· Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist (3). 3 2. LIIMID Liim on sideaine. See kantakse liimitavatele pindadele, mis surutakse teineteise vastu. Tavaliselt liim kõveneb, andes liimühenduse. Liimimist on kasutatud juba väga ammu, näiteks kinnitati kiviajal liimi või vaigu abil noole- ja odaotsi tugevamini varte külge. Liimimine on tänapäeval ka tööstuses ja tehnikas väga tähtis. See on tavaliselt väga lihtne, odav ja vähese tööjõukuluga võte, enamasti ka väga kiire. Liimimisega saab omavahel ühendada väga erinevaid materjale: klaasi, metalli, puitu, nahka, kumm, riiet, plastmasse. Liimimise puhul ei ole tavaliselt vaja ühendatavaid pindu mehhaaaniliselt töödelda või on nende töötlemine väga lihtne pinna karestamine
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest
Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel – tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase
Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu. Haava- ehk kalluse meristeem
malaariaplasmoodium 3. Seened – männiriisikas, kivipuravik 4. Rakise tükkide abil – põdrasamblik, 4. Mõned vetikad islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT Sibulad – nartsiss, tulp, gladiool Mugulad – kartul Risoomid – naat, orashein, maikelluke Varrevõsundid – aedmaasikas Juurevõsundid – haab, kreek Lehtede abil – kalanhoe 13. Pärilike haiguste põhjused Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral Hemofiilia, daltonism, kurttummus, lühinägelikkus jvt
poolvari • Muld: niiskemapoolne KOLLANE VÕHUMÕÕK - IRIS PSEUDACORUS • Kõrgus: 70-120 cm • Õied: kollased, 3- 5-kaupa õisikus • Õitsemise aeg: juuni II – juuli I • Lehed: mõõkjad, rohelised, pikad • Kasvukuju: püstine • Valgus: päikeseline, poolvari • Muld: niiskemapoolne toitaineterikas PRŽEVALSKI KOBARPEA - LIGULARIA PRZEWALSKI • Eristub õhuliste, sügavalt lõhestunud, teravsõrmjate lehtedega, peenikeste punakaspruunide varte otsas. Õisikud väikesed, kollased, kogunenud viljapeasarnasesse kitsasse 50 – 70 cm pikkusesse õisikusse, mis on tipust pisut longus. • Optimaalseks kasvukohaks on hajutatud valgusega koht, sest päikeses vajab palju kastmist. Seal kus on probleeme veega, on sobiv istutada niiskesse varjulisse kohta või veekogu äärde. HAMBULINE KOBARPEA - LIGULARIA DENTATA, SYN. L. CLIVORUM • varretippudes asetsevate oranžkollaste kobarõisikutega
Kesk helide halli sõudu -- las sääl kõik lõpmata läeb -- kesk helide halli sõudu, täis sõnade mõttepõudu, et uiutus üksi jäeb. Igatsus(1910) Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres, palukmarja varte süles, üksi karjapoisi pasun laulu luikab pilvi üles ja nii kostab ikka tasa metsast laulu suma: vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav kuma. Ja ta luikab oma laulu palukmarja varte süles,
http://www.oilseeds.ee/sites/defa külg ei läigi. ult/files/styles/large/public/produ cts/punane_ristik.jpg? Õis: Roosakad, punakad, ümarad (nutt) itok=7LBKSr47 Vili: Üheseemneline, harva kaheseemneline kaun Paljunemisviis: seemnete kui ka juurduvate varte abil. Tunnus: Punase õiega nutt, leht on kolmeosaline ja peal on iseloomulik V-kujuline märgis. Nimetus: Harilik mänd Kuulub sugukonda männilised, klassi okaspuud ja hõimkonda paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega
17.Sklerenhüüm: a) missugustest rakkudest koosneb? b) kuidas rakuseinte iseärasuste alusel sklerenhüümi liigitatakse? a) sekundaarne tugukude, enamasti teritunud otstega, puitunud prosenhüümsed rakud, mis on eluasad ainult noortena). b) niinekiud (nõrgalt puitunud seinaga); puidukiud (alati puitunud seinaga) 18.Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse? b) kuidas erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi
kevad- taimesupp köögiviljapuljon puljong või valnista eelsoojendatu suvisesse g, erinevad puljongikontsentraadi d menüüsse taimed (naat, st supipõhi. Pane supitaldrikul võilillelehed, samal ajal eraldi potis või kaarkollaku õied, keema riis. puljongitassis nõgeselehed, Eralda taimede varte 65C juures. jänesekapsas), küljest lehed ja Võib lisada riis(võib ka riisi õisikud ning lisa ka lusikatäie asemel kasutada keeva puljongi hulka. hapukoort. kinoa või Aja supp uuesti bulgurit). Kui keema ja lase sel tummisemat keeda vaid mõned
Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib moodustada taimes põhimassi (säsikiired, koore põhikude). Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad?
küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega
orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest kasutatakse temast sinakas- või vabanemiseks hallikasrohelistest mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on püstine ning me ei näe temas "karvakesi", mida kõrreliste puhul Tähkjas kukehirss Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades, raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik tähk- jate harudega pööris
täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Need on pikad surnud rakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Turvas tekib sellest, et sammaldel pole juuri ja nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ning alumises osas samal ajal kõdunevad. Turbasammal kasvab otse ülespoole, allapoole jääb aga tihe kiht kõdunenud turbasammalt
aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult (linnuke ülesse) või (linnuke alla) = tugeva rõhu märk > = keskmise rõhu märk - = jooneke, kriips = nõrga rõhu märk Rõhku koos sellele järgneva kohese vaibumisega tähistab: fp = forte-piano Kohalike tugevusmärkide asukoht noodikirjas on sõltuv mitmetest teguritest. Enamasti asuvad nad 1. noodivarre korral noodipea juures, 2. erisuunalise noodivarre korral varte juures, kuid võivad asuda ka kõik noodijoonestiku kohal ja ositi selle all. Dünaamika on helitugevuste järgnevus või ajaldus (dünaamikee jõukasutus). Dünaamika võib olla püsiv või muutuv. Helitugevuste järsul muutumisel moodustub astang-dünaamika, järk-järgulisel e sujuval muutumisel liug-dünaamika. Kasvav helitugevust tähistab crescendo ehk crec või < = kasvavalt, paisudes, tugevnedes. Koos tempo aeglustamisega tähistatakse allargando e allarg = laienedes.
Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. 4 Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast
Sellist paljunemist, kus vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Näiteks paljunevad samblikud rakise tükikeste abil. On olemas risoomid, mugulad, sibulad, varte või lehetükkide abiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt? Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed). Lk. 73. Mitoos- rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes
Tänapäeval on uimasti valmistamiseks võimlik kasutada kõiki taime maapealseid osi. Millised taime osad aga kasutatakse, sõltub tooraine kättesaadavusest ning kvaliteedinõuetest. Üldiselt peetakse õisikute ja peenemate okste kvaliteeti paremaks kui varreosa ja jämedamate okste oma. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. Hasis Taimedelt korjatakse nõret tootvad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadataksegi hasis, mille slänginimi sõltub päritolumaast. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla nii teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva.
Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse need rakud vett täis. Muidu võib turbasambla värvus kõikuda erkrohelisest kuni tumepunase või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on
4.4 Paljundamine Paljundada saab osadeks jagamise teel või uusi võrseid (risoome) ümberistutades. 4.5 Kahjurid ja haigused Kilptäi, villtäi ja kedriklest. 5. JÕULUKAKTUS 5.1 Üldiseloomustus Jõulukaktused kasvavad epifüütidena Kagu-Brasiilia troopilistes vihmametsades eelkõige varjulistes, ereda päikese eest kaitstud kohtades. Jõulukaktust nimetatakse küll kaktuseks, kuid tavapäraseid pikki ja torkivaid astlaid tal ei ole. Selle asemel on lüliliste varte tippudes pehmed harjased. Tulenevalt keskkonnast on jõulukaktus tundlik ereda päikesevalguse ja samas nõudlik kõrge õhuniiskuse suhtes. 5.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja, niiskust ning rammusat mulda. Talle ei meeldi kuiv kasvukeskkond ning temperatuuri kõikumine. Õiepungade moodustumisel on soovitav hoida 11
Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures
Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Jär...
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
teha ka biokollektori abil. Bioloogiline Kahekordne Trichogramma kasutamine.Määr on 50 tuhad üksikud/ha. Keemiline Põldude tolmutamine naatriumsilikofluoriidiga on katsetes andnud vastukäivaid tulemusi.Ilusatel soojadel ilmadel võib põllutolmutamine anda tulemusi. Danadim 40 EC Toimeaine: dimetoaat 400 g/l Danadim 40EC on kontaktse ja süsteemse toimega insektitsiid ja akaritsiid. Preparaadi toime ja efektiivsus kestab 15-20 päeva pärast pritsimist. Toimeaine imendub taimedesse lehtede, varte ja juurte kaudu ja liigub juhtkudesid mööda üles taime tipuni. Sellisel viisil hävitatakse ka varjatud eluvii siga ja raskesti tõrjutavaid taimekahjureid. Kordus– 1 Kulunorm - 0,6 l/ha Hind – 9 eur/l 2015 Eesti Maaülikool Proteus OD 110 Toimeained: 100 g tiaklopriid – süsteemne toimeaine, mõjub putukatele läbi seedetrakti, mõju kestab vähemalt 3 nädalat.
Primaarsetest kattekudedest on kõige sagedam epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime keha. Juure epidermi nimetatakse epibleemiks ehk risodermiks. Samuti on esmasteks kattekudedeks lehtedes vahetult epidermi all asuv hüpoderm ja juure esikoore välimine kiht -- eksoderm ning troopiliste epifüütide juurenahk (velamen radicum). Eksoderm on ühe või mõne rakukihi paksune osadel juurtel esinev kattekude. Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem peridermi ehk korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki fellogeenist ehk korgikambiumist alguse saanud kudesid. Fellogeen tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab fellogeen felleemi ehk korkkudet, sissepoole õhukese kihi fellodermi ehk korgi põhikudet. 2.4. Tugikoed Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti.
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL. · Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem, kallus)-algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Tipmine meristeem asub varte, juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv. Külgmine meristeem ehk kambium,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu. · korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool.
mineraalväetisi, sest nende eelis on täpne koostis ning kõik vajalik rikkalikuks ja värvikirevaks õitsemiseks. Sõnniku ja teiste lämmastikurikaste väetistega on tihti oht taimed põletada lenduv lämmastik põletab lehti ja tugev kontsentratsioon mullas rikub narmasjuured taim võib hukkuda. Lämmastikuühendid ergutavad lehestiku kasvu, kuna fosfori- ja kaaliumisoolad soodustavad rikkalikku õitsemist ja varte ning toese arengut. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Juhul kui siiski otsustatakse odavamate, mitte spetsiaalselt roosidele toodetud väetiste kasuks, tuleks arvestada alljärgnevate soovitatavate kogustega (Nuust J. Roosid aias ja kasvuhoones, 1990:160).
haru) ja sümpodiaalseteks (mitu haru) -st pärast kasvuperioodi algust taim, kas kasvab otse üles või sirutab oma harud külje peale. · Monopodiaalse kasutüübiga orhideedel on üks sirge püstine haru, kasvamas ühes suunas, mille alumised osad hääbuvad aasta jooksul. (kuuking) · Sümpodiaalsed orhideedel on sageli roomav horisontaalne peaharu, millest kasvavad külgharud tõusevad vertikaalselt üles.(kingorhidee) · Paljude sümpodiaalsete epifüütsete orhideede varte sõlmevahed meenutavad mugulaid. Need on maapealsed vee- ja toiduvaru säilitusorganid. Varremugulal on üks või kaks lehte ja tipmised või külgmised õiepungad. · Monopodiaalsetel orhideedel ei esine varremugulaid aga nende varred võivad olla paksenenud, samuti võivad mõnikord lihakad lehed toimida säilitusorganina. · Kõigil varremugulatega orhideedel on erineva pikkuse ja sügavusega puhkeperiood. Need vastavad loodusliku kasvukoha kliimatingimustele.
eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega- kartul Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil
Niihästi õli kui ka tomatipoolikud on teineteise ja maitselisandite lõhnast ja maitsest põhjalikult läbi imbunud ning annavad seepärast võrratu maitse nii pastaroogadele, pitsadele, salatitele, vinegrettkastmetele, piruka- ja pastapadjakeste täidistele.Tomatihoidistamine on talgutöö Tomatite korjamine algab septembris, kui lehed on pudenenud ning vaid tohutud tulipunased tomatikobarad ripuvad tugede varal püstipüsivate paljaste varte küljes. Korjamine ja hoidistamine kujutab endast suuri rõõmsaid talguid, kus peaaegu kogu küla naispere kordamööda iga pere saaki korjata ja purki panna aitab, samal ajal üksteisele külauudiseid rääkides; mehed peavad oma väärikusele vastavaks vaid suurte katelde all tule süütamist ja selle järele valvamist. Abilisi ei tasu aga kutsuda esmaspäevaks, sest kohalike uskumuste kohaselt riknevad sellel
neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude,
Juugendi disainerid kasutasid joone jõudu ja energiat ka dekooris. Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld
Tema varred lamenduvad ja lehed on rohkem lõhestunud kui kõrvitsal. Tema viljad on keskmise suurusega, kõrvitsakujulised. Ilma puitunud kestata seemnetest toodetakse õli, seemnete õlisisaldus võib ulatuda kuni 55%-ni. Suureviljaline kõrvits ehk Cucurbita maxima on tähtsuselt teine kõrvitsaliik. Lõuna-Ameerikas kasvatati teda juba kaua aega tagasi, nüüd on levinud maailmas laialdaselt. Suureviljaline kõrvits on ka ise suur. Tema silinderjate varte pikkus võib ulatuda 5 meetrini. Lehed on suured ja pole lõhestunud. Suureviljaline kõrvits on üks vormirohkemaid kultuure, viljade suurus ja värvus on erinevatel sortidel erinev. Vili võib kaaluda kuni 100 kilogrammi. Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana. Suureviljaline kõrvits on harilikust kõrvitsast soojanõudlikum.
Enamik tuntud ühendeist on orgaanilised ühendid, st süsinikuühendid. Süsiniku allotroop teemant on kõige kõvem ja sädelevam vääriskivi. Grafiidist koosnevad kõik hariliku pliiatsi tinad, millega sa koolis kirjutad, samuti kasutatakse grafiiti plastide täiteainena. Süsinik on eluslooduse alus. · Räni on paljude elusolendite (käsnad, meritähed jt mereloomad) skelettide tähtis koostisaine. Lõikeheina ja bambuse varte tugevus tuleneb räni sisaldusest. Räni on mineraalse maailma alus. Tema ladinakeelne nimi silicium tuleneb sõnast silex, mis tähendab tulekivi, kõva kivi. Räniühendid on klaasi, portselani, keraamikatoodete, tsemendi ja teiste ehitusmaterjalide tähtis koostisosa. Ülipuhtast ränist tehakse pooljuhte ja alaldeid, mida kasutatakse päikesepatareides, elektrijaamades jne. · Fosfor. Sõna ise tähendab valgusekandjat
pineeni ja limoneeni. Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks
tõlvõisiku alusel valge kandeleht SIGISIBUL õisikus või varre küljes arenev väike sibul, millest soodsates kasvutingimustes areneb uus taim 140. sigisibulad laugu õisikus 141. sigisibulad liilia varrel lehekaenaldes EOS EOSED on sammalde, sõnajalgade, koldade ja osjade üherakulised paljunemisvahendid 177. sõnajalgadel asuvad eosed eospesades e. sporangiumides lehtede alumisel küljel EOSPEA on eospesi kandev peakujuline lehtede kogumik osjade ja koldade varte tippudes 178. vareskolla eospead 179. osjade eospead HEITLEHINE
sünteesi ja tagavad seega G1 S ülemineku. Samuti on leitud, et tsütokiniinid aktiveerivad CDK2, eemaldades inhibeeriva fosfaatrühma. Auksiin/tsütokiniin kontsentratsioonide suhe reguleerib morfogeneesi kalluses. Kõrge suhte väärtus soodustab juurte teket, madal võrsete teket Tsütokiniinidega pritsimine aeglustab vananemist ja soodustab toitainete liikumist tsütokiniinidega pritsitud piirkonda (muudab selle aktseptorpiirkonnaks) Soodustavad varte pikenemiskasvu tänu rakkude intensiivsemale jagunemisele, aga ka rakkude venivuskasvu Soodustavad külgpungade puhkemist ja vähendavad seega apikaalset domineerimist Suurendavad lehepindala de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu Tsütokiniinidest algav signaali ülekande ahel Tsütokiniinide retseptor on sarnane bakteriaalse kahekomponendilise retseptoriga mis
aed-liivatee kõrgune alusel puitunud valkjad, varred ja lehed vorstide maitsestamiseks, vartega poolpõõsas. Varred rohelised. juustukastmetesse, tomati- hästi harunenud ja lehistunud. ja kartulitoitudesse. Kitsad tugevad lehed on äärtest veidi rullis ja näivad seetõttu nõeljatena. Varte tippudes on männastesse koondunud õied. Viljaks on pähklike. Oregano ehk Taime kõrgus 30–70 cm. Õied on valkjad, lillakad kuni Pitsa, liha- ja tomatiroogade pune Varred harunevad ülaosas purpursed, taim ise roheline. maitsestamiseks. ning on tihedalt lehistunud. Lehed rootsulised, piklikmunajad, kuni 1 cm pikkused. Väikesed õied
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad
läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb
Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Otsepooldumine bakteritel. Toimub DNA kahekordistumine. Järgnevalt sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja kestad ning koos sellega moodustub kaks tütarrakku. Pungumine pärmseened, ainuõõssed (korallid, meririst), käsnad. Toimub DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. Õistaimed sibulate, mugulate, risoomide, varte või lehe tükkide abil. · mugul kartul, alpikann · risoom naat, vaarikas, kalmus · vars paju · võsund maasikas · sibul - tulp Tähtsus: Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. Seda kasutatakse kultuurtaimede paljundamisel (kartulid mugulatega, aedmaasikad võsunditega). Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja
masina sisemistele pindadele katlakivi ja seda tuleb aeg- ajalt puhastada spetsiaalse eemaldusainega või kasutada katlakivi teket vältivaid pesuaineid. Masina puhastusjärgsel käivitamisel kontrollida eelnevalt, kas sõelad on omale kohale asetatud (Ibid.). Bestmarki tunnelpesumasina ATA AT 95 kasutusjuhendi abil on kergesti arusaadav, kuidas masin töötab ning selle hooldamine. Erinevaid pesumasinatüüpe puhastatakse sarnaselt. Pesuvarred eemaldatakse ja pestakse pesuharjaga. Varte pihustitest kõrvaldatakse prügi, mis takistab vee pihustumist või suunab pihustatavat vett valesti. Eemaldatavad ja pestavad on tavaliselt vahevõrgud, jäätmekogumissahtel, pumpade sõelad, filtrid ja paakide sõelaplaadid. Kontrollitakse, et loputusvarte otsikud poleks ummistunud. Masina pesupaagid pestakse survepesuriga ja harjaga. Kõik eraldatud osad jäetakse kuivama enne järgmist kokkupanemist ja kasutamist (Rekkor et al. 2010: 65).
rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude kest on sedavõrd paksenenud, et tsütoplasma on koos organellidega hävinud. Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid. Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org
mesofüll . *Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. *Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). *Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. *Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. *Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. * "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks. Areoolis võib leiduda juhtkimpude otsi.
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta. Kaaluline külvisenorm kilogrammides hektarile arvutatakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete alusel, kusjuures arvestatakse seemnepartii seemnete suurust (100 seemne massi g) ja külvieväärtust. Pinnaühikule külvatava...
Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele. Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikult juurduksid. Saagi kogumine talveks kogutakse kindlasti vahetult enne õitsemist lõigatud varte ülemist osa koos lehtedega. Õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadest sügiseni. Kõige õigem on sidrunmelissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem. Kasutamine maitsetaimena meliss täiustab kõiki toite, millele sobib sidrunilõhn, näiteks salatid, kala või supid. Teda ei tohi aga koos toiduga keeta, muidu läheb vürtsi toime kaduma. Melissitee värskendab suurepäraselt. Omapärase varjundiga tee saab lisades näiteks
smoke jt. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide ("joint" inglise keeles) või vesipiibu suitsetamine. Tubakat lisatakse põlemisomaduste parandamiseks. Tavaliselt sisaldab üks marihuaana sigaret 0,5 kuni 1,0 g kanepit, juhutarvitajale piisab kõrgenenud meeleoluks 2-3 mg, regulaarne suitsetaja vajab 5 ja rohkem suitsu päevas. Enne suitsetamist võetakse välja seemned, sest põledes need lõhkevad. Kanepi lehtede, varte ja seemnete segu meenutab rohekaspruuni tubakat. Lõhnab nagu põletatud hein. Marihuaanat võib ka süüa- seda keedetakse, lisatakse kookidele ja küpsistele. Põhiliselt toodetakse seda Sambias, Nigeerias, Jamaikal, Lõuna-Aafrikas, Hollandis ja USAs, kuid ka mujal. Paljude maade mustal turul on marihuaana sisaldanud 7% THCd, olles seega hasisist tugevama toimega. Kuid tänapäeval võib marihuaana olla isegi 600 korda kangem kui klassikaline droog, mida peeti hasisist nõrgemaks
Risoomi sõlmedest kasvavad sügavuti ja laiuti harunevad jämedad juured. Need võivad sügavuti tungida kuni 2 ja laiuti kuni 3 m kaugusele mulda. Enamik toitaineid vastuvõtvaid juuri paikneb 30 cm sügavusel ja 1 m kaugusel juurekaelast. Risoomi külgjuurtele tekib suve jooksul palju lisapungi, arenedes sügiseks maa- alusteks võsudeks ja nii ka talvitutakse. Risoom kasvab edasi asendusvõsudega, mis tekivad igal aastal eelmise aasta varte alusel kasvanud pungadest. Kuid ka risoom vananeb ja olenevalt mitmetest teguritest põõsa vananedes ei moodustu enam uusi pungi. Seepärast ongi majanduslikult tasuv vaarikaistandik ainult 10 aastat (12-15 aastat , A. Viks ,,Aiandus väikeaedades" 1985 Oksastik Vaarikas on heitlehine, püstiste või kaarduvate okstega, harilikult kaheaastaste vartega lehtpõõsas. Võrsetel tipuosa rohtne. Esimesel aastal võrsed mitteharunevad, rohekad, kaetud vahakirme ja ogadega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
