Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkide all, kus olen välja toonud joonised ning neid ka analüüsinud. 3 1. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS Küsimustikule vastas kokku 19 inimest. Kellest 10 olid mehed ja 9 olid naised. Nii, et vastajad jagunesid üsna võrdselt. (vt. joonist 1) Vastajate sooline jagunemine
Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (4) Alati peaks jätma ka võimaluse vastata `ei ole arvamust' või `ei oska öelda' Mida vähem küsimusi, seda vähem võtab vastamine aega ning seda tõenäolisem on saada vastused kõigile küsimustele ning kõik ankeedid täidetult tagasi Tähtis on ka küsimuste järjekord Peaks püüdma vältida liigset oskuskeelt, spetsiifilisi termineid, abstraktseid ja võõrsõnu, mida kõik vastajad ei pruugi tunda Ankeetküsitluse eelised (1) Võimalus saada vastused paljudele küsimustele Kirjalikult saadud vastused objektiivsemalt töödeldavad Saab suure hulga vastuseid vastused on statistiliselt hästi töödeldavad Üldjuhul anonüümsed, anonüümsus kergesti tagatav Ankeetküsitluse eelised (2) Tõhus meetod, sest säästab võrreldes mõnegi teise meetodiga uurija aega ja vaeva Andmeid saab arvutiprogrammide abil
6 5 Sagedus 4 3 2 1 0 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 Vanus Joonis 2 Naissoost vastajate jagunemine vanuse järgi Meessoost vastajad on 29-36 eluaastani. Samas naissoost vastajate vanus on 26-32 eluaastani. Naistest vastas enim 28-aastased, meestest 31-aastased. Vastanute aritmeetiliseks keskmiseks vanuseks kujunes 30.15, mis ei ole ka üllatav, arvestades asjaolu, et küsitlus oli läbiviidud 26-36 eluaastates inimeste vahel. Antud tulemuste põhjal ei saa järeldada muud, kui seda, et küsitleja tutvumisringkonnas on mehed vanemad kui naised., kui vaadata seda, mis vanusest alates on mehed vastanud ja mis
küsimustikku – ühe 2012. aasta aprillis, see andis ülevaate 11.klassi õpilaste üldisest teadmistest multifilmide kohta. Teises küsimustikus, mille tegime 2013. aasta veebruaris. Esitasime täpsustavad küsimused selle kohta, kuidas multifilmikangelased õpilasi mõjutavad. Vastajaiks olid ikka 11 klassi õpilased. Et püstitatud eesmärgile – teada saada, mismoodi multifilmikangelased gümnaasiumi noori mõjutavad – vastust saada tahtsime kõigepealt teada kui paljud vastajad vaatavad multifilme. Seepärast oli ankeedi esimene küsimus selle kohta kas vastajad vaatavad multifilme või mitte. Saadud vastustest lähtus, et multifilme vaatavad sageli 63% vastanutest. Kolmandik vastanutest tõdes, et vaatavad multifilme mõnikord. Ja vaid kümnendik vastanuist väitis, et ei vaata multifilme. Diagramm 1: Multifilmide vaatamine Me küsisime ka seda, et kui tihti vastajad vaatavad multifilme. Selgus, et viiendik vastanuist
50% 17% Joonis15. Meeste enesehinnang rõivahoolduses 17 8. KOKKUVÕTE Küsitluses osales 22 vastajat, neist 16 olid naised ja kuus mehed. Suur osa vastajates oli 20-24 aasta vanused mehed ja naised, kellest enamus omas keskharidust. Küsitlusest selgus, et Vastajad pigem jälgivad toodetele õmmeldud trükiseid, ja need on end igati õigustanud. Iga toote puhul neid küll ei vaadata, kuid üksikutel toodetel jälgitakse pidevalt. Kodudes on riiete hooldamisest teadlikud kõik vastajad. Keemilist puhastust kasutatakse enamjaolt üksikutel juhtudel. Pesu sorteeritakse ja üksikutel toodetel jälgitakse ka hooldusjuhiseid. Sellest tulenevalt on tugev enamus märganud rõivastes muutusi peale pesemist. Oma pesumasina
(jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühelgi vastajal eelist, et oma rühma koostatud küsimusele on lihtsam vastata). See eeldab, et tegemist pole paaristundidega. 2. tund Mängitakse klassis võistkondlikku ,,Raamatuvillakut". Mängulaud on ekraanil, võistkonnad on samad nagu eelmises tunnis. Küsida saavad võistkonnad kordamööda. Kui vastus on vale, võivad ka teised võistkonnad pakkumise teha. ,,Kuldvillakule" sarnaselt saavad õigesti vastajad plusspunkte ja valesti vastajad miinuspunkte. *** Mängu käigus saavad õpilased koostööd tehes keskenduda teose ühele tahule. Kuna mängus ei tohi olla mitmel korral sama vastust, siis lisab see keerukust koostada 20 küsimust kitsamas plaanis (ainult tegelaste või sündmustiku vms kohta), samal ajal kogu teost hõlmates. Arutlusele kuluv aeg on väärtuslik, kuna õpilased jagavad omavahel lugemiselamusi, analüüsivad kirjandusteose sisu ning kuulavad kaaslaste tõlgendusi ja hinnanguid
Nõuandeid tänavaküsitluse läbiviimiseks Tänavaküsitlus on intervjuu alaliik, mda kasutatakse tavaliselt siis, kui soovitakse kuulda rahva häält. Tänavaküsitluse vastajad valitakse suteliselt juhuslikult nende hulgast, kes küsitluskohast mööduvad. Samas peetakse silmas, et vastajad esindaksid elanikkonna eri gruppe: mehi, naisi, nooremaid, vanemaid jne. Turvalisuse mõttes viige tänavaküsitlus läbi paaristööna. Valmistage vastuste lindistamiseks ette telefon või diktofon, selle puudumisel varuge märkmik või tugeva alusega paberit.Veenduge, et oskate lindistamisfunktsiooni kasutada. Valige küsitlemiseks koht, kus inimesi on palju ja kus neil on vaba hetk, näiteks bussipeatus. Veenduge, et teie ümbrus oleks turvaline ja teie küsitlus ei tõmbaks ligi
2000.a. küsitluse andmetest ilmnes, et 33,3% vastajatel oli ohustatuse tunne tekkinud seal, kus jalakäijal oli olnud eesõigus. Näiteks ilmneb siin selgelt valgusfooriga reguleerimata vöötraja eluohtlikkus, trammist väljumise ja ka kõnniteel kõndimise ohtlikkus. 2000.a. küsitluses ilmnes, et liikluse ohtlikkuse tajumisel olid eri vanuses vastajatel suured erinevused. Kõige enam märgiti, et liikluses olid end tundnud ohustatuna 20-29 aasta vanused vastajad (73%), kõige vähem aga üle 65-aastased vastajad (52%). Selged erinevused ilmnevad ka harituse osas kuivõrd ohustatuna end liikluses tuntakse. Nii märgib kõrgharidusega vastajatest 76%, et nad on tundnud end liikluses ohustatuna, keskharidusega vastajatest 64,8% ja põhiharidusega vastajatest 49%. Sama tendents ilmnes ka jalgratturina ohustatuse tajumise osas. Nii märkis 31% kõrgharidusega, 25% keskharidusega ja 15% põhiharidusega vastajatest, et on
Autorid viisid läbi süstemaatilise töö, kus tutvuti 19 inimkaubanduse uuringuga, mis hõlmasid endas naiste ja tüdrukute ärakasutamist seksuaalsetel eesmärkidel. Neli uuringut kirjeldasid vaimse tervise tulemusi. Kaks uuringut keskendusid tööjõuga inimkaubitsemisele. Tutvuti,mitmete riiklike andmetega, mis näitasid rahvastiku vaimse tervise seisundit. Intervjueerimiseks koostati küsimustik, mis koosnes 30st avatud küsimusest. Küsimused kujundati nii, et vastajad saaksid avaldada oma isiklikke ja ka organisatsioonilisi arvamusi ja kogemusi. Valimi moodustasid seitse organisatsiooni, kes tegelevad vaimse tervise ja psühholoogiliste tugiteenuste pakkumisega inimkaubanduse, prostitutsiooni,vägivalla ja ärakasutamise ohvritele. Uuringust osavõtma kutsuti 10 organisatsiooni, kes tegelevad inimkaubanduse ohviritega. Lõplikus uuringus oli nõus osalema neist 7 organisatsiooni.
Televiisori vaatamine eri vanusegruppides Uurimistöö keskendus televiisori vaatamisele eri vanusegruppides. Koostatud uurimustöö eesmärgiks oli võrrelda inimeste televiisori vaatamise harjumusi, välja selgitada kõige populaarseimad ning koostada küsitlus veebiportaali facebooki vahendusel. Küsitluses osales 100 inimest, kellest 29 olid mehed ning 71 naised. Kõik vastajad jagasime kolme vanusegruppi: kuni 15 aastased, 16-20 ja 20-30 aastased. Ülekaalu moodustasid keskmises (16-20) vanusegrupis olevad isikud, neid oli nimelt 72. Hüpotees: vastanute seast enamus vaatavad televiisorit ning teevad seda 1-2 tundi, koige populaarsemaks telekanaliks on kanal2 Esimene uurimisküsimus oli „Kas te vaatate televiisorit?”. Valdava osa vastanute jaoks on televiisori vaatamine suhteliselt sagedane tegevus - televiisorit vaatavad 88% kõikidest vastajatest.
4 Tahtsime uurida, millist muusikat enamasti 6. klassi õpilased kuulavad. Küsimused mõtlesime välja koos juhendajaga. Küsimused on leitavad LISAS. Küsitlus oli paberilehel. Vastasid 30 inimest ,,Millist muusikat kuulad'' rokk hip-hop jazz rahvamuusika elektrooniline muusika kantri Vastajad olid 12-13 aastat vanad. ,,Miks kuulab 6. klass muusikat?´´ rahustab lihtsalt meeldib aitab keskenduda Joonis 1. „Millist muusikat sa kuulad“ Joonis 2. ,,Miks kuulab 6. klass muusikat?´´ 5 Joonis 3. „Vastajate sugu’’ KOKKUVÕTE Töö tuli välja nagu plaanitud, eesmärgid said täidetud ja töö õnnestus.
oma elu üle ja seetõttu ei käitu nad samavõrd tervist hoidvalt kui optimistid. Stressi taluvus Inimesed erinevad ka oma stressitaluvuse poolest. Elus hulgaliselt mitmesuguseid stressiolukordi üleelanud inimeste uurimise käigus ilmnes, et vastajad jagunevad kahte rühma: osal kõrgete stressinäitajatega inimestel esines palju haigusi, teistel aga üsna vähe. Põhjalikum uurimine tõi tugevama tervisega inimeste puhul esile kolm iseloomulikku tegurit: 1) Need vastajad pidasid peale töö oluliseks ka töövälist elu. 2) Nad olid rohkem orienteerunud muutustele ja end proovilepanekule. 3) Nad tunnetasid, et neil on oma elu üle kontroll. Nimetatud asjaolud kaitsesid neid stressi negatiivse mõju eest ja andsid samas võimaluse elada pingeist elu. A ja Btüüpi isiksused Stressiga seose kirjeldatakse A ja Btüüpi isiksusi, kelle olemusliku erinevuse avastasid 1950. aastatel südamearstid Meyer Friedman ja Ray Rosenman. Idee
Kui kaldkriips eraldab ainult majanumbreid, siis tühikuid ei ole: Ülikooli 17/19. Soovin kirjutada päeva numbrist ja kuu numbrist koosnevat daatumit araabia numbritega. Kas kuu numbri järel on punkt? Sellisel juhul kuu numbri järele punkti ei panda, nt 13. oktoobril on 13.10, 11. novembril on 11.11 (vrd kolmest komponendist koosnevad 13.10.1995, 11.11.2000, kus pole viimase arvu järel punkti). Kas kirjutada ,,7ndal korrusel"? Ei, 7. korrusel. Õige on kirjutada kas 1620aastased vastajad (kokku) või 1620-aastased vastajad (sidekriipsuga). NB! Arvude vahel on mõttekriips, mitte sidekriips. Väär on ,,16-20 aastased". Sobib kirjutada 10% lahus, mitte ,,10%-line lahus". Kirjutada tühikuga: 5. juunist (mitte ,,5.juunist"). Kas kirjutada ,,20%-line käibemaks"? Kirjutage 20% käibemaks. Mul on vaja arvu sõnaga dubleerida. Kas kirjutada sõna samas käändes, milles on arv, või jätta nimetavasse? Soovitame esimest võimalust, nt 400 (neljasaja) krooni eest.
Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa vanuses 11-14 aastat ning üks vastaja pole kunagi suitsu proovinud. Neljal vastajal puuduvad
Piirangud/soovitused: Vastajad ei soovi avaldada ebameeldivat infot enda kohta, n. kui tihedalt käiakse kirikus, kui tihti võimeldakse, tervislik toitumine, narkootikumide ja alkoholi tarvitamine, suitsetamine, seksuaalkäitumine, suhtumine vähemustesse, jne. – eriti siis kui ollakse äärmuslik. Check of bias: • Vastanute määr Response rate • Tulemustel tuleb kontrollida terve rea kõrvalekallete olemasolu: – Non-response bias – Early/late respondent bias (kas hilisemad vastajad, mitme meeldetuletuse peale vastajad on n. optimistlikumad/pessimistlikumad kui varajasemad vastajad) – Missing value analysis. Kas puuduvates andmete esineb mingeid mustreid Bias: Konstantselt üle/alapakkujad vastajad. N. vastajad kes enamus/paljudes vastustest valivad ‘ei tea’, ‘arvamus puudub’ Structural Equation Modeling (SEM) - Mitmete statistiliste analüüside (n. regressioon ja faktoranalüüs) üheaegne kontroll ja teostamine. • SEM on pigem kinnitav kui avastav.
täiesti suvalises järjekorras, jäeti välja vaid need, kes olid silmnähtavalt alkoholi või mõne muu aine mõju all. Küsitlusele vastamise ,,auhinnaks" pakuti kuponge, millega sai antud kohast tasuta vett või mõnda karastusjooki. Duffi sõnul toimis taoline süsteem üsna hästi ning küsitletavad olid meeleldi nõus vastama. Antud meetod osutus valituks, kuna selle abil sai ligi korraga paljudele vastajatele ning samuti oli eelduseks see, et neile tagatakse anonüümsus, mida vastajad ka ise loomulikult soovisid. Ankeedi küsimuste hulka kuulusid näiteks küsimused peol käimise sageduse kohta, samuti kas ja kui palju nende sõpradest ja tuttavatest välja käies narkootikume tarbib, iseenda kokkupuuteid alkoholi, tubaka ja narkootikumidega lähiajal ja varem ning paljud muud. Peale küsimust, kas vastaja ise on kunagi üldse tarbinud illegaalseid narkootikume, jaotati vastajad kaheks rühmaks: tarbijad ning mitte tarbijad
; Kõigil on õigus armastada ja olla armastatud; inimene ei saa ise orientatsiooni muuta; Suhtun sallivalt. Inimesed armastagu ja olgu koos, kellega tahes; Armastus on armastus. See on midagi imeliselt ilusat ning ei küsi sugu, vanust ega sotsiaalset positsiooni; inimeste vaba valik, ei näe selles midagi väga halba. Jällegi tuleb neist vastustest välja meie inimeste tolerantsus. Vastanutest oli küll paar, kes ise olid ka omasooliste armastajad, kuid üldiselt olid vastajad seisukohal, et kõigil on õigus õnnele ja armastusele. Küll aga olid mõned vastajad ka ära toonud, et lapsed ei tohiks kasvada samasooliste peres üles. Ehk siis sellele variandile, kui vaadata vastajate arvu, oldi vastatud küll sallivalt, kuid ikkagi on igaühe oma asi, mis ja kuidas elab. Oma elu elamine ei tohiks aga olla kuulutatud kuskil avalikult ja seda ei peaks eksponeerima laialt. Sellisel juhul olid meie vastajad sallivad ja soovivad vaid kõigile õnne ellu.
Joonis 5. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 7 Joonis 6. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 1.4. Viirus Väga üllatav oli tulemus, milles inimesed oleksid palju ükskõiksemad oma tervise suhtes, kui arvutis leviva viiruse. 9 vastajat loodaks bussis, kus on haige inimene, et haige ise lahkub, ning ka ülejäänud vastajad ei kurjustaks selle peale või ei võtaks midagi ette (Joonis 7). Kui aga arvutis saadetaks viirus, siis teataks 15 õpilast sõbrale, et tal on viirus ning ainult üks paneks endale viirusetõrje käima kellelegi teatamata (Joonis 8). 8 Joonis 7. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. Joonis 8. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 9 Kokkuvõte
põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi. Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida. Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel: kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik intervjueerijad otsisid ise endale intervjueeritava, kes ei olnud väga lähedane tuttav. Kogu töö käik salvestati kas diktofoni või telefoniga.
pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat Kuressaare Gümnaasiumist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist kõige vähem oli alakaalulisi Ala-, üle- ja normaalkaalus olevad küsitlusele vastajad Ülekaalus Normaalkaalus Alakaalus Mida tehti kaalu langetamiseks? lõpetati liigne söömine oksendati tehti trenni söödi kõhulahtisteid Miks langetati kaalu? ilusama välimuse pärast parema enesetunde pärast teised sõimasid paksuks
sündmuse pealtnägijale esitatud küsimus sündmuse asjaolude ja detailide kohta, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Katseisikutele näidati filmi liiklusõnnetusest ja esitati nähtu kohta küsimusi, sh sõidukiirusest. Üks võimalik küsimus: ,,Kui kiiresti sõitsid autod, kui nad teineteise vastu sööstsid?" ja teine variant: ,,Kui kiiresti sõisid autod, kui nad teineteise vastu põrkasid?". Esimesele küsimusele vastajad ütlesid auto kiiruse oluliselt suurema, kui teisele küsimusele vastajad. Kui küsiti, kas nad nägid ka purunenud klaasi, siis esimest küsimust kuulnud katseisikud vastasid teist küsimust kuulnutest üle kahe korra sagedamini, et nad nägid purunenud klaasi, ehkki purunenud klaasi filmilõigus tegelikult polnud. Tuntumad seaduspärasused tajuväliste tegurite mõjust tajule ja aistingutele Tajuväline tegur Mõju tajule 1
KOKKUVÕTE Töö käigus uurisin erinevaid meetodeid kasutades, kui palju inimesed külastavad spordiklubisid ja millised toitumisharjumused inimestel on. Võrdlesin vastuseid soo, vanuse, haridustaseme, elukoha, netosissetuleku, kehakaalu ning pikkuse alusel. Eesmärk oli teada saada, kas on mõistlik asutada ettevõte OÜ Tervis ning kui jah, siis millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Järgnevalt toon välja minule huvitava informatsiooni. Vastajad jagunesid soo järgi üsna võrdselt: 37 meest ja 32 naist. Küsimusele "Kas toitute tervislikult?" vastasid 35 vastajat jah ja 34 ei. Selline jaotus oli minu jaoks üllatav, kuna arvasin, et suurem osa inimestest vastab küsimusele "jah". Hii-ruut testi kasutades selgus, et meeste ja naiste spordiklubi kasutamise sagedus ei erine. Korrelatsioonianalüüsis oletasin, et kaalu ja pikkuse vahel on omavahel seis, samuti ka sissetuleku ja kehakaalu vahel
Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka “loeme”. Küsitluse vastustest võib välja lugeda, et ainult üks vastaja tunnistas, et ei kontrolli oma kehakeelt mitte kunagi. Ülejäänud vastajad pööravad kehakeelele enamasti tähelepanu ja muudavad sellega kindlasti suhtluse meeldivamaks. Mitte kunagi; 6% Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6
Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus. Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku tõsiselt ning kirjutasid vastusteks asju, mida ei saa uurimistöös kasutada, sest need polnud teemakohased. Veel tooksin välja selle, et sellise andmekogumismeetodiga on tihti raske kokku saada piisav arv vastuseid, kuna õpilased võivad olla haiged sel päeval, kui küsitlus koolis läbi viiakse, kuid mul ei tulnud sellega õnneks probleeme. 6
Armsad klassikaaslased! Ma sooviksin, seoses läheneva Eesti Vabariigi aastapäevaga, peatuda põgusalt meie presidendi teemal - keda valiks rahvas, kui nad saaksid otse valida presidendi? Oleks rahva otsustada, jätkaks president Toomas Hendrik Ilves riigijuhina ka pärast esimese ametiaja lõppu. Ilvese asemikuna näeb rahvas ka Edgar Savisaart ja Indrek Tarandit. Kui järgmise aasta suvel saaks rahvas presidenti valida, jätkaks suure tõenäosusega Toomas Hendrik Ilves, selgus meedia läbi viidud uuringust. Ilvese 29 toetusprotsendi järel tuli 17 protsendiga teisele kohale Edgar Savisaar ning kolmandaks eelistuseks on 9 protsendiga Andres Tarand. Tuleval nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Eesti paremikku võõrustav president seostub rahvale kõige rohkem kikilipsu ja kaasa Evelin Ilvesega, tuleb välja erinevatest küsitlustest, võib olla on see nii kuna: Politoloogide sõnu...
analüüsimine kiirem ning lihtsam. Antud meetodid täiendavad üksteist. 6 Andmete kogumise plaan Andmekogumismeetodiks on uurija valinud küsitluse. Küsitlus on esitatud paberkandjal ning viiakse läbi ettevõtet X külastanud klientidega kuu pikkuse perioodi jooksul. Küsitlus on kliendile vabatahtlik ja seega on vastajal soov küsimustele vastata ning võib eeldada, et vastajad pigem suhtuvad küsimustesse hoolikalt ja ausalt. Küsimustikule vastamine on soovi korral anonüümne. 7
andmed ning kokkuvõtte. Vastused töötleme läbi ning töös esitame kõige oluliseimad tulemused. 3. Tulemused ja analüüs 3.1 Vastajate statistika Kokku vastas meie küsitlusele 58 inimest kogu koolist. Neist 40 olid naissoost isikut ja 18 meessoost isikut (joon.3). Vastajate vahel lendude erinevust ei pidanud me oluliseks ja vastavat tabelit ei koostanud. Vanusegrupeering jagunes järgnevalt: kõige rohkem oli 16- aastaseid vastajaid, millele järgnesid 17- ja 18-aastased vastajad, keda oli küsitluses võrdselt (joon.1). (joon.3) 10 (joon.1) 3.2. Legaalsed ja illegaalsed narkootikumid Oma uurimuses tahtsime välja tuua ka erinevuse meessoost ja naissoost vastajate vahel, kuid
tajuvad tänapäeva laste mängu. Intervjuus osales 20 eelkooliõpetajat, kes väljendasid mängu kohta erinevaid vaateid, seega kujunes rühmasisene variatiivsus. Iga intervjuu algas uuringu eesmärgi kirjeldamisega ning rõhutati, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Intervjuud kestsid 45- 90 min. need salvestati ja transkribeeriti. Uuringust selgus, et eelkooliõpetajad kirjeldasid oma lapsepõlvemängu vastavalt soolistele stereotüüpidele. Kõik vastajad märkisid, et õuemängud olid nende lapsepõlves palju üldisemad kui nüüd. Leiti, et õpetajad ei väärtusta mängu piisavalt. Tähendusüksuste leidmise uuring Uurimuse üheks ülesandeks oli kirjeldada töötajate arusaamu vanuse tähendusest kutsealases asjatundlikkuses. Andmed koguti kuueteistkümne teemade järgi liigendatud individuaalse ja rühmaintervjuuga, mis viidi läbi teenindus ja IT-firmade töötajatega. Aitäh kuulamast ! Click to edit Master text styles
TULEMUSED 2012 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" ·Küsitluse üldkogum on Eesti 15-74-aastane elanikkond (kokku 1 024267 inimest - ESA, seisuga 1.01.2012.) · Küsitlus viidi läbi silmast-silma küsitlusena Omnibussi keskkonnas · Küsitlusperiood oli 31.05-13.06.2012 · Osales 68 intervjueerijat 100 küsitluspunktis · Vastanute arv on 1005 ,,ELANIKKONNA LOODUSTEADUSLIKKUS" KÜSITLUSE TULEMUS · Suuremat tähelepanu nõudvad keskkonnaprobleemid Eestis, mida vastajad spontaanselt pakkusid, olid vesi ja veekogud (18%), prügimajandus (17%), reostus, saaste (15%) ja mets (15%). · Kui vastajail paluti loetelust valida 3 valdkonda, mis nõuaksid senisest suuremat tähelepanu, kerkis pingerea etteotsa mets (31%), mida paigutas 3 tähtsama hulka peaaegu iga vastaja. Sellele järgnes mere puhtus (28%) ja jõgede- järvede olukord (27%) seega taas veekogude puhtus. · Eesti keskkonnaseisundit tervikuna hinnati ülekaalukalt
Küsimus Nr 3. „Kas kasutate arvutit igapäevaselt?“ Kaks inimest kahekümmnest ei kasuta arvutit igapäevaselt, ülejäänud 18 on igapäevased arvutikasutajad. Küsimus Nr 4. „Millised on peamised toimingud, milleks arvutit kasutate?“ Uudisedid ja ajalehti luges 19 inimest, suhtlusportaale kasutas 17 küsitlenut, mänge mängis 11 inimest, filme vaatas 15 inimest, muusikat kuulas samuti 19 inimest, ning muude asjadega arvutis olles tegelesid kõik vastajad, neid oli kokku 20. Küsimus Nr 5. „Mitu tundi päevas kasutate arvutit?“ Kaks inimest kahekümmnest kasutab arvutit alla ühe tunni, üheksa inimest 1 – 2 tundi, kuus inimest 3 – 4 tundi, ning kolm vastanutest kasutab arvutit rohkem, kui 4 tundi päevas. Küsimus Nr 6. „Kui tähtsaks peate arvuti olemasolu kodus?“ Viiele inimesele kahekümmnest on arvuti olemasolu kodus väga tähtis, 11 inimese jaoks on
arvutimängude mõjust inimesele, ning 24% on sellega väidetavalt kursis, samas halbade mõjudega on väidedavalt kursis 63 % vastanudest, 29 %-l on teadmised nii ja naa, ning 8% ei ole halbade mõjudega üldse kursis. Mitte keegi vastanudest ei mängi arvutimänge väga tihti 14% mängib tihti, 39% vahetevahel ja 45% ei mängi kas üldse arvutimänge või mängivad väga harva. Online mängudest arvab 76% hästi ning 24% halvasti. Salakoodide kasutamist arvutimängus peavad halvaks kõik vastajad. Inglise keele oskus on väga vähe arenenud 24%, 31% on see keskmiselt arenenud ja 46% vastanudest tundis et see on nende inglise keele oskust arendanud väga palju arvutimängude pelamisega. Reaktsiooni kiirus on paranenud 68% vastanudest tänu arvutimängudele, ning 32% vastanudest pole mängude mängimine tema reaktsioonikiirust arendanud. Arvutimängude mängimine ei ole kahjustanud mitte kellegi hindeid koolis. Loogiline mõtlemine on tänu arvutimängudele
Igaüks saab rääkida oma eluosakonnast. Erinevused tulenevad ühtlasi asjaolust, et iga vastanu näeb kinnipeetavaid erineva nurga alt, sõltuvalt oma positsioonist, kontaktidest või asukohast vanglas. SI: Ei tee asja selgemaks. Mainitakse kõiki protsente vahemikus 1-80%. Enamik vastanuist märgib 15-30% või 30-50%, millele järgneb vahemik 1-15%. Kuid 3 vastanut märgivad ka 80%. (keskmine 39%). FG: Töötajatest vastajad mainivad suurusjärke vahemikus 40-60% ja kinnipeetavad 20-50%, Pärast arutelu, mille eesmärgiks oli jõuda konsensusele lepivad töötajad arvuga 60% ja kinnipeetavad 25%. Siiski on küsitletud endiselt ebakindlad. Kinnipeetavad jõudsid oma tulemuseni pärast pikka diskussiooni, võttes arvesse kõiki asjaolusid. kinnipeetavad olid ka kindlad, et nad saavad anda täpsemaid vastuseid kui töötajad, kuna nad on narkomaanidega pidevas kontaktis ning elavad nendega samal pinnal
.....................................................................................................18 3.1 Valim..............................................................................................................................18 3.2 Andmekogumismeetod...................................................................................................18 4. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED........................................................................19 4.1 Küsitlusele vastajad soo järgi.........................................................................................19 4.2 Küsitlusele vastajad klasside järgi..................................................................................19 4.3 Vanemate perekonnaseis.................................................................................................20 4.4 Õpilaste arvamus abielu vajalikkusest...........................................................................20 4
3) kuidas mõjutab IT üldine tase ettevõttes tema võimekust e-turunduses? Uuring Kvantitatiivne uuring viidi läbi uurijate endi poolt koostatud küsitlusankeete kasutades 149 ettevõtte kohta Inglismaal ning Uus-Meremaal aastatel 2000 ning 2001. Täpsemalt täitsid oma töökoha kohta ankeete MBA tudengid. Küsitlusankeedid määrasid ettevõtte tegevusvaldkonna, nende marketingi suunitluse nimetatud viie tüübi lõikes ning IT arengu ettevõttes. Sealjuures hindasid vastajad nii ettevõtte praegust seisu kui ka viie aasta tulevikuperspektiivi. Tulemused Mõlemas riigis vastasid ettevõtted laias laastus sarnaselt. Olulisima uurimisvaldkonna lõikes ehk e-turunduse lõikes hindasid selle kasutamist ekstensiivseks ainult 5% ettevõtetest ning kolmandik ettevõtetest antud praktikat suisa nõrgaks. Esile kerkisid mitmed erinevad turundusliikide kombinatsioonid, millest eriti tuleks välja tuua tugevat positiivset
riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1200 Eesti elanikku vanuses 15- 74 eluaastat. Käesolevas uuringus kaardistati Eesti riigiga seotud hoiakuid mitmel viisil. Ilmneb, et Eesti kodanikest 70% on kodanikuks olemise üle uhked. Euroopa Liitu kuulumise üle on kunagi uhkust tundnud 67% ja NATO liikmelisuse üle 60% elanikest. Pidevalt või sageli tunneb sel viisil EL-iga seoses 20% ja NATO-ga seoses 24%. Eestikeelsed vastajad on mitte-eestlastest tunduvalt positiivsemalt meelestatud nii Eesti kodanikuks olemise kui NATO-sse kuulumise suhtes. Uuritud kümne institutsiooni seast usaldatakse kõige enam Päästeteenistust (Eesti 15-74- aastasest elanikkonnast usaldab 93%). Päästeteenistusele järgnevad institutsioonide usaldamise pingereas Kaitsevägi (79%), politsei (77%), Kaitseliit (69%), president (62%) ja NATO (61%). Enamikke institutsioone (v.a Euroopa Liit) usaldab eestikeelne elanikkond
müügigruppides 25% Mul on enda koduleht 19% Ei ole facebooki kontot Joonis 2. Joonis 2. näitab, mis otstarbeks kasutatakse suhtlusvõrgustikku Facebooki. Jooniselt võib välja lugeda, et kõik vastajad on registreerinud end Facebooki kasutajaks. Kõige rohkem kasutatakse veebisaiti suhtlemiseks oma sõprade ja perega ning uudiste ning reklaamide jälgimiseks. Samuti leidub ka mõned internetimängurid, kes kasutavad just selleks Facebooki. 12 Kui oluliseks peate Instagrami kasutust? Ja miks? 17% 28%
Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosid intervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavad need püsida uuritavatel teemadel. Fotod annavad intervjueeritavala impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni. Aitab kaasa usaldusväärsuse tekkimisele ja muudab selle uurimuse usaldusväärseks. Fotode analüüsimiseks pidid uuritavad ise pilte tõlgendama ja analüüsima. Vastajad said intervjuu küsimused juba läbi mõelda. 11. Mis küsimustele otsiti vastuseid fotointervjuu abil Karmi ja Remmiku artiklis? Kuidas algajad õppejõud kirjeldavad oma tööd ülikoolis? Kuidas algajad õppejõud kijreldavad oma õpiarusaamu ja millisena kujutlevad algajad õppejõud oma arengut õppejõuna? 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Fookusrühma intervjuu on rühmaintervjuu, kus uuritavad saavad üksteist täiendada,
Nagu ka artiklis kirjutatud: „Mõne inimesega ei ole meil „Mitte millestki rääkida“ , samas kui teisega suhtlemisel „pole sõnu vaja“. “. Artiklis on välja toodud peamised ja tähtsaimad „vaikiva karakteri“ tunnusjooned, mis on välja toodud Kari Sjavaari ja Jaakko Lehtoneni poolt, et vaadata küsitluse tulemusi: 1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda. Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina isiklikult nõustun nende väidetega, põhinedes oma kogemustele. Nimelt eestlaste jaoks tõesti ei ole probleemiks uue seltskonnaga suhtlemisel vaikimine, kuid samas Ameeriklased proovivad seda igal juhul vältida. 2. Sotsiaalne vaikimine: soovimatus avalikkuses esineda.
otsingusõnu. Teine võimalus oleks teha küsimustikud. Ühte gruppi kuuluvad inimesed, kellele puudub kriminaalne taust ja teises grupis on kriminaalselt karistatud inimesed. Küsimustik mõlemale grupile oleks sama ning sisaldaks küsimusi, mille abil uuritaks enim külastatavaid lehekülgi, internetis veedetud aega, sõnu või teemasid, mida otsingusüsteemide abil otsitakse. Parim võimalik moodus info kogumiseks oleks brauserite ajaloo uurimine ja küsimustike täitmine. Vastajad kuuluvad kahte gruppi, ühes grupis on kriminaalse taustata inimesed ja teise gruppi kuuluvad kriminaalselt karistatud inimesed. Hiljem võrreldakse kahe grupi tulemusi. Usaldusväärseid andmeid inimeste internetilehtede külastuse kohta on keeruline saada. Teiselt poolt nende uurimine ilma inimese nõusolekuta pole ka lubatud. Küsitlustulemused internetikasutamise aja, lehekülgede külastamise ja otsingusõnade kohta ei pruugi olla kuigi
enne raamatu vastamise tähtaega (6). Millistel teemadel kirjutised ajalehtedes ja ajakirjades Sulle huvi pakuvad? Õpilased, kes vastasid, et nad loevad ajakirju ja ajalehti, väitsid, et kõige rohkem pakub neile huvi kriminaalse teemaga kirjutised (5), huvi pakuvad noortele samuti iluteemalised kirjutised (4) ja ka kuulsuste teemadel kirjutised (2). Kas oled lugenud võõrkeelset kirjandust? Kui jah, siis millises keeles? Enamus vastanutest ei ole lugenud võõrkeelset kirjandust (17), vastajad, kes on lugenud (6) võõrkeelset kirjandust, olid need raamatud inglise keeles. Kas eelistad paberkandjal lugemisvara või pigem e-raamatuid ning ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid? Miks? Enamik vastajatest eelistab lugeda paberkandjal lugemisvara (11), sest raamatuid on mugav kaasas kanda ja paberkandjal lugemisvaraga on juba harjutud. Suur osa vastajatest loeb nii e-raamatuid kui ka ajalehtede/ajakirjade veebiväljaandeid (7)
The Sims-i on müüdud üle 7 miljoni koopia. K Küsimustiku analüüsiga selgus nii mõndagi, tähtsamad punktid on välja toodud. Arvutimänge mängis küsimustikule vastanudest 61%, 39% vastanudest arvutimänge ei mängi. Arvutimängudes peetakse kõige olulisemaks süzeed ja actionit mõlemat 69%, millele järgnevad graafika 63 protsendiga ja heli 53 protsendiga ning viimasena mõistatused peetakse mängu puhul tähtsaks mõistatusi mida arvab 8% vastanudest. Kõik vastajad arvavad et mängu muusika suudavad teha arvutimängu paremaks. Halbade mõjudega on väidedavalt kursis 63 % vastanudest, 29 %-l on teadmised keskpärased, ning 8% ei ole halbade mõjudega üldse kursis. Tänan kuulamast !!!
Kehra Gümnaasium HIV ja AIDS Miniuurimustöö Kehra 2009 2 SISUKORD Mis on AIDS?......................................................................................................................... 4 Kuidas levib HIV?.................................................................................................................. 4 Kuidas ravida HI-viirust?........................................................................................................4 TULEMUSED............................................................................................................................ 5 3 TEOORIA Mis on AIDS? AIDS (Acquired Immune Deficiency Syndrom) on immuunussüsteemi puudulikkus, mis hävitab keha võime tulla toime ja võidelda teiste haiguste ...
Kui võimalik on sellist kõmu lehte panna, on iseasi, ent õpilaste ja lehetegijate soovid lähevad siinkohal lahku. Vastused oleksid heaks mõtteaineks lehe toimetajatele, et nende suur ettevõtmine edaspidi vilja kannaks ning artiklid pakuks peamisele sihtgrupile õpilastele ja õpetajatele huvi. 2.2 Koolielu paremaks muutmine mida teeksid õpilased? Kuna viisime küsitluse läbi ainult Põllu õppekorpuse õpilaste seas, siis peamiste punktidega toovad vastajad välja selle, et Põllu õppekorpuses ei toimu peale õppetöö suurt midagi. 5 Õpilased sooviksid lõbusaid mänge, viktoriine või midagi muud põnevat, mis halli koolipäeva natuke põnevust tooks. Avaldati nördimust, et kõik üritused toimuvad enamasti Kopli õppekorpuses, kuhu meie korpuse õpilased juba aja mitte klappimise pärast minna ei saa.
Selle uuringu puhul on oluline just andmete laekumise kiirus. Vastajate arv on suur ja andmeid on piisavalt juba mõne päeva jooksul. Ära jäävad mitmed kulud, mis tavalise uuringu korral vältimatud. Ära jääb näiteks kulu, mis tehakse vastajatele küsimustiku saatmisel (nt posti teel) või nendega suhtlemisel. Kulud on väiksemad 10%-80%, eriti kui tegu on suurte uuringutega. Tõenäoliselt hoitakse kulutusi kokku seda rohkem, mida suurem on uuring. Kuna vastajad jäävad anonüümseks, siis uurijad ei saa kunagi teada, kas valimisse sattusid/ vastasid just õiged inimesed. Sellepärast eelistatakse seda liiki uuringutes kindla paneeli väljavalimist ja nendele elektronposti saatmist. Kui küsimustik on sobiv, siis toimub kiire vastustele laekumine. Silmside ja kehakeel on kaks olulist asja, mida Online uuringu puhul ei esine (Murphy). Seda liiki uuring sobib paremini arvamusküsitlusteks ja spetsiaalselt just seda liiki inimeste arvamuste uurimiseks
Umbes pooled vastanutest ütlesid, et nemad tarvitavad alkoholi korra nädalas. Mitmed ütlesid, et tarbivad kuus korra või vaid aastas paar korda. Ainult 5 inimest ütlesid, et ei tarbi alkoholi üldse. Kui aga küsisime, kui tihti nende alaealistest sõbrad alkoholi tarvitavad, vastasid peaaegu kõik, et iga nädalavahetus. Selgus, et põhimõtteliselt igal alaealiste peol tarbitakse alkoholi. Kõige sagedamini esinev vanus, kus esimest korda alkoholi tarvitati, oli 13-16 eluaastat. Kui vastajad pidid hindama enda alkoholi tarbimist, siis kõige rohkem vastati, et tarvitatakse mõõdukalt ja vähe. Oli ka neid, kes ütlesid, et nad ei tarbi üldse või tarbivad rohkelt. Uurisime mis alkohoolne jook vastajatele kõige rohkem meeldib, nendeks olid rumm ja gin. Samuti tundsime huvi selle vastu, et kui küsitlusele vastanute kodus tähistatakse midagi, siis kas alkohol on alati laual ja vastused jagunesid kolmeks, kõige rohkem oli vastanuid, kes ütlesid, et
infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead valimis, telefoniomanike valim on piiratud; intervjueerija mõjud; visuaalseid abivahendeid ei saa kasutada; tehnilised probleemid vastuseprotsendi hindamisel. 3. Kuidas on võimalik intervjuu edukust tõsta?
käituma. Kuid lisaks identiteedile on kodakondsuse valikul oluline ka kasulikkuse kriteerium. Ka need, kes teevad oma otsuse sunnitult (näiteks ei saa eesti keele oskamatuse tõttu Eesti kodakondsust), ei ava kodakondsuse kaudu otseselt oma veendumusi. Siiski näitab kodakondsuse valik hästi, kas inimene on laiemalt oma mõtetes ja tegudes rohkem Eesti või Venemaa-keskne. Kvalitatiivsete intervjuude järgi tunnevad vastajad ennast Eesti ühiskonna liikmena, seda sõltumata kodakondsusest. Näiteks võib tuua tsitaadi intervjuust Eesti kodakondsuseta tudengiga: /.../ ma tunnen ennast Eesti kodanikuna, sest Eesti on minu kodumaa, ma sündisin siin, kasvasin siin üles, elan siin ja tahan ka siia jääda. See on mulle lähedane, arusaadav... kodumaa, mida veel rohkem öelda. Sest see minu meelest ei sõltu sellest, kas mul on kodakondsus või mitte (nr 11). Territoriaalne identiteet
Meessoost vastanutest kõige rohkem oli 23.-27.aastaseid. Naissoost vastanute seas oli aga kõige enam 18.-22.aastaseid, moodustades ligikaudu 42% kõigist vastanutest. Joonis 2. Vastajate vanuseline jaotus. 4. VASTAJATE ELUKOHT Küsitluses oli elukoha valikus antud vastajatele 15 Eesti maakonda, mille seast sai valikuid teha. Kõige enam osales Harjumaal elavaid inimesi, neile järgnes Tartumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Naissoost vastajad olid enamik Harjumaalt, moodustades 54% naistest (vt joonist 4). Harjumaale järgnes 20%-ga Tartumaa ning kolmas selles järjestuses oli Pärnumaa, moodustades 9% naistest. Veel olid esindatud Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa. Joonis 3. Naiste elukoht. Meeste seas oli kõige rohkem vastajaid, täpselt pooled ehk 50%, samuti Harjumaalt (vt joonist 4). Sellele järgnes 20%-ga Jõgevamaa ja ülejäänud maakonnad (Pärnumaa, Raplamaa, Viljandimaa)
Hinnates arvamust: Lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu", on mehed naised üldiselt ühesugusel seisukohal, kusjuures pooldavat seisukohta esitavad küllaltki paljud vastajad 4243%. Küsimus oli hoiakulist laadi ja selles ei olnud täpsustatud, mida füüsilise korralekutsumisega silmas peeti. Erineva haridusega lapsevanemad olid selles küsimuses sarnasel seisukohal olenemata haridustasemest leidsid ligemale pooled vastajad, et lapse füüsiline korralekutsumine on mõnikord paratamatu. Samas ilmneb, et vanemad inimesed pooldavad enam traditsioonilisi kasvatusviise, nooremad olid lapse füüsilise karistamise osas tagasihoidlikumad. Küll tulevad erinevused esile vaadates, kas vastaja enda peres on alla 18-aastaseid lapsi või mitte.Mida rohkem on lapsekasvatamise kogemusi, seda enam ollakse nõus, et lapse füüsiline korralekutsumine on paratamatu. Naiste puhul ilmnes, et kui ei ole lapsi, on väitega
selili lauale, järgime maarahva vana tava. Võiks ehk isegi öelda, et rukkileiva kypsetamine ja söömine kannab endas olulist osa meie rahvuslikust omapärast ja maausust. Leivaga seonduvaid uskumusi järgime eestlaste ja maarahvana yhel või teisel moel kõik. Tegin sõprade ja sugulaste, noorte ja vanade seas väikse uurimistöö ning palusin jagada oma teadmisi ning uskumusi, mis seostuvad leivaga. Eriti soovisin teada, milliseid tavasid järgivad vastajad ise. Jaga leiba sydamega Vastanud ligi kolmekymnest inimesest järgisid kõik rangelt ja iseenesestmõistetavalt eespool mainitud tava, et leiba ei panda kunagi selili. Põhjendusi teati tuua mitmeid: ,,siis pidavat lahkuma sõbrad ja raha", ,,see viib jõukuse majast", ,,leiba ei tohi selili panna, muidu paneb leib sinu selili". Maha kukkunud leivatykk tuleb kähku yles võtta, puhtaks pyhkida, paluda vabandust ning/või sellele suud anda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
