südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast kontroll glükoosi lagundades. Verre jõuab glükoos: · toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel; · glükogeeni lagundamisel. Glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse organismis siis, kui glükoosi on kehas liiga palju; · glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Selles on keskne roll kõhunäärmel ehk pankreasel. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini
· Maltoos ehk linnasesuhkur Polüsahhariidid · Glükogeen loomad, maks · Tärklis taimed, varuained · Tselluloos taimed, rakukest, paber Süsivesikute biofunktsioonid · Energeetiline funktsioon süsivesikut katavad 55% inimese energiavajadusest. · Energeetilised varuained on tärklis ja glükogeen. 1g süsivesikute täielikul oksüdatsioonil 4,2kcal energiat. · Varuaine funktsioon tärklis taimedes, glükogeen maksas ja lihastes · Kaitsefunktsioon seotud toksilise ainete kahjustamisega · Ehituslik funktsioon tselluloos(tugevuse), kitiin(putukate skelektide tugevuse) Lipiidid Definitsioon: vees lahustuvad ained, mis on oma olemuselt rasvhapete estrid. Nende struktuur on heterogeenne. Lipiidide klassi kuuluvad: · Rasvhapped
6) kasutamine: paber, looduslikud ja tehiskiud, etanool, lõhkeained jt. Tärklis (C6H10O5)n : 1) struktuur: - glükoosi jäägid - amüloos- n kuni 6000, spiraalne, hargnemata ahel (1- 4 sidemed) 20% - amülopektiin- n kuni mlj, hargnenud ahel (1- 4 sidemed, hargnemiskohtades 1- 6 sidemed) 80% 2) hüdroskoopne- vees ei lahustu, vaid pundub, soojenemisel tekib kliister 3) hüdrolüüs: tärklis=> dekstriinid=> maltoos=> glükoos 4) energeetiline varuaine 5) kasutamine: toiduained, etanool 6) glükogeen sarnaneb amülopektiiniga
seisneb nende tähtsus. maltoos, sahharoos, laktoos 10. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? tärklis- taimed kasutavad seda varuenergiaallikana koosneb glükoosi jääkidest tselluloos- see on taimede ehitus materjal koosneb ahel glükoosi jaakidest kitiin- seda leidub lülijalgsete toeses ja seente rakukestas glükogeen- koosneb glükogeeni jääkidest see on energiarikas varuaine. organism suudab glükogeeni kiiresti muundada tagasi glükoosiks. 11. Süsivesikute ülesanded organismis? süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikutest. 12. Mis on lipiidid? Kuidas jaotatakse lipiide? lipiidid on keerulise ehitusega biomolekulid mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol, rasvhape. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. 13. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus?
(S). 11) Lihtvalke võib nimetada ka proteiinideks: õige/vale 12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks Transpordi funktsioon- vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportijad
pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid? Suhkrud jagunevad a) monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) on kõigi organismide peamine energiaallikas, tekib fotosünteesis. b) oligosahhariidid (sahharoos ehk suhkur, maltoos, laktoos) koosnevad 2-3 monosahhariidist c) polüsahhariidid koosnevad rohkem kui kolmest monosahhariidist ehk moodustavad polümeeri. Tärklis – taimede varuaine Tselluloos , kitiin – taime või seenerakkude rakukesta koostises Glükogeen – loomne varuaine, mida talletatakse maksas ja lihastes 29. Endoplasmaatilise retiikulumi (tsütoplasmavõrgustiku) lühiiseloomustus … on membraanidest moodustunud võrgustik, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport. Jaguneb siledapinnaliseks (lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt lipiidide sntees) ning karedapinnaliseks, kus paiknevad ribosoomid ja toimub valkude süntees. 30. Lüsosoomide funktsioon
et saada sünteesiprotsessideks vajalikku lähtainet. Energiat vajame paljunemiseks, arenemiseks, kasvamiseks. Taimed on autotroofid, nad toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi protsessis. Selleks on vaja 1. Valgus eneriat, 2. Süsihappegaasi ja vett. Fotosünteesi tulemusena tekib glükoos ja kõrval produktina eraldub hapnik. Mis tähtsus on fotosünteesil? Kuna taim valmistab glükoosi, siis on see energia allikaks rakkudel. Mugulates, sibulates jne. Salvestub glükoos varuaine tärklisena. Taimevartes ka tselluloosina. Puhkeseisundis kasutavad taimed tärklist, lagundades seda uuesti glükoosiks. Loomadel on selleks varuaineks energia saamisel glükogeen e loomne tärklis. Alkohol lagundab selle varuaine(glükogeeni). Fotosünteesi üldvalem CO2 + H2O = C6 H12 O6 + O2 + H20 Fotosüntees jaotatakse: valgus ja pimedus staadiumiks. Valgus energia muundamiseks moodustuvad fotosüsteemid. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid vesinikukandja
- Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. - Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Bioloogilised omadused • Tärklis on taimede varutoitaine (glükoosivaru) • Tärklis on fotosünteesi produkt, looduses on ta laialt levinud. Tärklis tekib päikesekiirte mõjul süsivesikutest (sahhariidi-dest) taimede maapealsetele osadele. Taimed on võimelised tärklist sünteesima • Taim talletab tärklisevarud viljadesse, seemnetesse, mugula-tesse, juurtesse
Kasutatakse kosmeetika tööstuses kreemide koostises ning aitab nahal püsida. Sahharoos ehk tavaline suhkur C12H22O11 on argielus kõige tähtsam suhkur. Sahharoosi molekul on tekkinud glükoosi ja fruktoosi molekulidest, mille ühinemisel on eraldunud vee molekul. See laguneb nii seedimisel kui ka pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. 17) Milleks kasutatakse tärklist ja tselluloosi? Tärklis on taimede peamine varuaine, mis koguneb juurikatesse, vartesse ja seemnetesse. Sellest saab näiteks suhkrut. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjaliks (rakukestad). Sellest saab näiteks puuvilla, paberit ja puitu. 18) Milleks lagunevad rasvad tugevate alustega keetmisel? Kui keeta rasva koos tugeva alusega saame seebi. 19) Millest koosnevad valgud? Milliste rühmade järgi tunneme ära valgu molekuli? Umbes 20 erinevat aminohapet. Ühes valgus on kuni 15 erinevat aminohapet ja
ligimeelitavad/eemale tõukavaid aineid Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid Jätked – vajalikud kinnitumiseks (ekstra pikad jätked on paljunemiseks) Kapsel – kaitseb bakterit antibiootikumide, immuunsüsteemi,loomse organismi kaitsemehhanismi eest. Spoorid – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad baterirakul üle elada
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
2.3. Gliikoosijiiflkidest koosnevaks varupoliisahhariidiks on taimerakkudes tärklis .... ja loomarakkudes glükogeen 2.4. Nimetage kaks sahhariidide iilesannet loomorganismis : 2 punkti ehituslik - kitiin putukatel a) varuaine - glükogeen b) 2.5. Millist iihendit on joonisel kujutatud? P6hjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga 4 punkti Joonisel on kujutatud valku. Joonisel näen erinevat järku struktuure, Joonisel on näha valkude monomeere - ehk t2
2500 aastat tagasi. Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718. Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut. 1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas. Ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Bioregulatoorne funktsioon 6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga
LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3. POLÜSAHHARIIDID ehk biopolümeerid; MONOMEERIKS GLÜKOOS; ÜHISED TUNNUSED: on polüsahhariidid, monomeeriks glükoos, asuvad glükoosi molekulides GLÜKOGEEN o loomade varuaine o ehk loomne tärklis o säilub maksas ja lihastes KITIIN o ehituslik ülesanne o lülijalgsete toeses o seente rakukestas TÄRKLIS o taime varuenergiaallikas o esineb taimene mugulates, terises, risoomis, sibulas o ei lahustu vees
Keemilised elemendid organismis. Keemiline element on kindel aatomite liik. Tänapäeval tuntud 118-st keemilisest elemendist 60 paikneb organismides. Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse ku...
lahustumatud. Bioloogiliselt tähtsaimad-Rasvad, Steroidid, Fosfolipiidid. Lipiidid jagunevad 3 põhirühma: Lihtlipiidid( neutraalrasvad- seapekk, taimsed õlid, vahad); Liitlipiidid( fosfo- ja glükolipiidid); Tsüklilised lipiidid( tsükliliste alkohoolide baasil moodustuvad lipiidid nt. Kolesteriidid.) Lipiidide ül: energia varu; kaitsev ja amortiseeriv kiht; termoisolatsioon; toidulipiidid on olulised sapi väljutajad; varuaine roll. Valgud- Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid. Suured biomolekulid. Valkude ül: unikaalsed ja asendamatud toitained; sisaldavad lämmastikku; Bioelemendid- C,H,N,O,P,S. Rakkude jagunemine- 1)Eeltuumsed ehk PROKARÜOODID, tuum puudub, raku kestas paiknev DNA ei ole ümbritsetud. 2) Päristuumsed ehk EUKARÜOODID, esineb tuum. Jagunevad ainu- ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened.
Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid ja rasvhappeid, toiduainena, bioregulatsioon, kaitse (antikehades), 9. Lipiidid Koostiselemendid: C ; H ; O Liigid: lihtlipiidid ( 1alkohol (glütserool), 3 rasvhappejääki (nt: rasvad, õlid)); liitlipiidid ( 1 glütserool, 3 rasvhappejääki, muu aine); steroidid (sterool, 3 rasvhappejääki (nt: steroidhormoonid)); vaha (nt:mesilasvaha, puuvaha)
Maltoos Tähtsus: energiaks Leidumine: idanevates teraviljades Laktoos Tähtsus: energiallikas Leidumine: piimas Tärklis Talletamine :risoomis, juures, tüves, mugulas, sibulas -taimne varuaine. kasutavad energia saamiseks Tselluloos: -ehituslik kompnent taimedele -lükkab inimesel sooled puhtaks -inimene ei seedi, lehm seedib LIPIIDID -kõik rasvad, õlid, vahad, D-vitamiin(tekib nahas), sugu- ja neerupealiste hormoonid, steroidid Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal
Toidurasvad peaksid katma 25-30% toiduenergiast. Inimene, kelle energiavajadus on ~2000 kcal, peaks päevas tarbima 65g rasvu. Süsivesikud Organismis täidetavad funktsioonid: on organismis põhiliseks energiaallikaks kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse määravad veregrupi kuuluvad paljude hormoonide koostisesse omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises organismis varuaine roll kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks Süsivesik ei ole sama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline mõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi ja teiste magusamaitseltste vees lahustuvate lihtsüsivesikute kohta. Peamised süsivesikud: glükoos fruktoos laktoos maltoos sahharoos tärklis kiudained (tselluloos, pektiin) Süsivesikud peavad katma kogu päevasest tarbitavast energiast 55-60%
kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis); d) kaitsevad ülekuumenemise eest ja vähendavad aurumist (nt taimelehti katab paks vahakiht ja päikesekiired peegeldavad tagasi või taimelehtede hüdrofoobne pindkiht kaitseb üleliigse aurumise eest); varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse.
Õli viljades oliivid, pähklid 3. Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt. puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt. mesilasvaha (mesilase kärg). Vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin on kreemides) Toidulipiidid asendumatute rasvhapete defitsiir põhjustab dermatiite ja energia defitsiit. Saab kaladest oomega 3 rasvhapped. (Lugema hakkame süsinikuahelat teistpidi). Varuaine funktsioon: loomade varurasv, taimedel seemnetes ja viljades. Ainevahetuslik funktsioon Kaamel ja koi suudavad iseendale vett tekitada. Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Stimuleerivad sapi talitlust. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsiooniks, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. PESEMISVAHENDID
(atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) 3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1. Energeetiline funktsioon – esmane energiaalikkas (1g sahhariidi lagundamisel vabaneb 17.6 kJ energiat) 2. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes 3. Varuaine ülesanne – glükogeen loomades, seentes ning tärklis ja inuliin taimedes 4. Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest 5. Ligimeelitamise funktsioon – õige magus nektar meelitab putukaid ligi. Süsivesikud jaotuvad kolmeks (nii mono- kui ka oligosahhariide kutsutakse suhkruteks, kuna nad on magusamaitselised) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti 3 kuni 6 süsinikust.
Asub kõhunäärmes. ADRENALIIN füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus
valgud, nukleiinhapped, aminohapped, vitamiinid, nukleotiidid. Bioaktiivseteks nim org ühendite eri klassidesse kuuluvaid ühendeid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust ja reguleerivad elutalitlusi: Ensüümid, Vitamiinid, Hormoonid. · Süsivesikute ülesanded: Energeetilinekõige kiiremini kasutatav energiaallikas; Struktuurnetaimeja seeneraku kestas; Varuaine taimedes tärklis, loomades glükogeen · Süsivesikute jagunemine: Monosahhariidid(lihtsuhkrud) Kõikide organismide energiaallikas, tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust (riboosRNA koostises, desoksüriboosDNA koostises, glükoosviinamarjasuhkur, veresuhkur= glükoos veres, fruktoospuuviljasuhkur) Oligosahhariidid(23 mono on omavahel liitunud) (sahharooslauasuhkur; maltooskoosneb 2st glükoosijäägist; laktoospiimasuhkur)
* Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes
(tselluloos, hemitselluloos, inuliin) Glükogeen Maks, seened Vees lahustuvad kiudained Puuviljad, marjad (pektiin) Süsivesikute ülesanded organismis: · Energeetiline funktsioon: glükoosi täielik oksüdatsioon süsihappegaasiks ja veeks katab 53....58% inimorganismi energiavajadusest; · Varuaine: loomsetes organismides on energeetiliseks varuaineks maksas ja lihastes talletuv glükogeen, taimseks varuaineks on tärklis; · Biosünteetiline: süsivesikute metaboliidid on organismis paljude teiste ühendite süsinikskeleti loomise aluseks; · Bioregulatoorne: süsivesikud on mõningate hormoonide ja koensüümide komponentideks; · Struktuurne: biomembraanide ja sidekudede komponendid, nukleiinhapete koostises;
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liiku...
rakukestas 7. Millised on varupolüsahhariidid taimedes ja loomades? V: Glükogeen ja tärklis. 8. Milline on lipiidide ehitus ja ülesanne? Millised ühendid kuuluvad veel lipiidide hulka? V: Lipiidid on estrilise ehitusega (hüdrofiilne ehk vetthoidev pea ning hüdrofoorne ehk vetthoidev saba) biomolekulid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Lipiidid täidavad organismis energeetilist funktsiooni, varuaine, kaitseaine, lahusti, ehitusmaterjal, regulaatorained. Rasvad, vahad, õlid, steroidid, vahad. 9. Mis on valgud? V: Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. 10. Millest koosnevad valgud? Mis omadused on aminohapetel? V: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2) ja karboksüülrühmast (COOH). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekuli iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reegline ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustites, vähesel määral lahustuvad nad polaarsetes solventides (metanool, etanool) ja hästi lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen ja eeter. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks. Neil on veel energeetilise varuaine funktsioon, kaitse- ja regulatoorne funktsioon, nad on signaalimolekulideks ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiidide rühmad: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfinolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse kandmisel paberile, jääb paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Oluline on uurida just kuivatatud proovidega paberit!
ise ei sünteesi ja seega tuleb seda saada toidust asendatav rasvhape- rasvhape, mida organism on võimeline ise sünteesima küllastunud rasv küllastumata rasv transhape- rasv- on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke fosfolipiidid- sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel 2. Lipiidide funktsioonid: struktuurne, energeetiline varuaine, kaitsefunktsioon 3. Toidurasvad peaksid katma 2530% päevasest toiduenergiast. 4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)? 5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli. 6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik
lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes
valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat ja NADPH2 molekule. Pimedusstaadiumi lõpptulemus kolmesüsinikulised suhkru molekulid -> ühinevad omavahel, tekib glükoos. 6CO2 + 12 NADPH2 -> C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP (18 ATP -> 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus: - taimedele: 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (nt maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Calvini tsükli reakts. vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Vee fotooksüdatsioonil vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste
, oligosahhariidid( tuntumad on sahharoos, maltoos ja laktoos), polüsahhariidid(põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos, glükogeen). Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad C, H, O. Sahhariidide ülesanded: energeetiline(17,6kJ energiat vabaneb 1gsüsivesikute oküdatsioonil), struktuurne nt. tselluloos taimerakkudes, ligimeelitav nt. õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks, varuaine taimedel tärklis ja tselluloos, loomadel ja seentel glükogeen. Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud tekivad fotosünteesi reaktsioonil.6CO2 + 6H2O ---fotosüntees--------------------- C6H12O6(tselluloos-ehitus, tärklis-
Seal kasut. valgusstaadiumis salvestatud ATP energiat ja NADPH2 molekule. Pimedusstaadiumi lõpptulemus kolmesüsinikulised suhkru molekulid -> ühinevad omavahel, tekib glükoos. 6CO2 + 12 NADPH2 -> C6H12O6 + 6 H2O + 12 NADP (18 ATP -> 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus: - taimedele: 1. Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (nt maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Calvini tsükli reakts. vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Vee fotooksüdatsioonil vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast
1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11.Kuidas on kolesterool seotud südame-veresoonkonna haigustega? Kirjelda. Milliseid suguhormoone Sa tead, mis on nende toime? Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape 1
Termoneutraalne tsoon e. komforttemperatuur- kehatemperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat. Antikeha- valk, mis kaitseb organismi haigustekitajate (antigeenide) eest. Antigeen- haigustekitaja Insuliin- hormoon, mida toodetakse organismis ning eritatakse vereringesse kõhunäärme poolt. Põhifunktsiooniks on reguleerida suhkru taset veres. Glükagoon- hormoon, mis tõstab veresuhkru taset. Glükogeen- polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Diabeet- suhkruhaigus, põhjuseks kõhunäärme insuliini tootmise puudulikkus. Võib põhjustada verevarustuse häireid, silmade ja neerude kahjustusi, infarkti (süda) ja insulti (aju). Struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine, mida põhjustab joodipuudus organismis. Maksatsirroos- mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks alkoholi liigtarbimine.
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud jagatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Sahhariidide peamised ülesanded: 1. Energeetiline glükoos 2. Struktuurne, ehituslik kitiin, tselluloos 3. Varuaine glükogeen, tärklis 4. Kaitsefunktsioon taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitse ärakülmumise vastu 5. Toitefunktsioon piimasuhkur imetajate piimas 6. Ligimeelitav õistaimedel nektar putukate ligimeelitamiseks 7. Bioregulatoorne süsivesikud koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud süsinike arv on väike, C arv 3-6 Riboos C5H10O5 Riboos(ijäägid) on RNA koostises
Tselluloos - eluslooduse enim levinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Sahhariidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline - põhiline energiaallikas 2. Plastiline ehk ehituslik. Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. 3. Reserv(varu)materjal. Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos - taimedes; glükogeen - kõrgemais loomades). Glükogeen on maksas ja lihastes. 4. Kaitsefunktsioon nt sekreet kaitseb õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehhaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sissetungi eest. 5. Reguleeriv funktsioon. 6. Spetsiifiline funktsioon. 7. Toitefunktsioon - laktoos Monosahhariidid. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid (niipalju võiks teada, et nad
sooltes. LIPIIDIDE BIOFUNKTSIOONID 1. Energeetiline funktsiooni täidavad inimorganismis varulipiidid (peamiselt triglütseriidid). Varurasva koostises olevad rasvhappejäägid on rakkude jaoks kontsentreerituim metaboolse energia varu. • Triglütseriidide täielikul oksüdatsioonil süsihappegaasiks ja veeks eraldub energia. 1 grammi triglütseriidide täielik oksüdatsioon annab 9,1 kcal (38,9 kJ) energiat. 2. Varuaine funktsioon. Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik. • inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine • lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g • toiduga saadud lipiididest omastab inimorganism ca 95% 3. Struktuurne funktsioon
· tselluloos (taimevarte tugevdamiseks), · glükogeen · kitiin. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS, ÜLESANDED: Sahhariidide põhilised ülesanded on energeetiline (glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos, maltoos, tärklis, glükogeen) ja ehituslik (kitiin, tselluloos, riboos, desoksüriboos). * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne raku ehitusmaterjal * varuaine (taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) * kaitse antikehade koostises 4. LIPIIDIDE EHITUS JA ÜLESANDED LIPIIDID on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.
Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb. Avalduvad teised pigmendid. Kromo kloroplastiks. Kaovad karotinoidid, tekivad klorofülli sisaldavad kromoplastid. Juurviljad. Porgand, peet. Leukoplastid võivad üle minna kloroplastiks. Klorofüll tekib kartulimugulas endas. Kui leukoplast sisaldab tärklist, on see amüloplast kartul päike tekib solaniin, mürgine. Taimerakkudes võivad esineda varuaine tilgad ehk inklusioonid. Kloroplastid asuvad raku membraani äärtes. Vakuool = raku mahlamahutid. Vee ja rakumahla säilitamine. Turgori = raku siserõhu tagamine. Vanades elusates rakkudes vakuoolid liituvad ja tekib tsentraalvakuool. (taimerakk) Tsütoskelett isepärane kõigile rakkudele. * avastati 10-15 aastat tagasi * moodustavad valgulised fibrillid, mis hoiavad organeid koos * sõltuvalt valgulise kiu läbimõõdust jagatakse
lineaarne ahel (spiraalne ahel amüloos ei tardu). amülopektiin amüloos Tärklises on tavaliselt 10-20% amüloosi ja 80-90% amülopektiini. Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur.
Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine. · Rohelised e kloroplastid, värvuse annab klorofüll. Ülesanne on fotosünteesida. NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Kõik kartuli rohelised osad on mürgised. Aineid pakitakse Golgi kompleksis
aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude- kollageen võrgustikuna, tugevad painduvad tugistruktuurid(luude otstes, kõrvalestas) Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad.Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks.
Süsivesikud on peamiseks energiaallikaks. Süsivesimute varu on organismis väike ja seetõttu tuleb neid süüa igapäev. Süsivesikud on olulised lihaste ja aju töös. Kiirendades toidu liikumist läbi soolestiku, aitavad kiudained ära hoida kõhukinnisust. Valgud on vajalikud rakkude ja kudede ehitamiseks ning mõjutavad ainevahetust. Organismis tekkivad valgud transspordivad elutähtsaid aineid ning kaitsevad inimest haigestumise eest. Rasvad on energia varuaine ja nad reguleerivad ainevahetust. Toidu valmistamisel säilitavad nad toid värvuse ja lõhna. Vitamiine vajab organism ööpäevas küll väga väigestes kogustes, kuid normaalseks elutegevuseks on need hädavajalikud. Mineraalained on organismi jaouks samuti väga tähtsad. Seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neidki piisavalt. Vesi on organismile lausa hädavajalik. Inimene vajab vett toidu seedimiseks, toitainete
Fosfageeni süsteem suudab ADP'd ATP'ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP'd äkilise pingutuse ajal kulutavad. (Maksimaalselt jätkub 10 sekundiks) näiteks: 100 meetri sprindis →glükogeeni-piimhappe süsteem: see süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks lisahapnikku. ATP saamiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhappe. ATP kiirel tootmisel muutub keskkon lihasrakkudes happeliseks, mis põhjustab lihasvalu. Näiteks: 400 meetri jooksus. →aeroobne hingamine: Kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti. ATP'd saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamiseks. ATP tootmine toimub aeglasemalt, kuid võimaldab mitu tundi järjest pingutada. Kuigi lihaste pingutamine ei ole sama
Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid.