sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1.kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2.määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3.legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4.keelas ära linnadevahelised liidud. Sigismund - Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser., ungari kuningas(valitses ungari kuningatest kõige pikema aega). Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda,
1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli: 1. Lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused, nende täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. 2. Hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgem. 3. Isikuline kehtis põhimõte "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningale allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid ja rüütlid. Läänipüramiid: 1. Kuningas 2
Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Isalndi kuninganna Brünhildi, kes on sõni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitlebise Brünhildiga. Tasuks saab ta Krimhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Krimhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvunud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb ta riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ja tapab ta reetlikult. 5) ,,Lugu Igori sõjaretkedest" (12.saj., anonüümne, Vene eepos) Räägib noore valitseja Igori sõjaretkest polovetside vastu, kaotusest ning põgenemisest. Tundmatu autor hindab küll Igori vaprust, kuid samas mõistab hukka tema muutliku meelt
Kõik eluks vajalik toodetakse ühe feodaali valduse piires, va raud ja sool Kaupade ost ja müüd peaaegu puudub Sidemed riigi eri piirkondade vahel nõrgad Raha käibel vähe Parlament- tsentraliseeritud monarhia- senjöör e isand, maaomanik, kes jagas lääne feood e lään- maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest,hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta vasall e läänimees e feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest pärisori oli Feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus Isand võis teda osta, müüa, vahetada Isand omab tema üle kohtuvõimu Omab majapidamist Õigus luua perekond kirik- Kristliku koguduse pühakoda või siis kristlike koguduste üldnimetus klooster- on kiriku, söögisaali raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda, Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Sisepoliitikat iseloomustasid 4 seisuse (piiskopid, ordu, vasallid, linnad) pinged ja kodusõjadki. Vasalkond oli tekkelt erisugune. Taani kuninga ja piiskoppide vasallid koondusid rüütelkondadesse (Taani vasallid võib-olla enne 1250. aastat). 14.15. sajandil samastus vasall rüütliga, 15. sajandi lõpul hakati nimetama rüütlit aadlimeheks. Vasalkonnad ilmutasid tihti poliitilist iseseisvust, nad saavutasid läänide pärimisõiguse laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15. sajandi keskel, Saare-Lääne piiskopkonnas u 1524). Liivimaa Ordu kui sõjaliselt tugevaim taotles hegemooniat ning ei respekteerinud Riia peapiiskoppi. 1297 1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus
kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis päranda Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. b)ketserid *Ketseriks ehk hereetikuks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). *Sõna pärineb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest. Seda sõna kasutatakse eesti keeles nii katoliku kiriku, õigeusu kiriku kui ka protestantlike kirikute seisukohast.Katoliku kirik on ketserite suhtes rakendanud inkvisitsiooni, mille eesmärk on neid veenda ja vajadusel karistada.Ülekantud
Pideva heade maneeride kasvatamise, parandamise ja kujundasmisega suudab inimene lõpuks koondada kogu oma keha ja kõik oma mõtted sisemise harmoonia reeglitesse. Vaim valitseb alati keha. Kõige lihtsama asja võib muuta kunstiks, nagu see on juhtunud teejoomisega. Samuraide perekondade emad keelitasid oma poegi peremeestele ustavaks jääma, olles nõus poegadest vajaduse korral jäädavalt loobuma. Ustavus ei tähendanud aga orjalikku allumist igale peremehe kapriisile. Vastupidi, vasall pidi kogu oma võimaluste jõuga, oma mõistuse ja kõneoskusega püüdma teelt eksinud peremehe õigele teele tagasi juhtida. Sagedane teema on samurai ees olev raske otsus, kas jääda ustavaks isale või peremehele. Traditsioon peab õigeks viimast võimalust. Rituaalne enesetapp seppuku oli üks kindel mõiste samurai kasvatuses. See oli üks osa samurai maailmavaatest, selle sooritamine auasi ning märk lõpuni ustavaks jäämist kindlatele printsiipidele
katoliku kiriku varad rae varadeks. Kirkutes ei jutustatud enam katoliku vaimus vaid luterlikus vaimus. Linnades toetas luterlust RAAD: käsitöölised ja kaupmehed. Toimu ka kirkute rüüste Tallinnas ja Tartus. Rüüstajateks oli linnarahvas, sest neile ei meeldinud, et kirikuisa on nii rikas. Läänimehed toetasid PIISKOPPE, sest kardeti TALURAHVA väljaastumisi (ebavõrdsus võiks ju neis pahameelt tekitada). Tegelikkuses 1530.aastatel kohalikud vasallid läksid üle luteri usku ja kui vasall on luteri usku, siis ka tema vasallid on sama usku. Samal ajal olid olemas piiskopkonnad(Saare-Lään) ja ka ordu oli olemas. Olukord oli ebamäärane. Katoliiklus polnud kadunud, sest piiskopid ja piiskopkonnad olid alles, ordu oli alles. See oli aeg, kui katoliku kirikut polenud enam ja luterlikku kirikut polnud veel. Selline olukord jäi pikalt püsima, sest tuli sõdade periood. Usulises valdkonnas valistses EBAMÄÄRASUS. 17. Saj Rootsi ajaga saab rääkida luteri võidust, vahepeal
Siegfrid, kuulus niebelungide kangelane, kuulis burgundide kuninga Guntheri õe Krienhildi taevalikust ilust. Tahab teda kosida, G on nõus aga nõuab, et S aitaks tal kosida Islandi printesssi Brunhildi. Siegfrid on nõus, tal on nähtamatuks tegev keep. Kosimine laabub, G palub, et S asendaks teda pulmaööl. 10 aastat hiljem lähevad B ja K tülli ja räägivad naistele kõik välja. Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples loheveres vms ja ühes kohas naha peal oli puuleht). Hagen käskis Siegfridi naisel Krimhildil S'i kuuele sellele kohale märk tikkida, H ja S läksid jahile, S kummardub joomiseks ja H tapab ta seljatagant. Siis röövib H Krimhildilt, kes on nüüd lesk, Niebelungide aarde ja peidab reini jõe põhja. K abiellub uuesti Etzeliga, pulmad, burgundlased kutsutakse külla, tüli, mille käigus tapetakse kõik kangelased pidusöögil
sõjaväes (40 päeva aastas). Vajadusel laenas senjöörile raha. Ostis vajadusel senjööri vanglast välja. Toetas senjööri nõuannetega. Senjöör ülem . andis vasallile maad ja kaitses teda kohtus. Feodaalne hierarhia ehk lääne püramiidid. 1. kuningas (vlitseja) 2. suur feodaalid (hertsogid krahvid) 3. väike feodaalid (rüütlid kellel olid suured maad) 4. väike rüütlid rüütlid kellel olid väiksed maavaldused. Kehtis põhimõte minu vasalli vasall pole minu vasall. Kohustused olid ainult selle senjööri ees kellele anti truudus vanne. Kuningas jagas maid ehk lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele neid maa juppe. Kuninglalt sai ka immuniteedi kirju mis andsid feodaalile kohtu ja maksukogumis õiguse oma maal. Lääni kord oli mõeldud riigi tugevndamiseks, kuid lõpuks jagati riigi maad laiali ja lojaalsus ja ühtsus kadus. Tekkisid pidevad kodusõjad ja euroopas kujunes äärmine killustatus .
Sõda lõpetati 1721.a. Uusikaupunki rahuga, mille tagajärjel kuulus Eesti Vene keisririigile. Venemaale jäid ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Eesti mõisnikele anti tagasi riigi kätte läinud mõisad koos talupoegadega (reduktsiooni tühistamine). Eestis ja Liivimaal säilitati luteri usk. 21. MÕISTED: Maariik- Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus; likvideeriti alles EV poolt. Läänistamine- läänide kasutada andmine vasallidele, ta võis seda ka pärandada kuid vasall seda päris ei oma. Reduktsioon- laiali jaotatud riigimaade riigistamine.Tagasivõtmisele kuulusid kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse alates Rootsi valitsuse ajast. Manufaktuur-tehaste ja vabrikute eelkäijad Kadukariõigus- mõisniku õigus oma talupoega peksta. Makse ja koormisi ei olnud õigust oma tahtmist mööda tõsta; talupojal oli õigus te kohtusse kaevata vastaval juhul. Barokk- 17. saj keskel valitsev kunsti/moevool; uus arusaamine ilust, vähem ideid. Konsistoorium- e
SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi.
Läänisuhe oli hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline kehtis põhimõte "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest)
Läänisuhe oli hierarhiline – üks lepingupool oli teisest kõrgemal. SÜSERÄÄN KUNINGAS SENJÖÖR SUURFEODAALID (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) VASALL VÄIKEFEODAALID (rüütlid) Läänisuhe oli isikuline – kehtis põhimõte “Minu vasalli vasall ei ole minu vasall” (kohustusi kanti selle ees, kellega otsene truudussuhe). Pärisorjus: PÄRISORI Õiguslik suhe: Sõltus feodaalist, ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada (sunnismaisus). Feodaal võis teda osta, müüa, vahetada, karistada kuid mitte tappa. Omandi suhe: Omas majapidamist, kariloomi, perekonda. Kasutas feodaali maad, oma tööriistu ja kariloomi. Kohustused: Maksis loonusrenti (naturaalne rent maa eest)
Anatooliast Ajal, mil kuningas Sargoni poolt rajatud Akkadi impeerium hoidis Mesopotaamias täielikku võimu ning Süüria kunstipärase ajaloo algus oli alles mitmete sajandite taguses tulevikus, elasid mõned rahvad Anatoolias eelajaloolise kultuuri kõrgtasemel. Peaaegu täieliku kindlusega võib öelda, et need olid hatid, kes asustasid Anatoolia alad enne hetiitide ilmumist vähemalt mõningad hetiidi ja Assüüria dokumendid viitavad selles suunas. Anatoolia on vana nimi piirkonnale, mis hõlmas endas praegust Türgi riiki koos Armeeniaga. Hatid paistsid olevat end sisse seadnud just selle piirkonna keskosas. Hatide ajastust leitud esemed (u. 2300-2000 a. eKr) on selgelt homogeense iseloomuga ning näitavad märkimisväärselt isikupärast stiili, eriti keraamika ja metallitöödes. Avastused haudadest Alaca Hüyük'is kuuluvad hatide kunsti suurimate saavutuste hulka. Mehed maeti koos nendele kuulunud relvadega ning naised erinevate majapidamis e...
Pärisõigust reguleerivaid norme ei eksisteerinud, st. ekspluateeriti, kuidas taheti. ``Kodukari``- mõisnikele antud distsiplinaarkaristuse õigus talupoegade suhtes (suuline). ERAÕIGUS: a) Perekonnaõigus keskajal- riigi tekkega suur roll kirikul, kes võttis abielude sõlmimise oma kätte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik võttis nende hoolitsemise enda kanda. b) Pärimisõigus lääniõiguse alusel ei saanud vasall esiti pärandada, vara kuulus maahärrale. 13.saj. keskel olukord muutus, tekkis pärandamise võimalus. Tava järgi võis talupoeg pärandada ainult järeltulijatele, laste puudumisel läks vara mõisnikule. Linnas: Pärandamise seaduse järgi, st. Leping, kus oli määratud isiku enda poolt määratud pärija. Kirik oli omakasu eesmärgil huvitatud testamendist, mille alusel kuuluks alati üks osa pärandusest kirikule- võeti järk järgult kasutusele. KRIM
40 päeva aastas pidi omal kulul senjööri sõjaväes teenima anda senjöörile nõu ja tegema kingitusi truudusevanne o Senjööri kohustused vasalli ees: kaitsta vasalli vasallile maad läänistama teenistuse eest o Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne: - Vasallidel oli võimalik saada endale maatükk ja maja elamiseks. - Vasall oli kasulik senjöörile ja senjöör vasallile. Negatiivne: - Vasallid sõltusid palju senjöörist, nende elu oli senjööri kätes o Kujunes välja feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk, riigi ülesandeid täidavad peamiselt vasallid. Erandiks oli Inglismaa, kus kõigi astmete vasallid pidid vanduma truudust kuningale.
Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda alati ustavalt teenida. Vasalli kohustused Vasall peab andma senjöörile: sõjalist abi, rahalist abi, nõu Senjööri kohustused Senjöör peab pakkuma vasallile: eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist. 2) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst ( 24 ) Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Need tehti eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala
araablastelt. Cid on ajalooline isik, kes on Rodrigo Diaz de Vivar. Ligi 50a pärast tegeliku Cidi surma pandi teos kirja, 12.sajandi keskpaiku. Selles teoses on rohkem reaalsust kui „Rolandi laulus“. Cid võitles almoraviididega, põhja-aafriklaste dünastiaga. See Cid purustas selle suure almoraviidide väe, kus oli ligi 150 000 meest. Laul Cidist koosneb kolmest osast: „Pulmalaul“, „Pagenduslaul“ ja „Corpese laul“ Pagenduslaul Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust ilma jätta, maavaldusest ilma jätta, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema
a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks.
Ida-Frangi riigist kujuneb Saksamaa, Lääne-Frangi riigist Prantsusmaa ja Lõuna Frangi riik jaguneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel. Frangi riigi jagunemine paneb aluse uue ühiskonnakorralduse tekkele. Feodalism ehk feodaalkord ehk läänikord on ühiskonnakorraldus, kus maa on läänistatud feodaalile ja seda harivad nendest sõltuvad talupojad ehk pärisorjad. Läänikord on seotud kahe sõnaga: senjöör ja vasall. Senjöör läänistab maa koos talupoegadega vasallile ja vastu saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele
Kauplemissidemed olid minimaalsed. Naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel sõjameestele rahas palka maksta võimalik. Frangi riigi kuningad hakkavad teenistuse eest maa-alasid andma sõjameestele (koos talupoegadega) -> feodalism. Feood e läänimees - maasaaja, Feood e lään - maatükk, mille kuningas ära annab. Läänistamine - maatüki äraandmine. Senjöör - maatüki äraandja, vasall - maatüki saaja. Feodaalsuhted tekivad Frangi riigi ja Karl Suure ajal. Feodaalide võimu üheks tunnuseks on linnused. Feodaalne killustatus on riigivõim, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Valitsemise edukus eeldas valitsemisaparaadi olemasolu. Kuninga ümber kogunes suurvasallidest nõukogu, mis andis soovitusi paljudes küsimustes. Nõu anti kohtumõistmisküsimustes ja finantsasjade korraldamisel.
Naases pp FRIEDRICH PERNSTEIN, kes 1312 aastast viibinud peam paavsti kuurias, oma ppk-a. Teda toetas ainult Trt p Engelbert von Dolen ja tagajärjetus võitluses vastasetega pani pp 1325 kevadel oma vasallid ja Ordu kirikuvande alla, lahkus maalt ega naasnud kuni surmani (1341) Liivimaale. Vahepeal valitses ppk-a vaimulikes asjus vikaar, ilmalikes foogtid. Vasallid püüdsid laiendada oma õigusi > vasallkond rüütelkonnaks. Seni võis ainult p oma pk-s talupoegi väkke kutsuda, nüüd iga vasall kutsus ise oma talupoegi väkke.Ppk-a foogtid pärinesid nüüd pea eranditult vasallide hulgast. Riia linn uuendas liitu Leedu suurvürst Gediminasega, kes jäi Ordu ohtlikuimaks vaenlaseks. Viimati üritas Leedu retke Liivimaale 1322. Näitamaks, et Riia pole sõlminud liitu Leedu suurvürsti kui paganast valitsejaga, arendati orduvastastes ringkondades intriige-paavstile ja ka mujale saadeti Gediminase nimel kirju, milles avaldas soovi lasta end ristida roomakatoliku usku
Impeeriumi rahvastik 7.6 miljoni võrra. Thema-uus algus Niisiis riik seisis kokkuvarisemise äärel. Imperaatorite tuginejaskond oli peaegu olematu. Sellises olukorras leidis Constantsius II 640ndatel lahenduse. Kasutades ära olukorda, kui riigi rahvastiku peamiseks osaks olid veel vabad talupojad ning feodalismile omane pärisorjus polnud jõdnud välja areneda, sõlmis kesvõim Talupoegade ühistutega omamoodi vasall kokuleppe, kus talupojad toetasid vasilevside riigiaparaadi nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ning riik omakorda tagas nende majandusliku iseseisvuse ning nende turvalisuse. Tulemusena tekis demokraatiline feodalism, kus polnud kohta suurmaaomandlusele, ning lääniisandaks oli otseselt valitseja ja lääni rentiaks otseselt talupoeg. See süsteem tagas maksude otseset laekumist riigikassase vältides kohalike aadelkondade teket, mis võiksid keskvõimu ohustada. Talupoeg oli
Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralis...
andsid eelistuse meesliinile. * Tekkis uus kord, mille kohaselt päris isa järel kogu vara vanim poeg, teised said tühise osa isa külluslikust pärandist. Nii pandi alus ,,dünastiale" kitsamas tähenduses- läbi aegade kestvale isa ja poja liinile, mille aluseks oli perekonna pärusvara. * Kõrgkeskaja edukad vallutajad ja sõdalased- immigrandid ootasid tasu, ning selleks oli tavaliselt lään, tükk maavaldust , mille vasall sai oma isandalt vastutasuks ettenähtud teenete (sõjalise teenistuse) eest. Läänide jagamine, ükskõik kas annetajateks olid kohalikud valitsejad, kes püüdsid ligi meelitada uusi rüütlisoost vasalle, või vallutuste eestvedajad, moodustas osa protsessist, mille käigus sündis uus koloniaalaristokraatia. _Samas tagas seesama kõige madalamal kohalikult tasemel läänistamine kõige mõjusama sõjalise kontrolli.
Brunhildi =Brunhild on väga tugev, kutsub kosjalisi kahevõitlusele =Siegfridil on võluvõimed, sest ta suples loheveres, ta on haavamatu v.a. Abaluu =Aitab Guntheril võita, mõlemad abielluvad =10 aasta pärast mõlemad õnnelikus abielus =Kriemhild ja Brunhild lähevad tülli =Siegfrid rääkis oma naisele saladuse, et tema veetis Brunhildiga pulmaöö =Brunhild vannub kättemaksu, kasutab vasall Hageni abi =Hagen uurib välja, et Siegfridil on abaluu haavatav, tapab ta reeturlikult jahi ajal selja tagant =Hagen röövib nibelungide aarde Kriemhildilt ja peidab selle Reini jõe põhja Teine osa, Kriemhildi kättemaks =Kriemhild peab abielluma Attilaga =Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Oma teoses ,,Rahvaste Laulud" avaldas Herder ka 13 eesti rahvalaulu, mis temani olid jõudnud ilmselt tollase Põltsamaa pastori kaudu Pilet 3 *Feodaalsuhted. Aadel Senjöör-vasalli suhted; läänide liigid; pärisorjuse kujunemine, erinevad rendivormid, sunnismaisus; aadlike kasvatus, elu-olu Tekkis varakeskaja jooksul. Arenes välja järk-järgult kuni lõplikult XI sajandi kõrgkeskaja alguseks. Senjöör oli maaomamik, kes andis oma vasallile maa sõjateenistuse eest. Vasall oli aadlik. Oli olemas Rendi- kui ka mõisahärrus. Rendihärruse puhul on talupojal maa, mida ta harib ning peab mõisnikule renti maksma. Sealt sai ka alguse pärisorjus.Varakeskaja jooksul sulandusid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks.Kuna talupojata oleks maa väärtusetu,siis keelati talupoegadel maalt lahkuda, tekkis sunnismaisus. Kuid mõisahärruse puhul peab talupoeg lisaks rendi maksmisele tegema tööd mõisapõllul
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Maa, mida enne nimetati benefiitsiks, muutus nüüd pärandatavaks. Sellega muutus ka nimi - endine benefiits muutus nüüd lääniks ehk feoodiks. Tekkis süsteem, kus lääni ehk feoodi omanik pidi maa eest sõjaliselt oma isandat teenima. Kuna alad muutusid aina suuremaks, sai lääni ehk feoodi omanik neid maasid omakorda teiste vahel jagada, nii jäid uued rentnikud omakorda sõjalisi teeneid võlgu oma lääniisandale. Kehtis reegel, et minu vasalli vasall ei ole minu vasall. See tähendas, et kuningal ei olnud mingit võimu oma alluvate alluvate üle. Siiski, kui kuninga vasall kutsuti sõtta, liitusid temaga ka vasalli vasallid.Ilmalik muusika keskajal oli levinud peamiselt suuliselt, rahvalaulu kujul. Esimesed, kes rahvalule kirja hakkasid panema, olid vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Muusika oli tollal üsna siivutu ja lõbusa sisuga, parodeerides igavaid vaimulikke laule.
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüü...
Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva meeskohus Meeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusi, kuna maahärra ei saanud kohut mõista vasallide üle, siis süütegude arutamisel esindas Meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasallkonda (Eesti- ja Saaremaa) maakohus meeskohus Liivimaal adrakohtunik (Eestimaa) Adrakohtunikud: a). vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus; b). valvata heakorra järgi; c). lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid. Adrakohtud kui madalama astme kohtute ülesandeks oli: 1. talumaade suuruse määramine atrade järgi; 2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine. sillakohtunik (Liivimaa) politsei, uurida ja karistada talupoegade väiksemaid kuritegusid. Sillakohus oli madalama astme politseikohus Liivimaa kubermangus.
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides. Kõrgemaks eesmärgiks peetakse kodanike ja ühiskondlike struktuuride ja institutsioonide soodsaks ning stabiilseks arenguks vajalike tingimuste loomist. Poliitika tuumaks on...
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
juhul, kui Siegfried aitab tal kosida Brünhildi. Siegfriedil on võlukuub, mis muudab nähtamatuks, võitleb Brünhildiga. Peetakse kahed pulmad. Pulmadest möödub 10 aastat. Omavahel lähevad tülli Brünhild ja Kriemhild. Kriemhild saab teada kosimise saladusest. Brünhild vannub kättemaksu Siegfriedile. Siegfried on haavatav vaid abaluu kohapealt (pärnalehe tõttu ei saanud see koht draakoni verega kokku.) Brünhild räägib kokku vasall Hageniga, laseb märgistada Siegfriedi kuue. Ükskord jahil olles, kui Siegfried kummardub jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Hagen röövib Kriemhildilt Niebelungide aarde, peidab Reini jõe põhja. · Kriemhildi kättemaks. Vendade survel abiellub Kriemhild Ezeliga. Kriemhild laseb enda juurde külla kutsuda burgundlased ja ka Hageni. Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse.
jõudnudki, ilmselt liidulubaduse andnud uue vürsti nõrga siseriikliku autoriteedi tõttu. Eestlaste liitlasväe rasket lüüasaamist Madisepäeva lahingus on paljud ajaloolased pidanud pöördepunktiks, mille järel eestlaste sõjalise vastupanu tahe ja võime tunduvalt nõrgenesid, või isegi sõja sisuliseks lõpuks. Sõjakäik Läänemaale 1217. aasta alguses oli koos ristisõdijatega Riiga saabunud Lauenburgi krahv Albert, Taani kuninga Valdemar II õepoeg ja vasall. Hoolimata püsivast konfliktist Novgorodi vürstiga hakati nüüd tema eestvedamisel kavandama sõjakäiku Taani kuninga huvipiirkonda, Saaremaale. 1217./1218. aasta pehmel talvel tugevat merejääd aga ei tekkinud ja lõpuks otsustati suunduda hoopis Saaremaa naabermaakonda Läänemaale. Teele asunud riialaste, liivlaste ja latgalite vägi kohtas Salatsi juures saarlasi, kes nende eest Läänemaale põgenesid. Saarlasi jälitades jõudis ka kristlaste vägi sinna ja hakkas maakonda rüüstama
suurriikide konsern püüab maailmaasju valitseda. Sõlmiti Püha Liit- kes nõudis õigust teiste riikide üle otsustada. Suurriigid on kippunud nõudma eriõigusi. Ajaloolisel on olnud vasallriigid, kus teatud riike on võetud teisejärgulisena. Veneõiguslikus mõttes on teatud tendens käsitleda Balti riike kui vasallriike. Neil on raske rakendada suveräänsuse põhimõtet väikeriikidele. Vasallriikide staatust on ka organiseeritud.. Korea oli samuti kuni 20. Sajandi alguseni Hiina vasall ja kui hiina ja Jaapan sõtta läksid, siis asi muutus. Rahvusvahelise õiguse subjektiks on RIIK. Riik koosneb rahvast, territooriumist ja riigivõimust. Tunnustamine on üks oluline instituute riikide sünni ja surma puhul. Tunnustamine on poliitiline akt, millel on suur juriidiline tähendus. Konstitutiivse teooria läbi riik tekib tunustamise läbi ja deklaratiivse teooria läbi tekib riik tunnustamisest sõltumatu. On olemas ka
Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega . Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud iseseisvateks feodaalvaldusteks, mille isandad tundsid ennast peremeestena. Toimusid lakkamatud kodusõjad.
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
IV. 1346 (U. B. 864), et ta on maha jäetud ja lage inimestest (terra desolata est). Pärismaalaste kohtasid oli rohkesti peremeheta ning sage-dasti pärijata jäänud ja nad läksid siis maaisanda resp. laenumeeste kätte. Juba see üksi halvendas ka järelejäänute seisukorda. Laenumehed said vabakssaanud maast muist täiesti oma kätte, muist anti aja jooksul jälle hari- jatele, kuid algusest peale rängema orjuse alusel. Isegi sõjakohustuse täitmisel on nüüd vasall tema otsekoheseks isandaks: eestlased järgnevad malevateenistuses ja sõjakäigul isandale, kelle oma on koht (Estones. . . . dominum, cuius bona sunt propria, in malvam et in expeditionem sequentur..; U. B. 846, 27. IV. 1346). See viimane vasallidele antud eesõigus ei võinud isegi ordule enam meeldida, kui tema siin peremeheks sai. Ordu mõtles koguni selle peale, et mõnda temale kahjulikku eesõigust piirata, kuid see oli juba hilja ja tal ei olnud enam hästi võimalik
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
2. Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(9.saj). Arenes siiski järk-järgult ja lõplikult kujunes välja 11. sajandil. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke. Vasallil võis olla ka oma allvasalle. 9. sajandil olid lääned pärandamisõiguseta, neid nimetati benefiitsideks. 10. sajandil olid lääned juba pärandamisõigusega, neid nimetati feoodideks. Läänipüramiid:keskaegse kujutelma põhjal jagunes ühiskond kolmeks seisuseks: vaimulikeks, kes kõigi eest palvetasid, sõjameesteks, kes kõikki kaitsesid ja töötegijateks, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
Sakslasi oli Tallinnas 16 sajandi algupoolel üle kolmandiku, rootslasi kuuendik. Sakslased kuulusid enamasti jõukamasse keskklassi. Tallinnas on 1538 aastal umbes 8% eestlasi kuulunud keskklassi ja 92% alamklassi (ülemklass puudus). Linnaeestlased olidki ameti poolest eeskätt lihttöölised, vähesed käsitöölised ja väikekaupmehed. Vakused Varasel keskajal sai suurem osa vasalle enne mõisate asutamist sisetuleku talle kuuluva läänistuses elavate talupoegade maksudest. Vasall, kes koos perekonnaga elas linnuses, käis koos saatjaskonnaga kord aastas määratud päeval talupoegadelt makse kogumas. Neid päevi nimetati vakuseks. Koos sellega peeti ka kohtuistungeid, kuna kohtuvõim kuulus vasallile. Piiskopkond Eesti varane keskaeg oli mitmes mõttes üleminekuperiood, mil maa vallutajad panid maksma uue halduse ja kirikliku korralduse. Tekkisid piiskoppidele alluvad haldusüksused ehk piiskopkonnad. Piiskopkondades teostasid kohalikku võimu
on olnud. Kõik ametnikud, kes on , tuleb täita liivimaalastega. Tuleb säilitada senised läänivaldused kusjuures nendel peab olema pärandamise õigus mõlemas liinis ( nii mees- kui ka naisliinis). Riia saatkond pm tahtis samu asju aga erinevalt ordu vasallidest tahavad riialased et enne seda,kui nad allutavad ennast kuningale, tuleb saada saksa- rooma keisri heakskiit. Ordumeister esitab analoogilised nõuded aga Kettler soovib, et temast saaks Poola kuninga vasall ning ta saaks mingi osa Liivimaast enda kätte. Kuningas näeb, et Liivimaa inkorporeeritakse Poola riiki nagu see oli toimunud 1525 a Preisimaaga Samas teatab kuningas, et inkorporeerida saavad vaid Leeduga. Liivimaalased tahavad olla seotud mõlema osaga ( nii Poola kui ka Leeduga). See väidetavalt poleks aga võimalik olnud. Poola sei oli Liivimaa inkorporeerimise vastu, mis oli ka liivimaalastele teada. Leedulased olid aga huvitatud, et Liivimaa tuleks nende koosseisu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
