õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja, saanud eesti kultuurikapitali auhinna ela ja sära, „Deka“ 2008, „Aja kuju“ 2005, „Hingring“ 1997, „Maailma asemel“ 1992, „Kuuhobune“ 1992 Contra-1974 Võrumaa, töötas lühiajaliselt inglise keele õpetajana, vanemad agronoom ja raamatupidaja, siis postiljonina ja siis postiülemana, vabakutseline
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
vasaraheide ja odavise. Heite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite- tõukeringi pritsida mis tahes ainet. Kuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad valged jooned. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist lahkuda. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda. Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 5.1 Kuulitõuge Kulitõuge sooritatakse ringis. Kuul peab olema siledapinnaline metallkera.
mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks kasutatava keskkonna järgi eristatakse auruvasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioonvasaraid (sele 2.10b). Auruvasarate (sele 2.10a) vasarapea tõstetakse ja langemisel kiirendatakse auruga. Hõõrdvasaratel (sele 2.10b) on vasarpea külge kinnitatud tugevast puidust laud, mille vahendusel rullid tõstavad vasarapea hõõrdejõu abil soovitud kõrguseni. Sobiv vasar valitakse langevate osade massi või löögienergia järgi. Raskete sepiste (massiga üle 2...3 tonni) tootmisel kasutatakse sepistamist pressidel. Põhiliselt kasutatakse hüdropresse (sele 2.10e). Hüdropressi tööpõhimõte on lihtne pressi liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. -4-
3. Variant 1.Nim lõikeelemendid lõikeprotsessis. Lõikekiirus V (m/min) lõikesügavus t (mm) ettenihe S (mm/p) spindli pöörete arv n (p/min) 2.Freespingi põhiosad. P: spindel, freesid, ülatala (traavers), töölaud, ristkelk, konsool, kere (säng). 3.Nim tööriistu treimisel ja freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz
JOHANNESE PASSIOON Juhan Liiv (1864-1913) Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivil, vaeses perekonnas, kuuenda lapsena. Oma lapsepõlves kolis Liiv palju. Elamistingimused olid kitsad ning see ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura Juhan Liivi füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus andis Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Kümneaastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, läks ta kolmeks aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldisel...
Edasi tulid maalid, mööbel ja keraamika , viimane neist jättis suhteliselt tühja mulje, kuid isegi minu silm tabas ära portselani ja savi ilu erinevuse või vähemalt barokkstiili figureeriva ilutsemise, erinevalt tänapäeva praktilisusest. Nägin veel hulga päkapikkude moodi kujukesi, mis tulid sarjast ,,kaupmees ja käsitööline". Lõpuni mõistatuseks jäi mulle nende kaunistatud urnide otstarve ja miks kõik nõud olid kujutatud sinise värviga va. sümboolne sirp ja vasar . Mööbel natuke püüdis pilku oma kullakarva tooniga ja erksavärviliste istepehmendustega, iseenesest mööbel oli madal, justkui oleks sisustatud hoone Napoleonile. Isted olid madalal seepärast, sest nagu portreedelgi näha võis, jalad pidi olema naisterahval täielikult kaetud (sepad ei suutnud rauda Ziletiks taguda). Sisustest lummas mind kõige rohkem kaminad, mis oli elegantsete plaatidega kaunistatud ja püsis jalgade peal(meenutasid barokksambaid).
Variant 1 1. Treipingi põhiosad ja rakised: P: spindli/kiirusekast, kitarr, ettenihkekast, säng, supordipõll, suport, tsentripukk, elektrikilp. R:padrunid,tsentrid,tornid 2. Treiteranurgad: -esinurk, - taganurk, -teravnemisnurk, -lõikenurk., r-lõikeservanurk, r'- abilõikeservanurk, r-tippnurk 3. Lühikese koonuse nurga arvutamise valem. tan = D-d/2·l D-välimine läbimõõt, d-sisemine läbimõõt, l-pikkus, d-sisemine läbimööt. 4. Mis on siire? Operatsiooni lõpetatud osa, mis sooritatakse tööriistu, töötlemisel moodustavaid pindu ja lõikereziimi (astmeliselt) muutmata. (töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus). 5. Mis on punapüsivustäpp? Lõiketöötlemisel tekkiv kriitiline temp. mille juures tööriista lõikeomadused järsult langevad. 6. Millal tekib traumaohtlik situatsioon? Ebasobivad riided, puudulik kaitsevarustus, läbi mõtlemata käitumine, t...
mis vedas aasta jooksul üle 100 miljoni reisija. Põhiliselt jäid tema lennud NSV Liidu piiresse, aga siiski ulatus tema regulaarliinide võrk viiele kontinendile. 1992 korraldati "Aeroflot" tegevus ümber. Sellest eraldus üle 300 ettevõtte, millest mõned olid nii väikesed, et nende lennuparki kuulus kõigest mõni üksik lennuk. 1994 reorganiseeriti "Aeroflot" aktsiaseltsiks ja erastati osaliselt. Logo "Aerofloti" logo oli kujutatud tiivuline sirb ja vasar. Lennukid 15 Airbus 319-100 51 Airbus 320—200 23 Airbus 321—200 5 Airbus 330—200 17 Airbus 330—300; 4 Boeing 777-300ER 5 Boeing 767-300ER Airbus 330—300 1 Boeing 737—800 6 Ил-96-300; 10 Sukhoi Superjet 100-95B ]. Airbusid nimetati kuulasate vene helilojade järgi (Prokofjev, Tšaikovski…) Boingid nimetati kirjanikute, teadlaste ja kindralide järgi (Tolstoi, Dostojevski, Puškin, Kutuzov, jne)
....................................................................................9 Elulugu Doris Kareva on sündinud 1958 aastal Tallinnas, tema isa oli helilooja Hillar Kareva. Doris õppis Tallinna 7. Keskkoolis 1966-1977. Peale gümnaasiumit otsustaas ta õppima minna Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979. aastal lahkus ta ülikoolist seoses suure survega dissidentlikele ringkondadele. Samal aastal läks Kareva tööle kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina. 1982. aastast alates on Doris Kareva kirjanike liidu liige. 1983 aastal lõpetas ta pooleli jäänud Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina. 1992. aastal läks Kareva tööle UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997 aastal liitus ta veel ka Sirbi meeskonnaga, kus ta sai tööd kirjandustometajana, sealt lahkus ta 2002 aastal. 2008 aastal lahkus ta ka UNESCO meeskonnast ning liitus 2009 aastal Meie Pere
1)Magnetvälja olemus ja suund Magnetiseeritud kehad avaldavad vastastikku kahesugust toimet,nad kas tõmbuvad või tõukuvad.Kehade vastastikune toime saab toimuda kahel viisil: 1.Kehad mõjutavad vastastikku otseses kokkupuutes,nt:rõhun käega lauale,laud avaldab vastumõju. 2.Mõju tekib mingi keskkonna vahendusel,nt:Panen lauale raamatu,rõhun käega raamatule,raamat annab mõju edasi lauale,laud avaldab vastumõju.Kuna magnetilised kehad vastasmõju korral pole kokku puutes, siis järelikult vastasmõju tekib nende vahelise keskkonanna kaudu. Keskkonda mille vahendusel magnetkehad vastastikku mõjutavad, nim magnetväljaks.(jon1) Magnetväli on jõuvali.Jõul on aga alati kindel suund,järelikult magnetväljal on ruumi igas punktis mingi kindel suund.Kokkuleppeliselt loetakse magnetvälja suunaks magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda(jon2) 2)Maa magnetväli,virmalised Kui võtta magnetnõel,siis see on meie asukohas pinnaga paralleelne ja näitab põhj...
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une aja...
1987 Kaie Mihkelson Parima naisnäitleja auhind 1985 - Lisl Lindau Fonsia, D. L. Coburni "Dzinnimäng" (Ugalas). Meenutusi Lisl Lindaust Voldemar Panso: "Lisl Lindau on tige ja tülikas inimene... ta on tehtud mustast mullast ja koduvillasest kangast... armastab oma kutset, sampanjat ja lapselast... jõuline natuur... väikesi rolle ei salli... on armas, aga sõjakas; õrn, aga jõuline; lapselik, aga vanaema..." Väljakirjutus pärineb 1967. aasta ajalehest Sirp ja Vasar ning selle artikliga tervitas V. Panso oma lemmiknäitlejat 60. sünnipäeva puhul. Sulev Luik: "Minule jääb ta inimeseks, kellele ma väga sageli mõtlen. Tihtilugu avastan äkki, et räägin temast kellelegi. Ikka tuleb ta mulle meelde. Mõtlen tema peale... ja ei tea isegi miks." "See Lindau elu, mida mina tundsin, ei väljunud kuigi palju teatri seinte vahelt. Ma ei tea, kuidas ta käis kauplustes, kuidas üüri maksis, ei ole teda kunagi kodustes toimetustes näinud..
OLAV MARAN Varased aastad Sündinud: 20. oktoober 1933. aastal Tartus. Tema ema (Elfriide Maran) oli 1920. aastate alguses õppinud Pallase kunstikoolis Nikolai Triigi all joonistamist ja Konrad Mäe all maali. Kuna vanemad lahutasid juba 1936. aastal, jäi laste üleskasvatamine ema kanda. 1938. a pere asus elama Tallinna. Õpingud Kunstiinstituudis 1953. a otsustas rma soovitusel Kunstiinstituuti tulla õppima (lõpetas 1959. a). Ülikooliaastatel tegeles ka karikatuuride ja karikatuurses laadis illustratsioonide tegemisega ajalehtedele (Noorte Hääl, Sirp ja Vasar). Diplomitööks tegi sarja teatriplakateid. (1959) Pärast Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist siirdus tööle satiirajakirja Pikker kunstilise toimetajana (1959-1965). Seejäre...
Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg · Loomingu Raamatukogu (1957) · Keel ja Kirjandus (1958) · Eesti Televisioon (1955) Juhan Smuul (1922 1971) · Esikkogu ,,Karm noorus" 1946 · Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" 1948 · ,,Poeem Stalinile" 1949 · Poeem ,,Mina kommunistlik noor" 1953 · ,,Kirjad Sõgedate külast 1955 · ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna
79. mis ülesanne on sisekõrval? Aitab tasakaalu säilitada tasakaalu 80. kus paiknevad Sisekõrvas kuulmisretseptorid? Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting? võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad
kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja aastapäevade tähistamine. Tähtsaimad neist olid kaks järgnevat päeva: 1. mai ehk tööliste rahvusvaheline solidaarsuspäev ning 7. november, Oktoobrirevolutsiooni aastapäev. Need olid suured pühad, mida tähistati üleliiduliselt paraadidega. Punausu sümboliteks olid partei- isakeste pildid või kujud, punane värv, NSVL-i ja liiduvabariikide lipud-vapid, sirp ja vasar, viisnurk. Punausku võib käsitleda kui riigtruuduse kontrollimise vahendit, sest seda ta enamjaolt oligi. Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, nõukogude-aegne propaganda kandis vilja ning inimesed kartsid kirikuid, kuid siiski leidus neid, kes olid keskmisest julgemad ja jäid oma tõekspidamiste juurde. Noored leidsid nõukogude ajal tee kirikusse mitte sellepärast, et usk neile nii väga huvi oleks pakkunud, vaid pigem seetõttu, et nad otsisid sovietlikule argipäevale vaheldust
Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülikooli õppima romaani-germaani, eelkõige inglise filoloogiat. Kuna teda tõmmati ülikoolis õppimise ajal vastu tahtmist põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku nn Poolpäevalehe afääri, pidi Kareva tulema tagasi Tallinna. Pealinnas sai ta asenduskorrektorina tööd ajalehes Sirp ja Vasar, kuhu jäi 13 aastaks. 1992. aastal valiti Doris Kareva UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni peasekretäri kohale. 1993. aastal määrati talle Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Poetess loobus preemiast, kuid algatas Õlekõrre stipendiumi. Karevale määratud raha eest on avaldatud mitmete noorte luuletajate esikkogusid, Õlekõrre stipendiumi ideed on aidanud edasi kanda kirjastus Huma ja Kultuurkapital. Alates 1997
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine....
1.1. Elulugu See peatükk põhineb Vikipeedia artiklil alusel (Vikipeedia). Doris Kareva on sündinud 28. novemberil 1958 Tallinnas. Aastatel 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis. Aastal 1977 astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda ning lahkus sealt 1979 seoses süveneva survega dissisetlikele ringkondadele 1977. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. Doris Kareva on töötanud kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrktorina (1979), UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina (1992-2008), Sirbi kirjandustoimetajana (1997-2002), ajakirja Meie Pere peatoimetaja (2009-2010) ja ajalege Sirp kirjandustoimetajana alates aastast 2011. 1.2. Looming See peatükk põhineb annaabi artiklik alusel (Annaabi 2012). Kareva on enda loomingus enamasti kasutanud ranget vormi ja viimistletud keelt ning tihti peale kirjutab ta armastusest. Kareva
Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avalda...
vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus.
maitseretseptorid. Tunneme magusat, mõru, haput, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline. Kuulmine - tigu kõrvas on kuulmiselund. Väliskõrv koondab helilained keskkõrvas asuvale trummikilele. Trummikile kaitseb kõrva väliste mõjude eest. Helilained panevad trummikile ehk kuulmekile võnkuma, võnked kanduvad edasi ovaalaknasse, mis on keskkõrva sisekõrvast eraldav membraan. See ülekanne toimub sellises järjekorras: kuulmeluu, vasar, alasi, jalus. Viimane annab edasi võnkumise ovaalaknale. Ovaalakna liikumised tekitavad tigu täitvas vedelikus laineid, mis tekitavad retseptorites reaktsiooni. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad, mis on ovaalaknale kõige lähemal- on tegemist kõrge heliga. Kui basilaarmembraanil olevad karvakesed võnguvad kuni keskpaigani on keskmine heli ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni.
Kuulmine - Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar,
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986
Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917. aastal rajasid nad endale dadakunsti galerii. Selles olid mitte ainult nende vaid ka osade sõja eelsete kunstnike tööd, mis olid piisavalt sokeerivad. Kunstnik näiteks: Hans Jean Arp (skulp. "Naise torso"; õlivärvid puul "Lill...
kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest. keskkõrv – keskkõrvas on inimese kõige väiksemad luud: vasar, jalus ja alasi. sisekõrv – kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvalest – püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund.
Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe
Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures loomulikult väga tähtis ning tänu rauatöötluse arengule pöörati väga tugevasti tähelepanu relvastusele. Relvad olid nii võitlusvahendid kui sostiaalse kuuluvuse sümbolid. Relvad jagunesid ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jagunevad veel varrepikkuse järgi kolmeks lühike vars (mõõk, pistoda), keskmine vars(kirves, vasar, nui) ja pikk vars (oda, hellebard). Kaugrelvad jagunevad ka kolmeks viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb) ja tulirelvad (püssid,suurtükid). 3 Lähirelvad Keskajal oli üheks populaarsemaks ja väärtuslikumaks relvaks mõõk, millega võitlesid enamasti rüütlid. See oli raiumise relv, millel oli lühike vars.Varasemad mõõgad olid ühtlaselt laiad ja ots ei olnud eriti terav
tagalasse.Kirjanduselu 1940- 1)pagulaskirjandus;2)eesti kirjandus tagalas 3)E-s ilmunud kirjandus.Tagalas mood. ENSV riiklikud kunstiansamblid.1943-Eesti nõukogude kirjanike konver.,asut.nõuk. kirjanike liit.Sotsialistlik realism oli ainulubatud kirjandustsoon.Kirjanikult nõuti kommu- nistliku parteilisust,tüüpilisust.Sots.realismi viljelesid:H.Leberecht,A.Jakobson.J.Smuul. 1945-1953 MUST PERIOOD Eesti kirjanduses.Loosungiks:"saagem maksistideks". Ilmus Sirp ja vasar.(1940)heideti kirjanike liidust:Tuglas,J.Semper,A.Sang.Suur osa kirja- nikke läx kompromissile,säilitasid eesti k kirjanduse,arendasid seda võimaluste piires. Vormiline meisterlikkus kuulutati 2ks ja nimetati formalismiks.A.Viirlaid-Visati välja TLN Riigirakenduskunsti koolist,sest laulis Eesti hümni.(Nõuk.võim viskas).Luulekogu: "Suveõhtune naeratus".Kirj. 11 romaani.1)"Tormi aastal"-reportaazlik 2)"Ristideta haual". Eerik Horn(Eerik Hein-sugulane)-ilmub 5 romaani,jutustavad E.Horni
kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim". Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk oma öölaulupidude harjal "Sirbis ja Vasaras" kirjutatud artiklis[1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents sotsiaalsete nähtuste mütologiseerimisele, "laulvaks revolutsiooniks" on Eestis toimunu ristitud väljaspool Eestit ja revolutsiooni mõiste kohaldamine toimunule küsimärgi all Ajaloo suurimad meeleavaldused: Juunis kogunesid Tallinna Lauluväljakule tuhanded inimesed, et laulda isamaalaule. Toimusid ajaloo suurimad meeleavaldused, kus koos oli ligemale 150 000 meeleavaldajat. Meeleavaldusest
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal
mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all. Katse loetakse ebaõnnestunuks juhtudel kui: sportlane pillab heitevahendi, sportlane puudutab mingi kehaosaga heiteringi äärise pealispinda, kuulitõukes puudutab võistleja tõukepaku pealispinda mingi kehaosaga, odaviskes puudutab võitleja äraviskeala märgistavaid jooni või väljaspool neid maapinda. Katse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda. Eesti rekordid (seisuga 16.09.2014) Mehed Kuulitõuge 20.53 Heino Sild Budapest 11.06.79 Kettaheide 73.38 Gerd Kanter Helsingborg 04.09.06 Vasaraheide 84.40 Jüri Tamm Banska Bystrica 09.09.84 Odavise 87.83 Andrus Värnik Valga 19.08.03 Naised Kuulitõuge 18.03 Veronika Minina Nokia 25.05.80 Kettaheide 65.00 Elju Kubi Tallinn 26.08.87 Vasaraheide 65
1. Väliskõrva moodustavad kõrvalest, mille ülesanne püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku, ja välisest kuulmekäigust, mille eraldab keskkõrvast trummikile. 2. Trummikile on kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 3. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. 4. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. 5. Sisekõrv koosneb kahest osast: 1. Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. 2. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. 3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund
Juudamaa vetes haugi ei esine. Kuigi haugil soomused ei puudu, aitavad nähtavasti keeldumist põhjendada, nagu angerjagi puhul, Piibli käsusõnad, mille järgi soomusteta (siin: näivalt soomusteta) kalu tuleb pidada roojaseks. Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. Havi peas olevat ka veel vasar, naelu, nuga, mõõk, oda. Kristuse ristisurma juurde kuuluvad rist, vasar ja naelad (Tartu). Haug olevat kolmel korral noad valmis seadnud, et võrke katki lõikuda, ent Jumal lõiganud iga kord noad katki ja nii väidsed on praegu avi pää sisse jäänu (TartuMaarja). Ühe teisendi järgi on ristegi kolm: Havve kala pää seen omma väidse, mõõga ja oda, mida Kristuse ristisurma vainlaste tähis sinnä jo olevat algusest loodu. Ka olevat kolm luust
ANDRES EHIN Andres Ehin on sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Andres Ehini vanemad olid Venemaal sündinud ning seal saksa luterlikus gümnaasiumis hariduse saanud eestlased, kes tulid tagasi Eestisse 1921. aastal. Nad valdasid vene ja saksa keelt sama hästi kui eesti keelt. Isa oli maksuameti asedirektor ja ema oli välisministeeriumi tõlk. Nad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Eesti luuletajatest on Andres Ehinit kõige rohkem mõjutanud Artur Alliksaar, Ilmar Laaban ja Jaan Kaplinski. Sõprus Jaan Kaplinskiga avardas tunduvalt Ehini silmaringi. Inspireeriv oli ka kokkupuude sölkuppidega (Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal). Ehinit peetakse Ilmar Laabani kõrval teiseks eesti sürrealistlikuks (Sürrealism on 20. sajandi kunsti ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, jms) luuletajaks. Peale sür...
stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab tema inimesekäsitus, kus tuntuim mõiste on üliinimene. 15 · Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: " Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk "saa tugevaks", sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev..." need Nietzsche sõnad Zarathustrast käivad tema enda kohta. Ecce Homos ütleb ta jälle nõnda: "Nüüd lööb vasar vihaselt vanglaseinte vastu, kivi pritsib kildusid: mida teeb see minule?" 16 · Ecce Homo ehk Ennäe inimest, on meelega jumalatteotav ning võetud apostel Johanneselt Ennäe inimest, mind, Friedrich Nietzschet, antikristust. · Oma lähenemises on filosoof subjektivist, sest igasuguses objektivismis, väidab ta, on taustal subjekt. 17 16.2. Nietzsche tunnetusteooria
Keskaja sõjarelvastus Keskaegsed relvad jagunevad ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest ...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19. Kõrv: a) millisteks kolmeks suureks osaks ("kõrvaks") jagatakse kuulmiselund; b) nimeta kuulmeluukesed (3) Kõrv: a) 1. väliskõrv, 2. keskkõrv, 3. sisekõrv; b) kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus 20. Nimeta vähemalt 5 sisenõrenääret; märgi igaühe juurde lühidalt, kus ta asub 1. kilpnääre - kaelal kõri kõrval ja trahhea ees 2. hüpofüüs e ajuripats - koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa - hüpotaalamusega 3. käbikeha e epifüüs - keskaju ülapinnal, kuulub vaheaju tagumise osa - epitaalamuse koostisse 4. harkelund e harknääre e tüümus - näärmerakkude saarekesed lümfikoe vahel 5
õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e. Värvipimedus inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Tigu teokujuline luustunud spiraal, milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu. Poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi MAITSMINE
Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist. Luulabürinti piirab trummiõõs,
1. Fovism (ptk 6, lk 42-45) Ametlik kunst on lõhenenud, kõigutas usku ilu ja kunsti igavestesse reeglitesse, mida klassitsism ja akademism olid kuulutanud. Kunstis palju erinevaid stiile ja voole. Kunst on pidevas muutuses. 1903. aastal Pariisis Sügissalong, uuendusi soosiva züriiga näitused · Eksponeeris 20. Sajandi uuendusi · Tagasivaatena postimpressionismi tööd 1905 kunstnike rühm (oli ühtne kuni aastani 1907) Sügissalong · Joonistus tinglik · Lastepärane · Värvid eredad, puhtad · Kantakse lõuendile erinevate suurustega laigud · Foofid metsik (maalid mõjusid jõuliste, metsikutena) · Kujutasid kunstniku meeleolu · Värvid vastupidised loodusele (puutüved punased,, taevas roheline jne) MATISSE (Foovide kuningas) · Kunstniku meeleolu edasikandmine, teoses pole midagi jutustavat · Tähtis liikumine ja dünaamika, aga jäädvustas vaid üht hetke · Tähtsad värvid ja lõbustamine · Olenemata värvide ,,mets...
Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jan Zelezny poolt kelle viske pikkuseks oli 98.48 .Eesti rekord on 87.83 ja selle püstitas Andrus Värnik. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Osleidys Menendez poolt kelle viske pikkuseks oli 71.70. Eesti rekord on 61.42 ja selle püstitas Monika Aava. Vasaraheide Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis ja naistele 2000 Sydneys · Meeste vasar kaalub 7,257 kg · Naiste vasar kaalub 4 kg Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Juri Sedõhh poolt kelle heite pikkuseks oli 86.74.Eesti rekord on 84.40 ja selle püstitas Jüri Tamm. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Tatjana Lõsenko poolt kelle heite pikkuseks oli 77.80. Eesti rekord on 65.09 ja selle püstitas Maris Rõngelepp. Mitmevõistlused Naiste seitsmevõistlus Esmakordselt olümpiamängudel 1984 Los Angeleses · I päeva alad: 100 m tj.; kõrgushüpe; kuulitõuge; 200 m
Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a
(T. Made; lk 105) Loomeliidud olid esimesed, kes oma ühise ettevõtmisega midagi tulemuseks realiseerisid. Üritus tekitas parteis ja valitsuses närvilise õhkkonna ja süvendas "peataolekut"; partei juhtiv roll hakkas pärast pleenumit silmnähtavalt kahanema; suuresti just loomeliitude pleenumil esile tulnud kodanikujulgusest õhutatuna tõi EMS aprillis välja sinimustvalge lipu; Rahvarinde loomine. · Vaid Sirp ja Vasar ning Harju Elu refereerisid ettekanded ja avaldasid deklaratsiooni teksti, sest tollasel meedial puudus julgus vastu astuda EKP keskkomitee käskudele. Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988.
Lisan lisa 1 tabeli, kus on ülevaade psüühikahäiretest gruppide alusel. Avaldumise laadilt eristatakse keha, kõne- ja kognitiivseid puudeid, õpiraskusi, ning emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue. Raske psüühikahäire korral kasvab tõenäosus, et inimene võib olla ohtlik iseendale või teistele. (Paavel V., Kõrgesaar J., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. 2000). Orgaaniliste psüühikahäirete ühiseks aluseks on peaajuhaigus, -kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon. Düsfunktsioon võib olla primaarne, kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või eelistavalt; sekundaarne, nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju kui üht paljudest keha organitest või süsteemidest. Alkoholi ja ravimite
keeles (woensdag). Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Selle nime all on saart esmakordselt mainitud ühe taanlase reisikirjas XIII sajandist. Enne II maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstain, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid. Thor - Odini ja Jöri poeg. Ta oli jumalatest kõige tugevam ja ta võitles edukalt hiidude vastu. Thori kujutati tugeva, punaste juuste ja punase habemega mehena. Tema relvaks oli vasar Mjöllnir, mis viskaja kätte tagasi pöördus. Thoril oli ka imeline vöö, mis tema jõu kahekordistas, ning raudkindad, mis olid vajalikud vasara käsitsemiseks. Thor sõitis kaarikus, mida vedasid kitsed. Kui tema kaarik üle taeva veeres ja ta oma vasarat viskas, lõi välku ja müristas. Thor oli põllumajanduse kaitsja. Tema naine oli Sif, kelle kuldsed juuksed sümboliseerisid küpset vilja. Thori teiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
