Neid andmeid saab koguda küsitluse abil, mis annavad ülevaate nähtuste omavahelistest seostest. 6. laboratoorsed eksperimendid- laboratoorsetes eksperimentides püütakse varieerida või välistada väliskeskkonna mõju tulemustele. Laboratoorsete eksperimentide jaoks on väga raske leida sobivaid katseisikuid, sest tegeliku juhtimisega tegelevate inimeste aeg on väga piiratud. Motiveerimisega probleeme. 7. intervjuud- intervjuu võib anda üsna põhjaliku ettekujutuse sellest, kuidas vastaja maailma näeb. Intervjuu on paindlikum nähtuste uurimise vorm kui küsitlus. Kõige tähtsamaks on konfidentsiaalsus, usalduslikkus ja saladuste tagamine.3. Organisatsiooni olemus inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri.Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne.Organisatsioonid jagunevad ametlikeks ja mitteametlikeks
isikus kujuneb geneetiliste ja keskkonnategurite koosmõjul geenide väljenduvus sõltub väga palju olukordadest, sotsiaalsetest ootustest ja tavadest ISIKUSTESTID: objektiivtestid – võimaldavad teada saada isiku elu seiku ja teda iseloomustavaid omadusi meetoditel, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel kinnitada vastuste paikapidavust või paikapidamatust projektiivtestid – testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama 4.3 Isiksuse agressiivsus agressiivne käitumine – teist isikut kahjustav käitumine agressiivne isiksus – isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumises Frustratsiooni-agressiooni teooria (John Dollard, Neal Miller) kõige olulisemad agressiivsete impulsside vallapäästjateks on takistused eesmärgipärasel käitumisel agressiivsus võib vähendada vanemaks saades, ennast harides
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
9 11 puudumine, realiseerimisvõimalused. Kaasatus kogukonna ellu ja eneseteostus (A.Reinomägi 2006). Heaolu olemasolu ja selle määratlemine, samuti heaolu mõõtmine on huvi pakkunud erinevate ajastute filosoofidele ja sotiaaltedlastele terves maailmas. Kuidas siis ikkagi heaolu mõõta? Uurimise ja mõõtmise teeb keeruliseks hindaja ja vastaja roll ja subjektiivsus. Kas hinnangu oma heaolule annab inimene ise või lähtub mõõtja vaid objektiivsetest teguritest. Kuna iga inimese hinnang oma heaolule on subjektiivne, saame individuaalse heaolu puhul rääkida subjektiivsest heaolust. Tegemist on inimesele nii olulise, nii personaalse ning samas väga suhtelise mõistega, mis igaühe jaoks meist võib tähendada erinevat: elementaarseid esmaseid vajadusi, südamesoove ja ihasid, lennukaid unelmaid,
kihtide suurusega. Küsitlusviis. 1. Küsitlus kirja teel. Valimi liikmetele ehk küsitletavatele saadetakse koju küsimused, inimene vastab neile ja saadab täidetud küsitluslehed tagasi. Selline meetod võimaldab küsitlust kiiresti läbi viia ja on eriti sobiv siis, kui küsimused on väga isiklikku laadi ja neile vastatakse ainult täieliku anonüümsuse tagamise korral. Puudused: küsimused peavad olema väga selged ja üheselt mõistetavad, kuna vastaja ei saa mingit lisainfot küsida; pole võimalik kontrollida, millises järjekorras küsimustele vastatakse; mitte kõik ei saada vastuselehti tagasi (low response rate). Madala vastamistaseme (sageli ainult 30%) tõttu võib tõenäosuslik valim muutuda mittetõenäosuslikuks valimiks. 2. Küsitlus kodus. Selle meetodi puhul kohtub küsitleja küsitletavaga isiklikult, saab anda täpsustusi, kui midagi küsimustes jäi
grupi inimestega? Majandusteoreetilisest vaatevinklist tuleks kaasata kõiki inimesi, kes väärtustavad loodusväärtust sõltumata tema elukohast. Praktikas annavad vastuse küsimusele otsusetegijad või uurimuse läbiviijad. Infot hangitakse põhimõtteliselt kolmel viisil: postiküsitlus, telefoni-intervjuu või vahetu suuline intervjuu. Neist küsitlus posti teel on odavaim ja vahetu intervjuu kalleim. Kõikide puhul aga on tarvis hästikavandatud ankeeti. Ankeedi abil saab infot nii vastaja kohta kui ka vastuseid uurimuse küsimuste kohta. Oluline on, et vastajale suudetakse luua keskkonna hüvise kohta mõistlik valikusituatsioon.. teisiti väljendudes, tuleb luua selge stsenaarium selle kohta, millest vastaja peab loobuma ning milline on loobumise sotsiaalne seos hüvega. Selgelt tuleb esitada ka maksmise viis (kas maksude suurendamine või näit hindade tõus). Maksmisviisi puhul võib vastajale selgitada seda ka nii, et osa maaomanike jaoks
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal t...
2015) TNS Emor, 2015. Teleauditooriumi ülevaade detsembrikuus, 2014. http://www.emor.ee/teleauditooriumi-ulevaade-detsembrikuus/ (kasutatud 19.01.2015) TV3, 2014. http://www.tv3.ee/tv3-eesti (kasutatud 11.12.14). Vahtre, Sulev., 2005. Eesti ajalugu VI Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa. Vihalemm, P., 2004. Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 19652004. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 27 LISAD Lisa 1. Küsitlusankeet Hea vastaja! Olen Kristiina Anton 11. ms klassist. Teostan uurimistööd teemal "Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, Kanal 2 ja TV 3 tarbimise harjumused". Uurimuse eesmärk on saada ülevaade Teie telemeedia tarbimisele kulutatud ajast ning sellest, milliseid telekanaleid ja saateid eelistate. Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige õigemale vastusevariandile.
seda, kas inimene suitsetab või ei suitseta. Logistilise regressiooni mudel oli statistiliselt oluline, χ2 (37) = 21.257, p < .001, R2 = 4.9-9.1% (Cox & Snelli ja Nagelkerke), sensitivity = 99.5%, specificity = 0%. Mitte-suitsetamist ennustas kaalu suurenemine (Exp(B) = 1.038, p < .05). Samuti ennustas suitsetamist tervisele antud hinnang (Exp(B) = 1.440, p < .05) – kui tervisele antud hinnang suurenes, siis vastaja suurema tõenäosusega ei suitsetanud. Faktoranalüüs Analüüsimeetod tunnuste omavaheliste seoste uurimiseks Faktor ehk mingi latentne konstrukt, mida ei saa otseselt mõõta (nt intelligentsus, motivatsioon) Faktorite arvutamine kaudsete mõõtmiste kaudu (nt küsimustikud) – põhineb korrelatsioonimaatriksil ehk tugineb muutujate omavahelistele seostele. Tüübid:
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid s...
Vanusegruppides 55 kuni 69 eluaastat näitas hõivetase sel perioodil kasvutrendi, mis saavutas tipptaseme enne majandussurutise algust. Uurimistöö empiirilise osa põhiosaks on alapeatükis 3.2 välja toodud SHARE- Eesti uuringu andmetel põhinev ülevaade vanemaealiste olukorrast tööhõive alal. Põhiosa nimetatud alapeatükist põhineb SHARE küsimustiku osale, mis käsitleb hõivet ja pensioni puudutavat infot. Kuna SHARE-Eesti küsimustiku puhastatud tulemuste hulka jäid lõpuks 6828 vastaja poolt antud andmed, muutub nende põhjal üldistuste tegemine koge eesti vanemaealsite kohta ebapraktiliseks. 25 VIIDATUD ALLIKAD Arrak, A. E. R. P. E., 2008. Eesti majandus: loimumine Euroopa ja globaalses kontekstis. Tartu: Avatar Holding. Bariletti, A. C. G., .. Health, Happiness and Adaption: an economic perspective. ..:.. Ehrenberg, R. S. R., 1993. Modern Labor Economics: Theory and Public Policy. New York:
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 ...
situatsiooni ajaolud), 5) viktiimuse määr võib muutuda. Viktiimsuse tegureid tundes ja neid mõjutades saab ühiskond seada kuritegevusele täiendavaid tõkkeid. Uuringute eesmärgiks on kasutada saadud tulemusi kuritegevusele vastuseismise praktikas. Uuringute mõjul on tekkinud ohviriabi liikumisi, mis pakuvad tuge kannatanule. 29. Eneseraporteeritud delinkventsuse uuringud (self-report delinquency studies). Self-report uuring on konfidentsiaalne intervjuu või vastaja poolt täidetud küsimustik, mis palub tunnistada, kui palju õigusrikkumisi on vastaja sooritanud. Esimest korda kasutas seda meetodit Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledzi tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu. Eesmärk: 1. Saada pilti toimepandud kuritegudes ja õiguserikkumistest. 2. Self-report uuringud kasutatakse regulaarselt selleks, et arendada ja kontrollida teooriaid kuritegeliku käitumise põhjuste kohta
On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi (1938). Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel, ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus kirjutanud ja näinud paberit). Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi
Suhteline sagedus näitab, mitu protsenti Küsimuse 2 vastuste jaotus vastanutest valisid vastava variandi. Vastusevariant Sagedus Suhteline sagedus Saadakse sageduse jagamisel vastanute 1 19 27,9% koguarvuga. 2 23 33,8% 3 26 38,2% KOKKU 68 100% Vastaja jrk nr Küsimus 1Küsimus 2 1 1 1 2 6 3 3 4 3 4 4 3 5 3 2 6 2 1 7 4 1 8 1 2 9 6 3
allpool (vaata Lisa 2 Ankeedi punktisüsteemi tulemused ). 1. Sugu(M/N) Joonis 1 Sooline koosseis (autor) Poisid 43% Tüdrukud Tüdrukud Poisid 57% Analüüsides ankeedi esimest küsimust, milles küsiti vastaja sugu, näeme et poisse ja tüdrukuid oli vastamisel umbes sama palju. Tüdrukud moodustasid vastanutest 57%, mis on veidi rohkem kui pool, seega poisse oli natuke alla poole 43%. 2. Mida võivad tähendada järgmised zestid? Rinnali ristatud harali pöialdatud Rinnali ristatud harali pöialdatud käed tähendavad Allan Pease raamatu "Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" järgi eitust, üleolevust, kaitsepositsiooni. Nagu ka jooniselt näha, on üle
analüüsida. 2.2 Küsitluse kirjeldus Küsitlus viidi läbi 2015. aasta detsembris, Rapla Ühisgümnaasiumis. 7.-12.klassi õpilastel paluti ühe ainetunni alguses, kas uurimistöö autori või ainetunni õpetaja poolt, vastata paberkandjal olevale küsimustikule, mis oli osaliselt valikvastustega. Vastamiseks kulus keskmiselt 5-7 minutit. Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. Esiteks küsiti vastaja vanust ning sugu. Need andmed olid vajalikud, et vastuseid paremini grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti. Järgmiseks oli küsitud, mitmel päeval nädalas tegeleb vastanu spordiga ning, kui pikalt kestab või kestavad treening või treeningud. Seda infot oli vaja selleks, et tekiks ülevaade, kui palju õpilased üldse sporti teevad. Järgmiseks küsiti vastanutelt, millist või milliseid spordialasid nad harrastavad. Seda infot oli
➢ Eesmärgist ➢ Firmaspetsiifika ➢ “Ajalooliselt” väljakujunenud meetod 360° hindamine 14 Klassikaline on, et juht hindab töötajat. Hindamissüsteemi loomine ● Protsessi kujundavad kasutajad ● Kuidas saavutada vastaja anonüümsus ja konfidentsiaalsus - tihtipeale põhineb see usaldusele, kui esineb kasvõi väiksemgi mõra, siis see süsteem ei toimi enam ● Subjektiivsete kalleteha hinnangud jäetakse kõrvale ● Kõiki osalejaid koolitatakse ● Ühte töötajat hindab 4-8 hindajat ● Kasutatakse laia hinnanguskaalat 360° tagasiside kasutuselevõtt ● Kultuur ● Inertsus ● Eelarve ● Faktid ● Tehnoloogia Kasu 360° tagasiside süsteemist
1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. V õ õ b u s, V. (2008). Kanepitarvitamisega seotud riskid. Noorte perspektiiv. Tallinna Ülikool. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Magistritöö. http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1971/1/V%C3%B5%C3%B5bus2008.pdf 12.06.2013 K a n e p (2013). Tervise Arengu Instituudi lehekülg. http://www.narko.ee/kanep/ 16.06.2013 20 Lisa 1 Lugupeetud vastaja! Olen (kooli nimi) Gümnaasiumi õpilane (nimi). Minu uurimustöö teemaks on: Kanepi tarbimine ja uimastiennetustöö tulemuslikkus (valitud koolide) koolinoorte seas. Vastates ausalt ankeedis olevatele küsimustele saate kaasa aidata tõese tegelikkuse uurimisele minu uurimustöös. Ankeet on anonüümne ja vastuseid kasutan ainult üldistatud kujul. Poiss Tüdruk Vanus ........ Sobiva vastuse ette märgi rist või ristid. Kui soovid, täienda oma variandi või arvamusega.
7. HALDJATE VÄLIMUSEST Selles peatükis vaadeldakse nii tänapäevast kujutlust haldjast kui ka pärimuse kaudu meieni jõudnud kirjeldusi. Viimaste valikul on eesmärgiks omapärastemate esiletõstmine, et näidata kirjeldustes leiduvat mitmekesisust. 7.1. Tüüpiline haldjas Selgitamaks, missugune on tänapäeva kujutluspilt haldjast, oli küsimustikus valikvastustega vastandsõnapaaridega test (vt Lisa 3.), kus vastaja pidi alla kriipsutama tema arvates sobivama variandi. Tulemusena peaks saama luua pildi kõige tüüpilisemast haldjast tänapäeval, hõlmates nii tema välimust kui ka olemust. Lahend oli järgnev: tüüpiline haldjas on ilus (93%) ja noor (77%) täiskasvanud (59%) naine (67%), kes elab koos perekonna või hõimuga (68%). Ta on väike (84%) ja peenike (90%) ning lühikest kasvu (63%). See haldjamudel säilitab igavesti noore
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
x Company is easy to do business with Use a scale of 1 to 10, where 1 is "Strongly Disagree" and 10 is "Strongly Agree Reichheld'i kliendi ja töötaja happetest: x Vaata: http://www.loyaltyrules.com/loyaltyrules/acidtest_overview.html paremas nurgas küsimustikud x Hinnatakse lojaalsust nii tarbija kui töötaja seisukohast x Skaala enamikel küsimustel 0 kuni 10, kus 0 on ei nõustu üldse ja 10 on nõustun täielikult. 5 puhul on vastaja neutraalne Küsimisvõimalusi tarbija lojaalsuse suurendamiseks x Are you completely happy with the product you purchased from us? x How many times a year do you purchase ____? x Do you sometimes purchase your ___ from another company? x What's most important to you when deciding to purchase our ___? x Is there anything you would change about our ____? x If you had a colleague with needs similar to your own, how strongly would you recommend our service/product?
teraapilinegi kuulamine on mitte hinnangut andev kuulamine, see on kuulamine kuulamise pärast. Tuleks kuulata viisakusest, armastusest ja austusest teise inimese vastu, pealegi, sedasama soovitakse ju teistelt. /4/ Tihtipeale kasutatakse viisakat kuulamist ka inimeste vaheliste suhtluse säilitamiseks. nii näiteks küsimus "Kuidas sul läheb?" on viisakusküsimus, mida kasutatakse suhtlusprotsessi avamiseks. Sellele küsimusele ei oodata tavaliselt pikka vastust, kuid kui vastaja hakkab pikalt-laialt oma elust heietama, siis nüüd nõuab viisakas kuulamine selle lõpuni kuulamist. Viisakas kuulamine on üheks kohustuseks teiste inimeste vastu. /4/ 3.4 Efektiivne kuulamine Et kuulamine oleks efektiivne, peaks ta olema: Eesmärgiline - Kuhu ja mida ka ei mindaks kuulama, tuleks kuulata mingit eesmärki silmas pidades. Näiteks loengul kuulatakse, et koguda teadmisi, kontserti kuulatakse, et seda nautida. Sellisel juhul on ette teada, kuidas
24 Kas sinu klassis kiusatakse kedagi? 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 JAH EI EI OSKA ÖELDA 4. Keda sinu klassis kiusatakse? Sellele küsimusele tuli palju tühje vastuseid või ,,ei kiusata kedagi". Kuigi tegelikult teise küsimuse juures vastati, et kiusatakse paljusid. Lahknevus võib tulla sellest, et ei tahetud välja öelda, keda kiusatakse, kuigi ankeetidel jäi vastaja anonüümseks. Siiski oli välja toodud ka mõned konkreetsed nimed, või öeldud, et kiusatakse kas klassivenda või õde. 5. Kus oled sa näinud kiusamist? Vastuseid sellele küsimusele tuli palju erinevaid, kuid enamjaolt olid kõik seotud kooliga ja selle ümbrusega. Kuid siiski on kiusamist nähtud ka tänavatel, linnas, bussis ja teisteski kohtades. Kus oled sa näinud kiusamist? 14 12 10 8 6 4
Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded. Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, ...
Rorschach • TAT - Temaatilise Apertseptsiooni Test • Lõpetamata laused • Assotsiatsioonitest • Lüscheri Värvieelistuste Test • Draw-A-Person Objektiivtestid: • mõõdavad käitumist laboratooriumi tingimustes • katseisikud ei tea mida/milleks uurija mõõdab • enamikus -madal reliaablus ja valiidsus Hindamine. Enese hinnangud.- Enesehinnanguliste andmete (self-report) kasutamine eeldab, et: Vastaja oskab oma isiksust täpselt hinnata (enesekohased teadmised). Vastaja tahab oma teadmisi täpselt edasi anda (sotsiaalselt soovitava vastamise probleem). Ei saa kasutada, kui need eeldused ei ole täidetud (nt väikesed lapsed, osa psüühikahäiretega inimesi). Tuttavate hinnangud - nende kasutamine eeldab, et vastaja oskab ja tahab anda täpset informatsiooni. Tuttavate teadmised osa
Sageduse eraldusvõimeks kujuneb nüüd f1,3/timpulss. 3.3.2.4. Pseodumüra signaalil töötav kauguse ja kiiruse mõõtja- Alljärgnev skeem (joon. 3.3.11) näitab ülesande lahendust aktiivse retranslaatoriga. 1. Sünkroniseerimisskeem käivitab pseudomüra generaatori. 2. Genereeritav kood- impulss pseudomüra manipuleerib generaatori G poolt genereeritava kandevlaine signaali faasi järgi. 3. Tekkiv signaal võimendatakse ning saadetakse eetrisse. 4. Antud näites on mõõdetaval objektil vastaja retranslaator (objekt on aktiivne). 5. Vastuvõetud signaal antakse üle demodulaatori pseudomüraga sobitatud filtrisse. Viimane on tavaliselt realiseeritud korrelaatori baasil. 6. Korrelatsioonifunktsiooni tipu viiteaja järgi (väljasaadetud pseudomüra signaali lõpuhetke suhtes) määratakse objekti kaugus, 7. Saadetud signaali kandevlaine ja vastuvõetava signaali kandevlaine sageduste erinevuse järgi määratakse objekti liikumise kiirus. 3.3.3.1
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
Abielu tuleks sõlmida kogu eluks – antud väitega nõustus 66% küsitletutest, ning abielule pühendumist ja abielu pikaajalisust pooldab rohkem venekeelne elanikkond ja vanemaealised inimesed. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Lahutus Õnnetu abielu lahutamist, isegi kui peres on lapsed - pooldas 71% eestimaalastest. Enam toetavad seda naised. Hoiak õnnetu abielu lahutamisesuhtes ei sõltu vastaja vanusest, küll aga rahvusest. Eestlased pooldavad lahutamist enam kui venekeelne elanikkond. Samuti ilmnesid regionaalsed erinevused – maapiirkondades pigem taunitakse lahutust. Kasearu, K. (2009) Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis. Tallinn: Rahvastikuministri büroo. Noorte iseseisvaks saamine Pooled eestimaalased nõustuvad, et kui lapsed saavad 18-20 aasta vanusteks, peaksid nad hakkama elama iseseisvalt. Meeste hulgas oli nõustujate osakaal suurem kui naiste seas
Ülejäänud elasid maal või väikeasulates. Linnaelanikest 41 teadis ka, et nende koduasulas on olemas jäätmejaam (vt Joonis 2.17) Joonis 2.16 Elukohtade jaotus Joonis 2.17 Teadlikkus jäätmejaama olemasolust Küsitlusest selgus, et ainult 56% vastanuist on teadlikud, et apteegid on kohustatud neilt vanu ravimeid tasuta vastu võtma (vt Joonis 2.18) ning kõigest 27% kõigist vastanutest on seda võimalust kasutanud. 12% on kasutanud võimalust viia ravimid jäätmejaama ning üks vastaja on viinud nii jäätmejaama kui ka apteeki (vt Joonis 2.19). Ravimite tagastamisel on palju agaramad naised. 29-le naisele oli vastukaaluks vaid 4 meest. Nendest numbritest võib järeldada, et teavitustööd vastavate võimaluste kohta on vaja tõhustada. Kõige tõhusam meede selleks oleks reklaam üleriigilises televisioonis. 23 Joonis 2.18 Teadlikkus ravimite tagastamise võimalustest
Tuntuim ja vist ka kasutatuim selline test on MMPI(minnesota multiphasic personality inventory). See koosneb suurest hulgast üle 500 küsimustest, millele saab vastata „õige“ või „vale“ vormis. Küsimused esitati vastamiseks nii psüühiliste häirete ja haiguste all kannatavatele inimestele kui ka normgrupile. Projektiivtestidele antud vastuste puhul ei saa sedastada, kas vastus on „õige“ või „vale“. Projektiivtestides esitatakse testiküsimused tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama. Eeldatakse, et sellise materjali tõlgendamine ei ole juhuslik, vaid väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse,hirme, sunideid. Nii on frutstrasioonitesti kujutatud ebameeldivatele olukordadele võimalik reageerida ekstrapunitiivselt, teisi karistades, rünnates või süüdistades, või impunitiivselt,iseennast haletsedes või parastades. Projektiivtestide kasutatavuse tagab see, et eelnevatest uuringutest on kogunenud andmed selle kohta, millist tüüpi
Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) isiksuse kallakute intensiivsuse uurimiseks (nt. hüpohondrilisus, depressiivsus, hüsteerilisus, seksuaalhälbed jt.); b) projektiivtestid vastaja tõlgendab talle esitatud materjali, nt. Rorschachi tindiplekitest, TAT (temaatiline apertseptsioonitest, H. Murray). Eeldatakse, et isik projitseerib isiksuse enda antud tõlgendustesse, c) objektiive vaatlus, d) dokumentide analüüs, e)käitumuslikud testid ja ülesanded Emotsioonaalsed-tahtelised protsessid. Vajadused ja motiivid. Vastavalt aineprogrammile tuleb iseseisvalt läbi töötada järgmised teemad: emotsioonid ja motivatsioon (Bachmann, T., Maruste, R. (2003)
mõtlemiskiiruses, teine omandatud ja settinud teadmistes-kogemustes Isiksusetestid Objektiivsed sageli küsimustikena koostatud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate kohta selliselt,et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidevust või paikapidamatust. Tõelevastamist saab kontrollida. Õige/vale vastused Projektiivsed - esitatakse testiküsimused tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama Agressiivsuse teooriad : (agressiivsus on teist inimest kahjustav käitumine) Instinktiteeoriad - etoloogilised (Lorenz) ja psühhoanalüütilised(Freud), agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N. Miller rõhutavad et lisaks instinktile on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Sotsiaalse õppimise teooria A
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
klass oluliselt üksteisest ei erine, kuid 12. klassi õpilastel moodustub mitteuskujatest sõpradest kõige suurem hulk gümnaasiumi osas. Samuti võib järeldada joonis 1a põhjal (kus oli välja toodud, et 12. klassis on kõige vähem uskujaid), et kummituste fenomen on üldiselt vähem levinum abiturientide ja eeldatavasti nendevanuste sõprade seas. !24 Joonis 4. Sõprade kummitustesse uskumise mõju vastaja kummitustesse uskumisse (%) Joonis 4 100 95 80 Kõik või enamik sõpradest usub 75 Vähesed või ükski sõber ei usu 48 52 50 25 20 5 0 ! Usuvad n=50 Ei usu n=38 Ei oska öelda n=30
Objektiivtestide näol on tegemist testidega, mis võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või mitte paikapidavust. Ehk nende testide tõelevastavust on võimalik kontrollida. Tuntuim objtest MMPI 500 küsimust, vastata võimalik ainult õige/vale. Projektiivtestide puhul ei ole võimalik seletada, kas vastus on õige/vale. Siinkohal peab vastaja tõlgendama testiküsimusi ehk tegemist on tajutava materjaliga. Nt: ilma tähenduseta tindiplekid (Rorschachi test), sotsiaalseid situatsioone kujrutavad pildid (TAT) jt. Eeldatakse, et taolise materjali tõlgendamine ei ole juhuslik, vaid väljendab isiksuse kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse, hirme jne. Toimuks justkui isiku enda isiksuse projektsioon tõlgendusena. Antud testide kasutavuse tagab see, et eelnevatest
On üritatud välja töötada testi, milles oleks vähe kultuuritausta tundmist eeldavaid küsimusi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi (1938). Tegemist mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde (selles seisnebki progresseerumine). Kõik ülesanded on koostatud samal põhimõttel, ega nõua mingeid erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Eelnevalt peavad tal olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus (st ta on elus kirjutanud ja näinud paberit). Tihti võib intelligentsustestide kohta kuulda etteheiteid. Head tulemust on raske saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Need testid ei peegelda tema potentsiaali, kuna tema kogemus erineb olulisel määral. N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi
? · Baha'i usuni jõudsin, kui külastasin koos ühe baha'ist sõbraga baha'i talvekooli 2001. aastal Tallinnas. Õhkkond oli ülimalt tore vabad inimesed liikumas ühiselt oma arenguteel üksteist toetades. · Ühinesin baha'i usuga pool aastat hiljem baha'i suvekoolis, kuigi sisemiselt olin selleks valmis juba varemgi. Tagantjärele meenub üks nõukogudeaegne küsitlus teemal, mida arvab vastaja Jumalast. Selles kirjutasin midagi sellist, et erinevad 29 usud on kui erinevad tahud keral nägemaks Jumalat omal moel, kuid Jumal on üks. Nii olingi leidnud selle, mida vaimus olin ennegi otsinud. Olin kui jõudnud koju. 4. Kuidas erineb Teie jaoks baha'i usk teistest religioonidest ?
(2001), ,,Allatulistatud Black Hawk" (2001), ,,Viimane samurai" (2003), ,,Da Vinci kood" (2006), ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" (2006), ,,Sherlock Holmes" (2010) jpt. (Stevenson 2014) 2. Uurimuslik osa 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus 131. ennu seas, kokku vastas 58 õpilast (30 neidu ja 28 noormeest). Küsitluses (vt lisa 1) uuriti õpilaste teadmisi filmimuusika ajaloo ja funktsioonide kohta. Vastaja pidi ära tundma filmimuusika looja ja tema kirjutatud muusikaga seonduvad filmid ning nimetama teisi välismaa ning ka Eesti päritolu filmimuusika loojaid. Vastajalt küsiti, kui sageli ta filme vaatab, millist muusikat ta kuulab, milline on tema jaoks filmimuusika olulisim roll, kas tal on oma lemmik filmimuusika kirjutaja ja kui palju ta filmi vaadates muusikale tähelepanu pöörab. Küsitluse lõpus paluti õpilasel hinnata oma teadmisi filmimuusikas. Järgnevalt
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Küsimusele, kas Teie kliendid on rahul mehhaanilise puhastusega, arvasid kosmeetikud 8 juhul, et on täiesti rahul, 7 korral pakuti pigem rahul, enam vähem rahul arvati 3 korral ning pigem ei ole ja üldse ei ole rahul mõlemaid ühe vastaja arvates. Üldiselt võib öelda, et kliendid kellele tehakse mehhaanilist näopuhastust, on selle tulemustega rahul (vt. diagramm 5). Klientide rahulolu alternatiivsete hooldustega mehhaanilisele puhastusele kosmeetikute arvates on järgnev: 7 juhul ollakse täiesti rahul, pigem rahul ja enam vähem rahul mõlemaid 6 kosmeetiku arvates ning ühel juhul pigem ei olda rahul. Enamik kliente, kellele pakutakse asendavaid hooldusi, on nende tulemustega pigem rahul või täiesti rahul (vt
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Va...
hobuste seltsis.“ 18 4 vastanut toovad välja, et kuigi harrastajad ei treeni ega pürgi tippspordi võistlustele, on nad sihikindlad enda treeningutes. Tsiteerides ühte lauset vastanutest: „Harrastussportlane on sportlane, kelle eesmärgiks ei ole tegeleda tippspordiga, kuid siiski tahab intensiivselt töötada ja vaeva näha selle nimel, et oma tasemel olla parimatest parim.“ Ühe vastaja meelest oli harrastajale keeruline mõistet anda. Ta leidis, et Eesti ratsasport on „alles lapsekingades“ võrreldes muu maailmaga, eriti Kesk-Euroopaga. Mujal maailmas peetakse elukutseliseks ratsutajaks inimest, kes treenib vähemalt 8-10 hobust päevas ja teenib ka elatist antud alaga. Antud juhul on Eestis väga vähe selliseid tegevsportlaseid ning ka nende tase ei ole veel võrreldav maailma tasemega. Seetõttu peaks ta ka meie saavutussportlaseid harrastajateks.
isikuslike omaduste individuaalse profiili. NEO-TRI küsimustikus sisalduvad alaskaalad on järgmised: I Emotsionaalne stabiilsus · Masendus · Abitus · Ärrituvus II Ekstravertsus · Elamustejanu · Eestvedamine · Seltskondlikkus III Avatus · Kunstilembelisus · Kujutlusvõime · Mõttesügavus IV Sotsiaalsus · Usaldamine · Sõbralikkus · Osavõtlikkus V Meelekindlus · Asjalikkus · Korralikkus · Sihikindlus Iga vastaja tulemusi võrreldakse vastavate rahvuslike, sooliste ja vanuseliste normidega, mis on koostatud ligikaudu 3000 inimese vastuste põhjal. Küsimustik NEO-TRI koosneb 199 enesekohasest väitest, mille täitmiseks kulub keskmiselt aega 35...45 minutit. Isiksuseküsimustik NEO-TRI on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks personalivalikul ja -hindamisel. MMPI: Minnesota Multifaasiline Isiksuseküsimustik Töötati välja 1930ndate lõpus: Hermann Rorschach Tindipleki test e Rorschachi test.
konfidentsiaalne. Kummalgi vestluskaaslasel pole õigus teistele edasi rääkida, mida vestluspartner teile ütles. Teistele võib edastada enda mõtteid ja arvamusi. Küsimusi esitate ja nendele vastate vaheldumisi. Üks vestluspartneritest alustab näiteks paaris numbritega ning teine paaritute numbritega küsimustest ja kui need saavad läbi, siis vastupidi. Vestluspartnerit tuleb tähelepanelikult kuulata. Kui vastaja on lõpetanud, siis küsija võtab lühidalt kokku, kuidas ta vestluspartnerist aru sai ning nüüd saab veel vastaja oma vastust täpsustada. Järgmise küsimuse juurde tohib minna siis, kui vastaja on veendunud, et küsija on temast õigesti aru saanud. Mõne küsimuse võib ka vahele jätta, kuid siis peaks küsija seda põhjendama, miks ta seda teeb. Samuti võib vastaja mõnele küsimusele mitte vastata.
Kaebus võib olla põhjendamatu juhul, kui: klient ei ole teadlik, et kaebus on põhjendamatu klient näeb võimalust hüvituse saamiseks. Põhjendamatu kaebuse vastus sisaldab järgnevat infot: tänu kirja eest selgitus teenuse tingimuste kohta selgitus faktide kontrollimise tulemustest selgitus selle kohta, et kaebus/nõue on kas osaliselt või täielikult põhjendamatu lõppsõna kokkuvõte kirjast kliendi nõudest ja vastaja vastusest viisakusvormel Kaebus tuleb tagasi lükata selgesõnaliselt jätmata kahemõttelist muljet, mis võib tingida uue kaebuse/nõude laekumise. Eitava kirja põhjendus peab olema üles ehitatud nii, et klient kiidab vastuse heaks. Hoiduda tuleb negatiivsest ja süüdistavast toonist. Näiteks järgmistest väljenditest: teil ei ole õigus teie väide on vale te ei ole asja õigesti mõistnud meie arvates on Teie kaebus põhjendamatu
, 2003; jne) Aju efektiivsus · Sama ülesande puhul kõrgema IQ-ga inimese aju kulutab vähem energiat st tarbib vähem glükoosi kui madalama IQ- ga inimesel (Haier jt, 1988; 1992). · Närviülekande kiirus (mõõdetuna perifeerias nt käes) seostub IQ skooriga (nt Vernon & Mori, 1992; Barrett, Daum & Eysenck, 1990). Kuid ka seda tulemust pole õnnestunud alati korrata. · Neurofüsioloogilised mõõtmised on toredad, sest ei sõltu keelest, kultuurist, vastaja suvast ega teadmistest. · Empiiriline toetus nendele mudelitele ei ole täielik. · Aju efektiivsus on intrigeeriv mõiste, kuid see ei seleta kogu aju ja käitumise seoste keerukust. Reaktsiooniaeg · Sheppard ja Vernon (2008) võtsid kokku 172 uuringu tulemused, kus oli infotöötluse kiirust seostatud IQ-ga. · Mida komplekssem infotöötlusülesanne, seda suurem kipub olema kiiruse seos IQ-ga. Veel kiiruseülesandeid · Liigutusaeg (nõrk või olematu seos IQ-ga)
67% naistest, kes oli kogenud muu isiku kui partneri füüs vv, märkis, et vv oli aadressi. mees ja 7% märkis, et nad on kogenud nii mehe kui ka naise füüs vv. Seks vv kohta märkis 97% naistest, (74%) ei teatatud politseile isegi siis, kui juhtum oli raskeim, mida vastaja küsitluses märkis. et vv oli mees. Seks ahistamine- EU-28 riikides hinnanguliselt 83102 miljonit naist (4555% naistest) kogenud pärast Vv tagajärjed, mõju ohvrile-peamiselt tundsid nad juhtunu pärast hirmu, viha ja häbi. Muu isiku kui 15. eluaastat seksuaalset ahistamist. (55 %) kogenud pärast 15. eluaastat sex ahistamist vähemalt 1korra partneri seksuaalset vägivalda kogenud naised märkisidka, et nad olid väga vapustatud. Vv pikaajaliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
