süsteem väliskeskkonnast vastu võtab? Kirjelda välis-, kesk- Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu ÕO3 ja sisekõrva ehitust ja keskkõrva ja seejärel sisekõrva. L3 helilainete Pannakse vibreerima kuulmekile ja ülekandemehhanisme. helisignaal liigub edasi keskkõrvas nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi, vasar ja jalus. Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud, mis hakkavad rõhusignaalile võnkuma,
18) Meeleelundid Silm- kaitsevad silmalaud ja ripsmed, silmamuna niisutab pisaravedelik. Silmi hoiavad paigal silmalihased. Eestpoolt katab sarvkest. Silmaava ümbritseb vikerkest. Kepikesed eristavad musta valget (heledust, tumedust). Kolvikesed tajuvad värvusi. Nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus Kõrv- kuulmiselund. 3 osast koosneb: väline-, kesk- ja sisekõrv. Väline- kõrvalest, kuulmekäik. Kesk- trummiõõs, kuulmetõri, jalus, vasar, alasi. Sise- tigu, poolringkanalid, närv. Sisekõrv aitab tasakaalu hoida. Maitsmine- maitsete tajumine Haistmine- lõhnade tajumine Kompimine- puudutas teha kindlaks kuju jne. 19) Mutatsioon Mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu. 20) Ainering Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi 21) Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajaloolist arengut esimestest elusolenditest tänapäevani nimetatakse
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse j...
keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks
kuulmekäik.Väliine kuulmekäik on veidi kõver, u 2,5 cm pikkune toru, lõpeb trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus. Jalus on pisim luu inimkehas, u 3mm pikk.Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühendatud keskmise kuulmeluuga-alasiga. Alasi seotud jalusega, see toetub esikuakent katvale membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit
novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 1966-1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes, lõpuks pidi ta asuma kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Poetess osales 1980. aastate lõpul kirjandusrühmituse ,,Wellesto" tegevuses 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Kareva ise on loomult pigem tagasihoidlik, aga väga udupeen ja daamilik, keda võib ka tänaval kohata igapäevaselt kübaraga. 1982. aastast sai kirjanik Kirjanike Liidu liikmeks.1992. aastast UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretäri ametit pidanud Doris Kareva leping pidi kehtima 2011.
elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Elulugu Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju"
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses ...
Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heited-tõuked Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 3036,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist ja muust materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. Metallisulameid. Heited-tõuked Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub
Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus daltonism. KUULAMINE Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi, jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud
liikumised selles liigeses. 6.Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Ninaluu – os nasale (2), Ülalõualuu – maxilla (2), Alalõualuu – mandibula (1), Sarnaluu – os zygomaticum (2), Pisarluu – os lacrimale (2), Suulaeluu – os palatinum (2), Alumine ninakarbik – concha nasalis inferior (2), Sahkluu - vomer (1), Keeleluu - os hyoideum (1), Kuulmeluukesed – ossivula auditus (2 x 3) : vasar, alasi, jalus – malleus, incus, stapes 7.Lihaste üldosast : a)millest koosneb “motoorne ühik”; b)nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. c)kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? 8.Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. 9.Õlavarre kakspealihas: nimi ladina keeles, osad ja mis luult need algavad, mis luule kinnitub ja millised on fuktsioonid küünarliigeses (2). 10
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper • Asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit (1...
1. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrval on võime õhus leiduvaid helisignaale ehk molekulide kogumeid, milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab o...
) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim
sündmusi nii Eestis kui ka kogu Nõukogude Liidus. Selle sisusse suhtus ta teatava kriitilise meelega, kuna üles oli ta kasvatatud ikkagi eestimeelses perekonnas, kus Nõukogude Liitu suhtuti kui okupeerivasse riiki. Siiski oli Edasi allikas, millest sai aimu, mis ühiskonnas toimub ja millised on jututeemad. Samuti luges ta ajakirja Nõukogude Naine, millest sai praktilisi nippe näiteks kodumajapidamise kohta. Suurima huviga luges ta kultuurilehte Sirp ja Vasar, millest sai lugeda värskemaid kultuuriuudiseid ja artikleid. Televiisorit mu vanaema kodus ei olnud. Seda oli küll vahel tuttavate juures vaatamas käidud, kuid teleprogrammid üldisesse teabevälja ei kuulunud. Televiisori vaatamise asemel kuulas mu vanaema raadiot. Sealt kuulas ta uudiseid, soovikontserte ja kultuuriprogramme. Eriti huvitus ta kirjandusteemalistest raadiosaadetest. Uudistesse suhtus ta teatava eelarvamusega. Ülejäänud programm oli meelelahutusliku
Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused. Naise koju on mehe omast väiksem ja kergem
Kõrvahaiguste uurimismeetodid Kõrva anatoomia Kõrv jaguneb: · Väliskõrv · Keskõrv · Sisekõrv Arina, Kadi 2 Väliskõrv Kõrvalest- väline nähtav osa, mis ümbritseb välimist kuulmekäiku Välimine kuulmekäik- kanal, mis ühendab kõrvalesta trummikilega. Arina, Kadi 3 Keskkõrv Keskkõrva moodustab trummiõõs, milles on kolm kuulmeluukest- vasar, alasi ja jalus. Arina, Kadi 4 Sisekõrv · Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia
Selle klassi ühtedeks tähtsamateks tunnusteks on närvisüsteemi kõrge arengutase, pärast poegimist nende imetamine, püsisoojane keha. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad. Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM 10c klass Moonika Ajalik DEBORA VAARANDI Luuletaja Referaat Juhendaja: õpetaja Merle Pintson Põlva 2007 SISUKORD ,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE....
Gimli maakoht, ,,taevas". Völva nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid Thor Briisinga-kee päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif Thori naine. Mjöllnir Thori vasar Vör jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3. Vöölundri laul Niidudr rootslaste kuningas, tal oli kaks poega ja tütar nimega Bödvildr. Finnide kuninga pojad Slagfidr, Egill, Vöölundr. Uulfdalir mingi koht Uulfsiaar veekogu 3 valküüri 2 olid kuningas Hlödveri tütred, Hladgudr Svanhviit ja Hervör Alvitr, kolmas aga oli Kjaarri tütar Ölruun Vallandist. Kjaarr Vallandi kuningas
sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund,
Völva – nägijatar, jutustaja 2. Thrymri laul Vingthoorr =Thor Jörd=Hloodyn Thrymr – tursside kuningas, kes varastas Thori vasara, et sundida jumalat Freyat talle naiseks andma Hloorrid – Thor Briisinga-kee – päkapikkude valmistatud kaelaehe Nooatuun – Njördri mere-äärne eluase Njördr- Freyri ja Freya isa, mere, meresõidu, tuule, kalastuse, jõukuse ja vilja saagikuse jumal. Sif – Thori naine. Mjöllnir – Thori vasar Vör – jumalanna, keda seostatakse tarkusega. 3. Vöölundri laul Niidudr – rootslaste kuningas, tal oli kaks poega ja tütar nimega Bödvildr. Finnide kuninga pojad – Slagfidr, Egill, Vöölundr. Uulfdalir – mingi koht Uulfsiaar – veekogu 3 valküüri – 2 olid kuningas Hlödveri tütred, Hladgudr Svanhviit ja Hervör Alvitr, kolmas aga oli Kjaarri tütar Ölruun Vallandist. Kjaarr – Vallandi kuningas
Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Komponendid on poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, keerme lukustuselemendid. Millist tüüpi keermesliidet kasutada kui on nõutud keermesliite parem väsimustugevus? Teha selle keermesliite eskiis, eskiisile panna liite komponendid. Kasutada tikkpoltliidet. Kuidas liigitatakse polte? Polte liigitatakse pea kuju järgi (kuuskant, keda, ümat, peit, vasar, aas, äärik), täpsuse järgi (normaal, kesk, kõrg), lukustatuse järgi ( nelikant, hammas, ilma), keerme pikkuse järgi (täis, osakeermega). Milles seisneb kruvi ja poldi "erisus"? Füüsikaline erinemus puudub. Polti kasutatakse koos mutriga, kruvi ilma. Kruvi on väiksema läbimõõduga ja seda keeratakse kruvikeeerajaga. Polti keeratakse mutrivõtmega. Kuidas liigitatakse kruvisid? Pea kuju järgi (ümar, poolümar,
Sissejuhatus Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja või...
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kr...
DORIS KAREVA Luuleanalüüs Doris Kareva on eesti luuletaja. Sündinud Tallinnas, 28. novembril 1958. Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja
Pealtvaatajad lause rõkkasid naerust," kirjeldas Rahva Hääl. Esialgse kava kohaselt pidi naljatantsule järgnema ,,Vene ringtants", kuid neid kahte järjestikku ei peetud sobivaks ning vahele pandi neidude esituses ,,Neidu aiamaal", ukraina rahvatants ,,Vesnjanka" ja ,,Jämaja labajalg". Peoõhtu lõpetas aga kõigile jõukohane ,,Oige ja vasemba", mis kujues ka edaspidiste noortepidude lõputantsuks. Kultuurileht Sirp ja Vasar kirjutas 6. juunil, et kuigi repertuaar 13 tantsu omandati ,,suhteliselt väga lühikese ajaga", jättis värvikas ja hoogne lõkkeõhtu-tantsupidu kõigile unustamatu mulje. 13. tantsu hulka kuulus: ,,Lippu heisates", ,,Lõkkeõhtu", ,,Kükitamistants", ,,Kaera-Jaan", ,,Üks-kaks-kolm galopiga", ,,Matkalaul", ,,Naljapolka", ,,Sepake" ja ,,Eideratas". XI noorte laulu- ja tantsupidu 1.-3. juuli 2011
tähtedega. Nüüd oli võimalik ka ülikooli astuda ([WWW] http://www.epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). Vaesed olud (luuletaja sõnul oli näljakunst üliõpilaste seas arenenud kõrgele tasemele) ja abikaasa kaudu sugenenud marksistlikud tutvused aga ka uue võimu pakutud võimalused, mis rahuldasid seni väga kitsasse ringi aheldatud poetessi elunälga tegid filosoofiaüliõpilasest 1940. aasta punase pöörde kõrvaltegelase ja ajakirjaniku, ajalehe Sirp ja Vasar vastutava toimetaja ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009). Abielu pedantse ja enesekeskse Aadu Hindiga ei toonud paraku õnne. Suhet varjutas ka abielupaari ainsa lapse õnnetu surm pahaendelise kõlaga 1939. aastal. Pärast juunipööret Sirbis ja Vasaras töötanud paljulubava tõlkija ja literaadi käe võitis endale Sirbi ja Vasara, hiljem Rahva 4 Hääle peatoimetaja Anton Vaarandi
15.30 Igor Brjuhhov 2002 15.07 Igor Rjabtsikov 2001 Kuulitõuge, ketta- ja vasarheide 7 Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on hrl. Puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori
ajaloomuuseumis). Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia. 2006. Meegomäe küla. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meegom%C3%A4e2 (viimati külastatud: 11.05.2014) Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid Google maps. Kättesaadav: https://maps.google.ee/maps?ct=reset&tab=ll (viimati külastatud 12.05.2014) Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. 2005 J. Libe, A. Oinas, H. Sepp, J. Vasar. Eesti rahva ajalugu. 1996 Kupits Halduspiiride kaardiserver. Kättesaadav: http://www.eha.ee/kupits/ (viimati külastatud 11.05.2014) Liivimaa 1638. Aasta maarevisjon. 1941 Maa-ameti geoportaal. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Maainfo-teenus- p106.html (viimati külastatud 10.05.2014) Meegomäe küla koduleht. Kättesaadav: http://meegomae
raskusastmest ning selle taga olevatest probleemidest.VIIDATUD ALLIKAD 1. Bates, T. 2000. Depressioon.AS Pakett: Tallinn. 2. Depressiooni ravijuhtnöör. 2002. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps- ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm]. 29.11.2012. 3. Eesti Parkinsoniliit [http://www.parkinson.ee/sonastik.htm] 30.11.2012. 4. Kleinberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., Ööpik, P. Depressiooni ravijuhend perearstidele 2011. Ravijuhend. [http://www.eestiarst.ee/static/files/068/ea1109lk431-446.pdf] 29.11.2012. 5. Myllärniemi, J. 2009. Depressioon. Cum Grano: Tallinn 6. RFK kontroll-loend. (RFK loend), versioon 2.1a, kliiniline vorm (Microsoft Office'i dokument). 01.12.2012. 7. Ruus, T. 2011. Arstiabi kasutamise seosed psühholoogiliste tegurite ja enesehinnanguliste tervisenäitajatega
Seespool kinnitub sellele kohale vasara pide. 2. K e s k k õ r v koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest (vasar, alasi ja jalus) ja kuulmetõrvest. Keskkõrva ülesandeks on helivõngete edasikandmine sisekõrva perilümfile. * Trummiõõs asub oimuluu püramiidis väliskuulmekäigu ja sisekõrva vahel. Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon.................................
Vikitekstid. (http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_eugeenikaseltsi_%22T%C3%B5utervis%27e%22_juhtlaused) SELTSI TEGEVUS JA MÕJU ÜHISKONNALE Lisaks oma ideede avaldamisele ajalehtedes ja raamatute trükkimisele korraldas selts ka kaks suurt rahvuslikku kongressi. 1927. aastal toimus Esimene Rahvusliku Kasvatuse Kongress. Paar aastat hiljem loodi ,,pärilikkusfaktori olulisuse tõttu" seltsi juurde genealoogia toimkond (1931), mille esimeheks sai dr.Phil Juhan Vasar, abiesimeheks A.Perandi ja laekahoidjaks Eesti antropoloogia rajaja Juhan Aul. 1934. aasta märtsis esitas selts valitsusele steriliseerimisseaduse eelnõu. Toonane valitsus küll arutas seda seadust mitmel korral, kuid seaduseks see eelnõu ei saanudki kahtlejaid ja vastuseisjaid oli liiga palju. Sel korral. 2.-3. jaanuaril 1935 toimus II Rahvusliku Kasvatuse Kongress (Tln, Kaubandus-Tööstuskoja saalis Pikk 20). Kongressil esinesid nii riigivanem
suutnud rahuldada senised traditsioonilised ettevõtmised; nähtus: materiaalsete võimaluste suurenemine; põhjendus: suurenesid võimalused tarbida professionaalset kultuuri väljaspool kodukanti. 39. Missugusest laulust on pärit järgmised sõnad ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa"? Eesti NSV hümnist 40. Mis olid Eesti NSV lipu tunnused? Punane lipp, kollased sirp, vasar ja täht ning sinised merelained 41. Kuidas suhtuti Eesti NSV-s kirikusse? Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti kirikuliikmetele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. 42. 1978. aastal ilmus romaan, mis jutustab balti aadlikust Timotheus von Bockist, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja selle eest hulluks kuulutati. Selle romaani lugeja mõistis, et samasuguse
abielunaiste kaitsja Poseidon merejumal kolmhark Hades allilma valitseja valitsuskepp, kiiver Demeter viljajumalanna rohupuhmakas Ares sõjajumal kiiver, kilp Hephaistos tule-, sepatöö- ja vulkaanilise vasar tegevuse jumal Athena tarkusejumalanna rinnakilp, harjaga kiiver Apollon valguse-, ennustamise- ja muusika vibu, nool, lüüra kaitsja Artemis jahijumalanna vibu, nool Hermes karjuste ja kirjanduse jumal reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp
................7 Neljas periood hiline ruja(1985-1988).....................................................................................8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Ruja oli eesti rock-ansambel. 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad
sooritada sama jalaga (tavaliselt sooritatakse need tugevamaga), kolmas samm teise jalaga. HEITED Heitealadel on samuti eel- ja lõppvõistlus. Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringis odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris.
Kuressaare Gümnaasium Kuulmine ja selle mõjutused Uurimistöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 6.c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mis on kuulmine................................................................................................... 4 1.2 Kuulamine........................................................................................................ 4 1.3 Kuulmise nõrgenemine.................................................................................... 5 1.4 Beebide kuulmine............................................................................................. 6 1.4.1 Beebid armastavad muusikat...................................................................
moodustamine on tähtis samm teel kõigi maade tööliste ühinemisse Ülemaailmsesse Sotsialistlikku Nõukogude Vabariiki (Mirovaja Sotsialistitseskaja Sovetskaja Respublika Mirovaja SSR). 1936.aasta ega 1977. aasta konstitutsioonis seda enam sees pole. Kuni sõjani oli NSV Liidu hümniks "Internatsionaal". Üleliidulise raadio I programmi nimetati "Kominterniks". Loosungiks "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" Vapp: maakera, üle kõigi kontinentide kujutatud sirp ja vasar NSV Liidu sümbolid Majandus 20-ndate keskel · alustati industrialiseerimist. Tähelepanu pöörati raskemasinaehitusele ja sõjatööstusele. Tööstust arendati teiste majandusharude arvelt. Tohutu käsitsitöö, palju kasutati vangide tööjõudu. . Mindi üle plaanimajandusele (5- aastaku plaanid; I viisaastak 1928/29 1932/33). Suurettevõtted vajasid suures koguses toitu. See otsustati peaaegu tasuta talupoegadelt ära võtta.
11. Kirjelda välis-, kesk- Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning ja sisekõrva ehitust ja siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest helilainete vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse. Teos hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad
Masina kaal mõjutab transpordivahendi valikut treileri ja vedukauto tüüpi (mõjutab maksumust). Mootori võimsus mõjutab kütuse kulu ning ka kokkuvõttes omahinna suurust. Samuti sõltuvad võimsusest kaeveparameetrid. Loetlege ja iseloomustage hüdrauliliste ekskavaatorite võimalikke töövarustusi ja iseloomustage lühidalt kasutuskohti. Hüdrovasarad on 2...5 grupi ekskavaatorite lisatöövarustus, mis paigaldatakse pöördkopa asemele. Vasar kinnitatakse kopavarre külge nn. kiirühendusega. Hüdrovasaraga varustatud ekskavaatorit saab kasutada sõltuvalt tööseadmest külmunud pinnase, kõvade- ja kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks ning pinnaste tihendamiseks. Töötlemisel saab muuta vasara tööasendit ja nurka pinna suhtes. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Kopad toodetakse energia otstarbega koppasid: draglainkopp, võrekopp, mitmesuguse
jooned, mille pikendued ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34, 92-kraadise nurga alla. Katset loetakse ebaõnnestunuks juhul kui: 1)sportlane pillab heitevahendi, 2)sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, 3)kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, 4)odaviskes puudutab võistleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda. Sportlik käimine on kergejõustiku ala ja tähendab väga keerulist tehnikat, mida sportlane kasutab võimalikult kiireks edasiliikumiseks ilma jooksuta. Sportlikus käimises peab edasiliikumine sammudes toimuma nii, et käija säilitab maapinnaga pideva kontakti. Sportlase eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see
teibal. Teibi kasutamine käel või sõrmedel ei ole lubatud. Heited-tõuked Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 3036,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist ja muust materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse msg. metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º,
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures. Kasutatakse kvaliteetset savi vanusega umbes 5 miljonit aastat. Tulekindla...
Tornimisel auguga alusplaadil on raske ava ja torniotsa täpselt kohakuti seada. Seepärast kasutatakse sageli ka lihtsamat moodust, kus aluseks on kruustangide vahele kinnitatud sirge otspinnaga klots. Joon. 2 Kui detailide ühendamiseks kasutatakse mitut neeti, tuleb algul tornida vaid ühe needi ava. Pärast esimese needi kinnitamist tornitakse ülejäänud neediavad. Vastasel korral võivad detailid nihkuda ja neediavad ei lange enam kokku. Neetimise tööriistadeks on vasar, survetorn, needipea tugi ja needipea vorm. Viimased on ehituselt sarnased, kuid needipea tuge peab saama kinnitada kruustangide vahele (joo Joon. 3 Enne neetima asumist määratakse kindlaks needivarva nõutav pikkus ja lõigatakse see parajaks. Üldreeglina peab needivarb detailidest läbi ulatuma iseenda läbimõõdu võrra (joon. 4). Joon. 4 Detailidest läbi pandud neet seatakse peaga algpea toele, liidetavad plekid aga lüüakse survetorniga tihedasti teineteise vastu (joon
3 LOOMING Enn koemets on kirjutanud palju erinevaid artikleid ja kirjutisi. Ta on teinud seda nii eesti kui vene keeles. Tema kirjutised hakkasid ilmuma 1951. aastal ja ilmusid 1975. aastani, seega ka veel kaks aastat peale tema surma. (Mälestusi, 1991) Tema artikleid avaldati erinevates ajalehtedes, ajakirjades ja raamatutes. Neid sai lugeda näiteks järgnevatest ajakirjadest ja lehtedest- Nõukogude Naine, Edasi, Nõukogude Õpetaja, Sirp ja Vasar, Rahva hääl, Õhtuleht, Nõukogude kool, Eesti Loodus ja Noorte Hääl. Tema artiklid olid tavaliselt seotud õpetamisega, õppimisega ja psühholoogiaga, aga ta on tundnud huvi ka loomade vastu. (Mälestusi, 1991) Järgnevalt toon ülevaateks välja tema loomingust mõned teosed ja artiklid: 1959. aastal. Eesti keele grammatika. V klass. – Nõukogude Kool, nr 2 (Enn kirjutas retsensiooni sellele õpikule). 1963. aastal. Vanuselised iseärasused. – Tln.: TPedI. 1963. aastal
Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja n...
Anoreksia on raske haigus, mille süvenedes kaasnevad pöördumatud muutused organismi talitluses ning haigus võib lõppeda surmaga. Allikad: Räägime tervisest. Juhendmaterjal noorsootöötajale. Tervise Arengu Instituut. www.terviseinfo.ee/truekised/download/516 Laste ja noorte toidusoovitused. (2009). Tervise Arengu Instituut. Eesti Toitumisteaduste Selts. Soovitatav kirjandus: Grün-Ots, I. (2009). Kui toit teeb lapse haigeks. Pegasus Julge, K., Vasar, M. (2004). Allergia ja toit. Pere&Kodu Kirjastus Oja, E., Simson, M. (2010). Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele. Stella Borealis. 7
suunale. divisionistlikud tahud VASSILI KANDINSKY - Kompositsioon PABLO PICASSO - Tütarlaps pallil, GIAGOMO BALLA - Koer keti PIET MONDRIAN - Kompositsioon JEAN (HANS) ARP - Lill- musta kaarega, Väike maal kollasega, pmst Avignoni neiud, Ambroise Vollard'i otsas, Poogna rütmid, Kihutav punase, kollase ja sinisega, Pilt II, vasar, Mäe laud ankurdab ainult kompositsioonid-improvisatsioonid portree, Natüürmort korvtooliga, auto Victory Boogie-Woogie naba, Kell ja kuulid Natüürmort viiuli ja puuviljadega PAUL KLEE - Senecio, Peatee ja GEORGES BRAQUE - Suur akt, GINO SEVERINI - Bal Tabarini KAZIMIR MALEVITS - Elu ja suur MARCEL DUCHAMP -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
