos vastamiseks. Enne intervjuude toimumist edastatakse intervjueeritavatele kutse, milles tutvustatakse uurimuse eesmärki ning selgitatakse, kuidas tagatakse täielik konfidentsiaalsus ja privaatsus. Kutses pakutakse osalejatele võimalust peale töö valmimist tutvuda uurimise tulemustega. 2. Prooviintervjuu - Augustis viiakse läbi pilootintervjuu kahe mentorlusprogrammi paariga, ehk nelja inimesega. Pilootintervjuu annab võimaluse saada olulist tagasisidet ja
Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi
Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi
2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab intervjueeritavat teatud teemadest rääkima, esitab kuuldu põhjal täpsustavaid küsimusi ning julgustab
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
· Loobumised toodetest/teenustest majanudslanguse tõttu; · Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine; · Igakuiste tulude-kulude planeerimine, jagunemine ja sissetuleku muutused; · Säästude olemasolu ja kasutamine majanduslanguse ajal; · Töö kaotus koondamise või ettevõtte pankrottistumise tõttu; · Majanduslanguse mõju kas toonud mingil moel kasu või pigem ainult kahju; · Majanduskriisi mõju vastajale endale ning temale lähedastele inimestele. Uuring viidi läbi 27.12.2010-09.01.2011 interneti keskkonna www.connect.ee vahendusel (küsimustiku täpne aadress: www.connect.ee/uuring/226937237/ ). Nimetatud uuringus oli kokku 56 küsimust, millele vastasid 24 inimest. Vastajate vanus jäi vahemikku 18-40. 1. IGAPÄEVASED OSTUHARJUMUSED 1.1. Toidukaupluste külastamise sagedus 24-st vastajast üle poole käivad poes mõned korrad nädalas ning 6 inimest igapäevaselt. Paar
toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega, suhteliselt kõrge vastuse määr 60 – 70 %, suuurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju võrreldes
Turundusuuringutega seonduvate eetiliste probleemide õigeks lahendamiseks annab baasi Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) ja Arvamus- ja Turundusuuringute Ühingu (ESOMAR) koostööna koostatud ,,Turundus ja ühiskonnauuringute läbiviimise rahvusvahelised eeskirjad". Eeskirjades kirjeldatud põhimõtted on toodud järgnevalt: 1. Vastaja A. Õigused Õigus privaatsusele. Vastajal on õigus puutumatusele ja häirimatusele Õigus olla informeeritud. Vastajale peab selgitama uuringu eesmärke, tulemuste kasutamist jms. Vabatahtlikkus. Vastaja osalemine uuringus peab olema rangelt vabatahtlik Õigus anonüümsusele. Üldjuhul on uuringud alati anonüümsed, vastasel juhul peab vastajalt saama nõusoleku. B. Kohustused Olla aus. Uurijale tuleb anda siiraid, täpseid ja otsekoheseid vastuseid. 2. Uurija A. Õigused Õigus saada vastajalt korrektseid andmeid. Õigus saada tellijalt vajalikku alus- ja põhiinformatsiooni. B. Kohustused
·kogub andmeid, mida saab statistiliselt töödelda ·tavaliselt toetub mitmekesiste andmete kogumisele, selleks et oleks võimalik teha üldistusi ·uurija on tavaliselt kõrvalseisj Puudused: ei uuri olukorra spetsiifilisust, selle ainulaadsust · väikese valimi puhul on andmete üldistusvõime väike Ankeedi koostamise põhimõtted: vastaja peab mõistma, milleks ankeet on koosatud, ankeedil peab olema sissejuhatus või kaaskiri, kus on uurimuse eesmärki vastajale selgitatud; küsimus peab olema üheselt arusaadav ning küsida tuleb ühte asja korraga; rohkem vastusevariante; küsimuste järjestus peab olema loogiline; täitmiseks ei ole soovitav planeerida üle 20 min; alati tuleks läbi viia eelküsitlus. Intervjuu on andmekogumismeetod, kus toimub vestlus uurija ja vastaja vahel. Eelised: paindlik, koheselt saab teada vastaja suhtumise Puudused: kulukas, intervjueerija võib mõjutada vastajat 18. Eksperimendi olemus, ülesanded
kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa (sugu, vanus) · Lõpuosa, tänusõnad Avatud küsimused vastaja vastab oma sõnadega · Hea intervjuudes · Ei ole head sellistes uuringutes, kus vastaja peab ise kirjutama vastused kuhugi üles · Raske arvutiga töödelda · Kodeerija subjektiivsus Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid · Aitavad kokku hoida aega · Lihtsam analüüsida · Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud · Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel Hea küsimus on · Võimalikult lühike · Viisakalt sõnastatud · Lihtsa grammatikaga · Sisaldab infot ühe teema kohta · Sama tähendusega kõigi jaoks · Sobival spetsiifilisuse tasemel Ei ole head:
täpsustada. Anketeerimise üheks alaliigiks on testid, nendega soovitakse määrata oskuste ja teadmiste taset mingis ainevaldkonnas. Anketeerija on küsitleja suhtes maksimaalselt viisakas ja lugupidav. - ankeet algab selgitusega, mis on ankeedi eesmärk ja milleks saadud teavet kasutatakse. Hea on kui mingil teel saab ka küsitletu ankeetküsitluse tulemustest huiljem teada ( näiteks ajaleheartiklist, veebileheküljelt või raamatust). 12 - Seejärel kinnitatakse vastajale, et ankeet on anonüümne ja üksikisikute vastuseid eraldi ei kasutata ega levitate, et kõik andmed on seadusjärgselt kaitstud. Ankeedil ei tohi olla vastaja nime, aadressi ega isikukoodi (va. erilubadega ankeedid, nt. rahvaloendus). - Kui küsitletav ei soovi vastata kas kogu ankeedile või osale sellest, tuleb seda soovi aktsepteerida. Sellegipärast on küsitlejal õige veel kord (või kaks) pöörduda
4) Tähelepanu väljendamine - silmside ja osavõttu väljendav kehahoid, mis näitab, et teine huvitab teid ja te hoolite temast. Empaatilised kuulajad panevad ette rääkida siis, kui see on sobilik, nad ei püüa seda peale sundida. - Väikesed julgustused - lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulajaaktiivsena. Suletud küsimused suundavad kõnelejat andma kindlat lühikest vastust. Avatud küsimused jätavad aga vastajale ruumi oma mõtteid sügavamalt uurida, ilma etteda liigselt kammitseksid kuulaja kategooriad. Vestluses on riskantne liiga palju küsimusi esitada: see asetab kuulaja pigem rääkija vastu kui kõrvale, pigem dikteerib vestluse suuna, kui annab rääkijale võimaluse ise oma olukorda uurida. «See armastusest sündinud vaikus ei ole üksikõiksus; see ei tähenda, et ei ole midagi öelda. See enesesuhtluse positiivne valdus. Nii nagu kella tiksumise kuulamiseks on vaja vaikust,
Küsimustik olgu visuaalselt kena ja hästi loetav/täidetav (ära koonerda!) Koolita küsitlejaid, koosta täitmise/küsitluse juhend Korduvad meeldetuletused, kuid delikaatselt. Millist infot saab koguda? SAAB TOHIB TULEB Respondentide karakteristikud käitumismustrid hoiakud arvamused, ettekujutused (teadmised) Küsimuste formaat Valikvastustega e. suletud küsimused kerge kodeerida ja analüüsida, kuid vastajale on valikud peale sunnitud saab kasutada kui vastuste alternatiivid on teada ja piiratud Näidis: valikvastustega küsimusest Riigi konstitutsioon sisaldab ... seisukohti suhete seisust naaberriikidega. presidendi pöördumisi riigi parlamendi poole. poliitiliste parteide pöördumisi oma toetajate poole. põhimõtteid, mis kehtestavad riigi valitsemise korra ja seadused. Küsimuste formaat Hinnanguskaalad:
arusaadavalt · esitle ennast ( nimi, amet) ja selgita helistamise põhjust · kasuta võimalikult lühikesi lauseid ja hoidu võõrastest terminitest ning liiga pikkadest sõnaühenditest · hoidu ebaolulisest · kontrolli ja veendu, kas sind õieti mõisteti III PEATÜKK . KÜSIMUSTE LIIGID EI OLE OLEMAS RUMALAID KÜSIMUSI, KÜLL AGA HALBU VASTUSEID 1. AVATUD KÜSIMUSED: · annavad vastajale võimaluse rääkida, täpsustada selgitada · algavad tavaliselt sõnadega miks, missugune, kuidas, millal, kes, kus, kuhu. 2. SULETUD KÜSIMUSED: · nõuavad lihtsalt jaatavat või eitavat vastust · algavad tavaliselt sõnaga kas 3. ALTERNATIIVKÜSIMUSED: · kasutatakse piiratud valikuvõimaluste puhul · küsimus sisaldab kahte või enamat vastusevarianti 4. LUURAVAD KÜSIMUSED (TARK KES KÜSIB, LOLL KES VASTAB...):
3.1.1 Küsitlustehnikad Pärast küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta; selleks on põhimõtteliselt neli võimalust: · telefoniküsitlus (telephone survey) · küsitlus posti teel (mail survey) · personaalküsitlus (personal survey) · internetiküsitlus (internet survey) Telefoniküsitlus Telefoniküsitlus on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respondendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respondentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: · kiirus nii küsitluse läbiviimisel kui töötlemisel; · kontrollivõimalus; · suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega; · suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); · suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju võrreldes personaalintervjuuga.
) Koolita küsitlejaid, koosta täitmise/küsitluse juhend Korduvad meeldetuletused, kuid delikaatselt. Millist infot saab koguda? SAAB – TOHIB – TULEB Respondentide karakteristikud käitumismustrid hoiakud arvamused, ettekujutused (teadmised) Küsimuste formaat Valikvastustega e. suletud küsimused ◦kerge kodeerida ja analüüsida, kuid vastajale on valikud peale sunnitud ◦saab kasutada kui vastuste alternatiivid on teada ja piiratud ◦kui küsitav objekt on piisavalt konkreetne ning võimaldab küsimuse ühtmoodi mõistetavat formuleeringut. (ei sobi “Kas teile meeldib demokraatia?” – jah/ ei). Hinnanguskaalad: anda ette valikud (täiesti nõus, pigem nõus,…) lisada “ei tea/ei oska öelda”. Eelistusjärjekorrad Palun reastage tähtsuse järjekorras; palun märkige 3 olulisemat
Küsitlus ei muutnud otseselt minu käitumisharjumusi, kuid andis mõtteainet. Ei muutnud, sest küsitlus oli halvasti tehtud ning ei saanud mõttest arHalb vormistus, ei olnud aru saada, mida Ei muutnud, sest küsitlus oli halvasti tehtud ning ei saanud mõttest arHalb vormistus, ei olnud aru saada, mida Mida teeksite teie küsitluses teisiti? Jah ja ei vastused peamiselt, kui lubatud on Vastajale huvitavamaks... hisev. Ja tundus ka, nagu osad küsimused kordusid sisult (pole 100% kindel selles) Keelekasutus korrektsem Paneksin NATUKE lihtsamad küsimused Kõike Midagi Mitte midagi. Ei oska kohe öelda Midagi KÕIK!!! KÕIK!!! Korrastaks keeleliselt, muudaks küsimused arusaadavamaks, kirjeldaks paremini, mida on küsitud. Alamotiveeritus Alamotiveeritus
vestluskaaslasega erinev lainepikkus; igav ja monotone jutt; napisõnalisus; ülepingutatud soov enesest hea mulje jätta; viha, solvumine, kibestumine; halb kuulamisoskus; võlts olek, valetamine; nõrk tähelepanu ja keskendusmisvõime; tõrjuv hoiak teiste osapoolte suhtes). Uuringu läbiviimiseks teavitasin personalijuhti, selgitades talle uuringu eesmärke ja läbiviimise põhimõtteid. Küsimustikud jagasin laiali ise, selgitades vajadusel vastajale küsimustikku. Uuringu tulemusel saadud andmed töötasin läbi tabelitöötlusprogrammi Excel abil. Küsitluse korraldamisse suhtuti positiivselt ning negatiivset meelestatust ei esinenud. 3.2 Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused I küsitlus Saamaks küsimustikule "Kas oled hea suhtleja?" vastust, tuli kokku liita tabelis ette antud punktid vastavalt sellele, mida vastaja vastas (tabel 1). a b c 1 3 2 1
õpilastele jõukohane ja nõuab neilt mõõdukat pingutust. Ka peab kogu töö klassis olema hästi planeeritud, et tunnis ei tekiks segadust tööülesannete täitmisel ega üleminekutel tunni ühelt etapilt teisele. Õpilaste keskendumine õppeülesannetesse saavutatakse klassi tähelepanu alalhoidmise ja aruandlusega. Õpilaste tähelepanu kindlustamiseks kasutatakse läbimõeldud küsitlusmetoodikat, nagu küsimuseesitamine tervele klassile ja pärast mõtlemisaega vastajale osutamine, algul kooris vastamise vaheldumine individuaalse vastamisega jne. Õpilaste küsitlemisel ja kontrollimisel on distsiplineeriv mõju vaid siis, kui õpilased tunnevad kohustust anda oma töötulemustest aru. ). 22. Mis on klassikaline tingimine ning kuidas selle valguses seletatakse sooritusraskuste tekkimist ja ületamist õpilastel? (2.1) Klassikaline tingitus- Seostatakse harilikult Pavloviga, kes uuris õppimist laboratoorselt, kui fenomeni (koeraga) B
spetsialiste lisaks mõõtmisvahenditega saadavatele tulemustele. Leiti, et oluline on küsitleda just erinevaid inimesi, andes neile võimalus oma seisukohti esitada ja selgitada, tuua välja probleeme ja kitsaskohti. Töö käigus kasutati uurimismeetoditena teoreetilist sisuanalüüsi, statistilist analüüsi, küsitlust ning intervjuud. Intervjuu meetod valiti, kuna see võimaldab nähtusi põhjalikult uurida ning on paindlik, võimaldades andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjuud viidi läbi struktureeritud, vabade vastustega intervjuu vormis. Intervjueeritavateks olid Viimsi Keskkooli eripedagoog ja algklasside õpetajad. Küsitlus viidi läbi Google Forms keskkonnas ning tabelid ja joonised tehti Microsoft Excelis. Töö vormistamisel kasutati APA viitamissüsteemi. 2.1 Valim Uurimistöö tarbeks viidi läbi küsitlus 2.-4. klassi, 6.-8. klassi ning 12. klassi õpilaste seas. Kokku osales uurimuses 52 õpilast
uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta; selgitada välja, kui sageli teatris käiakse ja millest see sõltub. Uuringu empiiriline materjal on kogutud kahes osas. Esimeses osas on kasutatud kvantitatiivset andmekogumismeetodit anketeerimist. Ankeet sisaldab nii valikvastustega, kui ka avatud vastustega küsimusi. Valikvastustega küsimused aitavad vastajal asju meenutada. See muudab vastamise kergemaks. Avatud küsimused annavad vastajale võimaluse väljendada oma tegelikku arvamust. Anketeerimisviis arvatakse olevat sobivaks meetodiks siis, kui on vaja saada tagasisidet ja arvamusi võimalikult paljudelt (Hirsijärvi jt 2005: 188). Ankeet on koostud autori poolt ja seda pole varem kasutatud. Lähtudes töö spetsiifikast on uurimise teise osa teostamiseks kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit. Selle käigus on läbi viidud poolstruktureeritud teemaintervjuud.
Vaatlust võib teha ka ise protsessist mitte osa võttes, maskeeritult. Samas võib see vaadeldavat panna lühiajaliselt tavapärasest teisiti käituma. Vaatlust võib teha ka mehaaniliselt kaamerate abil. Võib olla eetiliselt ebakorrektne. x Intervjuu Võib olla vahetu aga ka posti või meili teel. Struktureeritud intervjuu on kindlate küsimustega, struktureerimata küsimused on aga vaid jämedas joones ette määratud. Tihti struktureeritud ja seetõttu vastajale ei anta võimalust esitada oma vaateid. Intervjuu nõuab oskusi ja kogemusi. Intervjuu puhul saab infot hoiakute ja väärtushinnangute kohta. Intervjuu võtab palju aega ja eeldab intervjueerija põhjalikke teadmisi teemast. Samuti on tulemusi tihti raske tõlgendada ja analüüsida. Küsimus - Kuidas infot salvestada? Küsimused ei tohi olla suunavad. x Küsitlused Andmete kogumise meetod, mis kasutab küsimustikke, et üles märkida vastajate sõnaline käitumine
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
küsitlemisoskused Küsimuste küsimine on üks sekkumisvõte nõustamisprotsessis. Küsimuse esitamine võib teenida erinevaid eesmärke nt tähelepanu, mõtlemise suunamine, vastuste otsimisele suunamine, info kogumine jne. Küsimuste abil saab klient näha paremini, mis seisus ta on ja kuhu liikumas. Suletud ja avatud küsimused. Kinnised küsimused võivad olla suunavamad, seega negatiivsemad. Lahtised küsimused annavad vastajale vabaduse. Suletud küsimused on head, kui tahetakse saada selget konkreetset vastust saada; kui me tahame, et vastaja võtaks selge seisukoha; on kergem vastata, sest vastustevariandid on juba ees. Suletud küsimused on hea plaan, et avada jutuots ja vaadata, kuidas klient avaneb. Nõustamisprotsessi mõjutab natukene ka hetk, kliendi valmisolek, eelistused, seisukohad nende järgi otsustame, kumba küsimustüüpi me kasutame. Kuulamisel on oluline asetada, ennast teise sussidesse
on kuurort sissetulekute allikaks. kesine ja kodune. Pärnu linnakodanik saab end ettevõtluse Pärnu linnakodanikku saab külastada ja koos arendajana väärtusliku ja kaasatuna tunda. üritustel osaleda. Pärnu linnakodanik on aktiivne pakkuja. Eesti pereturist on aktiivne tarbija ja osaleja. Allikas: autori koostatud intervjuude põhjal. Andes vastajale vabaduse valida unistuste sihtkoht, kuhu tahaks perega minna, leidis kuus inimest, et sooviks puhata mõnes Lõuna-Euroopa kuurordis. Täpsemalt nimetati Hispaaniat, Kreekat ja Itaaliat. Kaks vastajat soovisid minna Mehhikosse või Aasia- maadesse. Kõiki teisi sihtkohti nimetati vähem, mõne vastaja puhul välistati Egiptus. Enim sooviti puhata kohas, kus on ujumiseks puhas vesi, kliima Eestist pikemalt ette 46
· Inimeste valutu välja viskamine või juhendamine ankeedis, kus nad vastamisega edasi saavad minna või vastamist lõpetada · Stiiliühtsus · Lahti seletamine, lahti seletamine · Vältige küsimusi, mis võivad vastajat alavääristada või solvata · Kindlasti peab olema pöördumine vastaja poole 15 · Vastajale tuleb selgitada, miks ta antud küsimustikule vastama peaks ning mida see talle konkreetselt annab · Kindlasti on vaja kirjutada sinna vastamisinstruktsioonid · Samuti see, kuhu tarbija võib pöörduda, kui ta mõnest küsimusest aru ei saa või kõhkleb · Panna kirja konfidentsiaalsuse tagamine vastaja jaoks · Soovitatav on ka tarbijale mõni präänik välja pakkuda, auhindade loosimine näiteks 24. Müügi olemus, trendid, stiilid, müügiorganisatsiooni arendamine. (lk
· Ankeet olgu vastaja sõbralik · Ärge kasutage küsimustes ega kaaskirjas käskivat kõneviisi · Inimeste valutu välja viskamine või juhendamine ankeedis, kus nad vastamisega edasi saavad minna või vastamist lõpetada · Stiiliühtsus · Lahti seletamine, lahti seletamine · Vältige küsimusi, mis võivad vastajat alavääristada või solvata · Kindlasti peab olema pöördumine vastaja poole · Vastajale tuleb selgitada, miks ta antud küsimustikule vastama peaks ning mida see talle konkreetselt annab 15 · Kindlasti on vaja kirjutada sinna vastamisinstruktsioonid · Samuti see, kuhu tarbija võib pöörduda, kui ta mõnest küsimusest aru ei saa või kõhkleb · Panna kirja konfidentsiaalsuse tagamine vastaja jaoks
Inimeste valutu välja viskamine või juhendamine ankeedis, kus nad vastamisega edasi saavad minna või vastamist lõpetada Stiiliühtsus Lahti seletamine, lahti seletamine Vältige küsimusi, mis võivad vastajat alavääristada või solvata Kindlasti peab olema pöördumine vastaja poole 15 Vastajale tuleb selgitada, miks ta antud küsimustikule vastama peaks ning mida see talle konkreetselt annab Kindlasti on vaja kirjutada sinna vastamisinstruktsioonid Samuti see, kuhu tarbija võib pöörduda, kui ta mõnest küsimusest aru ei saa või kõhkleb Panna kirja konfidentsiaalsuse tagamine vastaja jaoks Soovitatav on ka tarbijale mõni präänik välja pakkuda, auhindade loosimine näiteks 24. Müügi olemus, trendid, stiilid, müügiorganisatsiooni arendamine
Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte professor Tiit-Rein Viitso on leiutanud kena teravmeelse väljalugemisülesande (vt. joonis vasakul), mis tähendab: "Kolm kuud vee peal, vene pee all". Perifeerse ala asukate hulgas omakorda on keskne koht keerdküsimusel. Keerdküsimus erineb tavamõistatusest ka lausevormi poolest: mõistatus on millegi kujundlik kirjeldus, keerdküsimus on juba vormilt küsimus. See erinevus pole aga peamine. Peamine on see, et mõistatus on n-ö. siiras ja jätab vastajale sansse, keerdküsimus aga on salakaval ega jäta sellele, kes vastust ette ei tea, pea mingeid lootusi küsimust omal jõul ära vastata. Selle poolest sarnaneb keerdküsimus anekdoodile: rääkida/küsida tasub ainult seda, mida kuulajad ei tea. Õieti ongi keerdküsimus tihti pigem "pausiga lühijutt" kui dialoogivormiline narritamine: küsimus on enam-vähem retooriline, küsija ei eeldagi partnerilt vastust, vaid annab selle hetke pärast ise. Enamik uurijaid ei peagi keerdküsimust mitte
püsikulud. Andmete kogumine toimub dokumentide ja finantsaruannete vaatlusena. Töö autor viib läbi poolstruktureeritud intervjuud, kohtudes ettevõtte juhtkonnaga ja raamatupidajaga. Intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikum informatsioon[ CITATION Kuu10 p 318 l 1061 ]. Intervjuu eelis teiste andmekogumismeetodite ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täpsustada ja täiendada. [ CITATION Hir05 p 192-193 l 1061 ] Järelduste tegemiseks kasutab autor deduktiivset lähenemist. Deduktiivne analüüs on teooriast ja/ või varasematest uurimistest lähtuv analüüs, mida iseloomustab konkreetse uurimisküsimuse olemasolu ja analüüsikategooriate loomine enne analüüsi põhiosa läbiviimist[ CITATION Kal15 l 1061 ].
väärtustavad loodusväärtust sõltumata tema elukohast. Praktikas annavad vastuse küsimusele otsusetegijad või uurimuse läbiviijad. Infot hangitakse põhimõtteliselt kolmel viisil: postiküsitlus, telefoni-intervjuu või vahetu suuline intervjuu. Neist küsitlus posti teel on odavaim ja vahetu intervjuu kalleim. Kõikide puhul aga on tarvis hästikavandatud ankeeti. Ankeedi abil saab infot nii vastaja kohta kui ka vastuseid uurimuse küsimuste kohta. Oluline on, et vastajale suudetakse luua keskkonna hüvise kohta mõistlik valikusituatsioon.. teisiti väljendudes, tuleb luua selge stsenaarium selle kohta, millest vastaja peab loobuma ning milline on loobumise sotsiaalne seos hüvega. Selgelt tuleb esitada ka maksmise viis (kas maksude suurendamine või näit hindade tõus). Maksmisviisi puhul võib vastajale selgitada seda ka nii, et osa maaomanike jaoks vähenevad tulud maa või metsa kasutamise piirangute tõttu.
· Motivatsiooni intervjuu- selgitatakse välja põhjused, miks kandidaat soovib antud ettevõttesse tööle asuda ning mis teda töö juures üldiselt motiveerib. Intervjuu läbiviimiseks on vaja eelnevalt läbi mõelda: rollid (mitu intervjueerijat on), ajajaotus (eesmärgi hoidmine) ja alustamine, lõpetamine, vahekokkuvõtete tegemine. Küsimuste liigid: · Suletud küsimused- on etteantud vastuse variandiga; · Avatud küsimused- annab vastajale võimaluse teemat arendada; · Suunavad küsimused- annav vastajale teada ka oodatud vastuse; · Täpsustavad küsimused Vältida tuleks suletud ja suunavaid küsimusi. Miks? Küsimusi ei tohiks küsida. 10. Valikumeetodid- taustauuring, referentsid, testide kasutamise üldised põhimõtted Taustauuringu peamine eesmärk on ennetada võimalike valikuvigade teket. Enne kandidaadiga kohtumist tema tausta ei uurita (ei käi kokku hea tava reeglitega).
õpilastele jõukohane ja nõuab neilt mõõdukat pingutust. Ka peab kogu töö klassis olema hästi planeeritud, et tunnis ei tekiks segadust tööülesannete täitmisel ega üleminekutel tunni ühelt etapilt teisele. Õpilaste keskendumine õppeülesannetesse saavutatakse klassi tähelepanu alalhoidmise ja aruandlusega. Õpilaste tähelepanu kindlustamiseks kasutatakse läbimõeldud küsitlusmetoodikat, nagu küsimuseesitamine tervele klassile ja pärast mõtlemisaega vastajale osutamine, algul kooris vastamise vaheldumine individuaalse vastamisega jne. Õpilaste küsitlemisel ja kontrollimisel on distsiplineeriv mõju vaid siis, kui õpilased tunnevad kohustust anda oma töötulemustest aru. ). Töö korda rikkuvate ja probleemselt käituvate õpilastega Probleemse käitumise olemus ja ilmingute liigitamine tüüpideks. Probleemseks käitumiseks nimetatakse normaalsest
sobiv. Kasumiaruande analüüsimiseks kasutas töö autor 2019 ja 2018 aasta kasumiaruandeid. Andmete täpsustamiseks ja parema tulemuse saavutamiseks viis töö autor läbi intervjuud ettevõtte juhtkonnaga ja finantsjuhiga, kuna intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikumat informatsiooni (Kuusik, Virk, & Printshal, 2010, lk 318). Intervjuu eelis teiste andmete kogumismeetodite ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täiendada. (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 192-193). Intervjuu koosneb küsimustest, mis on intervjuu läbiviijal ette valmistatud ning vabast vestlusest, mille eesmärgiks on välja selgitada ettevõttes kasutatavad tulu- ja kulukontod, nende kajastamine kasumiaruandes ning ettevõttes kasutatavad finantsarvestuse reeglid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
