mõjutanud 5.54 / 10 24 respondendi hulgas on väikseim vastus 3 ja kõrgeim 10. Eelnevatest tulemustest on nähe, et majanduslanguse tõttu on enam kannatanud vastajate lähedased. Kui isiklikus mõjus oli väikseim vastus 1, siis lähedaste puhul oli antud näitaja 3. Mõlemal juhul on kasutatud ka maksimum numbrit ehk oli vastajaid, kellele on kriis väga suurt mõju avaldanud. Kokkuvõttes on tulemused keskpärased ja võib öelda, et vastajatele on majanduskriis avaldanud mõõdukat mõju. Lõpetuseks küsisin vastajate arvamust, kas majanduskriisi peetakse lõppenuks. Tulemused jagunesid alljärgnevalt: Graafik 6.4 Majanduse seis vastajate arvates
Küitluse tulemusi kajastab joonis 5. 2% 2% 25 - 35 36% 36 - 45 60% 46 - 55 56 - ... Joonis 5. Vastanute vanuseline jaotumine Vastanuid oli igas vanuses. 66 naist oli 25 - 35 - aastased, 40 vastanutest 36 - 45 - aastased ning üle 46 - aastaseid vastajaid kõigest neli. Seega võib järeldada, et enamik vastajatest jäid vanuseklassi 25 – 45 eluaastat. Teise küsimusega sooviti välja selgitada vastanute igakuine netosissetulek (vt Joonis 6) seda vajadusega leida seoseid vaatluse all oleva naistarbija ostukäitumise ja sissetulekute taseme. ... - 250 € 25% 19% 251 - 350 €
Kipub ka nii olema et kallim riie on parem. - Vahet pole. Kindlasti eelistaksin kvaliteetseid firmariideid kuid pikkus selline, et ei saa valida. Viimasel ajal olen hakanud turul ringi luusima ja teinud mitmeid oste millega olen väga rahule jäänud. ³ http://www.epa.ee/ul/doc/artiklid/teemaleht.pdf ³ http://est.best-marketing.com/index.php?lang=est&main_id=6&id=536 -8- 4. Küsitluste analüüs Küsitluses oli 11 küsimust, vastajaid oli 37. Neist 19 olid tüdrukud ja 18 olid poisid vanuses 13- 19. 4.1 Kui tihti käid koolis pükstega? Küsitluses osales 37 noort, neist Küsitluses on näha, et põhiliselt käiakse teksapükstega iga päev. Läbi aegade teksapüksid olnud moes- igasuguse moega ja variandiga teksapüksid. 16% õpilastesst käib 1-2 korda nädalas, 8% kord aastas. Leidus erinevaid kommentaare: - Minu põhiliseks riideesemeks koolis on teksapüksid. Kannan neid põhiliselt igapäev,
klasside seas. Küsimustikus eesmärgiks oli uurida Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemust ja uurida, mis on nende arvamus kohustusliku kirjanduse kasulikkuse kohta. 3.2. Valim ja küsimustiku täitmine Koostasime oma uurimistöö läbiviimiseks küsimustiku. Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui palju Valga Gümnaasiumi 11. klasside õpilasetest loeb kohustuslikku kirjandust ning mida arvatakse kohustuslikust kirjandusest. Meie küsitlusele vastajaid oli kokku 25, nendest 17 olid neiud ja 8 noormeest. Küsimustikule vastati interneti teel. Küsimustiku jagades selgitati, et küsimustiku andmeid on vaja 11. klasside uurimistöö jaoks. Küsimustik oli anonüümne. 3.3. Küsimustiku analüüs Valga Gümnaasiumi 11. klassidest täitis küsimustiku 25 õpilast. Küsimustikus küsiti Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemuse populaarsuse kohta. Eesmärgiks oli uurida 11. klasside
Nõo Reaalgümnaasium NRG õpilased ja reisimine Ees- ja perekonnanimi Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ...
TULEMUSTE ESITAMINE Struktureeritud andmete esmaseks kokkuvõtteks ning ülevaatlikuks analüüsiks saab kasutada kirjeldava statistika meetodeid, mis võib jagada kolme suurde rühma: 1. Sagedustabelid 2. Arvjoonised ehk diagrammid 3. Arvnäitajad Sagedustabelid aitavad vastust leida kahte tüüpi küsimustele: · Kui palju on/oli? (arv, sagedus, absoluutne sagedus) · Kui suur osa on/oli? (protsent, osakaal, suhteline sagedus) Kui vastajaid on alla saja, kasuta tulemuste esitamisel ka sagedusi. Kui vastajaid on üle saja, siis kasuta protsente. Diagrammide ülesanne on esitada infot visuaalselt. Graafiliselt esitatud statistika on inimesele mõjuvam ja meeldejäävam kui tekst või tabel. Enamkasutatavad diagrammid: · tulpdiagramm · histogramm · lintdiagramm · sektordiagramm · joondiagramm Diagrammi ei ole mõtet kasutada, kui andmestik on väga hajutatud, andmed ei peegelda mingeid
Joonis 3.1.5 26 3.2 Analüüs Analüüsides andmeid ja saades erinevaid tulemusi võib järeldada, et ratsasport on Tapa Gümnaasiumi õpilaste seas populaarne. Kuna antud spordiala pole kõige tavalisem ja levinum koolinoorte seas, siis võib järeldada, et Tapa Gümnaasiumis õppivatest õpilastest paljud tegelevad või on tegelenud ratsaspordiga. Ratsaspordiga tegelejate arv küsitlust täitjate hulgas oli 21 (19%). Vastajaid oli kokku 111. Suurem hulk õpilastest küll ei tegele ratsaspordiga, kuid peavad ratsasporti huvitavaks. Huvitavaks pidasid lausa 48% vastajatest. Peaaegu sama palju oli ka neid vastajaid (52%), kes vastasid, et nende jaoks pole ratsasport huvitav. Ratsaspordiga mitte tegelejad tõid peamiseks põhjuseks, miks nad ise sellega ei tegele, teiste hobidega tegelemise. Teiste hobide omamise tõid põhjuseks 78% õpilastest)
Lihaste elastusust ja tasakaalu arendavad venitusharjutused, tants, ronimine, kõnd ebatasasel maastikul, tai-chi, liikumismängud lastega jms. (http://www.kliinikum.ee/attachments/) 3. MATERJAL JA METOODIKA Uurimus viidi läbi Rapla Ühisgümnaasiumi 5.b, 6.b, 7.a, ja 7.b, klassi õpilaste hulgas. 5. klassis vastas kirjalikult 10 õpilast, kellest 4 olid poisid ja 6 tüdrukud. 6. klassis vastas küsimustele 12 õpilast, kellest 6 olid poisid ja 6 tüdrukud. 7. klassides oli vastajaid 28, kellest 5 olid poisid ja 23 tüdrukud. Kokku vastas küsitlusele 50 Rapla Ühisgümnaasiumi õpilast. Küsitlus, mis koosnes 13 küsimusest, viidi läbi ühe ainetunni algul, igas klassis erineval ajal. 6 4. TULEMUSED JA JÄRELDUSED Tulemusi analüüsiti küsimuste ja klasside kaupa. Poiste ja tütrukute vastuseid eraldi välja ei toodud. Küsimusele Kui kaugel elad koolimajast? vastas 5. klassi õpilastest 7, et elavad koolimajast
tagasisidet saada Saan kergesti tagasisidet 0 5 10 15 20 Pooled vastanuist arvasid, et saavad töötajatelt kergesti nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet. Samas leidus ka vastajaid, kes soovisid töötajatelt rohkem tagasisidet ning leidsid, et peaksid ka ise alluvatele roh- kem just positiivset tagasisidet andma. JURIDICA VI/2011 473 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik 2.3. Büroo töökorraldus
tagasisidet saada Saan kergesti tagasisidet 0 5 10 15 20 Pooled vastanuist arvasid, et saavad töötajatelt kergesti nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet. Samas leidus ka vastajaid, kes soovisid töötajatelt rohkem tagasisidet ning leidsid, et peaksid ka ise alluvatele roh- kem just positiivset tagasisidet andma. JURIDICA VI/2011 473 Juhtimine Eesti notaribüroodes Kristina Piilik 2.3. Büroo töökorraldus
Kuressaare Gümnaasium ALKOHOL Uurimistöö Kristiina Pajussaar Kadri Järvalt X klass Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. MILLEST JOOMINE ALGAB..........................................................................................4 2.ALKOHOLI SISALDUS VERES..........................................................................................5 1.2 Ilmamõõteriistad...............................................................................................................8 1.3 Kuidas loomad ilma ennustavad.....................................................................................11 1.3.1 Miks on meduuside ...
Uurimuse sihtgrupiks olid 14 17 aastased noored. Ankeet koosnes kolmeteistkümnest küsimusest, kõikidele küsimustele vastamine oli kohustuslik. Küsitluse eesmärk oli teada saada, mida noored teavad driftist ja kas neil on huvi selle motospordi vastu. 12 Vastuse Küsimus Vastajaid Vastanute % variandid Kokku 31 Vanus 14-15 4 12,90% 16-17 27 87,10% Sugu Mees 25 80,65% Naine 6 19,35% Kas tead mis on drift
Reklaamiagentuurid koostavad spetsiaalselt lastele ja noortele mõeldud reklaame, et kujundada nende tarbimisharjumusi nii, et taskuraha leiaks kiiresti rakenduse. 5 2. TASKURAHA KASUTAMINE SAKU GÜMNAASIUMIS Küsitlus viidi läbi Saku Gümnaasiumi 7.-12. klasside õpilaste seas ning vastanud õpilasi oli kokku 199. Kõige rohkem vastajaid oli üheksandatest klassidest, 66 õpilast. Küsitluses paluti õpilastel vastata kuuele erinevale nende taskuraha puudutavale küsimusele. Joonis 1. Küsitlusele vastanute jaotus 6 2.1 Taskuraha kasutamine 7. klassis Küsitlusele vastas seitsmendast klassist 21 õpilast, kellest 15 olid naissoost ja 6 meessoost. Kui sageli taskuraha saad?
laused, mida teavad paljud ning mille kohta paljud teavad seda, kust need pärinevad. Küsisime vastanutelt, milliseid ütlused on neil kõige enam meeles. Milliseid ütluseid kõige enam kasutatakse näitab diagramm number 8. 12 Diagramm 8: Kangelaste ütlused Küsimuseks oli see, et kuidas need ütlused on mõjutanud vastajate kangelasi. 76% vastajatest kirjutasid, et ütlus mõjutab väga hästi nende kangelast. 24% vastajaid kirjutasid, et ütlus mõjutab hästi nende kangelast. Diagramm 9: Kangelaste mõjutamine 13 Diagramm 10: Ütluste kasutamine Viimaseks küsimuseks oli see, et tänapäeval kasutatakse neid ütlusi ja me saime saime teada, et 60% vastajatest kasutab neid õtlusi tänapäeval väga tihti. Kolmandik vastanutest ütles, et teeb seda harva ning kümnendik vastanutest tunnistas, et ei kasuta neid ütlusi tänapäeval üldse.
ära jäetud · Tsiteerimine teise autori/isiku sõnade täpne esitamine (Cottrell 2011: lk. 145) Viita nii YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 17 Tekstinäidis Monitooringu andmestik näitab kuivas arvude keeles, et Eesti riiki peab usaldusväärseks ja atraktiivseks enamik eestikeelseid vastajaid. Alla 30- aastastest venekeelsetest noortest suur osa on küll oma siinse eluga suhteliselt rahul (65%), kuid ei tunne end Eesti rahva hulka kuuluvana (51%). Vaid kolmandik neist (31%) usaldab Eesti riiki, iga neljas (24%) tahab siit päriselt lahkuda. Venekeelse noorsoo nõrk seos Eesti riigiga avaldub ka kodakondsuse andmetes: 2029-aastastest on nende enda sõnul Eesti kodakondsusega vaid 60%,16% aga on eelistanud võtta Venemaa kodakondsuse
5. Eestlaste arvamus jahindusest Eestis ei ole läbi viidud uuringuid ühiskonna suhtumise kohta jahipidamisse. 2004. aastal korraldati uuring (põhineb dotsent T. Randveer `i poolt esitatud andmetel), mille käigus püüti selgitada inimeste suhtumist suurkiskjatesse. Ankeedis puudutasid mõned küsimused inimeste suhtumist jahipidamisse. Üle tuhande küsitluslehe jaotati täitmiseks lapsevanematele Tallinna, Harjumaa, Jõgevamaa ja Võrumaa kooliealiste laste kaudu. Vastajaid oli seega nii linna- kui ka maainimeste seas. Toetudes ankeedis esitatud väitele, olen jahi vastu, kuna see rikub loomade õigust elule, selgub, et jahi pooldajad (37 %) ja vastased (40 %) jaotuvad umbes pooleks ning peaaegu veerandil (23 %) vastanutest puudub kindel seisukoht (joonis 2). Joonis 2. Jahi pooldajad ja vastased. Väites on vaadeldud koos mõlemast soost vastajaid. Küsimusest suurulukijahi kohta ning vaadeldes eraldi meeste ja naiste vastuseid, saame
isikuid ei leidu. 18 17. aastaste vastajate hulgas olid kõik neli vastusevarianti sama populaarsed. Igale vastusevariandile oli kaks õpilast, kes arvas, et tema tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu. Kaks õpilast teavad kedagi, kes on kunagi tarvitanud, aga enam ei tarvita ja teavad kedagi, kes tarvitavad siiani ning sama palju vastajaid oli ka mõlemal vastusevariandil. 18. aastaste vastajate hulgas kõige populaarsem vastus oli tean kedagi, kes tarvitab siiani. Nii vastas kolm õpilast. Sellele järgnes vastusevariant ühe vastajaga minu tutvusringkonnas selliseid isikuid ei leidu. 20. aastaste vastajate hulgas ehk üks inimene teab kedagi, kes tarvitab siiani. 2.2.4 Miks sa proovisid uimastit/uimasteid? 16 14 12 10 8 6
leidnud, et inimesed pooldavad pigem konservatiivset varjupaigapoliitikat. Käesoleva uurimistöö käigus selgus, et Hiiumaa elanikkonna hoiakud Eesti riigi pagulaspoliitika suhtes on siiski pigem positiivsed – üle 41% vastanutest suhtusid põgenike vastuvõtmisse pigem positiivselt. Enne töö alustamist püstitatud peamine hüpotees: Hiiumaa elanike hoiakud põgenike Eestisse tulemise suhtes on pigem positiivsed, pidas seega paika. Lisaks oli ka hulk vastajaid, kes ei osanud antud küsimuses seisukohta võtta. Pagulaspoliitika osas neutraalse vastusevariandi („Pole kindlat arvamust, ei oska otsustada“) valimine võis olla põhjustatud segadusest põgenikke puudutavate terminite ümber. Pagulasi mittesoosivaid hoiakuid võis põhjustada asjaolu, et rahvusvahelist kaitset taotlevad inimesed on sagedamini pärit just kolmanda maailma riikidest, mille rahvad on eestlastest oluliselt erinevad nii rassi kui ka oma kultuuri poolest.
praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides." (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) 7 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile Küsitlus viidi läbi Haljala- ja Võhma Gümnaasiumi 8. ja 9. klassi õpilaste hulgas. Küsitluse viisin läbi jaanuaris 2015.a. Vastajaid oli kokku 61. Vastajate vanus jääb vahemikku 14 kuni 16 eluaastat. 2.1 Hea õpetaja tunnused Vastustest küsimusele ,,Milline on hea õpetaja?" selgus, et Haljala kooli õpilaste arvates on hea õpetaja: Tore, Sõbralik (9) Mõistev õpilaste suhtes ja on erapooletu (7) Oskab oma ainet hästi seletada (6) On kaasaegne, oskab kasutada tehnika erinevaid võimalusi, kuid samas ei unusta ära töövihikut ja õpikut (5)
jne) PLUSSID: • Kiire • Odav (vrdl teistega) • Võimalik suur hulk andmeid paljudelt lühikese ajaga • Sageli enesekohased küsimustikud • Saab vaadata huvitava karakteristiku seoseid paljude teiste teguritega (nt sugu, vanus, sissetulek, haridus jne) • Nt mingi tegevuse/käitumise seos mingi haigusega? MIINUSED: • Ei saa järeldusi teha põhjustagajärje kohta • Raske leida suurt hulka vastajaid, kes oleks sarnased nt taustateguritelt • Uuritavad võivad olla mõjutatud kohordile iseloomulike mõjutuste poolt (nt samal ajal sündinud inimesed mingi ajaloosündmuse poolt vms) • Ei saa uurida individuaalseid erinevusi Pikilõike uuring (longitudinal) • Samu uuritavaid jälgitakse pikema perioodi vältel ja uuritakse korduvalt teatud ajaperioodide järel • Samad uuritavad, meetodid; või ka erinevad
ebameeldivaid kirju, kommentaare või pilte. 10% vastanutest ei teinud üldse midagi. 8% vahetasid kasutajanime ning 2 inimest julgesid saata autorile kirja milles käskisid sellise tegevuse lõpetada. 2 inimest tegid ka sellise tembu, et edastasid saadud kirja, kommentaari või pildi teisele edasi. Suurem osa kiusatutest rääkisid kiusata saamisest sõbrale(12%). Kõige vähem räägiti emale/isale või siis õpetajale(4 inimest ehk 8%). 32% vastajaid teavad mõnda inimest keda küsitluse täitmise ajal internetis kiusatakse. 20 Bibliograafia Kõiv, K. (18. 04 2008. a.). Koolielu. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas Koolielu: http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/0710,16285 Lepik, K., & Meidla, R. (05. 03 2010. a.). Slideshare.net. Kasutamise kuupäev: 05. 01 2011. a., allikas http://www.slideshare.net/riinamei/ohutu-internet Naruskov, K. (2008). Küberkiusamine
Küsitlus koostati Google Drive keskkonnas. Küsitlus sisaldas 11 küsimust, millest 10 olid valikvastustega. Küsitluse vastused tõsteti ümber Microsoft Office Excel 2013 programmi, et tulemusi oleks mugavam analüüsida. Mõningaid vastuseid võrreldi 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringu ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu tulemustega. 2.2 Vastuste analüüs Küsitlusele (vaata Lisa 1) vastasid xxx Keskkooli 6.- 12. klassi õpilased. Vastajaid oli 73, neist 18 meest ja 55 naist. Vastanud jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass, b) 8.- 9. klass, c) 10.- 12. klass. (Vaata Joonis 1) Esimesest rühmast oli vastanuid 9, teisest rühmast 26 ning kolmandast rühmast 38 õpilast. 12% 10.- 12. klass 52% 8.- 9. klass
Põllu lubada, aga siinkohal peame nõustuma vastajatega, et meie õppekorpus jäetakse tähelepanuta ning tunduks justkui me polekski kooliüritustele oodatud. Peale ürituste, toovad õpilased välja ka vigu sööklatöös. Vastajad avaldasid nördimust aeglase sööklatöö üle ning leidsid, et esimese kursuse õpilased ei peaks sööklas olema, kuna nende kogenematuse tõttu kannatavad kaasõpilased ja leidus neid vastajaid, kellele koolitoit ei meeldinud ning seetõttu ta lõuna ajal koolis ei söögi. Üks õpilane leidis, et kooli arstisüsteemi peaks parandama. Jällegi peab nõustuma, sest meile, kui keskkooli lõpetanutele, arstiabi ei pakuta. Kooliarsti juurde minnes saadetakse meid tagasi sõnadega:"Te olete piisavalt vanad, valuvaigistid peavad teil endil kaasas olema ja kui teil halb olla on, minge lihtsalt ära koju." Samas peab aga arvestama, et õpilastel, isegi
Vastustest tulid välja ka mitmed väärarusaamad, näiteks, mõned vastajad arvasid, et Kaitseliit ongi Kaitsevägi ehk siis pidasid kaitseliitlaseks olemist võrdväärseks kaitseväelaseks 24 olemisega. Huvipakkuv asi on veel see, et enamik vastanutest peab küll Kaitseliitu vajalikuks, aga ise sellega liituda ei soovi. Oma küsitluses valisin vastajateks gümnaasiumiõpilased erinevates klassidest. Vastajaid oli 72. Valisin gümnaasiumiõpilased sellepärast, et nad on minu jaoks kõige kergemini kättesaadavamad ja mind huvitas selle uurimuse juures just noorte arvamus Kaitseliidust. Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli uurida Kaitseliidu ajalugu ja välja uurida, kuidas üldse tänapäeva noored suhtuvad Kaitseliitu. Vastuse sain gümnaasiumiklassides viidud küsitlustest. Sain palju teada Kaitseliidu ajaloost ja töö käigus selgus ka palju huvitavaid fakte, mida tasuks kindlasti edasi
Valikusse panime viis rajooni Tallinnas ja kolm hinnaklassi. Piirkonnad: Lasnamägi, Mustamäe, Kesklinn, Nõmme, Pirita. Hinnaklassid: 45 000- 50 000;50 000-75 000; 75 000 100 000 Tulemused olid sellised, et 34 protsenti vastanutest olid valinud kesklinna, hinnaklassiks märgitud selle rajooni puhul kõige enam50 000- 75 000. Võrdsete tulemustena järgnesid Mustamäe ja Lasnamäe, kus hinnaklassiks oli valdavalt valitud 45 000- 50 000 eurot. Vastajaid oli kuu ajaga 30 000 inimest. Selle uuringu tulemusena võib väita, et kesklinna ja Lasnamäele on nõudlust, ning kekslinna piirkonda kinnisvara ostes on inimestel võimalus maksta enam kui teistesse piirkondadesse ostes. Kesklinna vaatab elamispinda pigem rikkam klient, mis annab Siimax OÜ-le võimaluse teenida suuremat kasumit. 2.4.Hinnad Praegusel hetkel saab Tallinna kesklinna kuni 45 ruutmeetrise renoveerimist vajava korteri 40 000 euroga. See on 888 eur/m2
läbi tuttavate. Edaspidiseid uuringuid võib läbi viia sõltuvusliku käitumise tagajärgedest noorte seas, kuidas mõjutab see õpi tulemusi ja suhteid pere, kui ka sõprusringkonnas. Kuna aina rohkem tõuseb populaarsus hasartmängudel ja sõltuvust tekitavatel ainetel noorte seas, peaks hakkama rohkem noortele teadvustama sõltuvuse tagajärgedest ja sellega kaasnevatest probleemidest. Sooviksin väga tänada kõikidele küsimustele vastajaid, kellest oli väga palju abi. Suure töö tegi ära ka mu juhendaja Nele Pilman, kes aitas tööd üle vaadata ja koostada. SUMMARY Jüri Gümnaasium Erik Vane Supervisor: Nele Pilman Gambling prevalence among young people Hasartmängude levik noorte seas Student Research Paper 2014 Nowadays gambling addiction has become a more and more serious problem among young people. Young people often think that it is an easy way to earn money and often they even do
Pelgulinna Gümnaasium Carolin Kaare 12. klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, ...
Keskkooli noorte suhtest alkoholiga 2.1 Uuringu hüpotees Uurimustöö hüpoteesideks seadsin, et noored tarvitavad alkoholi peamiselt pingete maandamiseks ning et noored ei ole piisavalt teadlikud alkoholi tarbimise kahjulikust mõjust tervisele. 2.2 Uuringu sisu Viisin läbi küsitluse, mille abil soovisin analüüsida noorte alkoholitarbimisest, mida tänapäeva ajakirjandus kajastab üpris negatiivselt. 2011 aastal märtsis küsitlesin Tallinna 37.Keskkooli õpilasi vanuses 16-17 aastat. Vastajaid oli kokku 19, neist 3 olid mehed ja 16 naised. Uurimuses esitasin neile järgnevaid küsimusi: Kui tihti tarbid alkoholi, kas regulaarselt ? Kas eelistad kanget või lahjat alkoholi ? Kus tarbid alkoholi ? Millistes kogustes tarbid alkoholi ? Mis sinu arvates toob kaasa alkoholi tarbimine ? Milline on sinu arvates kahjulik alkoholi kogus ? Mis on sinu arvates levinumad haigused, mida alkoholi tarbimine võib kaasa tuua ?
00% Cumulative % Rohkem 0 100.00% 0 0.00% Ülemised piirid Mis Sa arvad, Sest miks köige on jaotus rohkem oliselline nagu vastajaid histogrammilt vahemikus 3-6 n Count - 2. kasutadtundides? [Sülearvuti] 28.50% 16.50% 7.50% 47.50% 100.00% umulatiivne % i vastajaid vahemikus 3-6
12 % naistest. 1819 aastaste noormeeste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 58%, 23 korda kuus 17%, 46 korda kuus 13%. 710 korda kuus 13% meestest. 1819 aastaste naiste vanusegrupist tarbisid alkoholi 1 kord kuus 20%, 23 korda kuus 48%, 46 korda kuus 20%. 710 korda kuus 12% naistest (Joonis 2). Vastajate arvu erinevus joonistel üks ja kaks tuleneb sellest, et alkoholi mittetarbijad järgnevatele küsimustele ei vastanud. Selliseid vastajaid oli valimist 29% (Joonis 1). 14 Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis, tarbivad 13% noorukitest (1119 aastat vanad) alkoholi vähemalt kord nädalas ja 60% kord kuus või harvem. Põhiliselt tarvitavad noorukid lahjasid alkohoolseid jooke 23% kooliealistest tarbib neid vähemalt kord kuus (Noored alkoholi... s.a.). Uurimistöö
Kahjutu 1 1 1 Natuke kahjulik 9 10 9 Väga kahjulik 2 1 2 Tabel 1. Mõnuainete kahjulikkus(autor) Selles tabelis saab näha, mida arvavad vastajad erinevate ainete kahjulikkusest. Nagu näha peab enamus vastajaid neid aineid vaid natuke kahjulikuks ning kõigest paar vastajat antud aineid väga kahjulikuks. 16 KOKKUVÕTE Uurides erinevaid narkootilisi aineid on üha selgemaks saanud kui ohtlikud need tegelikult meie tervisele on. Isegi siis kui algul ei ole nende kahjulikku mõju märgata võib pikajaline kasutamine inimese organismile mõjuda laastavalt.
Lisa 5 tabel vastajatele nähtaval kujul. Kuna vastajate tasandil ei võimalda see programm andmeid analüüsida, vaid annab tulemused kokku siis analüüsin oma uurimuses tervet vastajate gruppi, kui tervikut. Vaatan kas sellel grupil on probleeme interneti kasutatavusega ja teen sellest kokkuvõtte. Tulemused Diagramm Microsoft Word tabeli kujundusprogrammiga. Tulemus. Uurimus näitas, et antud küsimustiku vastajate seas ei ole interneti kasutamine probleemiks. Enamus vastajaid hindas oma interneti kasutatavust keskpäraseks. Tabelist 6 toodud diagrammist saame välja lugeda, et vastanutel ei ole probleeme suhelda ja aega veeta väljaspool internetti. Seda kinnitasid küsimuste 3,8,14 vastused, kus väideti, et suhtlemine ja aja veetmine sõpradega on väga oluline just silmast- silma kohtumistel ( vastasid 138-142 inimest vastanutest ). 17 Sõltuvushäired
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
on rohkem arenenud ja mõned mitte. Neil kõigil on erinevad huvid, väärtushinnangud ja maailmavaated. On otsitud ka kasvatusteadlaste lugusid, mida nad on murdeealistest kirjutanud ja milliseid lahendusi leidnud. Paljud noored käivad psühholoogide juures ehk on juttu ka sellest kas teismelised on sinna vabatahtlikult läinud või on nad sinna alaealistekomisjoni poolt määratud ning mis põhjusel. Küsitlesin Tartu Erakooli seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat klassi. Vastajaid oli 47. Seitsmendal klassil olid enamasti sarnased vastused, see näitab, et kõik on sarnasel tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga. 3 Murdeea probleemid Murdeealisi on palju erinevaid, on neid kes on targemad ja teavad täpselt mida nad tahavad ning püüdlevad oma unistuste poole, aga on ka neid kes on laisad ja elavad vaid üks päev korraga. Murdeealiste tujud vahetuvad kiiresti, nad võivad konflikti
2. Kui teadlikud on noored veganluse olemusest? Uurimistöö esimesel poolel selgitan mis on veganlus, kust see liikumine on alguse saanud, veganliikumise ajalugu, palju on üldse veganeid Eestis, miks inimesed pöörduvad 4 veganiteks, erinevatest veganluse liikidest ja nende erinevusest ning mida arvavad sellest maailmast arstid ja nõustajad. Uurimistöö teisel poolel kirjeldan millised olid koostatud küsimustiku tulemused. Kui palju oli vastajaid ja kui paljud noored vastajatest viljelevad vegan elustiili ning kui paljud mitte. Millised põhjused on kõige olulisemad noortele, miks vegan elusiili jälgima hakata. Kust noored üldse tänapäeval selle kohta informatsiooni saavad, samuti kuidas on mõjutanud veganlus noorte tervist ja mis mõjutaks neid tagasi pöörduma omnivooride toidule. Uuritavateks koolideks valisin Lõuna-Eesti koolid: Põlva ja Valga gümnaasiumid. Õppides
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
vaid 8 inimest ehk 8%. Võib järeldada, et on inimesi, kes on muidu väga sallivad, kuid omasooliste suhtes see kriteerium ei kehti. Järgnev küsimus tahab teada, kas ja kuidas üldse inimesed homoseksuaalsetesse suhtuvad: Homoseksuaalsed inimesed tekitavad minus vastumeelseid tundeid Vastumeelsete tunnete tundmist väitis 10 mees- ja 11 naissoost vastajat (kokku 21%). Kuna vastajate seas on meessoost vastajaid rohkem, võib väita et nende hulgas, kes meile vastasid, on ka neid nn homofoobikuid rohkem. Vastumeelsed tinded võivad aga olla tekkinud kas lihtsalt alateadlikult või on nad oma elus kokku puutunud inimestega, kes on homoseksuaalsed ja need on neile jätnud antipaatse mulje. Konkreetselt homoabielude kohta käiv küsimus (Perekond saab eksisteerida ainult siis, kui tegemist on mehe ja naise vahelise suhtega) tõi jaatavaid vastuseid vaid 32vastajat ehk 32% (M 19 ja N 13)
Antud meetodi puudused: anonüümsus, tundlikud küsimused , suur ajakulu, suur inimressursi-ja rahakulu, vale külastusaja risk, küsitluse pikkus (küsitlust ei ole võimalik katkestada ja hiljem jätkata), intervjueerija mõju (vastusele suunav juhendamine). Telefoniintervjuu on telefoni teel andmete küsimine. Telefoniintervjuud on võrreldes personaalintervjuudega kiiremini läbiviidavad ja hinnalt soodsamad, sest telefonitsi saab hõlpsasti kätte vastajaid eri paikkondadest. Telefoniintervjuu korral kasutatakse laialdaselt CATI tehnoloogiat (computer assisted telephone interview), mille korral juhib telefoniintervjuud arvuti -- spetsiaalne programm genereerib telefoninumbrid, kuhu helistatakse, kontrollib valimi proportsioone ja küsitluse kulgu (suunamised jms). Antud meetodi eelised: kiirus nii küsitluse läbiviimisel kui töötlemisel; suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega; kõrge vastamisprotsent; kontrollivõimalus;
Valimi suurus on 1000 inimest, mille puhul on küsitlustulemuste laiendamisel üldkogumile maksimaalne valimiviga 95%-lisel usaldusnivool 3,10%. (Haridus- ja Teadusministeerium 2011) Uuriti avalikku arvamust Tallinna juhtimisest. Uuringu üldkogumi moodustavad 15-74-aastased Tallinna elanike registrisse kantud elanikud (kokku ~317 706 inimest - ESA, 01.01.2004. andmetel). Uuringu valimiks on 500 vastajat. Valim moodustati selliselt, et iga linnaosas esindaks statistiliselt usaldusväärne hulk vastajaid. Maksimaalne valimiviga kuni +/- 4,38%. (Tallinna Linnavolikogu ... 2006) Valimiviga iseloomustab veapiir. Veapiir näitab, kui palju võivad uurimistulemused kõikuda, kui üldistame uurimistulemusi kogu populatsioonile Teisiti, veapiir näitab, kui suur on eksimine, kui üldistame valimisse eraldatud indiviidide uurimistulemused kogu uuritavale populatsioonile. Valim kvalitatiivsetes uurimustes
Ma leian, et äärmiselt rumal on uskuda, et kui usk registreeritakse, hakkavad satanistid kuritegusid sooritama, kuigi seda siiani pole tehtud. Ma ise arvan, et kui neile antaks tõesti lõpuks võimalus olla samal tasandil teiste usunditega, teeks nad kõike, et näidata Eestile, kes nad tegelikult on, ja selle all ma ei mõtle kuritegude toimepanekut. Eitavalt vastas sellele küsimusele 64,6%. Sellega seoses tekib mul küsimus, miks vastas enamik vastajaid eelnevale küsimusele, et satanism ei peaks olema registreeritud? Kolmas küsimus, mille sama teema kohta esitasin, kõlas nii: ''Kas usute, et satanismi registreerimisega muutub midagi?''. Jaatavalt vastas sellele küsimusele 44,4% vastajatest. Mul on kahju, et ei teinud küsitlust, kuhu peab kommentaari jätma, kuna vastused ei klapi enam ja minu meelest on vastajad suures segaduses, kuna protsendid näitavad, et ühel hetkel vastatakse positiivselt, aga järgmisele küsimusele
mis büroodega võiks teha koostööd operatiivkaardi koostamisel. Vastavalt sellele olid koostatud küsimused ja saadetud laiali küsimustiku vormis. Autor palus iga päästekeskuse piirkonnajuhatajat veebikeskkonnas saata küsimustik oma piirkonnas töötavatele päästeametnikele ( I sihtgrupp). Kahjuks mitte kõik I sihtgrupist said vastata antud küsimustikule, vaid 18,8% kõikides päästeametnikest (87 vastajaid sh RP, OPK ja MV. Päästeametis töötab seisuga 01.01.2014 aastast 387 MV sh RP ja 75 OpK, kokku 462), seega ei saa täielikult tugineda sellele uurimusele. Et välja selgitada MV, RP ja OpK töötajate hulk autor 18 pöördus Päästeameti personali ja asjaajamise osakonna poole. Iga II sihtgrupi osalejale autor saatis ametiposti kaudu internetiküsitluse. Välisriikide ekspertidele autor saatis küsimustiku
On neid, kes ei tea, et oleks, ning neid, kes vastasid, et nende tutvusringkonnas puuduvad reikiga tegelejad. 10. Kas usud Universaalsesse Eluenergiasse energiasse, mis on meis kõigis, ümbritseb meid ja on kõigile vabalt kättesaadav ( reikisse )? Inimesed mingil määral sellesse usuvad, aga leidub neid, kes energia olemasolus kahtlevad. Märgiti, et usutakse rohkem kui ise omal nahal tuntakse. Enamik vastajaid siiski usub sellesse energiasse. 11. Kas oskad nimetada reikist saadavaid hüvesid? Õpilaste seas, kas ei osatud nimetada hüvesid või toodi välja hea tervis, rahulolu endaga/endas. Täiskasvanute hulgas märgiti samuti sisemist rahulolu ning arvati, et kui sellistest asjadest endale loogiline pilt luua, mõistetakse elu ja selle kvaliteeti ning võimalusi. Jäädi ühele mõttele: Mõtlemises peitub jõud! 13
samuti hindavad nad orienteerumist seadusandluses suhteliselt halvaks. Soovitakse oma tööd paremini teha, selleks vajatakse erialakoolitusi. Soov meeskonnatöö ja suhtlemiskoolituste järele viitab suhtlemisprobleemidele, pidev progress on jätnud hätta need, kelle arvutioskus ei ole kõige parem. Joonis 1. Vastused küsimusele nr 3 Milliseid koolitusi vajad enda arvates kõige enam? Koolitusvormi valikul on valdav enamus vastajaid sisekoolituste korraldamise poolt. Joonis 2 näitab vastanute eelistusi koolitusvormi suhtes. Vastustuste suhe viitab töötajate arvamusele tellitud ja spetsiaalselt ettevõttes korraldatava sisekoolituse suuremale efektiivsusele. Koolitusvormi eelistus Vastajate arv 40 32 20 11 0 Sisekoolitus Väliskoolitus
pereturistile sobivat teenust. Teoreetiliste ja empiiriliste uuringute käigus leiavad need väited loodetavasti tõestuse. See võimaldab viia nõudluse kohaliku perekeskse teenuse järele tekkivas kuurordikontseptsioonis kokku perekeskse teenuse pakkumisega. Toetuse eest magistritöö valmimisel soovib autor südamest tänada oma perekonda, juhendajaid Diana Eermat ja Heli Müristajat, konsultanti Ilona Gurjanovat, retsensenti Anne Aidlat ning kõigi uuringute vastajaid asjalike märkuste ja sisukate vastuste eest. 5 1. KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMISE TEOREETILISED ALUSED 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid Käesolevas alapeatükis käsitletakse teadaolevaid teooriaid kuurortide ja spaade tekke- loo, arengu, liigitamise ja trendide kohta. Kuigi kuurortide ja spaade kohta pole kogutud
avanemist Neljandas küsimuses oli uuritud, kas inimesed on märganud elektrihinna tõusu, pole täheldanud erinevust või nende arust on hinnad langenud (Joonis 9). Vastusevariantideks olid: ,,5% tõusu", ,,10% tõusu", ,,20% tõusu", ,,30% tõusu", ,,40% tõusu" ja ,,Ei ole märganud hinnatõusu/elektrihind on praeguseks langenud". 21 vastajat on täheldanud 20 protsendilist hinnatõusu, 18 10%, 11 vastajat 30%, 10 5% ja 3 küstiluses osalejat umbes 40% hinnatõusu. Kõige enam vastajaid (37) pole kas märganud hinnatõusu või nende arust on hinnad langenud. 24 Joonis 9. Millist elektrihinna muutust täheldasid vastajad peale elektrituru avanemist Küsitluse eesmärgiks oli uurida, kui hästi on kursis inimesed elektrihindade muutusega peale elektrituru avanemist. Peale elektrituru avanemist aastal 2013 EUROSTAT-i andmetel 2012. 2. poolaasta ja 2013. 2
paljud võitlevad sellest loobumiseks. Antud töös uuris autor, millised olid suitsetamisharjumused Plastone OÜ töötajate seas ning milliste abivahenditega olid inimesed tuttavad ning kui paljud on saanud nendest abi. Kui paljud inimesed on loobunud suitsetamisest ning kui paljud sooviksid loobuda. Selleks, et nendele küsimustele lahendust leida, koostas autor ankeedipõhise küsimustiku, millele vastasid kõik Plastone OÜ töötajad. Vastajaid oli kokku 58. Uurimistöös püstitati hüpotees, et suitsetamisest loobumise abivahendid aitavad loobuda suitsetamisest. Kuna suitsetamisest loobunutest oli abi saanud erinevatest abimeetoditest 87% inimestest, siis võib öelda, et hüpotees pidas paika. Kuna uuringus leiab kasulikku infot selle kohta, kuidas kasutada erinevaid abimeetodeid suitsetamisest loobumiseks siis autor leiab, et tänu antud uuringule saab
Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusastmes, sageduses ja ohvriks rohkem kodus ning mehed avalikes kohtades. Nt koges kodus vv 63% kõigist vv ohvriks erinevate liikide kuhjumises (Soo 2010). Kvantitatiivsete andmete analüüsist selgub, et perevv seostub langenud naistest ja 9% meestest. vastajatele eelkõige füüs vv-ga (löömine) ning seejärel vaimse vvga. Oluliselt vähem vastajaid peab vv-ks Lähisuhtevv sisaldab kõiki füüs, seks, psühhol või maj vv akte, mis leiavad aset peres, kodus või lapse füüs karistamist, eakalt vanemalt raha äravõtmist ja tema eest mittehoolitsemist. praeguste või eksabikaasade või partnerite vahel hoolimata sellest, kas toimepanija elab või elas ohvriga Soovitused: Arendada ühist mõistmist perevvst, sellele reageerimisest ja juhtumite menetlemisest ning ühel elamispinnal
küsitlus (survey) vaatlus (observation) eksperiment (experiment). Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil, kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on , et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; küsitlus võib olla kulukas ja aeganõudev; raske leida soovitud vastajaid. Vaatlus kujutab endast andmete kogumist inimese tegevuse vaatlemise teel (mitteotsene kontakt). Andmed kogutakse: isikliku vaatluse teel; mehhaniliste vahendite abil. Eksperiment on esmaste andmete kogumise meetod, kus uurija muudab kontrollitavas keskkonnas ühte näitajat, hoides teised näitajad muutumatutena ning jälgib tulemust. Eksperiment võib olla: laboratoorne välieksperiment, mis viiakse läbi tegelikes tingimustes.
37 3. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on, et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: · vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; · küsitlus võib olla kulukas ja aega nõudev; · raske leida soovitud vastajaid. Küsitlusi on kahte tüüpi · Kvalitatiivsed- vabas vormis arutelud üksikisiku või fookusgrupiga ideede ja hüpoteeside genereerimiseks. Eesmärgiks on minna sügavuti vastaja teadvusesse, saadud näitajad on hinnangulised. Annab vastused küsimustele miks, kuidas ja milleks · Kvantitatiivsed eesmärgiks on suhteliselt suurelt hulgalt küsitletavatelt saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid. Annab vastuse küsimustele kes, mis, millal,
orientatsiooniga tegevustele, samuti on nad keskmisest oluliselt aktiivsemad e-teenuste kasutajad. Nende internetisuhtlus on ennekõike tööalane ja keskmisest tunduvalt vähem isiklik. Samuti otsivad nad keskmisest internetikasutajast märkimisväärselt vähem meelelahutust. Selles rühmas on oluliselt rohkem naisi, 30–49-aastaseid, rohkem kõrgharidusega ja eesti keelt kõnelevaid vastajaid, samuti on nad pigem keskmise või kõrgema sissetulekuga. Passiivsematest internetikasutajatest suurim rühm on praktilise info keskne vähekasutaja (20%). Nende internetikasutust iseloomustab keskmisest mõnevõrra suurem praktilise info ja natuke suurem internetipanga kasutamine. Samas on nende internetitegevuste mitmekülgsus võrreldes järgmise tüübiga mõnevõrra suurem. Seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
