Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"varte" - 188 õppematerjali

thumbnail
1
odt

Angervaks

Niisketel järve-, jõe- või ojakallastel moodustab ta sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust. Kuid siiski ei saa angervaksaväljadest märkamatult mööda hiilida, sest taime pikk õitseaeg teeb neist väljadest midagi meie kodumaa jaoks ainulaadset. Angervaksa õied on küll vähem kui sentimeetrisuurused, kuid nad koonduvad mitmekümne sentimeetri pikkuseks õisikuks. Nii paistab nagu...

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakk

Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib moodustada taimes põhimassi (säsikiired, koore põhikude). Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsioonikoeks (paikneb taime maapealsetes organites, toimub fotosüntees; lehe põhikude) ning säilituskoeks (leidub...

Bioloogia
182 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Taimerakk

Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on raku ja kogu taime toestamine (sõnajalg-, paljasseemne- ning katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid), kaitsmine (puitunud varre pinnale moodustunud korkkoel, milles on gaasivahetuse säilimiseks lõved) ning ainete transport (juhtukude on moodustunud rakukestadest ning on taimede ,,vereringeks"). Rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul (turgoril). Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub....

Bioloogia
122 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude ­ esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium ­ paksendavad taimi. 3) vahealgkude ­ see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm ­ üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
6
doc

õistaimed

Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel ­ tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja . Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte , lehtede või nende muudendite abil. Täpsemalt lugege kõigest sellest õistaimede paljunemist ja arengut käsitlevalt leheküljelt. ÕISTAIMEDE EHITUS Õistaime organid Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. Organiks nimetatakse kudede kogumit, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Õistaimede organite ehitusse kuuluvad erinevad alg- ja püsikoed. Nendega on võimalik tutvuda iga organi ehituse juures...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vähilaadsed

Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16­20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele ­ väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses, moodustuvad sptesiaalsed avad ­ lõved. Osadel taimelel moodustub veel ka teine kaitsekiht ehk korb...

Bioloogia
214 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Tomatimaa Itaalia

Niihästi õli kui ka tomatipoolikud on teineteise ja maitselisandite lõhnast ja maitsest põhjalikult läbi imbunud ning annavad seepärast võrratu maitse nii pastaroogadele, pitsadele, salatitele, vinegrettkastmetele, piruka- ja pastapadjakeste täidistele.Tomatihoidistamine on talgutöö Tomatite korjamine algab septembris, kui lehed on pudenenud ning vaid tohutud tulipunased tomatikobarad ripuvad tugede varal püstipüsivate paljaste varte küljes. Korjamine ja hoidistamine kujutab endast suuri rõõmsaid talguid, kus peaaegu kogu küla naispere kordamööda iga pere saaki korjata ja purki panna aitab, samal ajal üksteisele külauudiseid rääkides; mehed peavad oma väärikusele vastavaks vaid suurte katelde all tule süütamist ja selle järele valvamist. Abilisi ei tasu aga kutsuda esmaspäevaks, sest kohalike uskumuste kohaselt riknevad sellel...

Kokandus
20 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke...

Bioloogia
595 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Kõrrelised

lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest kasutatakse temast sinakas- või vabanemiseks hallikasrohelistest mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud ­ Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on püstine ning me ei näe temas "karvakesi", mida kõrreliste puhul Tähkjas kukehirss ­ Üheaastane kõrreline umbrohi. Eelistab huumus- ja toitaineterikkaid muldi. Esineb põldudel, aedades, raudteedel. Haruldane. Taim 30...90 cm kõrge. Varred harunenud. Lehed 6...15 mm laiad, karedad. Õisik ­ tähk- jate harudega pööris...

Loodusõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sõnajalad

Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Jär...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Taimerakk ja taimekoed

Juure epidermi nimetatakse epibleemiks ehk risodermiks. Samuti on esmasteks kattekudedeks lehtedes vahetult epidermi all asuv hüpoderm ja juure esikoore välimine kiht -- eksoderm ning troopiliste epifüütide juurenahk (velamen radicum). Eksoderm on ühe või mõne rakukihi paksune osadel juurtel esinev kattekude. Teiskasvu (sekundaarkasvu) käigus asendub nii varte epiderm kui ka juurte epibleem peridermi ehk korgikihiga. Selle nimetusega tähistatakse kõiki fellogeenist ehk korgikambiumist alguse saanud kudesid. Fellogeen tekib kas epidermist, esikoore põhikoest, floeemist või peritsüklist. Väljapoole toodab fellogeen felleemi ehk korkkudet, sissepoole õhukese kihi fellodermi ehk korgi põhikudet. 2.4. Tugikoed Tugikoed (mehaanilised koed), mida sageli peetakse põhikudede alaliigiks, hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti....

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Narkootikumid

(D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes . Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva...

Keemia
101 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

lehtedes), harvem avatud (mõnedel igihaljastel taimedel, kuid kambium töötab neil nõrgalt ning sekundaarseid elemente juhtkimbus peaaegu ei ole). Kõik juhtkimbud on ümbritsetud kimbutupega, mis koosneb põhikoelistest või sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. Erandiks on hüdatoodid, mille ksüleem eritab epiteemi (modifitseerunud mesofülli) rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava --...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Luuletused

Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne Pimeduse tundidel Huilgas öökull jubedalt. Igatsus Mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, karusmarja varte süles, üksi metsavenna kisa kära luikab pilvi üles - ja nii kostab ikka tasa metsast hüüu kõla: tapa nad ära, tapa nad ära need meie vaenlased. Ja ta hõiskab oma käsku karusmarja varte süles, ja nii ärdselt kuulab süda, punub häältest rada üles mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, nagu metsavenna kisa - vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav Jumal. Armastus Armsana nägin sind esimest korda Röövisid mult võime pöörata pilku sust eemale...

Eesti keel
86 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Liblik õieliste võrsumis sõlm on sügaval ja seega telvekindlad ja pikkaealised, kuid nõuavad kasvuks kerget õhuselist mulla lõimist. Liblikõielistel on olemas ka 4 liik võrsumist ­ roomavate vartega võrsumine, see on erinev sest juure kaela peal olevatest pungadest arenevad mulla pinnale valkjad või rohekad võrsumise sõlmi omavad roomavad varred. Sellised roomavate varte sõlmed juurduvad ja kinnituvad varre külge. Igast sõlmest kannab mulla pinnale 1 kolmetine leht mis koosneb lehe rootsust ja lehekestest ning õisiku vars koos nutiga. Selline on valge ristik. 71) Heintaimede kasvufaasid Heintaimedel eristatakse 8 kasvufaasi: 1. Kevadine kasvfaas ­ alab siis kui keskm õhu temp on +2-3 kraadi. 10-12 päeva pärast õitsemise algust hakkavad moosustuma üüed külgvõrsed. Kõrrelised ja liblikõielised lähevad üle võrsumise faasi. 2...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Tagakehajalad on müsiidilistel tavaliselt taandarenenud ja tillukesed. Näited: reliktne kuulmiksaba (Mysis relicta), Paramysis lacustris Kümnejalalised: Kümnejalaliste keha saab jaotada peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Pead ja rindmikku katab tugev kilp, mille pinnal on tihti veel kaitsvad mügarad või ogad. Krabilistel on kilp lühike ja lame, kõigil teistel kümnejalalistel aga piklik. Kümnejalalistel on väikeste varte otsas paiknevad liitsilmad, mis on igasse suunda pööratavad ja annavad avara vaatevälja. Kumbki liitsilm koosneb suurest hulgast osasilmadest nagu mosaiikpilt. Kümnejalalistel on 10 suuremat jalga, nagu ütleb nende nimigi. Need asetsevad paarikaupa rindmikul ja on kasutusel käimisjalgadena. Esimene paar neist jalgadest on enamikul liikidel suurte sõrgadega, nende abil haarab vähk toitu. Kümnejalalistel on jalad ka tagakehal, neid kasutavad vähid ujumiseks....

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehituse konspekt

Mis tähtsus on raku kestal? Rakukest piirab raku liikumist, paljude ainete kättesaamist ja põhjustab raku hävinemist. Ometigi on tal ka palju positiivseid omadusi: · Tugifunktsioon ­ selle täitmisel on oluline osa tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud moodustavad juhtkimbu (puidu-, niinekiud). Et juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte , kui lehtede otsteni, siis toetavad nad sellega kogu taime. · Kaitsefunktsioon ­ puitunud varte peale tekib korkkude. Korkkoes paiknevad rakud tihedalt üksteise kõrval ja peal. Korkkoe kest on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakk on selle all hävinud, et korkkoel puuduvad poorid, siis saab taim vett ja gaase korkkoe sisse tekkinud lõhede kaudu. Lisaks korkkoele on ka korpkude. Põhimõte on sama....

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Taim

Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem ­ pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium ­ varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem ­ kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus ­ tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed...

Üldbioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Linavästrik

Linavästrik elab mererannal ning laidudel, jõe- ja järvekallastel, rabalaugaste ääres, kuid ka taluõuedel, külades ja linnadeski. Harva võib teda ka suurtes laantes pesitsemas leida, kuid siis peab seal olema raiesmik või vana talukoht. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel),...

Bioloogia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun