Aastal 2000 Tartu Ülikooli lõpetanutele saadeti posti teel ankeet Lõpetanute nimekiri (oktoobrikuu seisuga) pärineb õppe- ja üliõpilasosakonnast. Aadresse kontrollis AS Andmevara. Küsitlus toimus 7. novembrist kuni 20. detsembrini 2000. Kokku saadeti välja 1104 ankeeti Eestisse ning lisaks veel 10 ankeeti ülikooli lõpetanud välismaalastele. Tagasi laekus 634 ankeeti, mis moodustab rohkem kui poole uuritavast kontingendist (57%). Lõpetanutest 32% olid mehed ning 68% naised, vastajad jagunesid samamoodi kui üldkogum (31% olid mehed ning 69% naised). 11 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Võrreldes lõpetanute ja vastanute jaotust teaduskonniti,
Kuidas saab Eesti rahvas teostada oma kõrgeimat riigivõimu? Demokraatia pärineb Vana-Kreekast Ateenast, otsetõlkes “rahvavõim”. Esindusdemoraatiaks valib rahvas oma esindajad parlamenti ja kohalikesse omavalitsustesse, kes nende eest otsustavad. Otsedemokraatias otsutab rahvas ise, näiteks rahvahääletus. Otsedemokraatia alla kuulub ka kodanikualgatused ja protestiaktsioonid. Demokraatlikud valimised: ● Vaba konkurents-Kõik normidele vastajad võivad kandideerida ja hääletada ● Üldisus-Valimisõiguslike hulk võimalikult lai ● Ühetaolisus-Igal häälel sama kaal ● Otsesus-Kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt Demokraatliku riigi tunnused: ● Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine ● Tsiviilkontroll relvajõudude üle ● Vähemustega arvestav enamuse võim
piisavalt (vaata joonis 12). Kolm arvavad ei ja kolm arvavad, et nad ei tea seda. Autori arvamuse kohaselt, et paljud kes vastasid jah, tegelikult ei tea mismoodi oma kassi eest õigesti hoolitseda. Arvan seda sellepärast, et kassi eest hoolitsemine on väga suur töö, ning selleks oleks vaja väga palju muid asju kui ainult söögi andmine, mängimine ja magamiskoht (autor). 4.Mida sa arvad, kuidas tuleks kassi eest õigesti hoolitseda ? Tooksin välja mõned vastused, mida vastajad ütlesid: 24 · Loomaga tuleb käia kohusetundikult ringi. (naine 15-aastane) · Tuleks anda talle piisavalt süüa ja temaga piisavalt tegelema ja arvestama kassi vajadustega. (naine 17-aastane) · Toit, jook, mängida, hoolitseda jne...(mees 13-aastane) · Kui on toa kass, siis peab toas olema kassi liivakast, või kui tegemist pole toa kassiga, tuleks teda piisavalt palju välja lasta
kirjeldavad põhimõtted. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid 1) Otsene vaatlus on eesmärgipärane, süstemaatiline ja selektiivne viis vaadelda uuritavat nähtust. Paljudes olukordades on vaatlus kõige asjakohasem meetod andmete kogumiseks, näiteks siis, kui uuritakse grupisisese suhtluse toimimist, rahva toitumisharjumusi või indiviidi iseloomujooni. 2) Küsitlus kirjalik küsimuste jada, mida vastajad tõlgendavad oma arusaamade järgi ja millele nad vastavad. Oluline, et küsimused oleksid lihtsad ja selgesti mõistetavad. 3) Intevjuud igasugune suhtlus mitme indiviidi vahel, millel on teatud kindel eesmärk. 4) Juhtumite analüüs (case study) tähendab indiviidi, grupi või organisatsiooni põhjalikku ja sügavuti analüüsimist. Annavad realistlikke, kuid mitte eriti üldistatavaid tulemusi. 3. Üksisisiku käitumist mõjutavad tegurid
Psühhoteraapia suur pluss on ka see, et terapeut sisendab lootuse kaotajale realistlikku lootust. (Preston, J., 2010) 11 4. Küsitluse tulemused Seoses käesoleva tööga korraldasid autorid ka küsitluse. Uurimus sisaldas kaheksat küsimust ja see viidi läbi 24.11.15-25.11.15. Küsitluses osales 10 vastajat, kellest pool olid mehed ja teine pool naised. Vastajad olid juhuslikult valitud. Küsitlus oli täiesti anonüümne. Küsitluse eesmärgiks oli saada teada, kui palju inimest 10-st on kokkupuutunud psüühikahäiretega, missugune on nende kogemus psüühikahäiretega ja mida nad arvavad psüühikahäirete ravimise kohta. Esimeseks küsimuseks oli „Naine või mees?“. Nagu eelnevalt autoris mainisid, siis olid osalejad täpselt pooleks: 50% mehi ja 50% naisi. Järgnevaks küsimuseks oli vastaja vanus. Enamik
kirjutas ametliku päringu kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialistile. Edaspidi autor seletab küsimistiku tulemused ja omapoolset analüüsi. Kuna oli tehtud järeldus, et operatiivkaarte ei koostata kõikide objektide kohta autor otsustas alustada sellest, kes peaks operatiivkaarte kontrollima ja kooskõlastama. Uuringu tulemusel selgus, et enamus I sihtgrupist arvas, et operatiivkaarte peavad kontrollima operatiivkorrapidajad (55,32%) ja reageerimisbüroo spetsialistid (31,91%). Mõned vastajad pakkusid, et operatiivkaarti peab kontrollima ja kooskõlastama päästepiirkonna juhataja. II sihtgrupi enamus vastajatest eelistasid reageerimisbüroo spetsialiste (64,29%) ja operatiivkorrapidajaid (28,57%). Autor teeb järelduse, et operatiivkorrapidaja ja reageerimisbüroo spetsialist peaks oma ülesannetes kontrollima ja kooskõlastama ka operatiivkaarte. Lisaks sellele, küsitlusega uuriti võimaliku intervalli, mille jooksul koostatakse operatiivkaart.
Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos? • Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises • Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud:
ressurssidele; c) isikuti erinev kohanemisvõime ja osalussuutlikkus muutuvas majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses keskkonnas, mis v.o. seotud tervise, vanuse, hariduse või psühholoogiliste erisustega Usaldus kaasinimeste vastu Eestis · Kaasinimesed on täiesti või üldiselt usaldusväärsed (37%) · Kaasinimestega peaks pigem ettevaatlik olema (50%) · Kaasinimestega tasuks olla väga ettevaatlik (8%) · Avatumad ja usaldavamad on kõrgharidusega vastajad Kas me oleme õnnelikud? (1) Uuring: Happy Planet Index, 2006 · Võrreldakse inimeste eluga rahulolu ja keskmist eeldatavat eluiga sellega, kui palju ressursse nad oma elutegevuseks kasutavad · Eesti tagantpoolt 5-kohal (178 riigi seas 173-s), ühe koha võrra madalamal Venemaast; meist jäävad maha Kongo, Burundi, Svaasimaa, Zimbabwe · Soome 123; Rootsi 119 (tarbimise kõrge tase) · TOP 3 Vanatau, Columbia, Costa-Rica
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................
varju (Joonis4). Joonis 4. Tundes, et elu vintsutab tugevasti, ebaõnnestumisi aina kuhjub juurde ning olukord on lootusetu: püüate hädaohust väljapääsu leida või poete illusioonide varju? (%, n=62) 12 3.5. Keda mõistaksite kõige enam hukka? Küsimusele ,,Keda mõistaksite kõige enam hukka?"vastasid enamus neptuunlasi, et mõistavad kõige enam hukka mõrtsukaid ja valetajaid. Mõrtsukaid mõistab hukka koguni 69,4% vastanutest ja valetajaid 40,3%. Meesneptuunlastest vastajad ei mõista hukka liiderdajaid ja pühakuid. Kõiki võrdselt mõistaks hukka ligikaudu 13% vastanutest, nendest 7 naist ja 1 mees. Kedagi ei mõistaks hukka 3 naist ja 2 meest, ehk ligikaudu 8% vastanutest (Joonis5). Joonis 5. Keda mõistaksite kõige enam hukka? (%, n=62) 3.6. Kuidas eelistate küsimustele vastata? Küsimusele ,,Kuidas eelistate küsimustele vastata" eelistab enamik vastanutest küsimusi, millele saab vastata lühivariandis (ei/jah)
· Joosep Toots 140 · Arno Tali 24 · Kiir 14 · Tõnisson 10 · Teele 8 · Lible 2 · Imelik 1 · ei vali mitte kedagi 14 · vastamata 10. Loomulikult erinevad poiste ja tüdrukute eelistused, tüdrukud valivad Teele, poisid Tootsi. Arno on pingereas 2. 3. kohal, huvitav on aga, et pillimehele ja kommijagajale Imelikule eelistavad vastajad Jorh Adniel Kiirt ja Tõnissoni. Nojah, eks olnud Kiir moekast kodust pärit 9 koolivend, kel nööpidega saapad, uhked tritsud ja kuulsad ,,Kiire ristjatsid". Analüüs: see on tüübirikas jutustus, kus möödunud sajandi lõpule iseloomulik maakooli olustik avatakse mitmekesises esteetilistes värvinguis, realistlikud stseenid vahelduvad humoristlike ja lüüriliste episoodidega.
Kohalik kui kasutaja, arendaja, testija ja kasu saaja. Allikas: Hallik-Sass et al 2011: 5. Käesoleva töö kontekstis tuli 2005. aastal tehtud kohalike elanike turismiuuringust veel välja oluline fakt: 72% vastanutest turism ei häiri ja vaid ligikaudu 20% häirib. Teistest keskmiselt enam häirituna tundsid ennast inimesed, kes elavad Kesklinnas (seal on aastaringne turismi surve kõige suurem), mehed ning vastajad vanusegrupis 3554 aastat. Eesti keelt emakeelena mitterääkivad inimesed tundsid oma igapäevast elu turismist vähem häirituna. Väitega, et turistide arvu kasv põhjustab turistide ja kohalike elanike võõrandumist, ei olnud nõus 64% vastajatest, 22% ei osanud vastata ning 14% leidsid et see on just nii. Enim oli nõustujaid 1524 aastaste vanusegrupis (28%). Magistritöö autori 2004. aasta diplomitöö käigus läbi viidud Pärnu pereturisti fookus-
5.1. Küsitluse kokkuvõte Suurem osa vastanutest olid spordihuvilised ja piisavalt teadlikud sportimisvõimalustest meie koolis. Selgus, et tegeletaks väga erinevate spordialadega, kuid kõige populaarsemateks osutusid kergejõustik ja pallimängud. Seda eelkõige seetõttu, et hinnati head treeneritööd ja alade harrastamiseks loodud häid tingimusi (täismõõtmetes saal, terviserajad, võimalus kasutada Kuressaare Spordihoonet). Vastajad leidsid üksmeelselt, et Kuressaare Gümnaasiumis toetatakse igati sporditegemist ning otsitakse võimalusi veelgi paremate tingimuste loomiseks. Kool ei 12 tee õpilastele võistlustel osalemiseks takistusi ja suhtub mõistvalt kaasnevatesse probleemidesse. Küsitlusest selgus ka, et head sportimisvõimalused olid kooli valiku puhul küllaltki olulised. Tähtsaks peeti siinkohal mitmekülgseid sportimisvõimalusi, näiteks
kriminaaluurimiste efektiivsus 57 %, korruptsioon puudub seadusandlikul tasemel ainult 56 % juhtudest (hinnanguliselt) ning ka ebaausat mõjutamist esineb märgatavalt (tõsi, refereerin kõige negatiivsemaid näitajaid). Politseiladvikus ja Kapos on paljastatud nii korruptsiooni ja koostööd kuritegevusega kui ka riigireetureid. Miks peaksime arvama, et rohkem moraalitust õiguskaitses ei esine? Massküsitlustes peaks eri kategooriatesse panema vastajad, kellel on olnud isiklik või lähedane kokkupuude Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteemiga, ja teise lahtrisse vastajad, kellel pole sellist kogemust. Küsimused-vastused, mille vastu tuleks huvi tunda, võiksid olla näiteks järgmised: Kas kohus on erapooletu? 11 / 20 Kas te usaldate prokuratuuri? Kas kaitsepolitsei on erapooletu ja usaldusväärne? Kas õigusemõistmine on kõigile võrdselt kättesaadav? Kas õigusemõistmine on efektiivne?
Uuringuks vajaminev info on kogutud internetipõhise küsimustikuga, mis on lisatud antud töö lõppu. Küsimustiku kasuks otsustasin seetõttu, et sel moel on erinevatel inimestel võimalik tutvuda küsimustikuga ja sellele vastata just neile sobival ajal. Ankeet koosnes kaheksast küsimusest, kus oli küsitud nii inimeste taustaandmeid (sugu, vanus), kui ka inimeste teadlikkust ning isiklikku arvamust hüpnoosist ja missugustest infoallikatest nad on seda kuulnud. Samuti pidid vastajad hindama erinevate väidete tõesust ning nimetama levinumaid hüpnoosi kasutusalasid. Uuringu objektiks oli võimalikult palju erinevate taustandmetega inimesi. Küsitlus oli tehtud connect.ee lehekülje abil. Lisaks jagasin küsitluslehti juhuslikele inimestele. Planeeritud oli küsitleda 100 erinevat inimest. Tagasi jõudsid vaid 26 küsitluslehte ning 52 inimese tulemused saabusid connect.ee leheküljele. Osa inimesi, kes ei
Vastavate spordialadega tegeletakse, kuna ala on huvitav. Ühes kuus tasutakse treeningkordade eest 300 krooni kuus. Neidude meelisaladeks 11. klassides võimlemine (4), korvpall (3) ja jalgpall (2). Vähemal määral toodi välja tennisega (1), ratsutamise (1), võrkpalliga (1)tegelemist. Aega spordiga tegelemiseks ei ole leidnud kokku üheksa tüdrukut. Samuti toodi välja tervislikud probleemid ja alade väikese valiku Paides. Vastajad ei märkinud, mis Paide linnast 13 puuduvate aladega nad tegeleda tahaks. Trennides käiakse keskmiselt kolm korda nädalas ja kehakaalu normis hoidmise ning tugeva südamelihaste saavutamise eesmärgil. Trennide maksumus on kuus keskmiselt 150 krooni. Spordialadega tegelemise põhjusteks toodi välja spordiala huvitavus ja hea füüsilise koormuse saamise. Noormeeste kõige populaarsemad alad 12
personaalarvuteid, samuti olen teinud ka mõned kodulehed, animatsioonid ning ka graafikatööd. Mida arvad Interneti arengust Eestis võrreldes muude maailma piirkondadega? Ma arvan, et Eesti on maailmatasemel suhteliselt heas kohas. Eestis kasutatakse palju veebikeskkondi nagu näiteks E-Kool ja E-Riik. Küsitluse analüüs Küsitletud sai seitset meesterahvast ja kolmeteist naisterahvast. Küsitluse viisin läbi internetis. Vastajad jäid vanusesse 10-30 eluaastat. Interneti kasutusaladest jäi kahekümnel inimesel ehk 100% inimestest esimeseks ikkagi meelelahutus. Üksteist inimest ehk 55% küsitletutest kasutas internetti ka töö eesmärgil. Seitseteist inimest ehk 85% inimestest kasutas ka e-maili. Kiirsuhtlusportaale (WLM, ICQ, Yahoo! Messenger) kasutas 18 inimest ehk 90% vastanutest. Otsingumootoritest oli kõige populaarsem Google. Sellele järgnesid Yahoo!, Bing ja Ask. (vt Joonis 1.)
vastas viis õpilast üheksast. Selle järel vastasid kolm õpilast, et uimastite tarvitamine mõjutab palju käitumist ning kaks õpilast arvasid, et uimastite tarvitamine mõjutab väga palju seda. 12. klassi õpilastest kaks vastanut arvasid mõlemad, et uimastite tarvitamine mõjutab väga palju käitumist. 2.2.9 Kuidas mõjutavad uimastid sinu elu? Mida sinu vanemad ja lähedased arvaksid sellest kui sa tarvitaksid narkootikume? Sellele küsimusele said küsitlusele vastajad vabalt vastata. Esimes küsimuse vastused olid valdavalt järgmised: Kuigi palju ei mõjuta, kuid raha läheb rohkem. Ei mõjuta üldse. Ei mõjuta väga minu elu, peale selle, et mul on aplju tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad ja on tarvitanud. Mõjutavad palju. 24 Teise küsimuse vastused olid valdavalt järgmised:
sageli, mõnikord või mitte kunagi. Üheksanda klassi õpilased said vastata küsimustikule Google Forms veebikeskkonnas, et anda võimalus valida ise aega ja kohta, et ausalt ja rahulikult läbimõeldult vastata. Kuues ja kolmas klass täitsid küsimustiku paberkandjal, andes võimaluse täitjal arusaamatu väite puhul küsida selgitusi. Paberkandjal küsitlus viidi läbi klassijuhataja ainetunnis eelnevalt kokku lepitud ajal märtsikuus kahe päeva jooksul. Vastajad jäid anonüümseks. Tulemusi analüüsiti väidete kaupa ning töö lõpus kasutati Helle-Mall Kadajase (2005) raamatus antud võtit, kus punktisumma näitab, kas õpiharjumused on suurepärased või mitte. Punktisumma 26-30 näitas, et õpilasel on suurepärased õpiharjumused; 21-25 head õpiharjumused; 16-20 rahuldavad õpiharjumused; alla 16 punktiga tulemused vajavad õpiharjumuste muutmist. 5
2. POPULAARSUSE PÕHJUSED TAPA GÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL 2.1 Meetodi ja valimi kirjeldus Uurimistöö eesmärgiks on teada saada mängu „League of Legends“ populaarsusest Tapa Gümnaasiumi õpilaste seas. Viisin läbi küsitle 6.-11. klassi õpilaste vahel, kes mängivad League of Legendsit, kuna teadsin kindlalt, et 12. klassis keegi seda ei mängi. Küsitluslehte täitis 26 õpilast ning 3 täitsid elektrooniliselt. Kokku oli 29 vastajat. Kõik vastajad olid meessoost. 2.2 Küsitluse tulemused Ma ei osanudki arvata, et nii suur hulk õpilastest, kes seda mängu mängivad, on sellest saanud teada oma sõbra kaudu. Suurem osa vastanutest, ehk 25 inimest, mis moodustab 90%, on 11 saanud teada mängust League of Legends oma sõbralt. Ülejäänud 3 õpilast said teada sellest mängust internetist. Vastajate seast 12 inimest, mis moodustab tervikust 41%, mängivad igapäevaliselt 3-4 tundi.
mad.gov.ee/?op=body&id=9, 16.10.03 14 2.Uurimise etapid Uurimistöö tegemise tarbeks küsitlesin 30 inimest. Küsimused olid erinevad. Esimeselt grupilt, vanuses 5-7, küsisin: "Mis on NATO?". Teiselt grupilt, vanuses 16-45, küsisin: "Kas olete poolt või vastu Eesti liitumisel NATO- ga?" ja "Mida head, halba toob Eestile liitumine NATO-ga?" Kõik vastajad vastasid ausalt ja olid adekvaatsed. 2.1. Esimene grupp Pole kuulnud Auto osa või auto Söök Teab mis on NATO
* Teadmised ja oskused, mis on vajalikud just sedasorti testi tegemise jaoks * Stabiilne vastamise muster (näiteks valida A vastust rohkem kui teisi mitme valikuga küsimustes või vastast jah jah/ei vastustes, kui pole kindel) Sellised, mis on spetsiifilised mingite testi küsimuste jaoks * Juhuslik faktor, mis mõjutab, kas inimene teab vastust sellele konkreetsele küsimusele või mitte * Testi küsimused, millega erinevad vastajad on ebavõrdselt tuttavad 3. Üldised aga ajutised inimese omadused (tegurid, mis mõjutavad paljude või kõikide testide tulemusi mingil konkreetsel hetkel) – o tervis o väsimusaste o motivatsioon o emotsionaalne pinge o nn testi-tarkus (kogemus teste teha, osaliselt kestev) o Testimise mehhanismi mõistmine o välised tingimused nagu temperatuur, valgus, ventilatsioon jne 4
fenomeni positiivsed ja negatiivsed aspektid). Sobilik sihtgrupp. Vastuste anonüümsus. Võimalus jätta küsimus vastamata või vastata Non-response bias Ma ei tea. Vältida otseseid küsimusi uuritava fenomeni kohta Early/late respondent bias (kas hilisemad - ... vastajad, mitme meeldetuletuse peale vastajad - Structural Equation Modeling (SEM), n. LISREL on n. optimistlikumad/pessimistlikumad kui varajasemad vastajad) Missing value analysis. Kas puuduvates andmete
4. Kokkuvõte küsitlusest Kokkuvõtteks võib öelda, et vastused kujunesid välja ootuspärased. 72 küsitletust arvasid 71 inimest, et Kaitseliitu on vaja. Küsitlusest tuleb ka selgelt välja, et Kaitseliit on jätnud suure töö tegemata, kuna suur osa inimesi ei teadnud, mida Kaitseliit endast kujutab ja paljud vastanud tunneksid asja vastu rohkem huvi, kui info Kaitseliidu kohta oleks kättesaadavam. Vastustest tulid välja ka mitmed väärarusaamad, näiteks, mõned vastajad arvasid, et Kaitseliit ongi Kaitsevägi ehk siis pidasid kaitseliitlaseks olemist võrdväärseks kaitseväelaseks 24 olemisega. Huvipakkuv asi on veel see, et enamik vastanutest peab küll Kaitseliitu vajalikuks, aga ise sellega liituda ei soovi. Oma küsitluses valisin vastajateks gümnaasiumiõpilased erinevates klassidest. Vastajaid oli 72. Valisin gümnaasiumiõpilased sellepärast, et nad on minu jaoks kõige kergemini
Oluline on küsimus, kelle poolt on respodendid lastekodus elades füüsilist vägivalda tunda saanud. Vastusest selgub, et kasvandiku vastu on vägivalda kasutanud laps (42,5%) ja täiskasvanu (57,5%). Analüüsi tulemusena saab väita, et enim on füüsilist vägivalda tunda saadud lastekodus(38,8%), suur osa on kogenud seda laagris või kodus (24,5%). Koolis on füüsilist vägivalda kogenud 14,3% ja tänaval 16,3%. 6,1% vastanutest on vägivalda kogenud 3-4 kohas. Need vastajad on tõenäoliselt olnud teiste hulgas eriti tõrjutud. Emotsionaalset vägivalda on küsitletutest kogenud 2/3, mis lubab teha järelduse, et emotsionaalne vägivald on lastekodudes, sarnaselt kogu ühiskonnas, üsna laialt levinud. Selgus, et kõige enam on kogetud alandamist (77,3%) ja sõimamist (55,7%). Kõiki väljapakutud emotsionaalse vägivalla viise on tunda saanud 16,9% vastajatest, mis võimaldab järeldada, et need lapsed on teiste seas enam tõrjutud kui teised.
seotud turgudelt (nt transpordikulud puhkusevõimaluste nautimiseks, keskkonnakvaliteedi mõju teiste hüviste (nt kinnisvara) hinnale, palgaerinevused eri riskiastmega tööstusharudes), saab kasutada ainult kasutusväärtuse hindamiseks. 2)DEKLAREERITUD EELISTUSTE KAUDU kasutatakse küsitlusi, et selgitada välja maksevalmidus keskkonnateenuste eest; luuakse hüpoteetiline olukord (nt keskkonnaseisundi paranemine), mida vastajad peavad hindama; kasutatakse, kui turge keskkonnateenustele ja ka nendega seotud hüvistele ei eksisteeri, saab kasutada ka mittekasutusväärtuse hindamiseks. KULUTÕHUSUSE ANALÜÜS: 1)Seatakse poliitiline eesmärk (nt teatud saasteaine maksimaalne aktsepteeritav kontsentratsioon, saastehulga vähenemine teatud mahus vms). 2)Kasutatakse majandusanalüüsi hindamaks eesmärgi saavutamiseks võimalike alternatiivsete viisidega kaasnevaid kulusid,
Loetavuselt kolmandaks ajaleheks on peamiselt meelelahutuslikel tekstidel põhinev Õhtuleht. Kahjuks uurimistöö autori arvates selles lehes küll eriti midagi lugeda ei ole, aga ju see siis näitab minu eakaaslaste oma arvamuse vähesust või lihtsameelsust. Küllap loeb see, et ajaleht müüb ja seepärast loetaksegi. Kõige vähemloetuks osutus Maaleht, mis sisaldab tegelikult palju lugemisväärset ja mitte ainult vanarahva tarkusi, nagu mõned vastajad märkisid. Küll on palju maamajanduse teemalisi tekste. Ise arvan, et need on enamikul juhtudel hästi ja huvitavalt kirjutatud. Meeldib ka Maalehe stiil, mis on elujaatav, tegutsema motiveeriv ja mitte kunagi lahmiv. Ehk peetakse seda mingil määral vanamoeliseks, põhjusel, et kõik, mis toimub maal, pole postmodernistlikule ühiskonnale kohane. Tegelikult on Maaleht sama armas kui maaelugi, miks muidu seal nii väga vabadel hetkedel olla armastatakse.
· Uurija peab vahet tegema enda ja uurimuse teiste osalejate/subjektide vahel, austada nende arvamust. · Selgelt eristama oma ja informandi arvamust ja tõlgendusi. · Fookuses peab olema osaleja tõlgendus (emic). · Uurija peab olema teadlik ja võtma arvesse, et ta ise mõjutab uuritavate subjektide arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (intervjuu ajal). Sotsiaalsetes rollides esinemine oletused, mida vastajad arvavad, et mis vastuseid neilt oodatakse. Vastused erinevad ka siis, kui küsimused täpselt samad, aga küsimused erinevad. · Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda uuritava objekti tõlgendus. Uurija annab oma tõlgenduse vastajate tõlgenduse baasil. Uurija refleksiivsus: Uurija ise on ka uurimise subjekt ja "objekt" ta pidevalt jälgib oma mõtteid, seisundeid,
intervjueerijale kui intervjueeritavale; 3) kas uurimise eesmärk peab olema intervjueeritavale varjatud või mitte. Vastavalt sellele eristatakse küsitluse läbiviimisel nelja lähenemist: · struktureeritud, varjamata (structured, undisguised) küsitlused. Kõikidele respondentidele antakse samad küsimused ja nende vastused on tihti piiratud alternatiivide loeteluga. Küsitlusel pole varjatud eesmärki ja kõik vastajad saavad aru teema eesmärgist. Taoline formaat välistab küsitleja mõju tõstes seega uuringu usaldusväärsust, kuna kõikidele respondentidele esitatakse samad küsimused. Küsitluse tulemusi on lihtne kodeerida töödelda ja interpreteerida. Puuduseks on alternatiivsete võimaluste piiratus- respondendid ei saa täiendada oma vastuseid ja intervjueerija ei saa võtmeküsimustes sügavamale minna; · struktureeritud, varjatud (structured, disguised) küsitlused.
otsuste tegemisel ja tulemuste hindamisel. 4 Õppeülesandeks esitati lugu lennuõnnetusest asustamata piirkonnas. Kaks pääsenut püüdsid jõuda inimesteni, kuid surid avariis saadud vigastustesse, üks veerand miili, teine 75 miili enne pääsemist inimeste juurde. Küsimus on: kuidas tuleks maksta hukkunute perekondadele kompensatsiooni? Vastajad olid valmis maksma kõrgemat hinda selle hukkunu perekonnale, kelle liige jõudis pääsmisele lähemale nende kaastunne selle kannatanuga juhtunu suhtes oli sügavam ja kahetsus suurem (tal jäi teha ju vaid veel mõned sammud!). Erilist kahetsust tuntakse siis, kui ebaõnne põhjustab erakordne kõrvalekaldumine tavalisest asjade käigust. Hukkuda Titanicul oli traagiline, kuid mida pidi tundma reisija, kellel õnnestus osta pilet laevale inimeselt, kes
kahepalgelisust 42,4% (joonis 3). ,,Muu" all toodi välja kõige rohkem äkilist iseloomu/agressivsust (8,3%), ülbust (7,1%) ja lärmakust (3,6%). Peale selle kajastus veel ebaviisakus, põikpäisus ja isekus. Joonis 3. Eestlaste ja venelaste halvad iseloomujooned vastanute arvamusel. Ka Eesti Statistika poolt tehtud uurimuste järgi häirib suurt osa eestlasi mitte-eestlaste teistsugune käitumis- ja elulaad. Seetõttu pole ka imestada, et vastajad tõid venelaste kohta välja palju negatiivseid iseloomujooni. Toodi just välja neid iseloomuomadusi, mis vastanduvad eestlaste omadustega. Järgmine küsimus oli: ,,Kas suhtud Eesti venelastesse pigem positiivselt või negatiivselt?" Küsimuses on palutud ka põhjendust. 31,8% eestlastest vastas, et suhtuvad Eesti venelastesse positiivselt, 20% suhtuvad negatiivselt. Neutraalseks jäi 13% vastanutest, kes ei ole Eesti venelastega väga kokku puutunud
Uurimisküsimustikus oli kokku 9 küsimust, millest 7 olid valikuvõimalustega ning teises 2 küsimuses pidi vastaja kirjalikult vastama esitatud küsimusele. Tulemuseks oli 65 vastust küsimustikule. Väikeses ülekaalus olid vastanutest poisid, ehk 33(51%) vastust tuli noormeestelt ning 32(49%) vastust tüdrukutelt. Kõige rohkem vastati 11. klassidest, ehk 60% kõikidest vatanutest, 10. klassi vastuseid oli 25% ning 12. klassi vastuseid 15% kõikidest vastustest. Vastajad ei olnud ainult Pirita Majandusgümnaasiumi õpilased vaid erinevates koolides olevad õpilased. Kõige parema ülevaate sain nende vastustest, kes teadsid kirjalikult peast vastata depressiooni puudutavatele küsimustele ja tänu nendele sain ka ise paremini aru, milline on seda haigust põdeva inimese seisund ning millised on ta mõtted. 10 3. Uurimistöö analüüs
158 Mitu õppijat ei kasuta tahvelarvutit 55 Mitu öppijat ei kasuta sülearvutit 26 Mitu öppijat kasutab tunnis digivahendeid rohkem kui 10% ja hindab öppe 5.6694915254 3. Keskmiselt mitu tundi päevas kasutatakse digivahendeid nende p 5.338028169 Keskmiselt mitu tundi päevas kasutavad digivahendeid vastajad, ke 1 Kas tundides tahvelarvuti mittekasutajaid on rohkem kui sülearvuti m 0 Kas vastab tõele, et küsitlustulemuste põhjal on rohkem tahvelarvut 1 Leia, kas esimene vastaja kasutab tundides mõnda digivahendit. jah Leia, kas digivahendeid kasutavad keskmiselt rohkem need õppijad
· Valimi suuruse paikapanek (kui palju elemente või liikmeid peab valim sisaldama et see oleks esinduslik). 385. Andmetöötlus ja analüüs 386. Andmetöötluse etapid: · Ankeetide ja andmete kontroll (kui palju on ankeete tagastatud ja kas need on korralikult täidetud) · Andmete kodeerimine (nt vastaja 1; küsimus nr 1 ja vastus 3 (nt pole rahul) · Andmetesisestus · Andmete kaalumine (sõltuvalt uuringu küsimusest kaalutakse millised vastajad on kõige tähtsamad oma vastuseid andes meile ja tuuakse nad esile) · Andmeanalüüsi meetodi väljavalimine (ühemõõtmeline statistika (keskväärtus, mood, sagedus jne); mitmemõõteline statistika (regressioon, dispersioon, korrelatsioon jne) 387. Uuringutulemuste esitamine 388. Uuringuaruannete struktuur: · Tiitelleht · Sissejuhatus · Sisukord · Tabelite ja graafikute ning lisade nimekiri · Resümee (peamised tulemused, järeldused, soovitused)
· millistes tingimustes toimus vastamine (nt: vastata tuli kohapeal uurija silma all, etteantud aja sees, ankeedid jagati välja ja vastata võis kodus, küsimused saadeti vastajatele e- postiga, täideti elektrooniline ankeet ...); · küsimustiku täitmiseks orienteeruvalt kuluv aeg (ankeedi pikkus võib olla põhjuseks, miks mõned keelduvad vastamast); · kas anti mingeid lisaselgitusi, kes ja kuidas osalejaid instrueeris (sh kas lubati, et vastajad jäävad anonüümseks). Intervjuu puhul on oluline, kuidas saadi nõusolek, kas vastajal oli võimalik eelnevalt küsimustega tutvuda, läbiviimise aeg, koht, millises vormis intervjuu toimus, kas järgiti täpselt etteplaneeritud küsimusi või sünnitasid vastused uusi küsimusi ja teemaliine, kuidas vastused talletati (üleskirjutus, helisalvestis, video). 3.5.3. Tulemused ja arutlus Kindlasti ei piisa vaid uurimise käigus kogutud andmete esitamisest, neid tuleb ka analüüsida,
põhjusel jäädakse veebikeskkonda kauemaks, kui planeeritud? 12 15 Sõltuvushäired Metoodika. Tegin oma uurimustöö kvantitatiivse 13 uurimismeetodi metoodika abil, kuna selline meetod võimablas arvude/andmete uurimist. Valim. Uurimus viidi läbi 181 inimese seas. Uurimuse sooline vastamine jagunes :mehed 33 vastamist ja naised 148 vastamist. (tabel 1) Vastajad olid vanuses 10-60. Vanuselise grupi järgi on andmed toodud protsentuaalselt. (tabel 2) ja igale vanusegrupile vastavalt vastajate arv.( tabel 3) Mõõtevahendid. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin ankeeti, mis pärineb internetist ja on koostatud ,,The Center of Internet Addiction....your source since 1995" Dr. Kimberly Young poolt. Kasutasin ka eestikeelset test küsimustikku peaasi.ee . Vastama pidi 5 punkti skaalal,
Joonis 4 Vastajate teadlikus toitainetest ja palju neid tarbima peab Vastanutest 37 ütlesid, et nad on teadlikud sellest ning 33 ütlesid, et ei ole. Vastanutest 33 inimest, kes ütlesid, et ei ole teadlikud milliseid toitaineid ja kui palju peab sööma , on 18 poissi ehk 55% vastanutest, ja 15 tüdrukut ehk 45% vastanutest. 37st vastajast on teadlik, milliseid toitaineid ja kui palju peab tarbima, 16 poissi ehk 43% vastanutest ja 21 tüdrukut ehk 57% vastanutest. Küsitluses selgus, et vastajad on pigem teadlikud toitainetest kui ei ole. Hüpotees osutus vääraks. 5. Viiendas küsimuses taheti teada, kas vastaja toitumises on mõni eripära. Kahel vastajal oli gluteenivaba dieet ja kolm inimest olid taimetoitlased, kahel inimesel oli 22 raskusi liha söömisega ning ühel vastajal oli toitumishäire, mida ei täpsustatud. Kokku oli kaheksal inimesel toitumises eripära, kõige rohkem oli taimetoidulisi. 6
vastuseid. Delfitehnika ülesandeks ei ole lõpliku üksmeele saavutamine, vaid erinevate poliitikate tugevamate poolt- ja vastuargumentide esiletoomine. See avab otsustajale probleemi kõik küljed. Tavaliselt kasutatakse vastajatena silmatorkavalt vastanduvate vaadetega osalejaid. Igal grupi liikmel palutakse vastata küsimustiku mingile kindlale osale. Osalejatele tuleb selgitada, et ei pea vastama kõigile küsimustele. Tavaliselt tehakse enne kindlaks, kas vastajad on antud valdkonnas pädevad, eriti kui vastused küsimustele on arvulised. See võimaldab ka vastajal endal oma teadmistes veenduda. Kuna küsimustikku on võimalik täita anonüümselt, ei pea osaleja tundma piinlikkust, kui ta ei oska mõne aspekti puhul kaasa rääkida. Vastajail palutakse esmalt projekteerida aegjoon, mis peegeldab nende visiooni viie aasta pärast juhtuvast. Seejärel palutakse reastada oletused ja kahtlused
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2. Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6 1.3. Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7 1.4. Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest...................................................... 8 2. UUR...
NICORETTE NIKOTIINI NÄRIMISKUMM 36 ALLEN CARR’I SEMINAR 12 25 TAHTEJÕUD 44 HÜPNOOS 1 RETSEPTIRAVIMID 1 E-SIGARET 2 NÕELRAVI 1 Järeldus: Kõige enam olid vastajad teadlikud tahtejõu meetodist ehk siis omal jõul loobumisest, millest olid teadlikud 44 inimest. Sellele järgnes nicorette nikotiiniplaaster 40 inimesega, siis nicorette nikotiini närimiskumm 36 inimesega, ja kohe kannul oli ka Niquitin nikotiiniplaaster 34 inimesega. Paljud vastajad teadsid ka Niquitin nikotiinipastille ( 19 inimest) ja Allen Carr’i seminari (12 inimest). Vähem oldi teadlikud muudest abivahenditest ( Niquitin nikotiiniribad, E-sigaret, hüpnoos, nõelravi
18 uus töökoht ei sobi. Organisatsioonisisestest personali voolavuse põhjustest tähtsustatakse üha enam juhtimistegevuse kvaliteeti ja vahetu juhi tegevust. Ka töötajate rahulolu uuringute tulemused räägivad sama keelt: kui palgaga ollakse paljudes organisatsioonides enam-vähem rahul, siis järgmise olulise tegurina toovad vastajad välja juhtimistegevusega seotud kitsaskohad (kaasamine, tunnustamine, töötajate vajadustega arvestamine jne). Personali voolavuse maksumus Personalitöö alases erialases kirjanduses nimetatakse sageli, et iga lahkuva töötaja asendamine läheb organisatsioonile keskmiselt maksma 30% lahkuva töötaja aastatasust. See näitaja ei ole kindlasti täpselt sama kõikide organisatsioonide ja ametikohtade osas, üldistatult võib öelda, et mida
ÄRIUURINGUTE ALUSED TMO0150 UURINGUTE VAJALIKKUS Me ei saa otsustada tähtsates küsimustes ilma asjakohast informatsiooni sügavamalt uurimata, kogudes rohkem teavet aspekti kohta, millest me oleme huvitatud. Seejärel me analüüsime kogu seda informatsiooni, et võtta vastu otsus meie probleemi õige lahenduse kohta või vastata kerkinud küsimustele. Äriuuringutes töötame me tavaliselt probleemidega, millega puutuvad kokku juhid ja ettevõtted, näiteks: kuidas siseneda teatud turule; millised faktorid mõjutavad toiminguid ühisettevõttes; missugused tegurid mõjutavad uue toote edukat väljalaskmist; kas reklaami või kui palju reklaami on vaja kindla toote turundamiseks. Uurimata ei saa me vastata ülaltoodud või nendega sarnastele küsimustele. Niihästi kui informatsiooni süstemaatilist kogumist ja kriitilist analüüsi, on meil vaja õppida ka seda, kuidas asjad käivad, te...
Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, koostas töö autor küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele. Küsimuste vastustest võib järeldada, et õpilaste arvates vanus ei oma tähtsust vigastuste tekkimisel. Elukutseliste sportlaste arvamus oli vastupidine.Kõige rohkem vigastusi koolilastel oli pahkluuga, korvpallimeeskonna meestel oli kõige rohkem probleeme hüppeliigesega. Mõlemad vastajad leidsid, et spetsiaalsete vahendite kasutamine ei anna tulemusi. Selgub, et spordivigastuste ärahoidmiseks on oluline õpilaste arvates kasutada spetsiaalseid kaitsmeid, kuid korvpallimeeskonna mängijad pidasid oluliseks õiget treeningmetoodikat (soojendust, õiget treeningu rütmi ja mahtu, venitusi, lõdvestusi, puhkust jne). Töö põhjal ei tohiks suuri järeldusi teha, sest valim jäi väikeseks. KASUTATUD KIRJANDUS livestrong
kehtestamisega ning sellega kaitsevad ja/või teenivad oma kodumaad. Teine pool leiab, et sõjaväe kohustuslikuks tegemine kõigile oleks halb idee, kui osa inimesi 43 Eesti Päevaleht, 18. jaanuar 2005, http://www.epl.ee/?artikkel=283046, (17.03.2009) 19 poleks füüsiliselt võimelised või sõjaväe teenistus segaks nende õpiteed. Mõned venerahvusest vastajad leidsid, et Eestis peaksid sõjaväe teenistuse läbima ainult eestlased. 3.6. Välismaale kolimine ja reisimine. Tabel 6. Kas Sa tahad minna elama välismaale? Miks? KAS SA TAHAD MINNA ELAMA Kooli aste N M VÄLISMAALE? MIKS? põhikool - 1 Jah, parem kliima/keskkond
Eesmärk oli seda selle katse/eksperimendiga tõestada. 1961. aastal viidi läbi paljutsiteeritud Milgrami eksperiment. Inimestele anti aparaat, millega nad said anda elektrilöögi teisele katsealusele, kes vastas katse korraldajate esitatud küsimustele valesti. Iga vale vastusega suurendati pinget, kuni lõpuks jõuti 450 voldini, mis oleks vastaja vale vastuse korral tapnud. Elektrilöögi andjad ei teadnud, et küsimustele vastajad tegelikult näitlesid ega saanud mingit elektrilööki. Sellele vaatamata oli kaks kolmandikku neist valmis andma ka surmavat 450-voldist elektriimpulssi, sest valgetes kitlites inimesed olid neil seda vale vastuse korral käskinud teha. Seda eksperimenti kasutatakse siiani laialdaselt, et näidata, et suurem osa inimesi on valmis autoriteete pimesi kuulama ning mõtlemata teisi inimesi piinama ja tapma. Sellega on raske
Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6. ja 9. klasside õpilaste seas (Lisa 1). Küsimustikule vastajad pidid andma vastuse ka püstitatud oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad: 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. 3 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Varasemad uuringud Tallinna Reaalgümnaasiumis tehtud uurimustööst (Pungas, 2008) selgus, et vanuse kasvades uudiste lugemise populaarsus internetiportaalidest suureneb
1. Ekspordi SPSS-i Exceli tabel: rahvastik.xls (rahvastiku ülevaade, 1. jaanuar 2003) 2. Defineeri tunnused. (linn – 1, vald - 2) Mitu linna, mitu valda on Eestis? 3. Arvuta rahvaarv igas linnas, vallas. Millises vallas elab kõige vähem inimesi? 4. Arvuta iga linna, valla asustustihedus (mitu inimest elab 1 km 2 ). Millises linnas on see suurim, millises kõige väiksem? 5. Leia naiste arv 10 mehe kohta. Kus on naiste arv 10 mehe kohta kõige väiksem ja kui palju see on? 6. Jaga vastajad gruppidesse järgmiselt: „naisi rohkem“, „mehi rohkem“, „naisi mehi võrdselt“. Mitmes Eesti linnas/vallas on mehi naisi võrdselt? ANDMEANALÜÜS: statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 2010/11 K.Osula -4- 1.5. Tunnusetüübid Vastavalt sellele, mida või keda me uurime, koosnebmeie valim objektidest ja kõigil valimisse kuuluvatel objektidel on mingid iseloomulikud tunnused. Näiteks värv, hind, sugu, kaal. Numbrilised tunnusedon näiteks: vanus, pikkus
kvantitatiivsele ja vastupidi ning seetõttu pooldatakse nende kombineeritud kasutamist, kui see annab parema tulemuse uurimisküsimusele vastuse leidmisel (Hess, Markson, Stein 2000). 3.3 Valimi moodustamine, uuringu läbiviimine ja andmete analüüs Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses vähemalt 25 eluaastat. Küsimustiku, mis mõõdab naiste tarbimisharjumuste muudatusi nende elus kümne aasta jooksul, eelduseks on, et vastajad on vähemalt mainitud vanuses. Uurimistöös küsitletakse seega naisterahvaid vanuses 25 - 60 eluaastat. 27 Uurimistöös kogutakse andmeid, kasutades andmekogumismeetodina ankeetküsitlust. Küsimusi esitatakse uuritavatele naistele 21. Kasutatakse semantilis-diferentsiaalset küsitlust ja ankeet koostatakse nii kinniste, avatud kui kombineeritud küsimustega.
tursamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, veisemaks, suvine või, pärm, vitamiiniga D rikastatud piim, päikesevalgus. E Vitamiin: Seattle Vähikeskuse teadlased viisid läbi 1300 mehe ankeetküsitluse. Neist pooltel oli diagnoositud eesnäärme vähk, need mehed moodustasid ühe uurimisrühma. Teises rühmas oli ligikaudu sama palju terveid mehi. Uurijaid huvitas küsimus, kas ja milliseid toidulisandeid, sh ka vitamiine, ankeedile vastajad kasutavad. Selgus, et E-vitamiini tarbijaid oli tunduvalt enam tervete meeste seas. See lubab järeldada, et E-vitamiinil on kaitsev toime eesnäärme 18 vähi vastu, mida on varem leidnud ka teised autorid. Üldiselt on E-vitamiin tuntud kui sugulist arengut ja sugufunktsioone ning sigimist soodustav vitamiin. Kuid uurimustes on
õpipoisiõpe ja praktika süsteem. (Wollschläger & Reuter-Kumpmann, 2004). Kutseidentiteet on tugevalt esindatud Taanis, Saksamaal, Leedus, Ungaris ja Sloveenias, kus peeti seda kutseõppe oluliseks eesmärgiks. Minu jaoks huvitavam oli näide kutseidentiteedist Ungaris ja Leedus.Ungaris arvati, et kahe süsteemi eeliseks on see, et õppur võimaldab omandada mitte ainult kutseoskusi, vaid ka õppida kutsega seotud kultuuri ja eetikat. Leedu vastajad mõistsid ka seda, et kutsealane pedagoogika on peamiselt suunatud isiksuse kujunemisele ja tõhustamisele, sealhulgas kutse-eetikale ja väärtustele(Cedefop, 2015). Õpilaste arvates suurendas kutsealase identiteedi teket ka käitumine nagu töökohal on tavaks. Kanda professionaalidele sobivaid riideid, nagu näiteks vormirõivad, kontorirõivaid, tervise- ja ohutusriietust. Kutse alase identiteeti aitab välja arendada ka õpetaja kasutades näiteks õppetöös väljendeid:" meie elektrikud"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
