RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga · Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA · Sisaldavad ribosoome, kus toim...
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks.
glükogeeni lagundama, mille tulemusena vabaneb glükoos. 3) vabanenud glükoos jõuab verre ja veresuhkrusisaldus normaliseerub. KÕRGE VERESUHKRUSISALDUS: 1) Kõrge veresuhkrusisalduse korral vabaneb pankrease rakkudes insuliin. 2) maksa-, rasvkoe- ja lihasrakkudes aktiveerib insuliin rakumembraani trantsportvalke, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Samuti aktiveerib insuliin ensüüme, mille toimel muudetakse glükoos varuaineteks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. 3) Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. Millised on maksa ülesanded organismis? *vere glükoosisisalduse regulatsioon, *aminohapete sisalduse regulatsioon, *plasmavalkude süntees, *punaste vereliblede süntees lootel, *vere punaliblede lagundamine, *sapi tootmine, *rasvade sisalduse regulatsioon, *vitamiinide varu säilitamine, *kolesterooli süntees.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus.......................................................
Loomsetes valguallikateks on asendamatute aminohapete kogus parem, kuid tuleb riskida suurema rasvasisaldusega. Taimsetes valguallikates jääb (teraviljatooted, kaunviljad, pähklid) aga tihti puudu asendamatutest aminohapetest. Väikese koguse muna ja piimatoodete putrudes jne kasutamine aitab seda puudujääki korvata. (Tervise Arengu Instituut, 2015c) Rasvad peaksid toidust moodustama umbes kolmandiku, liialdada ei tasu, sest rasvad ladestatakse varuaineteks organismis ja neid kasutatakse energia tootmisel vaid äärmisel vajadusel – süsivesikutest saab kiiremini energiat kätte, kuigi sisaldavad ka kaks korda vähem energiat. Rasvane toit on tihti maitsvam ja hoiab kauem täiskõhutunnet, mistõttu on oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust
retiikulum ja tsentrioolid. 5. Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel? Gaasivakuooli ülesanne on sarnane kalade ujupõie rollile. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore. Ühes rakus moodustub üks endospoor. Seega ei ole endospoorid paljunemisvahendiks. 6. Milliseid varuaineid koguvad bakterid? Bakterid koguvad varuaineteks tärklist, glükogeeni ja polüfosfaate ning mõned ka väävlit. 7. Miks ei ole endospoorid paljunemisvahendiks? Endospoorid ei ole paljunemisvahendiks, kuna neid katavad tugevad kestad ja veesisaldus on ainult 10-30% vegetatiivse raku veesisaldusest. Seetõttu taluvad and lühiajalist kõrget temperatuuri ja kiirgust ning on vastupidavad mürgistele ainetele ja mehhaanilistele vigastustele. Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega. 1. Kui suured on bakterid?
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida. neuro (närvisüsteem) humoraalne > annavad käsu hormoonidele Elu iseloomu...
mitteredutseerivateks. Nad omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid. Polüsahhariidid sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Marginaalne on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus, kuna see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Nad on energeetilisteks varuaineteks, taimedes esinevad ka rakukesta ehitusmaterjalina. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsiooni põhinevad karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt suhkrud oksüdeeruvad erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid
3. HINGAMINE Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine. Taimed hingavad õhuhapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Selleks, et keemilist energiat toitainetest vabastada ja hakata kasutama, peab toimuma fotosünteesile vastupidine protsess. On vaja hapnikku, et vabastada toitainest energiat. Hingamisel tarvitavad taimed hapnikku, et vabastada toitainetest energiat. Hingamisel tekib süsihappegaas, mida taimed eritavad õhku.
Tilgkaupa ja loksutades lisatakse orgaanilist solventi kuni sademe tekkimiseni (hägune sade). Seejärel lahjendatakse katseklaasi sisu veega. Sade lahustub. Järeldus: Sade lahustus täielikult, seega on tegu pöörduva denaturatsiooniga, kus vee lisamisel sade uuesti lahustus. Süsivesikute reaktsioonid Süsivesikud on ühendite rühm, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Organismides täidavad süsivesikud energeetilist rolli, kuid on ka varuaineteks ning ehiutusmaterjalideks( nt. taimedel) Struktuuri alusel jaotatakse süsivesikud mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid on lihtsuhkrud, mille omadused erinevad suuresti stereostruktuuride tõttu. Molekuli ehituselt võivad nad olla väga erinevad (lineaarsed, polühürdoksüaldehüüdid, tsüklilised jne.). Oligosahhariidi molekulid koosnevad mõnest monosahhariidi jäägist, kuid polüsahhariidides on monosahhariidide hulk suur ja nad on ühinenud pikkadeks ahelateks. Suhkrud
perekonna- või sugukonnaspetsiifiline. Taimedele ei anna värvuse mitte üksnes kloro- või kromoplastiidid, seda mõjutavad ka vakuoolides leiduvad pigmendid, näiteks antotsüaan. Vanemas kirjanduses on eristatud ainult kloro-, kromo- ja leukoplaste, viimasteks loeti kõiki värvusetuid plastiide. Kitsas mõistes on leukoplastid vaid epidermis ja mujal leiduvad värvitud etioplastid. Säilitusfunktsiooniga leukoplaste nimetatakse kaasajal kas elaioplastideks, kui varuaineteks on õlid, amüloplastideks, kui selleks on säilitustärklis või proteinoplastideks, kui need sisaldavad varuvalku. Mitokondreid on ühes rakus tavaliselt mitusada. Nende kuju varieerub niitjast ellipsoidini. Väljast on need, sarnaselt plastiididele, kaetud kahe membraaniga. Mitokondreid täitvat põhiainet nimetatakse maatriksiks. Oluliseks erinevuseks, võrrelduna kloroplastiga, on sisemiselt membraanilt mitokondri sisemusse suunduvad mitmesugused sõrmjad
1 ÜLDBIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED. Kõikide elusorganismide (living things, organisms) ühised tunnused. Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust, elu määratlemine on võimalik ainult mitme erineva tunnuse kaudu. 1. Elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk (cell) on väikseim üksus, millel on kõik elu omadused. · Üheraksed e üherakulised organismid (single-celled) Ürgsemad Kõik bakterid, leidub ka protistide, seente ja taimede hulgas · Hulkraksed organismid (multicellular) Ilmusid 700...900 milj aastat tagasi 2. Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. Metabolism (metabolism) on aine- ja energiavahetus, mis on kõikidele organismidele eluks vajalik. Aine- ja energiavahetuse kaudu on organismid tihedalt seotud oma ümbritseva keskkonnaga. Ainevahetus organismis toimuvad lagundamis- ja sün...
mitteredutseerivateks. Nad omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid. · Polüsahhariidid sajad või tuhanded lihtsuhkru molekulid on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Marginaalne on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus, kuna see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Nad on energeetilisteks varuaineteks, taimedes esinevad ka rakukesta ehitusmaterjalina. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsiooni põhinevad karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt suhkrud oksüdeeruvad erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) T...
rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis lagundavad
Üle 100 000 liigi, uurimisega tegeleb mükoloogia, päritolu pole selge. Osad rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Seente ehitus: Tallus e mütseel e seeneniidistik koosneb hüüfidest (peened niidid). Hüüfide kestad arenenumatel (enamustel) tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest, algelisemal pektiinainetest. Plektenhüümist (hüüfidest põimik) moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Plastiidid puuduvad, varuaineteks glükogeen ja rasvad. Tärklist ei teki kunagi. Vee juhtimiseks kohastumused puuduvad, elavad ainult niiskes kliimas. Seente toitumine: Heterotroofid, enamus saprofüüdid (toituvad surnud taimedest). Saprofüütsed moodustavad ensüüme, mis lagundavad tselluloosi ja ligniini. Taimedel parasiteerib üle 10 000 liigi, loomadel ja inimestel vähem kui 1000 liiki. Paljud seened on pool elu parasiidid, teise osa saprofüüdid.
rühmad põlvnevad klorofüllita viburloomadest, teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetst harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega: algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis lagundavad
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD * - Iseseisev õppimine kirjanduse põhjal, nt raamatust: H. Miidla. Taimefüsioloogia. Tallinn 1984 (sulgudes märgitud paragrahvid sellest raamatust) # - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel ...
anda mitu põlvkonda gen võrseid ühe kasvuperj jooksul. Lusted, kasteheinad, rebaseseaba. 2. Sügisene vegetatiiv lühivõrsete arenemine Võrsete kasv ja areng on otseselt seotud varuainete hulgaga. Pärast veget. pikk võrsete ja generat. pikk võrsete suremist alustavad kasvu veget. lühivõrsed ja see kestab kuni öökülmade saabumiseni. Võrsete kasv sügisel on seda kiirem mida rohkem on mullas P ja Varuaineteks loetakse neid totaineid mis on heint vajalikud. Ebasoodsatel kasvuperj, nt I varakevadine kasv, temp üle +10 C aga mulla temp on alla +5 C, II on see kui rohtu karjatatakse või niidetakse opt madalamal kõrgusel. Varuaineteks on kudedes lahustuvad süsivesikud (suhkrud ja tärklis), vees lahustuvad valgud ja kolmandaks rasvhapped. Heint on süsivesikud 60-70% kuid sellest enamik on vees lahustamatu. Valgu sisaldus kuivaines on 5-8% ja sellest vees lahust 0,2-1% piires.
nagu vees. Sahhariidid jaotatakse monosahhariidideks, oligosahhariidideks ja polüsahhariidideks. Polüsahhariidid (näiteks tärklis ja tselluloos) on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille monomeerideks on monosahhariidi (glükoos) jäägid. Nende monomeerlülideks on tsüklilised suhkrujäägid, mis on omavahel seotud glükosiidsidemetega. Sahhariidid on looduses kõige levinumad orgaanilised ühendid. Neid leidub kõigis elusorganismides, kus nad on põhilisteks energiaallikateks ja varuaineteks. Eriti hulgaliselt esineb neid taime riigis. Kummiaraabik (või araabia kumm) Kummiaraabik on saadav mitmesugustest akaatsiatest, mida tarvitatakse droogina ja kleepainena. Akvarelli vanimad ja ka põhilised sideained on mitmesugused viljapuuvaigud, millest veega lahustades liimi saab. Vahemere ja Punase mere piirkonnas on käepärasemad akaatsiavaigud, neist levinuim kummiaraabik. Seda tunti juba Vanas-Egiptuses.
1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, lii...
polüsahhariidi sünteesil (saab sünteesida glükaane ja levaane). Sahharoos hüdrolüüsitakse ja sideme hüdrolüüsil vabaneva energia arvel polümeriseeritakse kas fruktoosi või glükoosi jäägid. Hambakatu bakterid toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani. Kapsel kleebib bakterid hammaste pinnale ja suhkrute kääritamisel kapsitesse ja kattu kogunev piimhape söövitab hambaemaili augud. 43. Bakterite varuained. Mikroobide varuaineteks on varupolüsahhariidid, rasvataolised ained, polüfosfaadid ja väävel. Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis, nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. Vajaduse korral hakatakse neid varuaineid jälle kasutama. Varuainete terakestel on ümber ka membraan. 44. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid.
mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast taimtoiduliste loomade vastu, saadakse kautšukki) liigse vee eritemiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks Eritusrakud paiknevad hajusalt Elundite välispinnal teiste rakkude vahel (nt teepõõsal ja loorberipuu lehtedes) Näärmekarvad (epidermi moodustised; eristatakse haake-, näärme-, katte-, kõrvekarvu (kõrvenõges))
magnetosoome uuritud Aquaspirillum magnetotacticum'i. Magnetosoomid paiknevad rakus ridade e. ahelatena. Võimaldavad bakteritel passiivselt liikuda magnetväljas. Magnetosoomil on ümber 2-kihiline membraan, milles on valke ja lipiide. Membraani valgud osalevad magnetosoomi moodustumises, muundades rakku transporditud raua magnetiidiks. On näidatud, et magnetiiditerade paigutamises rakus ühele joonele osalevad rakuskeletivalkudest koosnevad filamendid. Varuained Bakteritele varuaineteks on 1. varupolüsahhariidid 2. rasvad ja rasvataolised ained 3. polüfosfaadid 4. väävel Rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), ei lahustu vees, ei tõsta rakusisest osmootselt rõhku. Varuaine terakestele on ümber membraan. Soodsate tingimuste taastumisel hakatakse varuaineid jälle kasutama. Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid on varuained, mida kasutatakse nii energia saamiseks kui ka endogeense C-allikana.
teised vetikatest. Ehitus. Seente tallust nim mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mütseel koosneb peenetest harunevatset niitidest hüüfidest. Enamikul seentel on hüüfide kestad keerulisema koostisega, algelisematel koosnevad nad pektiinainetest, kõrgematel arenenutel tselluloosi sarnastest süsivesikutest ja putukate kitiini taolisest lämmastikku sisaldavatest ainetest. Seente ehituse tähtsaks iseärasuseks on plastiidide puudumine. Varuaineteks on glükogeen või rasvad, tärklist ei teki kunagi. Kõrgematel seentel põimuvad hüüfid sageli tihedaks ebakoeks plektenhüümiks, millest moodustuvad eoseid kandvad viljakehad. Seentel puuduvad kohastumused vee juhtimiseks ja auramise vältimiseks, sellepärast elavad ainult niisketes kohtades. Toitumine. Seened on heterotroofsed organismid. Enamik neist on saprofüüdid toituvad surnud taimede jäänustest. Saprofüütsed seened moodustavad ensüüme, mis
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
