Riboos(RNA koostis), desoksüriboos(DNA suhkur), glükoos(viinamarjasuhkur, veresuhkur), fruktoos(puuviljasuhkur). · Kuidas nimetatakse teisiti järgmisi suhkruid: a) Glükoos viinamarjasuhkur b) Fruktoos puuviljasuhkur c) Laktoos piimasuhkur d) Maltoos linnasesuhkur · Millised süsivesikud täidavad ehituslikku ülesannet(2)? Tselluloos/ Kitiin · Milline aine on organismide esmane energiaallikas? Glükoos · Mis on taimede tähtsam varuaine? Tärklis · Millised orgaanilised ained annavad kõige rohkem energiat? Rasvad · Nimeta lipiidid, mis täidavad ehituslikku ülesannet? Vahad ja fosfolipiidid · Mis on valgu monomeerideks ja millised sidemed neid koos hoiavad? Vesiniku sidemed, aminohappejäägid · Millised nukleotiidid erinevad nii DNA kui ka RNA molekulis(3)? A, C, G · Milline nukleotiid esinem ainult: a)DNA molekulis T b)RNA molekulis U
vaid glükoos) too näiteid. Sahhariitide üldvalem: Cm H2n On Glükoosi valem: C6H12O6 12.Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos- põhiline energiaallikas fruktoos- põhiline energiaallikas riboos-DNA, RNA koostises desoksüriboos-DNA, RNA koostises maltoos- energiaallikas laktoos-energaallikas sahharoos- energiaallikas kitiin-lülijalgsete ja seente rakkudes tselluloos- taimedel kaitsefunktsioon tärklis-taimede varuaine glükogeen-loomade varuaine 13.Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organismides. Rasvakiht loomadel, tamedes õlid, vahakiht taimedel, hormoonid, rakumembraani koostises 14.Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides? -talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana -süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed -seemnetes varuaineks -taimsed vahad kaitsevad ärakuivamise eest -loomsed vahad kaitsevad märgumise eest -rakumembraani koostises -hormoonid
Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? Tärklis: varu- ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) Kitiin: lülijalgsete toeses Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? Energeetiline, Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad), Varuaine(tärklis- taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
omavahel vabalt ristuda Valgu denaturatsioon kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine Ökosüsteem arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega Lipiidide ülesanded Valkude ülesanded Sahhariidide ülesanded · Energeetiline · Ensümaatiline · Energeetiline · Varuaine · Ehituslik · Ehituslik · Struktuurne · Transport · Varuaine · Regulatoorne · Retseptor Nt: Monosahhar - · Termoregulatoorne · Kaitse glütseriin, rigoos,
1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!! - vahad Koostis: - glütserool - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad) Ülesanded: - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid
viiruste kapslid. · Transport :Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · Regulatoorne :Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. · Retseptoorne :Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · Liikumise :Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid · Varuaine : Munavalge, piim (kaseiin). · Kaitse : Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Antikeha ehitus Antigeen on võõras aine organismis.Antikeha seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud. · Toksiline: Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi Energeetiline ülesanne.Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui
kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin. Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk. Valkude ülesanded · Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.) · Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled) · KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I) · Varuaine funktsioon (munavalge) · Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb -- I 7,6 kj) · Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar- ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks). NuH ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eluslooduse tähtsamad nukleiinhapped on DNA ja RNA
Valk-orgaaniline molekul, mida rakud valmistavad aminohapetest. Nukleotiid-nukleiinhappeahelate elementaarosad, mis koosnevad suhkrust, lämmastikalusest, fosfaatrühmast. Kromosoom-üks kokkupakitud DNA molekul koos valkudega. SAHHARIIDID- peamine energiaallikas, lipiidide normaalse oksüdatsiooni jaoks vajalik. Monosahhariidid(moodustavad liitsuhkruid),oligosahhariidid, polüsahhariidid. Glükoos-lihtsuhkur-rakkude esmane energiaallikas. Tärklis-liitsuhkur-taimne varuaine juurtes. Tselluloos-liitsuhkur-taimede rakukestade peamine komponent. Kitiin-liitsuhkur- seente rakukestade ja lülijalgsete välisskeleti komponent. Glükogeen-liitsuhkur-loomade varuaine. LIPIIDID-olulised energiaallikad, võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Energeetilinefunktisoon-lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast-kõige rikkamad inimtoidu komponendid.
käigus; rakkude tähtis energiaallikas. Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. Glükoosist saab alguse ka organismidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis rakukestade materjal. Osa glükoosist säilitatakse varuaine tärklisena. Seda talletatakse nii leherakkudes kui ka mõnedes teistes taimeosades, nt seemnetes ja paljudel taimedel erilistes säilitusorganites.
Sahharoos e peedi- või roosuhkur levinud kõigis klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur lehmapiimas kuni 5% Polüsahhariidid: Makromolekulid Koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis varuaine taimedes, leidub taime kõikides osades hüdrolüüsub kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis) varuaine loomades, enim maksa- ja lihasrakkudes Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimeraku kestad) taimeriigis kõige levinum ühend taimsete kiudude põhikomponent inimorganism ei omasta, kuna inimese soolestikus puuduvad bakterid, mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid
Elektronnegatiivsus suurem molekul tõmbab enda poole väiksemaid (hapnik tõmbab vesinikke BIOMOLEKULID Ehitus monomeerid Ülesanded Süsivesikud polümeerid glükoos, fruktoos organismi ehitusmaterjal, kütus Lipiidid (rasvad) alkohol+rasvhapped -------------- energia, ehitus Valgud polümeerid aminohapped Nukleiinhapped polümeerid nukleotiidid Glükogeen - loomne varuaine Tärklis taimne varuaine Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimed) Kitiin rakkude ja organismide ehitusmaterjal ( putukad jne) Rasvad on kokku pandud glütseroolist ja rasvhapetest Kõikide rakkude membraan on tehtud fosfolipiididest!!!!!!!@@@@@@@@@ Valgud e proteiinid - Suured biomolekulid - Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest - Sisaldavad lämmastikku - Pikaajalised valguvarud meil puuduvad organizzzzzzmizzz Valgud uuenevad pidevalt
hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes Tselluloos-rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimeriigis kõige levinum ühend, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis
· Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono, oligija polüsahhariidideks. Monoja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka suhkruteks. JAGATAKSE Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis taimedes energeetiline varuaine. Leidub mugulates (kartul), sibulates, viljades (nisu, riis) Tselluloos tuhanded omavahel ühinenud glükoosimolekulid. Taimede ehitusmaterjal (nt. taimede rakukestad) Kitiin koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Inimesel
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline - struktuurne (kitiinist kest, tselluloosist taimeraku kest) - ligimeelitav varuaine (tärklis, glükogeen) - kaitsefunktsioon (taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitse ära külmumise eest) - toitefunktsioon (laktoos) - biosünteetiline (lähteaine teiste ühendite süntesimisel) - bioregulatoorne (sahhariidid koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse) Villu Valgud on aminohapetsest moodustatud polümeerid. Valgu struktuuri tasemed:
ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6 2. oligosahhariidid- sahharoos(roosuhkru põhiosa), maltoos(linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud), glükogeen(loomne glükoosivaru), tselluloos, kitiin ehitus: polümeer, mille monomeerid on monosahhariidide jäägid. Ülesanded: energeetiline ülesanne (glükoos), ehituslik ülesanne, varuaine, ligi meelitamiseks, kaitsefunktsioon, toiduks. 7. Lipiidid: Liigid: lihtlipiidid- rasvad liitlipiidid- õlid, vahad, steroidid (jt. vees mittelahustuvad ühendid) Ülesanded: energeetiline funktsioon (rasv), varuaine (talvine rashvakiht), kaitse funktsioon (nahaalune rasv), lahusti (õlid lahustavad vitamiine), ehitusmaterjal(vahad, rakumembraanid), regulatoorne funktsioon (hormoonid) 8. Kolesterool: kuulub kõigi membraanide koostisse.
Polüsahhariidid e liitsuhkrud Tärklis kartul Glükogeen lihastes , maksas(loomne) Tselluloos naturaalne vatt on tselluloos , rakukesta koostisaine , paksud rakukestad on puitudel Koosneb paljudest monoosi jääkidest Kitiin- putukate väliskihi koostisaine , Süsivesikute ül :energeetiline , Taimede ja loomade ehituses , ligimeelitav ülesanne , varuaine , kaitseb külmumise eest , toiduks ,on teiste ainete koostisosa LIPIIDID Nad ei lahustu vees ,vaid orgaanilistes lahustes Lihtlipiidid A) naturaalrasvad · Tahked loomsed rasvad · Vedelad taimsed õlid (lina , raps , oliivi ) B)Vahad · Taimsed vahad (puuviljadel , õuntel nt ) · Loomsed vahad (mesilaste tarus , mesilas vaha ) Liitlipiidid fosforlipiid esineb rakumembraanis Steroidid Hormoonid. Mees- testosteroon Nais Östrogeen D- vitamiin , kolesterool
3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 1. Suhkrute lühiiseloomustus. On kaheksa põhilist monosahhariidi suhkrut: glükoos, laktoos, mannoos, ksüloos, fukoos, N- atsetüülglükosamiin, N-atsetüülneuromiinne hape. Tähtsamad neist on glükoos ja laktoos.
Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g valku = 4,2 kcal Süsivesikud: Energeetiline - kõige kiirem energiaallikas (peame saama ka toidust kõige rohkem). Varuaine (taimedes tärklis, loomades glükogeen). 1g = 4,2 kcal Rasvad: Tähtis osa ainevahetuses (täiesti rasvavabalt ei saa elada). Kaitsta siseelundeid. Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes ja viljades. 1g = 9 kcal 5. Vitamiinid (kuidas jaotatakse, allikad, ülesanded, puudus) (tabel vihikust) 6. Mineraalained (ülesanded, allikad) (tabel vihikust) 7. Taimetoitlus - kuidas jaotub, millised probleemid võivad esineda taimtoitlusel
Polüsahhariidid- mosahhariidide jäägid, mis on glükoosisidemetega seotud · Tärklis- glükoosijääkidest koosneb, taimed kasutavad varuenergia allikana Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine
11 klass Bioloogia Monosahhariid Elusolendite esmane energia allikas Glükoos Monosahhariid Esmane energia allikas Annab märku viljade valmimisest Fruktoos Disahhariid Energia andmine Sahharoos Polüosahhariid Taimne varuosa Tärklis Polüosahhariid Taimeraku kesta koostises Ehituslik ül. Tselluloos Polüosahhariid Loomne varuaine Glükogeen Lihtlipiid Kaitseb kuivamise ja aurustamise eest, nt. õuna Vaha Lihtlipiid Kõige energia rikkam aine Aga kasutatakse peale sahariide Reguleerib keha temperatuuri Rasv Steroid Temas sünteesitakse hormoone, D-vitamiini Rakumembraani koostises Kolesterool Valk Kaitseb haigustekitajate vastu Antikeha Valk
Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 Tärklisega sarnane struktuur Kiuline ehitus Taimedel on konstruktsioonimaterial Veesõbralik Põleb hästi Rasvad Glütserool ja rasvhapped Loomsed rasvad Taimsed rasvad Kaksiksidemed Vett-tõrjuvad Valgud Looduslikud polümeerid Koosenevad aminohapetest Väga reageerimis võimelised Tundlikud Kohanenud elutegevuseks alla 40C
· eluprotsesside · muna reguleerimine, · pähklid · energia tootmine, · juust · organismi kaitse, · kohupiim · elutähtsate ainete · piim, jogurt transport Rasvad Tähtsus: Leidumine: · Energeetiline varuaine, · õli · Kaitse soojuskadude ja · või meh. vigastuste eest, · vorst · Toidu värvuse ja lõhna · sealiha säilitaja, · juust · Vitamiinide transport ja · pähklid omastamine, ·
· Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad varu-energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis). Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad)
2)Liitsüsivesikud ehk liitsuhkrud(keerulise ehitusega) NT: * Sahharoos (tavaline suhkur) * Maltoos e. linnasesuhkur *Laktoos e. piimasuhkur. (moodustub peamiselt piimanäärmetes) *Tärklis (energia varuaine taimedel) *Tselluloos- taimerakukesta koostises *kitin- lülijalgsete väliskestas, seente väliskestas *glükogeen-talletatakse maksas
· Laktoos leidub piimas, vajalik energiaks. · Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus.
Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid) Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Kitiin – putukate välisskeleti koostises, seeneraku kest Glükogeen – energiarikas varuaine loomadel Süsivesikute ülesanded esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest) ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar) NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest
C6H12O6!!!!!!!! Kõige magusam, puuviljades. MESI= FRUKTOOS+GLÜKOOS! 2) SAHHAROOS (disahhariid) Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin
Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu
* Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed - Ei lahustu vees - Lahustuvad orgaanilistes ainetes I Lipiidid ehk neutraalrasvad * Vedelad rasvad(taimsed õlid)
Näiteks küünte ja juuste valgud on sekundaarstruktuuri valgud 3. Tertsiaarstruktuur- moodustub valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks 4. Kvaternaarstruktuur- tekib mitme madalamat järku valgu ühinemisel. Näiteks hemoglobiin on IV järk Valkude ülesanne: · Ensüümiline funktsioon · Struktuurne funktsioon ( küüned, karvad, kõõlused, suled ) · Kaitsefunktsioon ( antikehad, verehüübimisvalgud ) · Varuaine funktsioon ( munavalge ) · Energeetiline funktsioon · Transpordi funktsioon ( hemoglobiin transpordib hapnikku )
2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus. 3) Ligimeelitav funktsioon õienektar 4) Varuaine tärklis taimsetes ja glükogeen loomsetes organismides + seentes 5) Kaitsefunktsioon suhkrustumine kaitseb külmumise eest. 6) Biosünteetiline funktsioon - lähteaineks teistele ainetele. ( süsivesikud lipiidid | glükoos deskoksüriboos / riboos ) 7) Bioregulatoorne funktsioon süsivesikud kuuluvad hormoonide koostisesse II Lipiidid Lipiidid on hüdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees. Lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on alkoholi ja rasvhapete ühendid
peamine energiaallikas -Tärklis -Fruktoos -Tsellulos (Puutüves on tselluloosi palju) -Kitiin -Glükogeen Süsivesikute ülesanded: 1) Anda energiat Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas 2) Ehituslik Taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoe koostises 3) Varuaine (Taimedes tärklis, Loomades glükogeen) Lipiidid Rasvad Õlid Vahad Steroidid Nende ühiseks tunnuseks on see, et nad ei lahustu vees. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, nad koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist . Liitlipiidid : nt- Fosforlipiidid (P) Lihtlipiidide ülesanded: 1) Energia varuaine (Rasvad annavad 2 x rohkem energiat kui suhkur) 2) Temperatuuri hoidmine 3) Siseelundite kaitse
Polümeerid. ühendid, mille molekul koosneb koalentsete sidemetega seotud korduvad struktuuriüksused. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis või osaleda polümerisatsiooni protsessis. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. Saamine, 1. Liitumispolümerisatsioon. CH2=CH CL (polüvinüülkloriid) > (CHCH(Cl))n (homo). CH2=CH2 + CH=CHCH3 > (CH2CH2CH2CH2(CH3))n (ko). CH2=CHCH=CH2 > (CH2CH=CHCH2)n (homo). liitumispolümeerid ainult oksüdeeruvad. 2. Kondensatsioonipolümerisatsioon. polüestrid. dialkohol +dihape (nuklefiilne asendus) polüester. monomeeriks hüdroksükarboksüülhape > polüester. dialkohol + fosgeen (ClC(=O)Cl) > polükarbonaat (polüalkohol). polüamiidid. dihape + diamii...
puudub Kristalliseeruvus olemas olemas Puudub Hüdrolüüsuvus ei ole olemas olemas Keemiline suur suur Väike aktiivsus Optiline aktiivsus iseloomulik Iseloomulik puudub monoosidele Molekulmass väike väike suur SÜSIVESINIKU Ülesanded · Energeetiline · Struktuurne · Varuaine · Transport · Kaitse · Ligimeelitav · Biosünteetiline Struktuurne · taimerakkude kestades olevad süsivesikud · Olulisemad on tselluloos (40%) · Avaldub: · seenerakkude kestades kitiinil · lülijalgsete heksoskeleti kitiini Varuaine · taimedes tärklis · Seentel on peamiselt glükogeen · Loomadel samuti glükogeen maksas (3-4%) · lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Trantsport
- lahustuvad vees (hüdrofiilsed) - enamasti magusa maitsega Polüsahhariidid - koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ... .... Süsivesikute ülesanded Energeetiline funktsioon (glükoos; 1g glükoosi lagunemisel saadakse 17,6 kJ energiat) Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest hüdrofoobsed
Energiallikas. OLIGOSAHHARIIDID on sysivesikud, milles 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. · Sahharoos- k6ige tavalisem suhkur, mis on suhkruroos ja suhkrupeedis · Maltoos e. Linnasesuhkur, koosneb kahest glykoosij22gist. · Laktoos e. Piimasuhkur, moodustub peamiselt piiman22rmetes. L6hustamiseks vajalik ensyym(laktaas), mis paljudel puudub. POLYSAHHARIIDID on polymeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide j22gid. · T2rklis- energia varuaine taimedel · Tselluloos- koosneb samuti glykoosi molekulidest(j22kidest), k6ikide taimeraku kestade peamine koostisosa. · Kitiin- lylijalgsete v2lisskeletis, seente rakukestas(koosneb glykoosij22kidest) · Glykogeen- talletatakse maksas ja lihastes(koosneb glykoosij22kidest). Insuliin muudab liigse glykoosi veres glykogeeniks. SYSIVESIKUTE YLESANDED · Energeetiline- k6ige kiiremini kasutatav energia allikas.
Disahhariidid : - on ssivesikud milles on 2kuni 3 monosahhariidi on omavhel liitunud 1) Sahharoos(tavaline suhkur), mida on rohkelt suhkruroosis ja suhkrupeedis 2) Maltoos (linnasesuhkur) - koosneb kahest glkoosijgist 3) Laktoos (piimasuhkur) - mooodustub peamiselt piimnrmetes. - lhustumiseks vajalik ensm (laktaas) , mis mnel puudub. Sahharoos - ehk tavaline suhkur C2H22O11 - Suhkrupeet ja roog - Banaanid , arbuusid - Kase- ja vahtramahl - Ehitust testab ssivesikute peamine keemiline omadus - hdrols C11H22O11 + H20 - hdrols - c6h12o6 + c6h12o6 - invertsuhkur on glkoosi ja fruktoosi segu - Ei kristalliseeru SAHHAROOSI OMADUSED : - vrvusetu kristalne aine - lhnatu - lahustub vees - sulab temperatuuril 185C , kuumutamisel le 185 muutub pruunika vrvusega karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tsellu...
sisaldada ligi 200 g e 40 teelusikatäit suhkrut, maiustused, kommid, küpsised, moos, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Mis on süsivesikud? on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, Kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
Tähtsus Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri Vesi transpordib aineid Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha trimmis Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia Esimene mikroskoop 1595.a Hollandis- Vennad Janssenid Esimene valgusmikroskoop 1665.a Inglismaal- Leiutaja Hook Antony van Leeuwnheok- Saksa teadlane, avastas bakterid ja ainuraksed 17. saj teisel poolel. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munarakku. Matthias Schleiden- Taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann- Loomad koosnevad rakkudest Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2
ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet · Seega oleks korrektne nimetus "tärklised", viimane pole aga kasutusel pika traditsiooni tõttu Keemilised omadused · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet · Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel Looduses · Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 2024%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tärklist jagatakse järgmistesse rühmadesse : · 1) kartulitärklis, ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu · 2) maisitärklis, kannatab keetmist · 3) riisitärklis, on kõige väiksema terakestega Katsed · Katse 1 Tilgutage joodreaktiivi tärkliskliistrile, kartuli lõikepinnale, saiatükikesele! Jälgige värvuse muutumist. · Katse 2
VETIKAD 8 klass 1 · Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. · Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus. Neil puuduvad juured, varred, lehed. · Vetikate hulkrakseid kehi nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid. · Vetikate kloroplastid on mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. 2 · Vetikad võivad olla nt. kollakad, pruunikad või isegi tumepunased. · Kõigis vetikarakkudes, kus on kloroplastid, toimub fotosüntees. 3 · Paljud vetikad on mikroskoopilised. · Kuid on ka palja silmaga nähtavaid vetikaid. Nad võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites. 4 · Vetikad paljunevad eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5 · Enamik vetikatest elab veekogudes. · Vetikad kas hõljuvad veekihis, moodustades taimse hõljumi, või on veekogu põhjas ja kinnituvad ve...
Vee aurumine jahutab organisme. * Vesi on vajalik organismide paljunemiseks - Loomade paljunemiseks on vaja veekeskonda. Paljud organismid paljunevad vees, Maismaal sigivate organismidel arenevad looted muna sees või oragnismisises vesikeskkonnas. *Vesi on fotosünteesi lähteaine- Fotosünteesi tulemusena tekkiv glükoos enamiku organismide energia ja süsinikuallikas kõikide biomolekulkide sünteesimisel. 5. Süsivesikute ülesanded organismides * Energiaallikas ja varuaine - Organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru; Süsivesikute (peamiselt glükoos) lagundamise arvelt katab organism 53-57% üldisest energeetilisest vajadusest; Ühe grammi täielikul lõhustumisel CO2-ks ja H2O-ks vabaneb 16,7- 17,8kJ energiat. Kui süsivesikud otsas, siis on veresuhkur 0 ja lipiide ei saagi organism enam kasutada. Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult).
ärritustele. Ainuraksed kasutavad välismembraanis sidemega. Nt tärklis-varuaineks taimedes, hüdrolüüsub tuumamembraanid, toimub tsütoplasma jagunemine. olevaid molekule, hulkraksed kasutavad närvisüsteemi kergesti glükoosiks. Glükogeen- loomne tärklis, Mitoosi TÄHTSUS: kromosoomide võrdne jaotamine ja meeleelundeid. 8.) kohastumine varuaine loomades, lihasrakkudes. Tselluloos- rakkude tütarrakkude vahel, tütarrakud geneetiliselt identsed, elukeskkonnaga. ja organismi ehitusmaterjal, taimsete kiudude suureneb rakkude arv, surnud rakkude asendamine. Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine;
Selle tõttu ei kanta kolesterooli veresoontest minema ja need ummistuvad 19. Millest on moodustunud fosfolipiidid? Miks on nad rakkudes tähtsad ? Fosfolipiidid on liitpiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast ehk lipiidsest osast. Nende omadused on ideaalsed, et moodustada vesilahuse membraane rakkudes 20. Lipiidide ülesanded organismis + näited. a) Varuaine - varuaineks on rasvad, mis kogunevad rakkudesse naha alla b) Energiaallikas - kõige energiarikkamad toitained c) Ehitusmaterjal - ümbritsevad kõiki rakke d) Kaitse - koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi e) Lahusti - rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine f) Signaalmolekulid - suudavad vaevata läbida rakumembraane (nt. testosteroon, östrogeen, jne.)
Estrid on ühendid, mis moodustavad hapete reageerimisel alkoholidega Estrite teket nimetatakse esterdamiseks ehk estrifikatsiooniks. Karboksüülhape+Alkohol=Ester+Vesi CH3CHOOH+CH3OH=CH3COOCH3+H2O Etaanhape Metanool Metüületanaat *Estreid leidub looduses eeterlike õlidena taimedes. Mõnel Taimel on eeterikke õlisid enam juurtes(palderjan),teistel viljakoores(sidun,apelsin),kolmandatel lehtedes(piparmünt) jne. *Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta...
lagundab tärklist. 2) Struktuurne(ehituslik) – Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad 3) Transport – Hemoglobiin transpordib hapnikku veres. 4) Regulatoorne – hormoonid (insuliin – reguleerib vere suhkru sisaldust) 5) Retseptoorne – Raku membraani pinnaretseptorid annavad välisignaale edasi. 6) Liikumisfunkt. – Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud 7) Varuaine – (Loomadel kelle loode areneb kehaväliselt) Munas, piim(kaseiin) 8) Kaitse – antikehad(kompleksvalk, mis võitleb viiruse vastu), verehüübimisvalgud, kattevalgud, munas munavalge valgud( hoiab temp. Kõikumist) 9) Toksiline(kaitse) – Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid 10) Energeetiline – väga madal, 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2.
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes Karotinoidid viljadele kollase, oranzi või punase värvuse, kloroplastides. Taime rakukest koosneb: Tselloloosist (ligniin, pektiin) Taime Rakukesta ülesanded: *Tugifunktsioon taime toestamine, *Kaitsefunktsioon korkkude
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...