see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmisid Wormsi konkoraadi. Selle järgi valiti vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop (vaimulik investituur). 1 Kuna nad olid samaaegselt ka oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, seega keisri vasallid, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). AQUINO THOMAS By Oll©®TM 2004 Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225- 1274). Ta sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244. aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis.
· Tekkis teoorjus: o Lääne-Euroopa maapiirkondadele muutus üle jõu käivaks aina kasvavate linnadevarustamine teraviljaga o Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti janiiskust ning säilis kaua. Vana-Liivimaa muutus tähtsaks teravilja eksportijaks. Eritinõutud kaup oli siinne rukkis. o Eesti piirkonna asukad muutusid jõukamaks ning vasallid asusid elama linnast maaleoma mõisa. o Mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma ka tööd mõisa põldudel(teoorjus), et suurendada viljamüügist saadavat tulu veelgi. o Mõisatöö korraldamisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus (mõisnike õigu oma talupoegi ilma kohtuotsuseta füüsiliselt karistada) ning tekkisid kupja ja kiltri elukutsed. Põgenike üles otsimiseks ja tagasi toomiseks pandi
küsimustest kui vaid sõjalisest. Rikastumis allikad olid neil varem sõjalistele värkidele, said aru et rikkam on rikastuda kauplemisega. Müüsid kaupmeestele maasaadusid. Kohalike võimude alistumine tähendas seda et võis julgemalt suruda talurahvale peale uusi koormisi. Kahtlemata oli oluline et esialgne isikliku sõjateenistuse tasuks antud lään muutus päritavaks valduseks. Vasall kes maad omas hoolitses ka oma suguvõsa eest ja huvitus seda enam majanduslikust edust. Vasallid oli olulisemad ennekõike piiskopide aladel ja nende aladel algas vasallide koondumine 13 saj II poolel , hakkasid kujunema vasallide ühendused, mis olid võimelised rääkima kõikide vasallide nimel ja hilisemalt hakkasid kujunema aadlikute rüütelkonnad. Kohalikud vasallid hakkasid koos käima meespäevadel. Üsna varsti pärast seda Maapäeva , 1430 aastatel kutsuti maapäevale ka vasallide esindajad. Vasallide osatähtsus suurenes tänu tülitsevatele siseoludele,saksa ordu
11. saj William Vallutaja Normandia prints, kelle esivanemad oli viikingid läks Inglismaad vallutama läheb oma osa saama (vanemad oli feodaalid) Toimus Hastingsi lahing 1066 maabus hertsog Guillaume Lõuna-Inglismaal ning vallutas Londoni ning ta kuulutati Inglise kuningaks William I (Vallutaja) nime all. ligi kaheks sajandiks jääbki kuningakojas valitsevaks prantsuse keel ja kombed. Seega olid Normandia hertsogid prantsuse kuninga vasallid. Umbes 13. sajandiks oli välja kujunenud inglise rahvas. Prantsusmaa ja Inglismaa vahel toimus 100-aastane sõda 14 ja 15 sajand. Juured peituvad keskajas normannide vallutused. Alles pärast seda sõda on Inglismaa ja Prantsusmaa ajalugu eraldi. 1455 - 1485 toimus Rooside sõda Inglismaa kodusõda kahe aadliperekonna vahel pärast seda sõda algas Inglismaa rahulik areng
aga mõisad jagati sõjameestele). Kel kuningalt saadud benefiits, on võimukas ja tähtis. Eeldus benefiitis saamisel on aadlikuks olemine. Ühel vasallil võis olla nii benefiits kui tema enda allood. Kuningas võis benefiitsi ka tagasivõtta kui ta teenistusega rahul polnud. 14 9. sajandi lõpu poole muutub benefiits päritavaks, isalt pojale. Kuninga võim nõrgnes, vasallid tugevnevad, tekib mitmeastmeline vasallisuhe. Vasallid, kes saanud benefiitsi kuningalt ehk kroonivasallid ning vasallid, kes on kroonivasalli alamad. 10. - 13. sajandil klassikaline läänikord = kokkusulanud isiklik (truudus ja teenistus) ja majanduslik (lään). Inglismaale läänikord normannivallutustega. Kes on talupoeg, kes on aadlik sõltus alloodi suurusest ja sellest, millist elu elada ta võimaldas. Vasalliteet kahe inimese vaheline suhe. "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." kui
Koormised, viljakümnis(protsentuaalne andam) või hinnus (määratud suurusega). Vabad sõjateenistus. Kirikukihelkonnad. Linnad: Riia 1201 Albert, Tallinn 1248, Rakvere (1302), Narva (1345), Tartu (1262) Uus-Pärnu (1318), Paide (1291) Vana-Liivimaa: Piiskopkonnad (Riia, Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa). Seisuslik olukord muutub, vasallidel kindlustatum, igast õigused läksid neile üle (nt kohtu) Võitlus võimu üle. Läänimehed ja linnad. Maaisandate võim nõrk, vajasid tuge vasallidelt. Vasallid ühinesid rüütelkondadeks. Hansakaubandusega linnade tähtsus tõusis. Linnadepäev iga-aasta arutati kaubandus küsimusi. Ka maapäevad seisuste kokkusaamine. Maa-aadel ja talurahvas: rahvaa. Kasvas. Enamus olid talupojad. Adratalupojad : maksid andameid ja tegid teokoormisi. Üksjalad adratalupojade pojad, kelle isakodus tööd ei jätku ja on asutanud oma enda talu. Maavabad kohustusi polnud, ainult sõjaväeteenistus. vabatalupojad olid end osadest värkidest lahti ostnud.
sissetulekutest pidid nad endale varustuse muretsema. Oli kolme sorti läänisuhteid: LEPINGULINE (mõlemal poolel on omad kohustused); HIERARHILINE (üks osapool on teisest kõrgem); ISIKULINE (minu vasalli vasall pole minu vasall). Feodaalsuhetes oli kõige kõrgemal kuningas ehk süserään, nende alluvad olid senjöörid ehk suurfeodaalid (hertsog, vürst, krahv, parun), nende alluvuses olid väikefeodaalid (rüütlid) ehk vasallid. 8)Rüütliseisus. Rüütliteks said erinevat päritolu ja sotsiaalse positsiooniga inimesed, kuid peamiselt olid nad madalat päritolu. Osa rüütleid (kel polnud oma lääni) elas oma senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna, kuid osa rändas ringi ning otsis sobivat teenistust. Enamik neist lootis siiski saada endale lõpuks maa ning tänu sellele ka kindla tuluallika. Üha enam hakati tähtsustama rüütliseisust ning tänu sellele hakkasid suurnikud (ka kuningad) eriti
orduametnikud), piiskoppide ja teiste kõrgvaimulike ning Tallinna, Tartu ja Riia linnade esindajate omavahelisi nõupidamisi, millel arutati kogu maad puudutavaid poliitilisi, majandus- ja kirikuelu küsimusi -- hakati järjekindlamalt pidama alates 15. sajandi 20.30. aastatest. Jüriöö ülestõus Taani riigi võimu kahanedes muutus Eestimaa hertsogkonna valitsemine kuningale tülikaks Taani kuningas otsustas oma Eesti valgused Saksa ordule maha müüa Taani vasallid kartsid aga uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist, nad proovisid üleminekut igati takistada, ka eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. 1343 alustasid harjulased jüriööl (23. aprill) relvastatud mässu. Põletati mõisaid ja kirkuid, tapeti sakslaseid, valiti 4 kuningat Edasi asuti piirama Tallinna, kus oli näha, et oma jõududest ei piisa, otsiti abi Rootsilt ja Venemaalt, mõlemad lubasid abi saata.
Riik oli jagunenud paljudeks iseseisvateks üksusteksfeodaalne killustumus. Toetudes linnadele ja kirkule, hakkasid Kapetingid oma valdustes kuningavõimu kehtestama. Murranguline aeg Kapetingide võimu laienemises oli 12.saj. *William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066- W V tungis Prantsusmaalt Inglismaale, purustas lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. W kehtestas feodaalsuhted. Kõik Ing ülikud ka kuninga vasallide vasallid, andsid kuningale truudusvande, mida loeti olulisemaks teistele senjööridele antud truudusvandest. Kuningas oli seega kõigi oma riigi feodaalide otsene ja ülim senjöör. See süsteem hoidis ära Inglismaa feodaalse killustatuse. 15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest
Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist sunniviisiliselt. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu. Need alad olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas
kaubandusega. Jüriöö ülestõus Põhja-Eestis oli juba 1320. aastatel ärevaid meeleolusid, sest Taani võim on nõrk ja kuningas tahab seda ära müüa. Põhipretendendid on Rootsi ja ordu. 1340. aasta paiku oli põhimõtteliselt kokku lepotud, et ordu saab selle endale, aga müügitehingut veel ei toimunud. Samal ajal, nagu teame, oli Harjus hästi palju mõisu ja talureid muudkui ekspluateeriti ja ekspluateeriti. Harju-Viru vasallid olid asjade käiguga muidugi väga rahul, talurid aga otsustasid olusid siiski muuta. Nõnda siis saigi ülestõus teoks, võibolla ka veel seetõttu, et talurid tahtsid Rootsile orienteeruda, mitte ordule, seda näitavad ju nede hilisemad abipalved ning Turu-Viiburi foogti reaalne maaletulek. Võimalik, et foogtidelt paluti abi juba enne ülestõusu otsest puhkemist. 23 aprill 1343 algas, ülestõust nii, et küngastel süüdati märgutuled. Üle Harju
Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2
Peale Rooma allakäiku paranes talurahva õiguslik olukord. Seoses Frangi riigi tõusuga laostunud talupojad andsid end isandate kaitse alla. Talumehest sai maaisanda rentnik ning osteti end vabaks sõjaväekohustuseks. Talumeestega sulasid ühte ka orjad. Talupoegkond allutati 9. saj-ks (rendi- ja teoorjus). Nominaalselt olid inimesed vabad v sunnismaised rentnikud. Sellega kaasnes talupoegkonna sõjaväe asendumine palgasõjaväega. Algselt ei saanud vasallid senjöörilt mingit maavaldust. Lääni v feoodi (benefiits) hakati jagama al Karl Martelli ajast. Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng
Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt (n sõjavangist lunastamisel). Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2
2. Kõrg- ja hiliskeskaeg 2.1 Riigivõim Keskvõim ja feodaalne killustumus Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega. Kohtu mõistmine ja maksude kogumine läksid vasallide kätte. Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes. Nõukogu aitas kuningat kohtu mõistmisel ja rahaasjade korraldamisel. Nõukogu valitses kuninga äraolekul. Kuninga sekretärideks ja kirjutajateks olid vaimulikud. Hiljem hakati nõunikena kasutama ilmaliku haridusi omandanud inimesi- juriste Esinduskogud
valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister Heinrich von Galen (1551-1557) soosis protestantlust 3. Piiskopide enamus kaitses esialgu katoliiklust ja hiljem kindlameelsus vähenes 4. Maapiirkondade vasallid hakkasid aegamisi kujunema katoliikluse pooldajatest protestantideks Riia viimane peapiiskop (1539-1561) Wilhelm von Hohenzollern - Saksa ordu Preisimaa haru viimase kõrgmeistri-uue Preisimaa ilmaliku hertsogkonna valitseja vend ja Poola kuninga nõbu - Oli veendumustelt protestant, aga formaalselt katoliiklane (soovis levitada luteri usku Vana- Liivimaal ja ilmaliku hertsogkonna plaanid koos vennaga Poolale toetudes)
ühiskonnas, poliitikas) sõprus on privaatsfääris, aga seda tugevam vahetusühiskond (majandus), kus inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid, toetub omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser, vaimuliku võimu
tekstiga. See oli esimene teadaolev eestikeelne trükis, mis pole siiski meieni jõudnud, sest kogu tiraa hävitati tollal veel katoliiklust pooldanud Lübecki rae käsul. Usupuhastus oli religioossete loosungite all toimunud revolutsioon, mis, nagu revolutsioonid ikka, tõi palju hea kõrval kaasa piisavalt halba. Pärast usupuhastuse võitu esindasid ülevad ja alamad ühelt poolt ordu ja piiskopid, teiselt linnad ja vasallid erinevaid usutunnistusi. Saksa Ordu kõrgmeister läks luteri usku, kuulutas end Preisi hertsogiks ja sekulariseeris ordu valdused. Liivimaa Ordu jätkas küll tegevust, kuid kaotas ainsa kindla liitlase. Seesmiselt lõhestatud Vana-Liivimaa seisis ihuüksinda silmitsi kasvava idaohuga. Rahvastik kasvas: 1350 Eesti alal u. 100 000 1550 u.300 000 elanikku Suuremad linnad: Tallinn, Tartu-kummaski 7-8 tuh. Elanikku (selleaegsed suurlinnad) Pärnus 1000-1200 el. Maarahvas keskajal 16
See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Taani kuningale ei meeldinud konfliktid ja isepäised vasallid ja ta otsustas Eesti alad suure raha eest maha müüa. Ostjaks võeti Saksa ordu. Samal ajal kui viidi läbi ostu-müügi protsessi, kasutasid harjulased seda ära. Kavandati taastada iseseisvus. See oli ulatuslik ja salajane plaan. Jüripäev 23.aprillil oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. Signaal anti märgutuld süüdates. Kinni peeti algsest plaanist
elas linnuses, käis koos saatjaskonnaga kord aastas määratud päeval talupoegadelt makse kogumas. Neid päevi nimetati vakuseks. Koos sellega peeti ka kohtuistungeid, kuna kohtuvõim kuulus vasallile. Piiskopkond Eesti varane keskaeg oli mitmes mõttes üleminekuperiood, mil maa vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Tekkisid piiskoppidele alluvad haldusüksused ehk piiskopkonnad. Piiskopkondades teostasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Pärast seda kui Saaremaa oli allutatud ja paavstile alluva kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti.
Linnade kaitsemüürid kõikjal eestis halvas oluorras. Ordu enda meeskond oli kokku kuivanud, orduvendi, kes oleksid sinna liigistunud arvestati umbes 200 meest. Tegelesid suures osas adminastriivsete ülesannetega. Seltskond ise oli ka vana. Järgmine jaotus oli teenijad vennad, kes jäid arvuliselt samasse suurusjärku, kes olid jaot erinevate linnuste ja sõjaliste tugipuntkide vahel. Suurt sõjalist jõudu nad endast ei kujutanud. Kaitsemeeskonna moodustasid kohalikud vasallid. Pidid täitma ratsateenistus kohustust. Oli paljuski unarusse jäetud. Vasallkondade üksused olid suhteliselt väikesed ja puudutasid motivatsiooni. Eriliseks väeüksuseks olid palgasõdurid. Ordu ja teiste piiskoppide puhul mängis olulist rolli raha nappus. Kaitsemeeskondi oli moodustatud ja sisse ostetud. Aktiivsemad olid siin isegi olnud linnad, kes kasut palgasõdureid oma linna kaitseks. Maahärradel endil nappis summasid palgasõdurite muretsemiseks ja üleval pidamiseks. Viimane
komtuurile). Ülesandeks: admin.võim, maksude võtmine, kohtuvõim, sotsiaalsete küsimuste lahendamine. Ordukorraldus kollegiaalne, ordumeister võttis otsuseid vastu koos kapiitlitega, viimastel ka seadusandlik funktsioon (sisemääruste tegemine), veel ka sõja ja rahu küsimused, maksud, varustuse eest hoolitsemine ja piiritülide lahendamine. Komtuuride ja foogtide juures lossikapiteel (nõueandja). Ordu ei olnud vasallide esinduskogu, puudus nõukogu ja maapäev. Vasallid: omasid 3 liiki õigusi : 1) võis mõista kohut oma talupoegade üle mõisakohtus ja määrata ihunuhtlust, trahviraha ja võtta orjaks; 2) nõuda makse, neid tõsta või alandada; 3) (suhtes maahärraga) sai oma läänimaad isiklikult kasutada. Linlased: eestlased põhiliselt ainult teenindav personal. Gildid, tsunftid võõramaalased. Vaimulikud: suurem osa eestlased (orvud, kes õppinud Saksamaal). Talupojad: orjad, üksjalad, täis ( ehk adra) talunik, vabatalupojad.
reeglitele, mitte kellelegi isikuliselt, maksud, võimaldab ennustatavust, eeltingimus ratsionaalsele kapitalismile Karimaatiline - lojaalsus liidri erakorralistel isikuomadustel, irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt,
talupojata polnud maal väärtust. Jumala poolt seatud ühiskonnakorralduseks peeti kolmest seisusest koosnevat: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad. Feodaalkord Senjööri ja vasalli suhe. Vasall andis end senjööri kaitse alla, vasallile läänistati feood koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega (tavaliselt pidid teenima 40 päeva sõjaväes). Vasallid pidid senjöörile nõu andma + aitama maksta lunaraha senjööri vangilangemise korral + kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Sageli olid vasallidel väikevasallid ja nemad ei pidanud esimestele senjööridele alluma. Pärusvaldusi riik endale tagasi võtta ei saanud. Rüütliseisus Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast, germaani suurnikest hertsogi tiitel, frangi riigi kuninglikust soost järeltulijad krahvi tiitel)
on Riigi Teataja, mida annab välja Riigikantselei. Ajaloouurimine ei saa hakkama ilma õigusaktideta, sest see tegeleb õigusega reguleeritud ühiskondlike suhete uurimisega. Õiguse ajalugu on nii ajalooline kui ka juriidiline distsipliin.3 Kuni 19. sajandini on esinduskogude dokumendid kogu maailmas säilinud lünklikult, sest varem ei teadvustanud ühiskond nende säilitamise vajadust veel piisavalt. Eestis ulatuvad seisuste esinduste kujunemise alged 13. sajandisse kui Taani kuninga vasallid Harju-Virus käisid koos mees- ehk vasallipäevadel. 14. sajandil loodi ordu eestvõttel seisuste esindajate konföderatsioon ja toimusid üleliivimaalised seisustepäevad, milles 1422. Aastal kasvas välja Liivimaa maapäev. Liivimaa seisustepäeva aktid avaldati esmakordselt Bunge ,,Urkundenbuch´is"., teist korda Riias kolmes köites (1907-1938). Rüütelkondade, kes täitsid aadlikogu siseasjadele lisaks ka omavalitsuse ülesandeid, täiskogu oli maapäev. Maapäevade
Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 )
Ja lisaks venelased ei pidanud täpselt kinni kokkulepetest ja see halvas eestlaste kavandatud ettevõtmisi. 8.VANA LIIVIMAA RIIGID · Riigid: Saare-Lääne piiskopkond- keskus: Haapsalu/Kuressaare, Tartu peapiiskopkond- keskus: Tartu, Kuramaa piiskopkond- keskus: Piltenes, Riia peapiiskopkond-keskus: . · Maa valitsemine: Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Peagi said vasallid õiguse lääni pärandada isalt pojale ning hiljem ka tütardele. 14.sajandil läksid läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle. Läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks, ametkondadeks, mille keskuseks oli ametimõis. · Seisuste esindus: 14. sajandil hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad
Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda. · Harakiri ('kõhu lahtilõikamine') on väga piinarikas moodus enesetapu sooritamiseks. Seppuku oli feodaalses Jaapanis (11921868) suhteliselt laialt levinud, kuuludes
millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida
kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. Rüütelkonnad Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises. Nad valisid oma liikmeskonnast kohalikke kohtunikke ja politseiametnikke ning allutasid endale kiriku. Kubermangud Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) ja neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa ehk Eestimaa kubermangu
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1524 1525 Pildirüüsted Tallinnas ja Tartus 1525 Lüübekis trükitakse ja hävitatakse esimene teadaolev eestikeelne raamat. 1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 28. nov. pacta subiectionis Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika"
1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1. Saadikud saadet ka 1. Eestlased alustasid sakslaste 1. Ülestõusu põhjusteks Viiburi piiskopi juurde tapmist peetakse poliitilisi (4 kuningat)
Valitsemise edukus eeldas valitsemisaparaadi olemasolu. Kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi paljudes küsimustes. Nõu anti kohtumõistmisküsimustes ja finantsasjade korraldamisel. Valitsusaparaati ei moodustanud vastava haridusega spetsialistid, vaid mõjukad ülikud. Sekretärideks olid vaimulik, sest ülikud ei osanud kõik kirjutada. Hakati kaasama juriste, kes ei pruukinud olla aadlikud. Vasallid said aru, et kuninga nõustamine ja abistamine on võimalus mõjutada tema poliitikat. Muutsid nõuandmiskohustuse õiguseks. Kuningas tuli neile vastu, sest ei tahtnud toetust kaotada. Kujunesid välja esinduskogud. Esinduskogus oli erinevalt parlamendist häälte mõjukus seisuslik. Enamusprintsiipi kasutati seisuste siseselt. Esinduse seisus koosnes kahte tüüpi saadikuist. Osade esindusõigus tuli ametikohast või tiitlist. Teistel oli see koht saadud valimisega mõnda orgsatsiooni. 9
Kune need olid rahvusvahelise tasakaaluga. Peale kõigi Vana-Liivimaa poliitiliste jõudude esindajate oli kohal ka ordu kõrgmeister Konrad von Jungigen ja mitmeid ilmalikke ja vaimulikke võimukandjaid. Otsustati, et edaspidi pidi Riia piiskop olema Liivi ordu liiga, ning Liivi ordu ei võinud piiskopkondade ja nend vasalle sundida ordu sõjategevuste osavõtus. Konrad von Jungingeni armukiri - laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid nüüd endast silmapaistvat poliitilist jõudu. XV sajandil vabanes Riia peapiiskop ordu eestoste alt. meespäevad- kogunemised, kus arutati sisemisi küsimusi. Linnapäevad- esindajate koosolekud, kus linnad kooskõlastasid oma huvisi 1421 aastast hakati pidama ana-Liivimaa üldisi maapäevi. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne
Andideks olid piim, liha, veri, vill, veri vahel ka inimesed. *ordud ja kloostrid koos ristiusuga jõudid liivimaale tsistertslased. Eestis rajasid mingad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähedale Kärknasse. Need asusid eraldatud paigas ja olid tugevasti kindlustatud. Kloostrite ümber laiusid põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid, sest ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised kaubaalevid olid juba tunduvalt väiksemad ja tähtsusetumad. Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka Hansa Liitu, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel. Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba 14. sajandil kuulus enamik maast. Eestimaa rüütelkonna eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks 15. Sajandi jooksul, väljaspool Põhja-Eestit olevatel ordu aladel ei kujunenud
62-66. (Põhja-Eesti võimuvahetus, jüripäev, Padise kloostri vallutamine, Paides toimunud läbirääkimised mai 1343, eestlaste kuningate tapmine, Bartholomäus Hoeneke, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn) *Põhja-Eesti võimuvahetus- Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks. Ostu- müügi tehing oli Saksa ordu ja Taani vahel sisuliselt ka juba ära otsustatud. *Jüripäev 23.aprilli, jüripäeva öösel algas ülestõus. Võis olla ka eesmärgiga valitud, et just jüripäeval ülestõus algas, sest jüripäev tähistas kevadiste põlltööde algust ja karja väljalaskmist, oles rahvale tähtsam kalendriaasta algusest uude põllumajandusaastasse
suurema võidu. See tõstis tunduvalt kuninga mainet kogu Saksamaal. Ajas tugevat välispoliitikat, temaga seostatakse ,,Drang nach Osteni" algust. Otto I (Suur) Heinrich I poeg, kelle viimane lasi juba oma eluajal suurfeodaalidel enda järglaseks valida. Taotles kuningavõimu tugevdamist. Otto I oli võimsaim valitseja Saksi kuningasoos (936- 973). Võttis nõuks oma võimu kindlustada, tahtis hertsogid enda külge kinnistada, tehes neist kõikidest oma vasallid. Sellest hoolimata pöördusid nad Otto vastu. Hertsogite ja piiskoppidega ühines ka tema vend, kuid Otto oskas ära kasutada tülisid suurfeodaalide vahel, suutes niiviisi oma vaenlased kas tappa või endale allutada. Piiskopid olid peamised liitlased, annetas kirikule maid, immuniteediõigusi, vabastas piiskopid hertsogile allumisest. Jagas õukonnaametid hertsogite vahel, saavutas nende truuduse. Tahtis endale keisritiitlit, selleks pidi allutama Itaalia.
autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb - On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt
o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks · killustatuse põhjused olid: o vasallid omasid oma valdustes kõrgemat kohtuvõimu, maksukogumise õigust ja oma sõjalist kaaskonda o naturaalmajanduse valitsemine · 13-14 sajandil hakkasid kujunema tsentraliseeritud riigid-tugeva keskvõimuga riigid · keskajariigil puudus kindel territoorium. Sageli ka ühte keelt kõnelev rahvas · Kuna territoorium laienes peale sõdade ka abielu ja pärimuse teel · Riigi ühendas valitsejaisik. Valitsemise edukus sõltus palju valitseja
lindpriiks. Ta läheb maapakku, talle järgneb hulk vasalle. Läheb mauride vastu võitlema, oma nime puhtaks tegema. Ta võidab palki. Ta lepib ära Kastilia kuningaga, kes pakub talle krahvi poegi tema tüdarde kaasadeks. Nad abielluvadki, aga koduteel seovad krahvi pojad Cidi tütred puu külge ja lahkuvad varaga. Cidi vasall pääsatb nad. Cid tahab kättemaksu-krahv peab tasuma vara ja häbi verega.Toimub kahevõitlus.Cidi vasallid tapavad seal krahvi pojad ja Cidi tütred leiavad paremad kaasad. Lõpeb abieluga. 27. Parciwali loo olulised elemendid Eschenbachi raamat u. 1170-1220. Põhiteemaks on Püha Graal. Graal vabastab ja õnnestab inimese. Südame headus on ülim vaimsus. Palju vana kultuuri sisse minevaid motiive. Graal on südametarkuse märk. Sündmus käib Graali(maagiline ese või talisman keldi folklooris) leidmise ümber ja sellest, kuidas Parziwal seda otsib ja lõpuks leiab
Pannoonias asuva vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tšehhi ning 897 Lužica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. TŠEHHI RIIGI ALGUS: 6. Sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tšehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. Sajandis olid Tšehhi kuingad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1212 sai Tšehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 12. saj kuulutati ka Tšehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. POOLA RIIGI ALGUS: 9. Sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I ühendas 10 saj. lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi ja võttis vastu ristiusu. Mieszko I poeg Boleslaw
relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat samniidid sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes sarkofaag kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia satraap Pärsia kuninga asevalitseja allutatud maades senat suursugustest meestest koosnev nõukogu, mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõigile kohustuslikud
esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat samniidid sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes sarkofaag kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia satraap Pärsia kuninga asevalitseja allutatud maades senat suursugustest meestest koosnev nõukogu, mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõigile kohustuslikud
Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhtes inimeste vahel), vahetatakse teenuseid ja tooteid, toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. · Isikulisus: riik põhineb feodaalsetel suhetel, individuaalsetel sidemetel. Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist. · Konglomeraatriigid: õiguslikult ja poliitiliselt on riigi osad erinevate süsteemidega. · Dualism: kehtib vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keskaegne riik oli hierarhiline, universalistlik, kehtis paavstivõim. Varauusajal tugevnes keskvõim, riikluse olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus". 2
esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna- Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat samniidid sõjakas latiinide sugulasrahvas Apenniini mägedes sarkofaag kirst, millesse asetati palsameeritud surnukeha e muumia satraap Pärsia kuninga asevalitseja allutatud maades senat suursugustest meestest koosnev nõukogu, mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõigile kohustuslikud
Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia). Linna võimuorganiks raad. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Ka kodanikkond osales linnaelus. Hansapäevadel kooskõlastati linnade vahelist tegevust. Läänistus tähend valitseja võimu deleg-st läänimehele (koormised, korrakaitseül). Terr- teks rüütlikorporatsioonideks koond vasallid lahend küsimusi meespäevadel. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul – linnapäevadel. Al 1421. Valgas ja Volmaris maapäevad. Küla oli keskajal maksuringkong, mille raames nõuti andameid ja kohustusi. EE III kuningriigi koosseisus (1561-1645) Poola aeg Lõuna-Eestis: toimus Liivi halduse korrastamine. Maa jagati presidentkondadeks. Väiksemad haldusüksused olid ökonoomiad ja staarostkonnad. Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598
16.sajandi vältel said talupoegadest valdavalt pärisorjad. Mõisate arv kasvas tohutult 15.sajandi-16.sajandi algul. (Võla kuulumine majapidamisele, pärandus edasi) - ,,Linnaõhk teeb vabaks" (1424. Maapäeva põhimõte, et võlakoorma eest põgenenud talupoeg tuleb tagasi toimetada) - Põliselanike seas püsis 18.sajandini väike vabade talupoegade kiht, kes pidas oma maad juriidiliselt samadel alustel nagu saksa vasallid. Reformatsioon ja Liivimaa lagunemine - Paavstivõimu kommete vastu suunatud protestantliku reformatsiooni algatas 1517.aastal Saksimaal MARTIN LUTHER ja see levis kiiresti ka Liivimaa linnadesse. Riia, Tallina ja teiste Liivimaa linnade saksa pürjelid elasid samas kultuuriruumis Põhja-Saksamaa linnadega, kus pooldati Lutheri reforme. 1524.aastaks võitis reformatsioon Liivimaa suuremates linnades. Riia kodanikud kasutasid ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
