1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine,...
Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide nimekirjade alusel. Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused. 1. Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret. Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei õnnestunudki saata appikutset Nõukogude vägedele, kes ootasid piiri taga sekkumissignaali
rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule. Proportsionaalne süsteem Saadikukohti jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjades. 5.Erakonnad (mõiste, asetus, peamised põhimõtted) Erakond - sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Asetus ja põhimõtted: · Vasakpoolsed - Indiviidivabadus, Madalad ja võrdsed maksud kõigile, Konkurents ja vabaturumajandus, Riik sekkub majandusse vähe, Ühiskond toetub traditsioonidele. · Parempoolsed Võrdsus, Erasektori kõrval peab olema riiklik sektor, Riigi roll majanduses on suur, Kõigile väärikas elatustase riigi poolt, Kõike on kõigile võrdselt, Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar
Ülemjooksul on Jangtse mäestikujõgi (langus lähtest Yibini linnani umbes 5000 m). Jõgi voolab oma ülemjooksul läbi Punase nõo ning ala on seetõttu Ida-Hiina suhtes ülesvoolu. Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. 2 Jõe iseloomustus 7.klass Iseseisev töö 5. Iseloomusta jõestikku keskjooksu – Jõgi läbib ka oma keskjooksul Punasese nõo ja mitmeid kuristikke. Vasakpoolsed peamised lisajõed on Nanpan Jiangi, Beipan Jiang, Liu Jiang, Gui Jiang, He Jiang, Bei Jiang. Parempoolsed peamised lisajõed on Yu Jiang, Beiliu He, Luoding He. Keskjooksul asetsevad suuremad linnad on Wuhan, Yichang, Sandouping ja Wanxian. Joonis 2. Jangtse jõe looklemine keskkjooksul Allikas: Google maps 6. Iseloomusta jõe alamjooksu – Alamjooksul on jõgi põhimõtteliselt tasandikujõgi, mille voolu ühtlustavad suured järved (Dongtinghu, Poyanghu)
kohates, pöördub laine esialgsesse tagasi. 27. Panga panga juures Saaremaal Mustjala vallas võib täheldada nähtust, kus merelained muudavad veealuse astangu kohale jõudes levimissuunda. Millest see tingitud on? Levimiskiirus keskkondades on erinev. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. 28. Too näiteid valguslainete murdumise kohta. Suurel kiirusel sõitev auto kaldub teeserva. Kui parempoolsed rattad satuvad pehmele teepeenrale ning pidurdavad ja vasakpoolsed jätkavad samas endise hooga, pöörab auto paremale kraavi. 29. Miks ehitatakse sadamad lahesoppidesse ja eraldatakse avamerest sageli veel muulide abil? Kuna merelaine ette jäävad erinva suurusega kivid ning sadade meetrite pikkused laiud. Väikeste tõkete taha pääsevad lained kergesti, suuremate taga on vesi rahulik, seal on vari. 30. Miks läbi akna välja kostvast muusikast on paremini kuulda just madalamad, pikemalainelised helid
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi,
Samas aga konservatismis aga pooldatakase sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Sotsiaaldemokraatias peaksid kõik saama tasuta meditsiini- ja haridusteenuseid, liberalismis aga peaks inimene ise otsustama, mida ta vajab ja riigi toetust selles valdkonnas ei peeta vajalikuks. Konservatismis aga peaks riik tegelema pigem isikute füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. 39. Kuidas paiknevad Eesti erakonnad parem-vasak skaalal? Parempoolsed on IRL, Reformierakond, Rahvaliit. Vasakpoolsed on Sotsiaaldemokraadid, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja ka Keskerakond kaldub vasakule. Rohelised aga paigutavad end skaalalt väljapoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme. 40. Mille alusel paigutatakse erakonnad parem-vasak skaalale? Eri sektorite vahel jagavate ülesannete alusel. Parempoolsed pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed aga pooldavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas.
blosevike populaarsus. Oktoobrirevolutsioon. Bolsevikud saavutasid kiiresti ülekaalu ja oktoobris otsustasid nad võimu haarata. Ajutine Valitsus oli jõuetu ja kriitilises seisus ning 26 oktoobril kuulutatigi võim üleläinuks nõukogudele. Lenin sai võimule. . Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks. Vastupanu mahasurumiseks loodi 20. detsembril Erakorraline Komisjon (Tsekaa). Ajutiselt kaasati koalitsiooni vasakpoolsed esseerid, samal ajal arreteeriti parempoolseid esseere, mensevikke, kadette jt. Saksa armee oli selleks ajaks jõudnud hõivata suure osa Venemaast, sest Vene sõdurid deserteerusid massiliselt. Valitsesid kaos, anarhia ja meelevaldne terror. Puhkes kodusõda, algas välisriikide interventsioon Venemaale. Kodusõda on punaste ja valgete vahel (liituvad ja rohelised). Punased on vaeste klass ja valged on siis nn rikkad. Võtame rikastelt ära ja anname vaestele. Aga see on juba aasta 1918.
Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika · 1921-1931 vahetus 11 valitsust. · Kommunistide mässukatse 1. detsembril 1924 · 1930. aastal ülemaailmne majanduskriis · Eestimaa Kommunistlik Partei. Tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tähtsamad erakonnad parempoolsed · Põllumeeste kogud (K. Päts, J. Laidoner) · Eesti rahvapartei (J. Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann) · Eesti sotsialistlik tööliste partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Vapsid · 2 juuni 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliitiit · 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934 · korraldasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde · Konstantin Päts kehtestas kaitseseisukorra ja määras Juhan
· Parteide ja ametiühingute tegevus vene impeeriumis oli keelatud Käigus: · Toimusid tööliste streigid kogu Eestis. · Tartu ülikoolis üliõpilased katkestasid õppetöö ja osalesid Revolutsioonilises liikumises · Paljudes mõisates keeldusid mõisamoonakad tööst ja hävitasid mõisa vara. Tulemus · Lubati hakata tegema parteidel. · Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed erakonnad. · Eestlased sai õpetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Haridus: · Kohustuslik üldharidus(3 kuud talvel) · Laienes koolivõrk ning tekkisid uued koolitüübid. Vallakoolid- kirjutamine, lugemine, arvutamine ja maateadus Kihelkonnakoolid- edasijõudnud jõukamate tp-de lapsed Kreisikoolid- asusid maakonnakeskustes ning keskendusid lugemisele arvutamisele ja loodusteadusele
3) Kirjelda kuidas muutis hariduse kättesaadavus maailma ajalugu 20 saj. teisel poolel. Tänu sellele oli võimalik kosmose vallutamine, edusamme tehti ka küberneetika vallas. Sellepärast et haridus muutus kättesaadavamaks ka sellistele ühiskonnagruppidele nagu vaesemad ja neegrid, tekkis rohkem haritud inimesi. Tudengite seas hakkasid levima teatud poliitilised õpetused, mis olid enamasti vasakpoolsed. Tehti palju meeleavaldusi. 4) Massikultuur, näide. Oli n-ö keskmise tarbija maitsele vastav, võimsa reklaamiga loodi ühiskonnas massimood, mis suurendas meelelahutuse tootjate sissetulekuid, kujundas ka ühiskonna hoiakuid, nt rassilise ja soolise võrdsuse küsimustes, kättesaadavaks muutusid ka raadiod ja televiisorid, niiet igaüks sai kuulata/ näha kultuurisündmusi. PTK 32a 1) Põhjenda kas tuumaenergia kasutamine on positiivne või negatiivne, näited. Mina
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine,
· Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi · Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil. Tööleht 11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht Kiire lumesulamine, inimtegevus, merevee ootamatu tõus, metsade ulatuslik maharaiumine, intensiivsed vihmad. 12. Jõgi pinnamoe kujundajana kulutus ja kuhje, sootide teke, jõeorud erinevad. tööleht 13. Miks ei ole Pandivere kõrgustikul järvesid? Miks on neid palju aga Kagu-Eestis? tööleht
* Pingutustele vaatamata langes elatustase järsult, tekkis toidupuudus ning levisid epideemiad. Mõnedki riigid varisesid sõja tõttu kokku. *väiksemad rigid moodustasid rahvuslikke üksusi *rahvusvähemuslaste olukord halvenes *naised pidid pere eest hoolitsemise kõrval käima tool * Pea kõikides sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses. * Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. * Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated Muutused igapäevaelus IMS ajal: *Puudus toidust ja tarbeesemetest-Saksa ja Vene *Normid *Ersatskaubad-odavamast materjalist valmistatud/võltskaubad *Nakkushaigused *Sallimatus *Maksukoormus Tehnoloogia areng: *Keemiatööstus(gaasi kasutamine+gaasimaskid) *Tankide kasutuselevõtt *Hävituslennukid-fokker,manfred von Richthofer 1917. revolutsioonide põhjused Venemaal: *Rahulolematus sõjaväes *Majanduslik kaos *Sotsiaalsed vastuolud *Tsaari perekonna autoriteedi langus
rahvusliku kapitali ja ettevõtjate huve, sotsiaalse heaolu tagamisel peavad nad esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste- suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli. Konservatismi pehmem haru on kristlik demokraatia, pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale, sotsiaalne turumajandus, mis ühendab vabaturumajanduse ja avaliku sotsiaalturva süsteemi. Need, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsetest poliitilistest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia, radikaalsemat ühisonnajaotust, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatide keskseks väärtuseks on võrdsus- võrdsed võimalused kõigile(inimõigused, tasuta haridus ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd), majanduse pooldavad segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor, valitsus
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi ...
kandidaatide värbamine ning selekteerimine valimisteks ja avaliku võimu esindajateks. Partei üle-sanne on ühendada ühesuguste huvide, vaadete ja väärtustega inimesed ning koondada ja vahendada huvisid ning ühendada kodanikke ja võimu, samuti sotsialiseerida ja mobiliseerida vali-jaid. Parteitüüpe on erinevaid: kaadri- ja massiparteid, laiahaardeparteid, kartelliparteid, frantsiisi- parteid ning muidugi parem- ja vasakpoolsed parteid. Kaadriparteid ei eksisteeri väljaspool esinduskogu ja seal on ka nõrgalt arenenud koostöö parteiliikmete vahel. Iseloomulik on ka elitism, saadikud teevad vajaduspõhist koostööd nende ringkondadega. Massiparteis on see-eest hierarhiline struktuur, kus on tugev keskjuhatuse võim ja kus liikmed peavad maksma liikme- maksu, mis on partei peamine sissetulekuallikas. Samuti on massipartei ühe kindla sotsiaalse klassi huvide realiseerija
Sealgi hakkas majanduskriis kuhjama rahulolematust, nii majanduslike olude kui ka riigivalitsemise süsteemiga. 1934.järjekordselt peaministriks saanud Karlis Ulmanis, otsustas järgida Pätsi ja teostas riigipöörde, hakkas kehtima autoritaarne võim. 1936.aastal võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused. Nii Päts kui Ulmanis nägid oma riigi majanduse ja ühiskondliku elu tähtsaima alusena talusid ning põllumajandust. Leedus tugevnesid 1920.aastate keskel vasakpoolsed meeleolud, võimule tuli vasak- tsentristlik valitsus, kes andsid kommunistidele avarad tegutsemisvõimalused ja alustas lähenemist NSV Liidule. Rahvuslik-parempoolsed jõud ei jäänud ootama ja teostasid riigipöörde. Võimule tuli Antanas Smetona, kes jäi tugeva võimuga presidendiks, kuni 1940.aastani. Leedu spetsiifilisteks probleemideks olid esiteks Poola hõivatud-Vilnius, teiseks Leedu hõivatud Saksa piirkond- Memeli linn ja ümbrus. Tulemuseks oli leppimatu tüli
Ülemaailmne majanduskriis jõudis 1930. aastate alguses ka Prantsusmaale. Vahetuvad valitsused üritasid majanduskriisist jagu saada traditsioonilisi vahendeid kasutades, kuid edutult. Kärbiti eelarvelisi kulutusi ja tõsteti makse. 1934.a. veebruaris korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipöördekatse suruti maha. 1936.a. parlamendivalimistel saavutas Rahvarindesse koondunud vasakpoolsed jõud ülekaaluka võidu. Nn. Rahvarinde valitsuse moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Võeti vastu terve rida seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseaduse alusel anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. Rahvarinde valitsus aga lagunes 1938.a. sügisel sisevastuolude tõttu. Prantsuse välispoliitika
· Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut) · Jakobiinid vasakpoolsed revolutsionäärid (Püha Jakobi kloostri järgi). Revolutsiooni süvendamise pooldajad. Toetajateks lihtrahvas (136 saadikut) · Soo saadikud, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda (435 saadikut) 5. Monarhia kukutamine ja vabariik a) 1792 10. aug vallutas jakobiinide õhutusel 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi. (Louis VI vangistati ja jäeti võimust ilma). b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu.
Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde, sellega kaasnes tohutu inflatsioon. See omakorda tõi kaasa lihtrahva elatustaseme märgatava halvenemise ja rahulolematuse valitsusega. Samal ajal kasvas kommunistlike loosungite populaarsus
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse-trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsam...
täielikult võimule-nad pidid arvestama vasakpoolsete parteidega ning surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918. a dets ja võttis enamlastevastase hoiaku. Selleks ajaks enamlaste jõud sedavõrd tugev, et nad võisid Asutava Kogu 6. jaan. 1918 laiali ajada ning sõjaväge kasutades maha suruda Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Esseerid üritasid enamlaste vastu mässu tõsta, kuid suruti maha. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu- 1917. a nov pöördusid enamlased Sx ja tema liitlaste poole, et sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Need toimusid Brest-Litovski kindluslinnas. Sx. tingimused olid rängad, nt Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Sx alustasid 17. veebr. 1918 uuesti sõjategevust
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi. Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee oli Teise maailmasõja lõppedes haaranud võimu Mandzuurias, saades punaarmee käest endale jaapanlastelt võetud relvastuse. Kontrolli alla läks Kirde ja Põhja Hiina, kes 1946 aastal alustasid kodusõda ülejäänud aladele
46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks Jamestown 1606, Hollandlased New York 1613 taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ...
St. Helenal -> Viini tantsiv kongress -> restauratsiooniaeg Heitlikud ajad *1814 Baurbonide restauratsioon (Louis XVIII) -> valge terror *1830 Juulirevolutsioon -> konstitutsiooniline monarhia *1848 Revolutsioon -> nn. II vabariik *1852 President hakkab keisriks -> keisririik Ikka heitlikud ajad *1870-1871 Prantsuse-Preisi sõda -> Prantsusmaa häving -> III vabariik * Palju parteisid: parem- ja vasakpoolsed * Antisemitism: 1902 Dreyfus 10ks aastaks vangi Muutused majanduses * Siiditootmise vähenemine -> vabrikutooted * Veinitootmise vähenemine -> Itaalia konkurents, odavad hinnad * Metallurgia, mootorite tootmine edenevad * Kolooniate tooraine kasutamine *1887-1889 ehitati Pariisi maailmanäituseks 300,5 m kõrgune Eiffeli torn Kiriku suur roll *Enne I maailmasõda umbes 1500 vaimulikku ordut *Kirik osales majandustegevuses
Veidi üle poole hiina elanikkonnast on ateistid ,samas kui viiendik hiinlastest järgib mitmesuguseid rahvausundeid.Lisaks sellele elab riigis veel miljoneid budiste,moslemeid,taoiste ja kristlasi. 4 Poliitika Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide hulka. Hiina Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates 1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam kapitalismi elemente. Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ajakirjandusel lubatakse käsitleda sotsiaalseid probleeme. Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti on Kommunistliku Partei käepikendused
12. Iseloomusta jõevee teekonda lähtest suudmeni (võrdle eri lõikude voolukiirust, jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). - Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas peajõest paremale parempoolsed ning vasakule vasakpoolsed lisa- ja harujõed. Jõestiku moodustavad pea-, lisa- ja harujõed. 13. Mille poolest ja miks jõgede orud erinevad? - Jõgede orud on peamiselt kolme tüüpi: sälkorg, kanjonorg, lammorg. Sälkorg on V-tähe kujuga, vesi uuristab oru põhja ja võib edasi kanda ka suuri kive. Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 14. Kuidas jõgede veereziim eri kliimavöötmetes erineb?
Mõned riigi varisesid üldse kokku. Sõda tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt hakkas kasvama deserteerumine rindelt. Naised lahutati oma meestest ja see aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele. Senine liberaalne maailmapilt varises kokku. Riigi osa majanduses suurenes järsult. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Riigi kätte läks ka kontroll ressursside jaotamise üle. Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated. 2.Millised uued relvaliigid töötati välja Esimese maailmasõja käigus? Kuivõrd osati neid kasutada? Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid. Esimesed tankid, mida kasutas USA, tekitasid vastastes täieliku paanika, aga liitlased ei osanud seda ära kasutada, sakslased toibusid kiiresti ja õppisid neid soomushiiglasi kiiresti purustama. Sakslased leidsid, et need relvad on mõttetud ja ei hakanud ise tanke tootma
· 21. Juuni 1940 · Eesti valitsuse vastased meeleavaldused · Nõuti NSV Liidu meelset valitsust · Võeti üle tähtsad ametiasutused ja politseijaoskonnad · Vabastati poliitvangid · Desarmeeriti Eesti armee · J. Ulumetsa valitsus vahetatakse J.Varese-Barbaruse nukuvalitsuse vastu. 3. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940-1941 muudatused: · Valitsemiskorralduses Said võimule vasakpoolsed. Tehti uus põhiseadus. Opositsioonis olevad haritlased (eelneva võimu vastased ) Saadeti laiali riigikogu. Valimised tehti varem. Võimu saavad kommunistid. · Majanduses Käsumajanduse poliitika. Tsentraliseeritud juhtimine. Eestist lahkunuid inimestelt (baltisakslastelt) võeti vara ära. Talumaad tehakse väiksemaks. Elatustaseme langus. Rahvareform. Tulevad rublad. · Kultuuris
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
28-september.1939 · EE tuleb 25 000 punasõdurlast · Paldiskist lahkuti · EE elas palju baltisakslasi Kui alad Stalinile, peavad, võivad ja saavad baltisakslased lahkuda · UMMSIIDLUNG-ümberasumine (viiakse POL) 1940 EESTI Uueks peaministriks on Jüri Uluots (1890-1945) · 16.juuni.1940 RUS ENSV-le ultimaatiumi = vahetada välja valitsus, tuua EE-see sõjaväelasi · 21.juuni.1940 Päts nim. Ametisse uue valitsuse, pole ühtegi kommunisti aga enamik on vasakpoolsed · 21.juuli.1940 tuleb kokku uus volikogu, EE= ENSV, Päts vabastatakse presidendi ametikohalt, maareform, algab eraomandi likvideerimine, paluti EE vastuvõtmist NL koosseisu · 6.august.1940 võeti ENSV üheks NL liikmeks, EE vabadus on võetud, okupeeritud eri riikid poolt, teiste riikide mõju all EESTI NSV= ENSV 1940-1941 · totalitarism ja fasism käisid käsikäes · kulmineerub küüditamisega '41 · punane terror, genoksiid-rahva vastu Muudatused
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel
Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib majandust, suurema tulu saajad maksavad rohkem makse, riik peab tagama igale inimesele väärika elutaseme, tasuta meditsiin ja haridusteenused Moodne On hakatud rõhutama aktiivse kodaniku ideaali, Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma inimestelt suuremat pannustamist. Rahva
Keskmine valitsuse iga oli pool aastat. See tekitas rahva seas pahameelt ja pettumust demokraatias. Prantsusmaad tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudust ning halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised, mis lubasid riigi karmil käel kriisist välja tuua. Hoidmaks ära nende tõusu võimule, sõlmisid kommunistid ja sotsialistid 1934.aastal koostööleppe ja esitasid Rahvarinde idee, mis avas võimaluse ka koostööks kodanlike erakondadega. 1936.aastal kirjutasid vasakpoolsed erakonnad alla koostööleppe tsentris asuva kodaniku Vabariikliku Radikaalide ja Radikaalsotsialistide parteiga Rahvarinde moodustamiseks, mis võitis sama aasta kevadel parlamendivalimised ning moodustas valitsuse. Kuigi Rahvarinde valitsus 1938.a lagunes, suutis rahvarinde teke siiski poliitilise olukorra stabiliseerida. Välispoliitikas pürgis Prantsusmaa jätkuvalt Euroopa mandriosa tähtsaimaks suurvõimuks. Algselt oli
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi. Erinevused suurte gruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avaliku sektori tu...
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon Institutsioon-igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus Poliitiline ja valitsemiskultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused: 1. Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes 2. Analüütline v võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda. Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne. Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.- Kolm kodanikukultuuri tüüpi : 1...
EV-st kujundati mitmete teiste riikide põhiseaduste eeskujul parlamentaarne demokraatia. Seadusandlik organ oli ühekojaline 100liikmeline parlament Riigikogu(3 aastaks salajasel hääletusel).Välissuhetes esindas riiki peaminister, keda nim. riigivanemaks (presidenti polnud). Igapäevaelu juhtis Vabariigi Valitsus(7-10 ministrit), EV jaotati 11 maakonnaks, kohalikku elu korraldasid maa-, linna- ja vallavalitsused. Siseriiklik elu 1920 : Riigikogus olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasaktsentristlikud erakonnad. Kommunistliku partei tegevus oli keelatud, kuid kommunistide poolehoidjaid oli. 1920 pääsesid Riigikogusse 10 erakonna esindajad, 1923 juba 14 seda oli liiga palju. Valimisseadus nägi ette nimekirjavalimised, kuid ei sätestanud valimiskünnist. Omariikluse esimese aastakümne valitsused olid ebastabiilsed, koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei suutnud lubadusi täita. 1919-1933 oli Eestis 21 valitsust elueaga alla 9 kuu. 1925 lubati
Sõjamajandus: riiklik majanduse reguleerimine, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, anti tellimusi peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laastusid, kontroll ressursside jaotamise üle riigil, maksukoormuse kasv, inflatsioon (säästud nullistusid) Euroopalike väärtuste kriis: isikuvabadused (värbamine), usinus, kokkuhoidlikkus (säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad) Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated Igapäevaelu sõja ajal Toiduainete nappus - eriti Saksamaal ja Austrias - piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga - toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu - järjekorrad - toidunormid - kaardisüsteem - 1917 algas nälg, millele lisandusid epideemiad Esmatarbe-kaupade nappus - karmid normid kaardisüsteem - ersatskaubad (kuivatuspaberist sidemed jne)
KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal konservatiivid ja liberaalid moodustanud koalitsioone ehk oskus koos eksisteerida. Kui liberalismi edasiareng Edmund Burke'i esseed ja mõtisklused 1790.a Prantsuse
majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). · teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha. · teiste parteide / rahva survel kutsuti kokku Asutav Kogu (1918.a. algul), kuid kuna enamlased ei saavutanud Asutava Kogu valimistel enamust, siis Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920:
Kasvas deserteerumine (rindelt jalga laskmine), kaasnes üldine töökohustus, mille tõttu naiste ja laste töökoormus tõusis (naised iseseisvusid). Elatustase langes, sest eesmärk oli varustada rinnet. Majanduselu reguleerisid riiklikud tellimused, mis olid enamasti sõjalised, kasvas maksukoormus. Suur osa otsis süüdlasi (kelleks olid relvatootjad), kasvasid sotsiaalsed pinged ning religiooni mõju vähenes. Tugevnesid vasakpoolsed vaated, sest need rääkisid sõja lõpetamisest. 6. Tsiviilelanikkonna kannatused Kõige paremini tuli varustamisega toime Inglismaa, samuti Prantsusmaa tänu naiste tööjõule. Saksamaal ja Austrias hakkas majandusblokaadist tingitud puudus piirama. Toidupuuduse leevendamiseks võeti kasutusele ersatskaup välimuse poolest sama, mis originaal, kuid tegelikult odavad ja maitsetud. Kasvas nälg, lisandusid epideemiad.
2 Idarindel võitlesid Saksamaa ja Austria-Ungari väed Venemaa vägede vastu. 5. Muutused ühiskonnas ja igapäevaelus sõja ajal – mõnel maal kehtestati üldine töökohustus, elutase langes, toidupuudus, epideemiad, rahvuslik vabadusvõitlus, sallimatus muulaste vastu, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised tegid „meeste“ tõid, lõppkokkuvõttes aitas kaasa naiste iseseisvumisele, liberaalne maailma pilt varises kokku, riik sekkus majandusse, vasakpoolsed vaated, vähenes religiooni mõju, piirati teatud toiduainete kasutust, ersatskaubad, etniline puhastus, kadunud sugupõlv, arenes keemiatööstus, allveelaevad, lennuvägi, tankid. 6. Mõisted: etniline puhastus, ersatskaubad, kadunud sugupõlv, reparatsioon, Rahvasteliit, sõjakommunism, terror, Weimari vabariik, interventsioon – ersatskaubad – kaupad, mis on mingi muu kvaliteetse kauba järgi tehtud odavat tööjõudu ja materjale kasutades
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Matthias Grünewald „Isenheimi altarimaal“ Tegemist on hilisgootika ja renessansi piirile jääva Matthias Grünewaldi (u.1470-1528) loominguga, kes keskendus tiibaltarite maalimisele ning kelle kõige kuulsaim tiibaltar on „Isenheimi altarimaal,“ mille teemaks on usk ja mille eesmärgiks on anda edasi jutluste sisu. Tiibaltari mõlemal küljel asub mitu paari maalitud tiibu, mida on võimalik lehitseda nagu raamatulehti ja nii liturgiaga (jumalateenistuse osaga) sobiv teema välja valida. Maali keskosa kõrgus on 269 x 307 cm. Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
