26. Vaarikamardikas (lk112) 27. Kasvuhoonekarilane valge liblikas. Tüüpiline kahjur igas kasvuhoones ja toas. Vajab keemilist tõrjet ja karantiini. Kui taime liigutada, liblikad tõusevad lendu 28. Kedriklest Kasvuhoonetes. Kahjustab kurki ilutaimi, põuasematel aastatel ka avamaataimi. Keemiline tõrje, desifitseerimine. 29. Kilptäi Toataimede kahjur, ka õues. Täi, pealt kipbiga, Raskesti hävitatav, kipl kaitseb. Süsteemset, Piiritusega varsi ja lehti hõõruda. 30. Villtäi toataimedel peal valge puru, täpid. Tõrje nagu kilptäi. Vill kaitseb teda. Teha nii, et taim ise läheks mürgiseks.
Nii kaktusel kui piimalilledel on tekkinud sarnased kohastumised, et pidevas veepuuduses toime tulla neil pole lehti ning nad koguvad veevarusid lihakatesse vartesse. VIIGIKAKTUSED on ühed kõige paremini tuntud kaktused ning neid kasvatatakse kõikjal üle maailma. See Texasest pärit viigikaktus on USA lõunaosas populaarne aiataim. Ta sätib oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid kõige vähem tabaks. Nõnda väldib taim ülekuumenemist. Võhma Gümnaasium 2001 DATLIPALMID on Aafrika ja Araabia kõrbete elanike tähtsaim taim.Et datlid kasvavad üksnes emaspuudel, on istandikus vaid üksikud isaspuud õietolmu tootmiseks.Datlipalmid elavad kuni 200 aastaseks
2)Antibiootikumide valmistamiseks 3)Muudavad õhu tervisele ohtlikuks 4)Hallitusjuustu valmistamiseks Kübarseente tähtsus inimesele: 1)Toiduks 2)Võib põhjustada mürgituse 3)Lõnga värvimiseks Tähtsus looduses: 1)Lagundavad orgaanilist ainet 2)On toiduks loomadele 3)On sümbioosis taimedega 6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik
kaitseb hambaemaili värvuse 2. VESI ON ELU ALUS vesi on väga hea lahusti paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt rakkude olulisim anorgaaniline ühend VEE OMADUSED aatomite vahel keemilised sidemed polaarne vesi liigub mööda polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese omavahel sidemeid veresooni, sest üks liikub molekul võtab endaga kaasa ka teisi vesiniksidemed ainuke Maal leiduv ühend, seovad veemolekulid mis esineb tahkena, tihedalt üksteisega kokku vedelana ja gaasilisena
Paljud majad vaesemates Maa piirkondades vaid taimedest tehtud ongi, kasutades puu tüve seinteks ja taladeks ja lehti katuseks ja vihma eest kindlustamiseks. Ei saa mainimatta jätta ka seda, et taimedest toodetakse paberit, mida me kõik tänapäeval kasutame ja millest valmistatakse erinevaid trükiseid ja raamatuid. Taimede kasutamine paberina või selle algmaterjalina sai alguse Vanas-Egiptuses, kus egiptlased kasutasid Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse kuivatatud varsi selle peale kirjutamiseks.3 Tänapäevane paber ja selle tootmise meetod pärineb hiinlastelt, kes 1000 aastat tagasi töötasid välja meetodi, kuidas saada valget paberit. Taimekasvatusest ei saa üle ega ümber ka põllumajanduse kõrvalharul loomakasvatuses. Tänapäevane loomade söötmine toimubki põhiliselt enda poolt kasvatatavate taimede alusel, kuhu siis mõnikord lisatakse muid toidulisandeid. Eelnevast järeldades on taimekasvatus väga vajalik
Pildid evivad puhtalt ekspressiivset sensatsiooni. (Steiner, R. 1993) Joonis 5. Agoonia (allikas: www.egon-schiele.net/) Schiele linnapiltides kohtab musta värvitooni ja surma. Need ei käsitle aga linnade olemust või linnade muutumist ajas, vaid Schiele enda hingelist seisundit. Shielet inspireerisid teisedki kunstnikud peale Klimti. 1909. aastast pärineb Art Nouveau'lik töö ,,Päevalilled", pühendus Vincent Van Gogh'ile. Sellel võib näha pikaks venitatud varsi ja longu vajunud ookerkollaseid õisikuid. Teine maal, mis inspireeritud hollandlase loomingust, on ,,Tuba Neulengbachis" (1911) (Van Goghi ,,Magamistoa"(1888) järgi). (ArtInfo) Joonis 6. Tuba Neulengbachis (allikas: www.egon-schiele.net/) 4. Lahkumine noorelt 1915. aastal kutsuti kunsnik sõjateenistusse. Seal viibitud aeg ei peatanud aga Schiele reputatsiooni kasvu, vaid teda hakati pidama Austria noore põlvkonna juhtivaks kunstnikuks
Sageli narkootilise toimega, Reageerivad hästi veega = tekivad (lähteained) karboksüülhape + alkohol. Seda nimetatakse estri hüdrolüüsiks. Looduses sisaldavad estreid paljud taimed ( aroomiõlid roosiõli, apelsiniõli... ) Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6...C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Vahad on pika C ahelaga (e. kõrgemate) alkoholide ja rasvhapete estrid. Taimsed vahad kaitsevad pealtpoolt taimede lehti, okkaid, vilju, varsi aurumise, tuule, tugeva vihma ja päikesekiirguse eest. Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat ) mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks. Estrite kasutamine: 1. Sünteetilisi estreid puuviljaessentside tootmiseks mida omakorda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. 2. Lõhnaainena seebi- ja parfürmeeriatööstuses, 3. Polümeersete ainete lahustina, 4. Fosforhappe estreid (need on mürgised) taimekaitsevahendite tootmiseks
Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. 6 Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. 7 Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer
Ravimina kasutatakse kroon- lehti ning nende toime on allergiavastane, põletikuvastane. Nahahaiguste korral võetakse kibuvitsaõli sisse 1 tl 2 korda päevas, välispidiselt laotakse haigele kohale 1- 2 korda päevas kibuvitsaõlis niisutatud marlirätid ning peale pannakse vahapaber. Ravi kestab 1-2 kuud. Kõrvenõges ( UrticaDiotica ) Ravimtaime on juba sadu aastaid peetud organismi mürkainetest puhastamise ravi- miks. Selleks kasutatakse kogu taime varsi, lehti, juuri ja seemneid. Kõrvenõgese- teed soovitatakse juua vere tugevdamiseks. Aitab organismi tugevdada. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Joonis 5. Tuntuim ravimtaim kummel Joonis 6. Punetust taandav vääris-vaipkakar Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino
Ülejäänud ajal ära väeta . Erihooldust vajab talvel puhkeperioodil , mil tuleb hoida valges ning jahedas paigas . Igal teisel või kolmandal varakevadel tuleb umber istutada , kasutades spetsiaalset orhidee-substraati . Kahjuriteks ja haigusteks on kilptäid , kedriklestad ja seenhaigused . Väärisdendroobiumi sordid on saanud väga populaarseks tänu oma kaunitele õitele , mis 2-4 õileiste kimpudena ümbritsevad lihakaid varsi . Õied on pikaealised , mõnikord meeldivalt lõhnavad , vahel erksavärvilise laiguga huule neelus ning neid võib olla korraga nii palju , et varsi ja lheti pole nende vahelt nähagi . Kasvukoht olgu õhurikas ja väga valge , kuid siiski kaitstud kevadise ereda päikese eest . Varakevadel hakkavad arenema uued võrsed ja kasvama rohelised juureotsakesed ning algab uus kasvuperiood . Taimi hakatakse kastma ja iga paari nädala tagant väetama nõrga orhideeväetisega .
Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks. Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. Sellel pildil on helikoonia õis. Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses. Vihmametsa kobedast pinnases kasvab ingveri taim, millest valmistatakse jookide ja
on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud, põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse 6 talluseks ehk rakiseks.Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. [3] Lisa 1. 4.1.2 Samblike toitumine. Samblike suur vastupidavus igasugustes kasvukohtades tuleneb sellest, et nad koosnevad seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest. Kuigi
paljundatavateks kujunditeks. Eeskujuks oli idamaine kalligraafia : jaapani ja hiina kirjutajatel oli suur vabadus kujundada ise tähekuju, kaotamata üldist tähendust. Juugendi disainerid kasutasid joone jõudu ja energiat ka dekooris. Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav.
Iseloomulik tunnus punase ristiku lehel on valge V-kujuline märgis, mis taime närbudes kaob. Leht on karvane ja lehe alumine külg ei läigi.Punase ristku sordid jagunevad - varasteks ja hilisteks ning di- ja tetraploidesteks sortideks Punase ristiku külvisenorm puhaskülvis on 15 kg/ha. Varajane punane ristik erineb hilisest esmajoones kiire kasvu poolest. Katteviljata külvi korral moodustab varajane ristik esimesel eluaastal massiliselt varsi ja õisi, samuti kattevilja alla külvatult. Nii võib varajane ristik anda esimesel aastal juba 100 ts haljasmassi. Hiline punane ristik on suurema võrsumisvõimega, varte arv suurem ja need on pikemad ja rohkem harunenud, mistõttu hilise ristiku saak on harilikult suurem, võrreldes varajasega. Varajane punane ristik on veidi põuakindlam kui hiline, sest ta areneb kevadel varem ja tarbib seega paremini kevadist mullavett.
ja varte seeduvus vastavalt 80-154 ja 164-262 g kg -1 võrra. Kõige suurem erinevus lehtede ja varte KA seeduvuse vahel oli põldtimutil ja harilikul aruheinal loomise faasis (vastavalt suurem 280 ja 293 g kg-1 võrra) ja lutsernil õitsemise faasis (suurem 262 g kg-1 võrra). Üle 50%-line lehtede osakaal biomassist on heintaimede varasemates arengufaasides, mis kindlustab rohusööda hea toiteväärtuse. Hilisemates arengufaasides koristatud rohusöödas on vähe lehti (30-35%) ja palju varsi ning seetõttu väiksem toiteväärtus, sest vartele on iseloomulik küpsemates arengufaasides suur NDF ja väike TPsisaldus (tabel 5). Lehtede ja varte kontsentratsiooni suhe on õitsemisfaasis väiksem, võrreldes nooremate arengufaasidega, see tuleneb üheltpoolt KA biomassi akumulatsioonist vartesse ning teiselt poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise
Edukat tolmlemist kinnitab kärbesõie hea viljumine. Tal valmib igal aastal tohutult palju imepisikesi seemneid. Kui hõre omapärane õisik välja arvata, siis on kärbesõis küllaltki sarnane meie teiste käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Teiseks selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks on sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist. Kuna ta on lubjalembene liik, siis tasub teda otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt. Nii kasvabki ta 7 Kaspar Mälgand peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti.
Eskariool ehk Sarnaneb endiiviaga, kuid ta sile endiiviasigur lehed on laiad ja siledapinnalised ning leheserv terve, veidi hambuline. Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Lehtpeet ehk Lehtpeet on vähem arenenud Lehtpeedi varred võivad olla Toiduks kasutatakse lehti mangold juure, kuid tugevama punased või valged. (nagu spinat) ja varsi (nagu lehekodarikoga. Lehed on spargel). Väga noori varsi ja suured, kergelt kähardunud lehti kasutatakse või siledad. Leheroots on toorsalatites. Täiskasvanud pikk ja lihav. lehtpeet sobib liharoogade,
2.Pese-koori-pese porgand ja kartul. 3.Kartul lõigata suuremateks kuubikuteks (mirepoix) ning porgand väiksemateks kuubikuteks (brunoise) Kartuli kuubikud asetada külma vette 4.Lõhefilee pesta ning puhastada luudest. Lõigata välja suuremad kuubikud (1,5 x 1,5cm) 5.Pese ning seejärel haki veerand antud tilli kogusest peeneks (ilma varteta) 6.Seejärel seo ülejäänud till (varsi ei lõigata ära) ühe porru lehe ribaga kokku et moodustuks üks punt (kasuta ka neid varsi, mis jäid hakitud tillist üle) 7.Kuumuta potis või ning oliivõli ning seejärel lisa ribadeks lõigatud porru ja punti seotud till. Kuumuta paar minutit madalal tulel. 8.Järgmisena lisa eelnevalt tükeldatud porgandi kuubikud ning peotäis hakitud tillipealseid (väike osa peab jääma ka kaunistamiseks) 9.Maitsesta soola ja pipraga ning kuumuta mõni minut 10.Järgmisena lisa retseptis antud vee kogusest veerand ning hauta porgand poolvalmis (u 10 minutit) 11
Kõrbeloomad peavad hoidma oma keha nii jaheda ja niiske kui vähegi võimalik. Väikesed loomad otsivad varju. Näiteks kõrbehiired säilitavad niiskuse oma maa-aluses urus. Mõnedel kõrbeloomadel on arenenud sellised omadused ja käitumisviisid, mis aitavad neil kõrbes kõige paremini toime tulla. Lisaks on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks Taimed ei saa oma asukohta muuta ja seetõttu esineb neil mitmesuguseid kaitsekohastumisi, näiteks suurem osa kaktusest on vesi; varsi katab vahakiht; juured on maapinna lähedal hargnenud. Kõik need omadused on paremaks toimetulekuks kõrbes. Kõrbetaimed peavad taluma suurt kuumust ja tulema toime väga vähese veega, seetõttu on neil sügav juurestik ja väikesed lehed. Õhuniiskus Poolkõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
Sellised tingimused sobivad varjulembestele sõnajalgadele ja mitmetele madalatele palmiliikidele. Metsaaluse niisketes tingimustes kasvavad hästi seened. Maapinda katab paks kõdukiht, sest puudelt kukub alla oksi ja langeb lehti. Tugijuured, liaanide rägastik ja mahalangenud surnud puud teevad liikumise metsa all peaaegu võimatuks. Kõrged puud vajavad lisatoestust ja seda ülesannet täidavad tugijuured. Sellel pildil on näha ka puud mööda kõrgustesse pürgiva liaani varsi. Vihmametsades on palju erilise õiekuju ja suure värvikirevusega taimi. Nende eripärase välimuse pärast on nad hinnatud meilgi. Väga palju kasvab õistaimi puude tüvedel, nad on epifüüdid. Paljudele meeldivad suurte ja kaunite õitega orhideed, papagoililled ja paljud teised. 6 Vihmametsades kasvab ka palju taimi, mida kasutatakse ravimi- või toiduainetööstuses.
Aserid ütlesid, et nad lähevad koju Hea sõnastus. See luulets on lühike ülevaade sellest, mis toimus 1991 aastal. Siin on kõik öeldud kaudselt, mida öelda saab. Vaikne ajastu sai läbi ja ka see-tõttu algab see luuletus sõnadega ,,No tere". Edasine käik liigub selle suunas, et tahetakse edasi öelda, mis nende arvates hakkab toimuma. Ennustati, et varsi tuleb sõda, sest luuletus ütleb, et kevad tuleb teisiti. Aserid ütlesid, et lähevad koju sellel lausel on sümboolne tähendus, sest mina saan aru, et aserid on välismaalased ning see-pärast nad ütlesid nii. Kui luuletus oli kirjutatud, arvati, et Venr väed lahkuvad riigist. Nii see ka lõpuks juhtus. Hea sõnastus ongi selle kõige lõpetuseks. Teosed Luule · 1986 Mustvalge · 1988 Pihlakate meri
Idanemiseks hoida temperatuuri umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Tiheda külvi korral taimi pikeeritakse. Välja istutada taimed, kui ilmad soojaks lähevad, kuna ta on külmaõrn. Kasvuruumiks arvestada 30-40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikult juurduksid. Saagi kogumine talveks kogutakse kindlasti vahetult enne õitsemist lõigatud varte ülemist osa koos lehtedega. Õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadest sügiseni. Kõige õigem on sidrunmelissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem. Kasutamine maitsetaimena meliss täiustab kõiki toite, millele sobib sidrunilõhn, näiteks salatid, kala või supid. Teda ei tohi aga koos toiduga keeta, muidu läheb vürtsi toime kaduma. Melissitee värskendab suurepäraselt. Omapärase varjundiga tee saab lisades näiteks kibuvitsamarju, hibiskuse- või apelsiniõisi
rakukihiline epiderm. Sellest sissepoole jääb põhikude (parenhüüm), milles paiknevad juhtkimbud. Juhtkimbud koosnevad juhtkoest: niineosast (floeemist) ja puiduosast (ksüleemist). Enamikul taimedel on vars ümmarguse ristlõikega. Rohttaimedel võivad varred olla ka kolmekandilised (tarnad), neljakandilised (huulõielised), lamedad (penikeel) jne. Ka varre asend maapinna suhtes võib olla väga erinev. Eristatakse püstisi, tõusvaid, ronivaid, roomavaid, väänduvaid ning lamavaid varsi. Õis. Õite kasutamine: a) kasutatakse esteetilises mõttes b) meditsiinis c) vürtsidena d) parfümeerias. Õied koosnevad õie põhjast, millele kinnituvad tupp- ja kroonlehed, tolmukatest ja emakast. Tupplehed on tavaliselt rohelised ja nende ülesandeks on kaitsta kroonlehti ja aidata viljal levida. Kroonlehed on tavaliselt värvilised ja nende ülesandeks on kaitsta õie sisemust ja ligi meelitada putukaid. Tupp- ja kroonlehed moodustavad õie katte ja annavad õiele kuju
kasutatakse ka loomasöödaks. Vetikad on testorganismid veekogude saastuse määramisel. Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks: · risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel
R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad.
Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel: rohevetikad, punavetikad ja pruunvetikad, aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk tsüanobakterid). Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust,
kaugemalt kui poolsada meetrit veepiirist. Koprad ei kasuta kunagi ära tiigi ümbrusest kõiki toiduallikaid, vaid pigem tõstavad tiigi veetaset, et uutele toidukohtadele paremini ligi pääseda. Kes on käinud suvel jõgede või metsaojade ääres, on kindlasti märganud kobraste tallatud ,,maanteid", mis kulgevad veekogust isegi mitmesaja meetri kaugusele. Need teed viivad jõeluhtadel paiknevatesse ,,restoranidesse", kus kobras võib nautida angervaksa mahlakaid varsi või pilliroo magusaid juurikaid. Mõnikord võivad koprad ka näiteks peedipõllult matti võtta. Tihti käiakse niiviisi maiustamas kogu perega. Sügis on kopraperele kõige tegusam aastaaeg, sest siis kogutakse talvevarusid ja valmistatakse talveks ette paise. Näritakse lehtpuudelt oksi, veetakse need kuhila lähedusse vee alla ning kinnitatakse mutta. Varutakse peamiselt noori puid, sest neid on mugavam ,,lõigata" ja vedada. Talvel, kui
leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja kolmandaks pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev. Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Ta sobib hästi kallakute kaunistamiseks. Tal on ilusad sügised marjad kui ka tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu tema õiekobarad. Leesikas tolmneb paremini putukate abil, kuna emakas ja tolmukad valmivad tal ühel ajal. ( http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/050821aa069.jpg ) 6 Loomasik nõmmemetsas Nõmmemetsa taimestik on kidur ja liigivaene seetõttu elab seal ka loomi vähe. Nõmmemetsad on hõredad ja liivased ning loomad ei taha sinna pesitsuspaiku teha
25 tilka eeterlikku õli omal valikul. Näiteks salvei, kummel, lavendel või bensoe õli. 2. Avage 1 E-vitamiinikapsel ja pigistage selle sisu segusse. Loksutada. Valage pudelisse. Soojendada pudelit mõni minut soojas vees ja seejärel leotada küüsi 10 minutit õlisegus. Pärast leotust pange 30 minutiks kätte puuvillased kindad. Põldosjatee murduvatele küüntele: 1. Asetage 2 teelusikatäit kuivatatud põldosja varsi roostevabasse keedunõusse. 6 2. Kallake peale 250 ml vett ja lisage 10 ml suhkrut. Ajage keema ja keetke 3 tundi tasasel tulel. 3.Kurnake vedelik. Jooge kaks tassitäit teed päevas. Küüneseen Onühhomükoos algab küünte otstest ja levib seejärel kogu küünele. Aja jooksul küüs kängub, muutub paksemaks, rabedaks ja kollakaks. 1. Lisage oma toidumenüüsse küüslauk, 5 küünt päevas 2
Eriotstarbelisi töökindaid, ilma sõrmeotsteta poolkindaid kooti kartulivõtmise, karjas kudumise või muu tegevuse jaoks. 1.3 Kinnaste värvus Võrumaa vanimad kirikindad on olnud põhiliselt kahevärvilised. Peamisteks värvideks on olnud lambahall, valge ja pruun. Kuna Võrumaa asub kaugel pealinnast, säilis siin kauem looduslike ehk mõtsavärmidega lõngade värvimise traditsioon. Värvidena on kasutatud nii kogu taime kui ka üksikuid osi (lehti, varsi, juuri, õisi). Enne värvimist lisati ka peitsaineid, mis aitavad värvil värvitavale materjalile kinnituda. Rohket kasutust on leidnud indigosinine, mis levis rändkaupmeeste kaudu. Kuna esialgu oli see väga hinnaline, siis värviti sellega ainult kindalõngu. 19. sajandi lõpus hakkas ka Võrumaal levima aniliinvärvide kasutamine, mis võimaldas kergema vaevaga saada säravamaid toone. Kui ostuvärvi polnud käepärast, kasutati
KITIIN o ehituslik ülesanne o lülijalgsete toeses o seente rakukestas TÄRKLIS o taime varuenergiaallikas o esineb taimene mugulates, terises, risoomis, sibulas o ei lahustu vees TSELLULOOS o ehituslik ülesanne o taime vartes, tugevdab varsi o looduses levinuim polüsahhariid o inimene ei omasta, sest meil pole vastavaid algloomi ja baktereid SAHHARIIDIDE ÜLESANDED: ENERGEETILINE - glükoos, fruktoos, sahharoos (peamine energiaallikas) EHITUSLIK - tselluloos taimeraku kestas; kitiin lülijalgsete välistoes ja seenerakukestas VARUENERGEETILINE - taimedes tärklis; loomades glükogeen
Pikkade varte puuduseks on, et nad lamanduvad kergemini lopsaka kasvu korral ning nende söödaväärtus alaneb just alumiste lehtede varisemise ja mädanemise tõttu. See omakorda raskendab mehhaniseeritud koristamist. (Parol, Keres, 2014) Varajased sordid õitsevad juuni keskpaigast juuli esimese dekaani lõpuni ning valmivad augusti esimesel poolel. Varajastel sortidel on kiire kasv. Katteviljata külvi ja kattevilja alla külvamise korral hakkavad nad esimesel aastal moodustama varsi ja õisi. Sellest tulenevalt võib varajane sort anda saaki juba esimesel aastal 10t haljasmassi. Varajaste sortid on ka tavaliselt põuakindlamad kui hilised, sest nad hakkavad juba kevadel kiiremini areneva ja kasutavad rohkem ära kevadist mullavett. (Parol, Keres, 2014) Eestis aretatud sordid on ,,Jõgeva 205", ,,Jõgeva 433", ,,Ilte" ja ,,Varte" (Parol, A., Keres, I. 2014). Eestis kasvatakse veel ka teisi sorte, nagu ,,Atlantis", ,,Harmonie", ,,Maro", ,,Rajah",
meenutas eesli alumist lõualuud. Seal, kus tollel loomal asuvad hambad, olid sirbil saehammastega võrreldavad ränitükikesed. Need olid tihti teritatud mõlemalt poolt. Nii sai neid peale lõplikku nürinemist kergesti teistkordselt kasutada. Vahepeal oli neid küllaltki sageli vaja uuesti teritada. Kui siledateraliste ränikildudega eksperimenteeriti maisivarsi lõigates, kaotasid nad kiiresti oma teravuse. Vilja lõigates hoidis põllumees viljapead vasakus käes ja teisega lõikas varsi, tehes pühkivaid sirbiliigutusi enda keha suunas.. Niilus tegi kogu vajaliku töö pinnase viljakaks muutmiseks, samuti suurema osa niisutusest. Kuid ta vood ei jõudnud alati ja igale poole, kus taheti vilja kasvatada. Oli tarvis veega varustada ka jõest kõrgemaid pindu, samuti teha niisutustöid ujutuste vaheperioodidel. Alates 16. sajandist e.m.a. kasutati mõlemaks saduffi nimelist seadeldist. See koosnes pikast vertikaalteljele
Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele.
perioodiliselt Ei moodusta lihakat juurikat Varjus või poolvarjus Kuid kasvab paremini otse kasvumaale samal ajal Aga on põuale vastupidav Lõigates tarvitatakse ainult Toiduks kasutatakse lehti ja kasvades on lehed ja varred viljakamatel muldadel kui söögipeet väliseid lehti varsi mahlasemad Külvisügavus 2-3cm Üsna kiiresti kasvavad Põuale vastupidav Seemnest saagini umbes 2- Vahekaugus reas 30-35cm südamikust uued lehed Suurte siledate või kurruliste 2
maksimaalselt kuni 6 % kehamassist (The nutrition of goats, 1998). Samas veis tarbib kuni 4 %. Kitse suviseks põhiliseks söödaks on karjamaarohi. Võrreldes veiste ja lammastega on kitsedele omased teatud eripärad. Kits on hea rohusööda tarbija, kuid söödava rohu osas on ta suur valija. Kitse väike suu ja liikuvad mokad on kohastunud haarama taime peenemaid osasid, väikesi lehekesi, õisi. Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi. (Luginbuhl et al, 1998). Siinjuures oskab kits valida just taime kõige toitvamaid osi ja võimaluse korral eelistavad rohelisi võrseid, lehti. Heintaimedest eelistavad nad timutit, aasrebasesaba, aruheina, valget ristikut jne. Kitsede karjatamiskäitumise uurijad on leidnud, et nad eelistavad rohu valikul kõrrelisi ristiku ees (Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel veiseid
kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 3.2. Varre esikasv Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm, mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele.
Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Taimed : Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii marjade sees peituvaid seemneid. Kuid seemnetega paljunemine pole pohla jaoks enamasti üldse tähtis. Rohkem levib ta hoopis maad mööda. Kuidas see käib? Kui proovite mõnda pohlataime üles tõmmata, siis võib see tõsiseid raskusi tekitada. Nimelt on ühel taimel sageli väga palju maapealseid varsi, mis on kõik omavahel maa-aluste varte ehk risoomidega ühenduses. Kuidas see eluring siis käib? Alustame ühest väikesest taimest. See kasvab algul ilusasti neli või viis aastat. Seejärel tekivad tema varre alusel olevatest pungakestest külgvõsud, mis hakkavad maa sees taimest eemale kasvama. Mõnekümne sentimeetri kaugusel emataimest tekib risoomile üks haru, mis pöördub otse üles. Sellest saab uus põõsake. Põõsake kasvab kolm-neli aastat ja siis viljub. Viljunud
Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal.
Saguaaro kasvab isegi üle 12 meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal
ja heinamaad. Vähesel määral asustab ta ka metsaservi ja põõsastikke. Põld-uruhiir on osav uuristaja, kes ehitab hargnevaid, suure hulga umbkäikude ja avadega urge, kuid mille käigud kulgevad enamasti maapinna lähedal. Urud on omavahel liitunud ja moodustavad ühtse süsteemi. Käike rajab põldhiir peamiselt toidu - juurikate ja mugulate - otsinguil. Lisaks tarbib ta ka ohtralt rohttaimede, eriti orase rohelisi lehti ja varsi, ka juurvilja ja marju ning putukaid ja nende vastseid. Tammetõrudest ja pähklitest põldhiir eriti ei hooli. Osa pesakäike, nagu pesakamber ja tagavarade panipaigad, asuvad kuni 60 cm sügavusel. Et talvel mitte nälga surra, koguvad põldhiired suuri toidutagavarasid - 1,5...2 kg teraviljade seemneid. Talvel maapinnal liikudes uuristab põldhiir käike ka lumikattesse ning nende jäljed on lume sulades keeruka võrgustikuna näha
"Joon on jõud, mis on aktiivne nagu kõik elementaarsed jõud", kirjutas Henry van de Velde. August Endell (1871 1925) märkas uue stiili abstraktset tähendust : "Me seisame täiesti uue kunsti künnisel, kunsti, mille vormid ei tähenda ega esinda midagi, ei meenuta midagi, ometigi võib see stimuleerida meie hinge sama sügavalt kui muusikahelid on selleks võimelised". Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks sõna-sõnalt kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled. Liilia, iiris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord on nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas pole enam ära tuntav
· pärast operatsioone ja traumasid · asteeniliste seisundite (halb olla, väsimine, tuju kõikumine) · intoksikatsioonide korral Vastnäidustused: Astelpajumahla igapäevane joomine ei kutsu esile kõrvalnähte, kuid põiekivide korral on soovitatav astelpajumahlast loobuda. Pea selles osas nõu arstiga. Küüslauk Kasutatakse maitse- ja ravitaimena. Toiduainetele lisamine parandab nende säilimist. Küüslaugust kasutatakse mugulat ja rohelisi varsi. Küüslaugu kodumaaks peetakse Indiat, kus seda ravim- ja toidutaime kasutatakse 47 haiguse raviks, alates pahaloomuliste kasvajatega ja lõpetades nohuga. Vanad kreeklased nimetasid küüslauku haisvaks roosiks ja rõhutasid tema tähtsust mehe mehisuse säilitajana. Saksamaal ja Siberis on peetud küüslauku üheks tõhusamaks düsenteeria- ja tüüfusetekitajate eemalepeletajaks. Hiinas raviti küüslauguga hingamiselundite, südame- ja
Pilliroo varred jäävad veel poleks aastaks pärast seda, kui taimed ise on surnud ja koltunud. Lehed on pikad, kitsad ja sitked. Pilliroog õitseb suve lõpul ja nii ei saa tema viljad enne talöve tulekut küpseks. Taim levib peamiselt pikkade risoomide abil, kus igal kevadel tärkavad uued võsud. Risoomid paiknevad enamasi maapinnas nii tihedalt, et ei jäta teistele taimedele kasvuvõimalusi. Pilliroo rosoomid on toduks mõnedele imetajatele, naiteks mügrile. Tema kuivanud varsi on traditsiooniliselt kasutanuds rannaelanikud katusematerjalina, noori pilliroo taimi aga loomasöödaks. Ulatuslikud roostikud, näiteks Matssalu looduskaitsealal, on lindudele asendamatuks pesitsus- ja varjepaigakas. 15. LÄÄNEMERE SAARED Läänemeres leidub palju saari, kusjuures mõned neist on küllaltki suured. Nii paikneb mere lõunaosas Saksamaale kuuluv Rügeni saar, mille pindala on 926 ruutmeetrit ja Taanile kuuluv Bornholmi saar, mille pindala on 588 ruutmeetrit
puhkemisega, IV. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm pikad, pruunid, paiknevad nürinurga all, jagunevad varisedes kaheks tiivuliseks eraldi seemneks, 1000 seemne kaal 120 gr., viljakandvus algab puudel 25...30 aastaselt, X. Tarbepuuna on vaher väga väärtuslik. Puit on libe, kõva, läikiv ja seda kasutatakse seal, kus tugevus ja libedus olulised on. Vahtrapuust tehakse tööriistadele varsi, samuti mööblit ning trei- ja höövelspooni, varem puidust hammasrattaid veskitele ja XIX sajandi algupoolel ka reejalaseid. Vatrapuidu resonantsomadusi kasutatakse muusikariistade valmistamisel. Vahtralehti kasutati lisasöödana lammastele ja samuti saadi neist riidevärvimisel kollast värvi. Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. Harilik v. on paljukasutatud pargi- ja alleepuu. 19. Saarvaher ja mägivaher Saarvaher (Acer negundo L.) [negúndo]
40° viinaga. Jätan seisma vähemalt 2 nädalaks aknale päikese soojusesse. Hiljem kurnan läbi marli tumedasse purki. Sulgen korgi hoolikalt ja hoian pimedas, jahedas kohas. Tinktuur on sama efektiivne kui apteegist ostetu. Gripi puhul: 1 spl tinktuuri 1 kl kuumale teele, nohu puhul lahjendan tinktuuri 1:1 tilgutamiseks ninna. Kurku võib määrida sama tinktuuriga (kuristamiseks lahjendada 1:5). Tee Õisi, lehti, varsi võiks kuivatada talvise tee jaoks. Tee valmistamiseks 1 kl keevale veele võiks lisada lehti ja õisi peenestatult. Olenevalt peensusastmest on sobilik kogus lisamiseks 1 tl kuni 1 spl. teed lastakse tõmmata 15 min. Toit Suvel värskena peenralt võetud lehti võib kasutada toidus. Suppi või hautisesse on soovitav lehed hakkida ja lisada 5 min enne toidu lõplikku valmimist. 27 Pune puna, vorstirohi, mindid, unerohi
valmistamisel. Sobib broileri ja sealihaga. Sidrunmeliss on õrnalt vürtsika, sidrunit meenutava maitsega ürt. Sidrunmelissi lehtedega maitsestatakse linnu ja vasikaliha. Sidrunputk ehk sidrunhein on tarvitusel Tai köögis. Tugeva sidrunimaitse ja lõhnaga varsi saab süüa ainult õhukesteks viiludeks lõigatuna ja ka kuivatatuna; neid lisatakse wokiroogadesse,marinaadidesse ja kastmetesse maitse andmiseks.
(lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast kevadveest tulevad välja nende õiepungad, need avanevad ja paari kolme päevaga kollendab kogu kaldaäärne madalik. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi need meenutavad tõesti varsa kabja jälgi. Rahvas kutsub taime veel konnakapsaks. Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab 5 oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole. Maailm muutub roheliseks mitte päevade, vaid tundidega. Kevad suriseb mullas, vuliseb ojades, heliseb põldudel, laulab metsas ja taeva all. Aasal õitseb kullerkupp. Ta kuldkollased õiekupud otse põlevad päikese käes ja panevad hõiskama heinamaa ja selle ääres lõhnava kevadmetsa. Võilillgi on kevade sümbol. Looduses on ta suur meeandja mesilastele. Harilik võilill on ravimtaim ning tüütu umbrohi aias ja
raviv ja tervist tugevdav toime. Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea õpetus matkajatele. Metsas on mõnikord raske tee tegemiseks materjali leida. Peaaegu alati leidub aga kuskil lähiümbruses mõni vaarikavälu. Tasub julgelt murda mõned nooremad vaarikavarred, panna teepotti keema ja maitsev ning kasulik tee on mõne minutiga valmis. Nii lehti kui ka varsi saab kasutada ka kuivatatult. (http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html) (02.02.2009) Harilik vaarikas on 1-2, vahel 3 m kõrguseks kasvavate vartega põõsas. Taime varred on esimesel aastal rohtsed ja vahakirmega, teisel aastal hakkavad altpoolt puituma ja ülevalt hargnema. Valkjaspruun koor on alumises osas tihedalt kaetud peente agadega. Varred on kaheaastased, mis tähendab seda, et teisel eluaastal need õitsevad, kannavad vilju ja lõpetavad sellega elutegevuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
