Seega kokkuvõtvalt valitses Muistse vabadussõja ajal Eesti ala neli osapoolt, kõik neil ühine eesmärk- kaubanduslikke alade hõivamine. Liivimaa oli nüüd killustunud mitmeks riigiks. Neist suurim ja tugevaim oli Saksa ordu. Vana-Liivimaal tehti palju ümberkorraldusi: vasallide õiguslik seisund muutus üha kindlamaks, eriti harju-Virus. Läänid kujunesid sisuliselt vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas aga maaisanda võimutäiust. Üldiselt kaldusid vasallid siiski rohkem ordu kui piiskoppide poole. Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul- linnapäevadel. Fakt on, et alates 1420. a hakati Vana-Liivimaal üldisi maapäevi pidama, mis toimusid enam-vähem igal aastal. Neil arutati ja otsustati poliitilisi küsimusi, määrati makse ning astuti samme talurahva pagemise vastu. Fakt on, et ülemereprovintside haldamine oli tülikas. 1346. a müüs Taani oma valdused Saksa Ordule
Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsaimaks kaubateeks. Tegeldi jätkuvalt vahetuskaubandusega. Kauba vahetus oli vägagi tulus, seda tõendavad maasse peidetud hõbemündid. Kaubandusse lisandus ka Hansa Liit, kuhu kuulus Eesti linnadest: Tallinn, Uus- Pärnu, Viljandi ja Tartu. Pärast vabadusvõitlust hakkas kujunema suurem kihistumine ning koormiste erinevus. Suurem osa olid talupojad, kes pidid maksma ülikutele andamit. Väike osa kohalikke olid vasallid ja osad saksastusid. Need, kes olid talupojaseisuses olid esialgu isiklikult vabad. Tasuti ka viljakümnist ja kirikule makse. Talurahval oli jätkuvalt olulisel kohal põllumajandus, oli kolmeväljasüsteem, adramaad ja maaharimine. Peamiseks uuenduseks oli vesiveskite teke. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, kus metsa arvelt hariti uusi põllumaid. Lahutamatuks osaks jäi siiski karjakasvatus. Ristiusustamine, kus muinas usuks põimus katoliku usuga. Suhted Liivimaa riikide vahel olid
1238. aasta Stensby lepinguga sai küll Taani Eestimaa tagasi, kuid selle ajaga oli selle valitsev kiht jõudnud juba saksastuda ja Taanil tuli olukorraga leppida. ,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest. Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide
Kuressaare ja Valga olid samuti linnalised asulad, kuid said linnaõigused alles keskaja järel, vastavalt 1563. ja 1584. aastal. Teised kaubaalevid olid juba tunduvalt väiksemad ja tähtsusetumad. Eesti ala üheksast keskaegsest linnast seitse kuulusid ka Hansa Liitu, Narva ei saanud selle liikmeks Tallinna vastuseisu tõttu ja Vana-Pärnu ilmselt tänu Uus-Pärnu soodsamale positsioonile kaubateel. Oluliseks võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba 14. sajandil kuulus enamik maast. Eestimaa rüütelkonna eelkäijaks olevat Harju-Viru vasallide korporatsiooni ehk rüütelkonda kui vasallide omavalitsuslikku organit on mainitud juba 1284. aastal, see võib tagasi ulatuda aga ka 1253. aastasse või veelgi kaugemale. Saare-Lääne ja Tartu piiskopkondades muutusid vasallid oluliseks poliitiliseks teguriks 15. sajandi jooksul, väljaspool Põhja-
· Tartu piiskopkond. · Saare-Lääne piiskopkond. · Kuramaa piiskopkond. · Riia peapiiskopkond. · Liivi orduriik. 2. Maaisandad ja läänimehed a. Maaisanda domeen kogu talupoegade poolt haritav maa: · Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud. b. Läänivaldused vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad: · Esialgu mitte pärandatavad, hiljem kujunesid vasallide pärusvaldusteks. · Läänide haldamiseks rajasid vasallid eramõisaid. · Vähenes maaisanda võimutäius, vasallid said enda kätte kohtupidamise jm funktsioonid. c. Rohkem läänistasid maid Taani kuningas ja piiskopid, ordul olid sõjamehed omast käest võtta 3. Maaisandate omavahelised suhted a. Ordu ja piiskoppide võimuvõitlus kui Liivimaa sisepoliitika põhitunnus: · Piiskopid pidasid ordumeistrit endale alluvaks läänisõltlaseks, millest ordu kuuldagi ei tahtnud.
pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga. · 1503 - Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana
Itaalia kaubalinnade kaugkaubandus tegi neist tugevad konkurendid 11.sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele. Itaalia kaubalinnadesse koondus väga palju kapitali ning see võimaldas ka laenamist. Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks
Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Järelikult ei tohtind suurfeodaal maadlet ise mehi sõjaväkke värvata, vaid nõudis vasallilt teatud hulga meeste väljapanekut. Järelikult suurfeodaalid olid inimesed kellele allusid kõik vasallid, ja vasallidele talupojad. Feodaalne hierarhia, see on feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Kõige üleval oli valitseja ja kõige alumisel olid rüütlid. Selline võimupüramiid oli selline et, ülemine oli kuningas(valitseja), Talle järgnesid suurfeodaalid mis jagunesid veel omakorda kaheks, hertsogid ja krahvid. Suurfeodaalidest allapoole jäi keskmised feodaalid ehk parunid. Ning madalaimale astmele jäid siis väikefeodaalid ehk rüütlid
Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning lahendati omavahelisi tülisid. Ka linna moodustasid Hansa huvide eest võitlemiseks ühisrinde ja hakkasid korraldama linnadepäevi, kus arutati peamiselt kaubandusega seotud küsimusi. 5
keskustesse 3. Suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse 4. Tuumiku moodustasid saksa käsitöölised ja kaupmehed, võisid ka olla mõned jõukamad eestlased 5. Maa kindlustamiseks rajati linnuseid 6. Suurimad linnad Jüriöö ülestõus: 1. Tekkis, kuna Taani kuningas otsustas Eesti valdused maha müüa, kuna nende võimsuse vähenedes muutus nende alade pidamine tülikaks ja vähetasuvaks 2. Taani vasallid kartsid õiguste vähenemist, vabaduste piiramist ning proovisid otsust takistada 3. Eestlased proovisid oma olukorda parandada 4. Jüriööl 23.aprill 1343 alustati relvastatud vastuhakku, tapeti sakslaseid, põletati mõisad ja kirikuid 5. Eestlased valisid enda seast neli kuningat 6. Kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole 7. Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, kus aga tekkis
Tornlinnused Torni tüüpi linnuseid esines Eestis XIV sajandil üsna arvukalt. Neid ehitati maa- ning veeteede julgestamiseks ja samuti paikadesse, kuhu ei olnud vaja arvuka meeskonnaga suuri linnuseid. Väiksemaid tornlinnuseid ehitasid vasallid, kes hakkasid XIV sajandi teisel poolel linnadest ja kindlustatud keskustest oma läänimaale kolima. Alistatud talupoegade ülestõusude tõttu olid feodaalid sunnitud rajama kaitseehitisi, mis tornlinnuste näol olid küllaldaseks toeks väiksemate kallaletungide korral. Eriti hoogustus tornlinnuste püstitamine pärast Jüriöö ülestõusu 1343. aastal, mil hävitati hulk mõisaid Põhja-Eestis. Seetõttu on tornlinnused levinud eelkõige Põhja- ja Lääne-Eestis
Weissenstein Paide. Wesenberg Rakvere. 13.Põhjused: Talupoegade õiguste vähenemine ja kohustuste suurenemine. Taani kuningas tahtis alasid sakslatele ära müüa. Ülestõus toimus: Harjumaa, Läänemaa ja Saaremaa. Saksa ordu positsioon muutus väga tugevaks, sest ostis ära Eesti alad. Paide siin toimus kuningate tapmine. Padise Klooster, mille eestlased ära vallutasid. Maasilinn Eestlasi sunniti ehitama seda ordu linnust sakslastele. 14. Esindatud seisused: Vaimulikud, vasallid, linnavalitsus, ordu meister. Arutati: Kaubandus, väline majanduspoliitika, omavaheliste tülide lahendamist. Ei toiminud Liivimaad ühendavad institutsiooni, sest osapooltel olid erinevad huvid. 15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg
peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad.
tähtsustega jahipidamine, metsamesindus, kaubavahetus. 10. sajandist on siin kasvatatud ptra, nisu, kaera, rukist, hernest, põlduba, naerist, lina. MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 Max 15 000 võitlusvõimelist meest. KESKAEG Vallutussõjaga toodi poliitiline ja ühiskondlik kord. Selleks ajaks polnud meil välja arenenud kiriku ja kuningavõimu alluvuses olevat haritlaskonda. Vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale, kuigi vasallid olid valdavas osas sakslased. Osa Eestit kuulus Mõõgavendade (ja seejärel Liivimaa) ordule. 2 piiskopkonda: Saare-Lääne ja Tartu ning Tallinna linn. Piiskopkondades toetasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Keskendatud valitsusvõimu esindas selgesti ordu, kellel oli linnustes pidev rüütelvendadest ja nende abivägedest koosnev sõjavägi ning kelle ala valitsesid komtuurid ja foogtid.
- kõik välilahingud kaotati (N: Härgmäe lahing 1560) 2) Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni: - 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale - 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) - 1561 alistusid Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks Rootsi kuningale - 1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks 3) Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561) 4) Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv vasallriik- Liivimaa kuningriik:
· Eestlased loobusid iseseisvumise mõttest. Vana-Liivimaa valitsemine Koosnes: · Tartu piiskopkond. Pealinn Tartu. Valitseja Tartu piiskop. · Saksa ordu Liivi haru valdus. Pealinn Võnnu. Valitseja ordumeister. · Saare-Lääne piiskopkond. Pealinn Haapsalu. Valitseja Saare-Lääne piiskop. · Riia peapiiskopkond Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks. Nad muutusid järjest sõltumatumaks. Algul oli senjööril vaja, et vasallid käiksid sõdimas, aga see muutus. Läänid muutusid pärandatavaks. Pärandada sai isegi tütardele. Kohtuvõim talupoegade üle läks vasallide kätte. Vasall ei pidanud sõdima minema, vaid võis senjööri toetada ka muul moel. Näiteks rahaliselt vmi. Nimetus vasall järk-järgult kadus. Selle asemel hakati rääkima rüütlitest ja junkuritest kui omaette seisusest. Liivimaal tekkis võimuvõitlus Saksa ordu ja piiskoppide vahel, kuna 13.saj alguses jäi
19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile), osad Ida-Eesti alad, Ugandi- Tartu piiskopkond, Lääne-Eesti- Saare-Lääne piiskopkond 3. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeenideks. Maaisanda katsid maaisandate domeenide tuludega riigi valitsemise kulud. Vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad- läänivaldused. 14. saj hakkasid maaisandate kõrval Liivimaa elus üha suuremat rolli mängima läänimehed ja linnad. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420. a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi.
kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. majordoomus - kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid. vasall e. läänimees e. feodaal sai senjöörilt maad vastutasuks sõjaliste või muude teenete eest. senjöör isand, kes andis vasallile maad ning kellest olid madalama astme vasallid sõltuvuses. lään ja läänimees lään on läänistatud maa ehk maa, mis on antud kasutamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Läänimees on maa saaja. feood ja feodaal feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad. sunnismaisus olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust
maailma koolitatud noori mehi, kes oskasid ennast kaitsta ja olid valmis ka teiste eest seisma. Rüütlid pidid lähtuma seadustest, mis nõudis, et nad oleksid heldekäelised ja vahvad. Tänu sellele aitasid rüütlid kaaskodanikke, parandades sellega ühiskondlikku arengut. Seiklushimulised feodaalid sõdisid tihti üksteise vastu. Selleks ajendas neid saamahimu ja lihtsalt seikluste otsimine. See kõik aga nõrgendas kuninga võimu ja poliitilist stabiilsust riigis. Paljud vasallid andsid, aga truudusevande mitmele senjöörile eksides reeglite vastu ja selle olukorra parandamiseks tunnistati üks senjöör teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks. Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil
Järvamaa andis kuningas tagasi ordule, tingimusega, et sinna ei rajata linnuseid. Talupoegade õiguslik seisund: esialgu tunnistati isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. Koormised: viljakümnis(%) või hindus(kindla suurusega), väiksemad erimaksud kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks. Sõjateenistus(vabade meeste õigus ja kohustus). 15. sajandi II poolest sunnismaisus, suurenesid maksud, 1507 kaotati relvakandmise õigus, Liivimaal pärisorjus. Läänikord: vasallid rajasid sõjateenistuste eest jagatud valdustele eramõisad, kus nad haarasid võimu ning kindlustasid enda õigusliku seisundi muutes pärandamisõigust. Linnade teke:. Riia 1201(Albert), Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu Viljandi,Uus- Pärnu, Paide, Vana-Pärnu, Haapsalu. Kirikukihelkond: igasse kihelkonda ehitati kirik, kuhu seati ametisse preestrid(jumalateenistused, sakramentide jagamine, rahva kristlikus vaimus õpetamine ja juhatamine).
kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2 näidet)? Keskaegse sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osad rüütlid pärinesid vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest.( Germaani väepealike järglased kandsid
Liivimaa Ordu Liivimaa Ordu (eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (lad Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsks Dutscher orden to Lyffland), Saksa Ordu Liivimaa haru, katoliku rüütliordu Liivimaal 12371562; tekkis, kui Saksa Orduga liitus Mõõgavendade Ordu. Põhiülesanne oli esialgu Liivimaa alistamine ja ristiusustamine, hiljem Liivimaa sõjaline kaitse ning põlisrahvaste alluvuses hoidmine. Allus esialgu Saksa Ordu kõrgmeistrile, saavutas pärast Saksa Ordu nõrgenemist 1459 tegeliku sõltumatuse, täielikult iseseisvus 1525 (pärast Saksa Ordu Preisimaa valduste sekulariseerimist). Tähtsaim isik Liivimaa ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile, kes resideeris esialgu Akkos, aastatel 12911309 Veneetsias, 13091457 Marienburgis, seejärel kuni 1525. aastani Königsbergis, hiljem (Saksa meister Saksa ordu administraatorina) Mergentheimis. Li...
Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16. saj kestel otsis Venemaa põhjust rünnakuks (nt: Tartu maks) Sõda puhkes tsaar Ivan Julma ajal, kelle eesmärgiks oli Venemaa piiride laiendamine mereni 1558 vene väed Tartusse ning vallutasid selle Ordu sai mitmes lahingus lüüa (1562 Saksa ordu likvideeriti) Liivimaa valitsejad otsisid tugevaid liitlasi [Tallinna linn ja Harju-Viru vasallid andsid end rootsi kuningavõimu alla; Riia linn, Riia peapiiskop, Tartu piiskop ja Liiviordu andsid end Poola kuningavõimu alla; Saare- Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale] Aastatel 1570 tekkis Venemaal võimalus vallutada kogu Eesti ning venelased otsisid kohalikke liitlasi Ivan IV vasalliks sai Taani kuninga vend; moodustati Liivimaa kuningriik keskusega Põltsamaa Rootsi ründas põhjast ja Poola lõunast ning vene väed hakkasid taganema
Feodaaltsivilisatsioon Regina Kaasik 10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande...
üleminek kaheväljasüsteemile), mis koondusid kihelkondadeks muinasaja lõpul: ühiskondlik kihistumine; rehielamud; talgud; kogukonnast lahku löönud talud- mõisad; kolmeväljasüsteem; muinasusund Sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg, demograafiline areng eestlaste olukord hakkas halvenema pärast muistset vabadusvõitlust. Pärast Jüriöö ülestõusu: halvenes eestlaste õiguslik seisund – vasallid asusid elama mõisatesse – kujunes välja teoorjus - talurahvas säilitas sisemise diferentseerituse: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad Rootsi aja alguses: Eesti oli sõdadest kurnatud – rahvaarv ca 100 000, 17. sajandi lõpuks 400 000 (rahuaeg+ migratsioon) Rootsi ajal – suurenes teoorjus, 1671.a vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus (Karl IX parandas talupoegade olukorda), samas Gustav II Adolf reformis kohtukorraldust: talupoegadele jäi alles õigus
Ühtset riiki ei tekkinud Vana-Liivimaa kaitsevõime välisohu vastu nõrgenes Välisriigid: Poola, Leedu, Rootsi, Vene 15. sajandi lõpp- 16. saj. Algus 16. Maapäev kujunemine 14.-15. sajand Ehk otsustusnõukogu Vana-Liivimaa seisuste esinduskogud said kokku Ordu, piiskopid, vasallid, linnad Toimus Valgas või Valmieras Arutati probleeme, kaubandust Ei olnud poliitiline esindusorgan! Puudus täitevvorm Otsused ei olnud kohustuslikud ellu viima 17. Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused
läänemaast Modena Wilhelmi poolt). 1227 Tallinna linnus oli sunnitud kapituleeruma. 1233. verine lahing lossiplatsil. 1238- Stensby leping. Taani ja ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos viru-ja harjumaaga. Ordule jäi järvamaa. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. Kõige kiiremini tekkisid püsivad mõisad Harju-Virus. Taani hindamisraamat seal olid kirjas mõisad ja vasallid. 1343. oli Harju-Virus kokku 23 mõisat, neist 21 harjus. Tartu piiskopkonnas Kärknas ja Padisel väljaspool linnu ja külasid asuvad kloostrid. Vana-Liivimaa suhted naabritega. Põhivaenlasteks olid Novgoradi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1260 lõi leedu ordu väed puruks ja see mõjus ergutavalt ka teistele balti riikidele. Sellepärast tahtis ordu väga leedut alistada. 1242 Jäälahing Peipsi järvel. Milles ordu väed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist
1560 sügis - talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. Käidi Johan III jutul teatamaks eestlaste toetusest rootsi võimule. Ebaõnnestunud läbirääkimised tallinna raega relvastuse hankimiseks. Oktoobri keskpaigas piirasid talupoegade salgad Koluvere linnust, mille käigus nad hävitati. Nende seast valitud kuningas hukati. Sõjategevuse jätkudes, taotleti Rootsi abi. 1561 juuni - Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn annavad Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinna saabusid Rootsi väed. Seni ordule kuulunud Tallinna üleminek rootslaste kätte sundis Poolat nõudma Saksa ordu täielikku alistumist. 28.nov 1561 Sõlnmitakse Vilniuses leping, millegi nii ordu kui ka piiskopkond viimase veel iseseisva
Vasallidel oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Lisaks nendele õigustele ja kohustustele oodati vasallilt lunaraha maksmist kui senjöör on vangistusse langenud ning kingitusi senjööri vanema tütre abiellumisel. Läänikord ehk feodalism oli ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ning seda harisid neist sõltuvad talupojad. Senjöör oli suurfeodaal, kellest sõltusid feodaalses hierarhias madalamal olevad feodaalid ehk vasallid. Senjöörid olid maaomanikud, ning nende valduses oli nii poliitilinevõim, kohtuvõim kui ka haldusvõim. Vasall ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lään maavaldus mille senjöör andis vasallile kasutada tasuks sõjaliste teenuste eest. Kõrgkeskaja alguseks peetakse 11. Sajandit ja lõpuks 15. Sajandit. Sellel ajajärgul toimusid suured sotsiaalsed ja poliitilised muutused. Tänu rahvaarvu ja
Ajalugu 188-245 lk 1. Euroopa valitsejad hakkasid eelistama vasallidest koosnevale sõjaväele palgaväge. Vasallide kokkukogumine nõudis palju aega ja nad polnud ustavad. Paljud vasallid tahtsid sõjaväekohustuse asendada rahalise maksuga. Euroopas oli küllalt vaeseid rüütleid, kes olid valmis palgasõduritena teenistusse astuma. Feodaalsuhted kaotasid senise tähtsuse. *Kuninga võim tugevnes mitmel maal ja kohalik vaimulikkond hakkas üha enam tunnistama valitseja autoriteeti ka kirikuasjades. Paavstid resideerisid pikalt Roomast eemal Lõuna-Prantsusmaal Avignonis, paavstide elulaad muutus enneolematult luksuslikuks. 2
olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus, kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. Eestlased näitasid ülestõusu kestel üles ka poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti
o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes. Kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kohustusi tuli kanda ainult sellele, kellele oldi truudust vandunud. Tänu sellele oli maa äärmiselt killustunud. Maatükk, mis oli vasallile kasutamiseks antud koos seal olevate talupoegadega nimetati lääniks.
ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. o Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameeste teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama. Seda poliitikat jätkasid ka Karl Suur ja tema järglased, vasallidest said kohalikud asevalitsejad. o Kuningate võim vasallide üle järkjärgult vähenes. Ajapikku said vasallid läänid oma pärisvalduseks, pärandades neid perekonnas edasi pärusvaldused. Hiljem arvatakse Frangi riigi lagunemise üheks põhjuseks feodaalseisuste kaootilist arengut. o Vasalli kohustused senjööri ees: senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma 40 päeva aastas pidi omal kulul senjööri sõjaväes teenima anda senjöörile nõu ja tegema kingitusi truudusevanne
kuningas Sigismund II August võttis ordu alad oma kaitse alla. · Septembris müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused koos Kuramaa piiskopkonnaga Taanile kuningas Frederik II andis need alad valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse. · Vilniuse leping Poola ja Saksa ordu vahel ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla. · Moodustati: 1) Kuramaa hertsogiriik (Väina/Daugava jõest lõuna pool) 2) Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool).
Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes laias laastus “sakslasteks” ja “mittesakslasteks”. Linnused: Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus. Enamasti rajati muinaslinnuste kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli kohustus kindlustada linnus kõige vajalikud (toiy, loomatoit, kangad, nahk), neil olid ka ette nähtud koormised. Linnustes elamise plussid ja miinud + elanikud olid hästi kiatstud +hästi varustatud +võeti vastu külalisi +talupojad leidsid tööd -rõskus ja niiskus -ruumid olid pimedad -raske oli jääda anonüümseks
Vana hea Rootsi aeg? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldavad. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mis algas selle tõttu et rootslased ei olnud rahul oma valdustega. Liivi sõja lõppedes jäid Eestimaa ning Põhja-Läti Rootsi võimu alla. Põhja-Eesti vasallid alistusid 1651. aastal Rootsile, 1629. aastal loovutas Poola Rootsile Altmarki vaherahuga Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti. 1645. aastal loovutas Taani Rootsile Brömsebro rahuga Saaremaa ja Muhumaa.. Rootsi aeg järgnes pikale sõdade perioodile, mis kestis 70 aastat. Eestist oli üle käinud nii Taani kui ka Poola võim. 1558-1629 oli Eesti ala laostatud, eestlaste elu tegid raskeks katk ja nälg. Rootsi aeg on üleminek keskajast uusaega
õigekssaamist. Reformatsioon Eestis 1523 Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu. 1524. aastal toimusid nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas pildirüüsted, mille käigus rahvahulgad hävitasid katoliiklikke pühapilte ja avaldasid toetust usupuhastusele. 1525. aastaks läksid enamik Eesti linnu selgelt üle uue usu toetajate leeri. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud, kuid üldiselt jäid vasallid siiski vanale usule truuks. Kokkuvõtte Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi lossikirikusse. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja. Keiser
Orduliikmed jagati kolmeks: Rüütelvennad Preestervennad Seersantvennad ehk hallmantlid. Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega. Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud sõjapidamine asendus vallutatud maade valitsemisega. Liikmete määramine ordusse Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu. Orduvendade järelkasvu eest hoolitsesid Saksamaal asuvad komtuurkonnad. 15.-16. Sajandil saavutasid Liivimaa ordurüütlite hulgas ülekaalu Vestfaalis sündinud mehed
Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan IV-le 2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningate ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumisleping Poolale > keskaeg on läbi, sest Liivimaad netu 4) Põhjamaade 7- aastane sõda: 1563 – 1570 1563 Rootsi tallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577
Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Poolale kuulsid Ordu ja Riia peapiiskopkonna alad. Rootsile Tallinn ja lähim ümbruskond. Narvast Viljandini Venemaa käes Saare-Lääne piiskopkond Taani käes Liivi sõja lõpp: 1578
sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse? Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. 1248 18.Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343, sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piiramaTallinna. 19.Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister, Kroonika kirjutaja 20.Kellelt abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt. Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada.
Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Venemaal nii riigiametnike, sõjaväelaste kui ka teadlaste rolli.
aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena*kutsuti mustadeks vendadeks*panid suurt rõhku haridusele*kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud 8.Kuna paavst Gregorius VII (10731085) ja keiser Heinrich IV(10561106) nõudsid mõlemad endale õigust määrata piiskoppe ametisse.Tekkis tüli.keisri arvates olid nad vasallid aga paavsti arust vaimulikd.Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule,vabastades nad truuduse vandest keisri vastu.Seetõttu pidi keiser paavstilt 1077a Canossas andeks paluma, jätkates paavsti vastast võitlust 9.Inglismaa ja Prantsusmaa olid 2 tugeva võimuga riiki. 10.Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega.
linn saaks täiendust elanikkonnale 5)tekkisid ka põllumajanduslikesse piirkondadesse(Flandria, Pariis) c)mentaliteet 1)levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada 2)rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu 3)toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel 4)vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi 5)taheti oma rikkust ja mõjukust näidataINGLIS. JA PRANT. a)inglis. 1)William: *kehtestas feodaalsuhted *kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma 2)Henry II: *pani aluse Plantageneti dünastiale *korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu *kujunes uus tavaõigus b)Prantsus. 1)Philippe II Auguste: *kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks *murdis oma vastaste võimu *koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke 2)Louis IX Püha: *tugevdas avalikku korda *loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament) *keelustas feodaaltülid, duellid
Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talurahva pagemise vastu 6.Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Von Dreileben? - Surus maha Jüriöö ülestõusu. Oli sellel ajal ordumeister. Meelitas kuningaid ühte kohta, et nad ära tappa. Otsusekindel, tegutses kiiresti. Sõdis venemaaga, saksamaa tuli abiks, rootslastega neutraalsed suhted. Sakslaste arust oli tubli mees, enesekindel. Eestlaste arust oli julm. Mõisted. Kuivõrd suutis maapäev oma ülesanded täita? - MEESTEPÄEV- ordu, vasallide, piiskopkonnad tulevad kokku; LINNADEPÄEV- linnade esindajate koosolek; MAAPÄEV- 1422. osalesid: vasallid, piiskoppide esindajad, ordu esindajad, linnade esindajad. Ordumeister- ordu kõrge ametnik; 1435-st Valgas maapäevad regulaarsed. Otsused pidid olema üksmeelsed. Kokkuleppeöe tavaliselt ei jõutud. Jõuti üksmeelele venema sõjakäigu suhtes ja mida teha talupoegadega. Arutati: tülid, kohalikud probleemid, välispoliitika Danzigi lepingu ajalooline taust ja tähtsus. - Saksa ordu kõrgmeister K.V Jungingner 1) piiskop on ordu liige, aga sõjakäikudel ei
Vana-Liivimaa feodaalriigid 13.-14. sajandil. Eesti ja Läti alal tekkis mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus omaette Eestimaa hertsogkonnana Taanile. Suurem osa Eestist oli jagatud Liivimaa Ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Oli ka Tallinna piiskop, kel polnud aga ilmalikku võimu. Läti ala oli jagatud ordu, Riia peapiiskopkonna, Kuramaa piiskopkonna ja Riia linna vahel. Ordualad olid jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks. Ordu ja piiskopid olid Saksa-Rooma keisri vasallid, kuid Vana-Liivimaa ei kuulunud Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Vormiliselt oli tähtsaimaks kohalikuks võimumeheks Riia peapiiskop, ent ordu ei soovinud sellega leppida. Sellegi tüli taustaks oli esialgu paavsti- ja keisrivõimu vastuolu. Maa kindlama alistamise ja välispoliitilise olukorra stabiliseerumise järel puhkes Vana- Liivimaal 1297. aastal esimene kodusõda. Hiljem peeti neid korduvalt, kusjuures võitlevad pooled kaasasid neisse ka naaberriike, isegi paganlikke leedulasi
2) Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni: · 1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale · 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele) · 1561 alistusid Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks Rootsi kuningale · 1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks 1) Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561) 2) Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv vasallriik- Liivimaa kuningriik:
siis olid teised piirkonnad eemal ja ei saanud kiiresti appi tulla, kohale jõudmine võttis aega ja selle ajaga oli suudetud juba kahju teha. Puudus ühtne kontroll kõikide alade üle. Sõjaliselt oli palju raskem kaitsta ühte ala. 3. Liber Census Daniae-s on kirjas preestrite märkmed vasallide kohta, nende rahvus , nimed ja muud andmed , tuli välja et Põhja- Eesti vasallid moodustasid 4% kõikidest vasallidest seal, nad võisid arvatavasti pärineda vallutuseelsetest aegadest ülikkonna seast. Ülejäänud vasallid olid ainult sakslased või taanlased. Lõuna-Eestis olid ainult sakslased. Lõuna-Eestis kinnistati rohkem võõrvõimu. (Taani hindamise raamat) 4. Sest aina võeti vastu uusi ja uusi otsuseid, mis pidid takistama talupoegade pagemist ja pidi tagama pagenute väljaandmise. Talupoegi hakati ka müüma ja vahetama nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
