Esimene tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud. · Kude Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Põhitüübid taimel: kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude. · Organ Kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Katteseemnetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. · Organsüsteem e elundkond Organid koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse. Taimedel puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljaspool organismi ning neil ei ole enamikku elu tunnustest. · Organism e isend Üherakulistel rakk = organism Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida reguleeritakse närvisüsteemi ja keemiliste signaalide kaudu.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
loob, muudab ja säilitab looduslik toimub enamasti vastusena valik keskkonnatingimuste toimele sobitumine uute elamistingimustega isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames tulemuseks: organismide kohastumus tulemuseks: kohanemus 2. Tooge näiteid organismide kohastumustest! *Mägisibulal on lihakad vett varuvad lehed *Kaktusel on lehed taandarenenud ogadeks, kuid vars on kujunenud lihakaks veehoidjaks *Karvasjalg-kakul öölinnuna on suured ja eriti valgustundlikud silmad *Lindudel on jäsemed kujunenud tiibadeks, et lennata ning kerged toruluud ning nende keha katab sulestik 3. Mille poolest erinevad varjevärvus ja hoiatusvärvus? Varjevärvus on võimalikult loodusega sarnastes toonides (nt. viljapuu-lehekedrik on omandanud nii lehe kuju kui ka värvi, et teda looduses raskem märgata, jänes on
Seemned idanevad 18-21°C juures 15-20 päeva. [1, 13] 1.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel mitmeid liike. Lähemalt tutvustan nendest külmamailast (Veronica chamaedrys), harilikku müürilille (Cymbalaria muralis), aed-pärdiklille (Mimulus x hybridus) ja lillat vägiheina (Verbascum phoeniceum). Tabel 1.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [1, 3, 4, 5, 8, 10, 11, 12] Liik Vars Lehed Õied Veronica Varred nõrgavõitu, Lehed lühirootsulised Õied hõredates õisikutes, chamaedry alusel tõusvad, või rootsutud, vastakud, õiekroon neljatine, s harilikult kahe rea südajasmunajad, ratasjas, ebakorrapärane, pehmete ebakorrapäraselt sinine, kaks tolmukat. karvadega. hambulise servaga.
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Organ - kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, närvikude, lihaskude, sidekude. Põhitüübid taimedel: kattekude, tugukude, juhtkude, põhikude. Katteseenmetaimedel: juur, vars, leht, õis, vili. Histoloogia. Taimedel organsüsteemid puuduvad. Kude, organ ja organsüsteem ei suuda täita oma funktsioone väljapool organismi ning neil pole enamikku elu tunnustest. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide ehitust. Füsioloogia - teadus, mis uurib organismide elutegevust. Geneetika - teadus, mis uurib organismide pärilikkust. Hulkraksetel sõltub organismi talitlus tema elundite ja elundkondade koostööst, mida
avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde ligamenta anularia Regioonid paries membranaceus - Regio cutanea karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed adventitsiaalkest PEABRONHID BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - vars petiolus kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all ÜHENDUSED KEELELUUGA - kiil trahhea valendikku carina tracheae -> jaotab sissehingatavat - sidemed + musculus thyrohyoideum õhuvoolu - Sidemed:
Juured kaetakse lehtemultši ja sõnnikuga. Kuivemates regioonides tuleb noori taimi kuival aastaajal esimese kolme aasta jooksul üle päeva kasta. Võrseid kärbitakse kaks korda aastas. Kärbitud võrsetippe kasutatakse omakorda uute pistikutena. Taimed hakkavad vilja kandma neljandast või viiendast aastast ning viljuvad reeglina 7 aastat. Must pipar on ronitaim. Ta kasvab puu, posti või trellise toel kuni 4 m kõrgeks. Liaanidele omaselt, juurdub ta kergesti kohas, kus ta vars maad puutub. Tal on vahelduvad südaja kujuga terve leheservaga lehed, mis on 5–10 cm pikad ja 3–6 cm laiad. Pisikesed õied asuvad hulgakesi koos pikal sabataolisel õisikul. Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis,
(lk.30) Kroon - see on võrukujuline vääriskividega kaunistatud väärismetallist peaehe, mis tähistab monarhi võimu. Krooniks nimetatakse ka krooni imitatsiooni, millel on sarnane sümboolne funktsioon nagu monarhikroonil. (lk.43) Vikat - see on tööriist heina ja teravilja mahalõikamiseks ehk niitmiseks.Vikatil on umbes 50 90 cm pikkune, tagant laiem ja eest teravikuks kitsenev kergelt kõver sepistatud terasest lõiketera ning umbes inimesepikkune vars (lüsi), mis on traditsiooniliselt puidust (tänapäeval võib ta olla ka metallist või plastmassist). Tera kinnitatakse varre külge metallvitsa (või kruvidega) ja kiiluga.(lk.44) 11.raamat. Sinuhe jutustab sellest, kuidas inimesed muretsevad vaarao pärast ja ei taha talle kõikidest asjadest rääkida. Hetkel valitseb Teebas preester Eje, kuna vaarao Horemheb on Memfises.Horemheb tahab minna Süüritasse.Sinuhel on tekkinud tervisehäired. Loengud Elu Hoones
Galium verum - hobumadar Selts Lamiales iminõgeselaadsed tavaliselt vastakud lehed, kuid on palju erandeid nagu näiteks väga varieeruv mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukond. Õied on sageli sügomorfsed, (monosümmeetriline, bilateraalne) tavaliselt mitmesugused kahehuulelised Sug. Lamiaceae huulõielised o rohtsed või puitunud, aromaatsed tänu näärmekarvades olevatele eeterlikele õlidele, vars neljakandiline Lehed: vastakud, enamasti lihtsad Õied: enamasti näivalt männastena sõlmekohtades või ebasarikjates (tsümoossed) õisikutes Õiekate: 5-tine, kroon ja tupp liitlehised Kroon: liitlehine, sügomorfne, kahehuuleline Tolmukad: 4 või 2; Viljalehed: 2 Vili: enamasti jaguvili, mis jaguneb 4 pähklikeseks või luuviljaks aedsalvei (Salvia officinalis),
eluavaldustes. § Kohastumine on kohastumuste teke. Kohastumused kujunevad välja loodusliku valiku tagajärjel. Kohastumuste tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused. Nendest kujunevad populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. § Taimede kohastumused: 1) Kõrbetaimedel on kuivuse talumiseks kitsad, lihakad lehed või on lehed taandarenenud, sügav juurestik ja vett säilitav vars, näiteks kaktustel. 2) Mimikri st sarnasus teise liigiga. Näiteks kärbesõie õis on sarnane tolmendava putukaga. § Loomade kohastumused: 1) Kalad, vaalad ja hülged on kohastunud vees elama. Nende kehakuju soodustab vees liikumist. 2) Linnud on kohastunud lendamiseks. Nende eesjäsemed on muutunud tiibadeks ja luud on kerged. 3) Varjevärvus, näiteks tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel ning valgejänese karvkatte värvuse muutus st talvel valge ja suvel
kui varjav taim. Fütokroomid taimed suudavad hinnata punase ja kaugpunase valguse suhet. Punast valgust taimed neelavad, kasutatakse fotosünteesis. Kaugpunast ehk infrapunast ei kasutata. Taim tajub rohelist varju oma kohal, mis tähendab taime jaoks halba. Kasvatatakse ka eelistatult neid organeid, mis püüavad limiteerivat ressurssi. Kui päikest palju siis hakkab limiteerima vesi, seega kasvatab suuremad juured. Valgust vähe, juured väiksed, vars pikk, et jõuda valguseni. Loeng 30.03.09 Populatsiooniökoloogia Üksiku populatsiooni kasv milliste reeglite järgi toimub populatsiooni arvukuse muutumine ja regulatsioon. Kasv populatsiooni muutus ajas. delta N/delta t=kasvu kiirus K kandevõime Kohordimeetod saab kasutada lühikese elueaga organismide puhul. Kohort ühe populatsiooni sama põlvkonna kõik liikmed. Põlvkond, mida jälgitakse sünnist surmani. Elumus e ellujäämus tõenäosus saavutada vanus x.
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
Millest sõltub organismide eluiga? 1. Geneetilistest mehhanismidest. 2. Keskkonnateguritest. Organismide individuaalne areng lõpeb surmaga. Agooniakliiniline surmbioloogiline surm. Kliiniline surm lakkab südame- ja kesknärvisüsteemi töö, lakkab hingamine. ~5 min jooksul võimalik elustada. Taimede lootejärgne areng / vegetatiivne generatiivne mittesuguline suguline (õis) idand juur, vars, lehed. 36 LAPSE 1. ELUAASTA NB! Laps olgu rõõmuks! Eluliselt oluline on lapse hellitamine, tema armastamine. Ei tohi muutuda lapse teenriks! Last tuleb võtta sellisena nagu ta on iga laps on kordumatu! I Vastsündinu aeg esimesed kaks nädalat peale sündimist.
kõik omavahel maa-aluste varte ehk risoomidega ühenduses. Kuidas see eluring siis käib? Alustame ühest väikesest taimest. See kasvab algul ilusasti neli või viis aastat. Seejärel tekivad tema varre alusel olevatest pungakestest külgvõsud, mis hakkavad maa sees taimest eemale kasvama. Mõnekümne sentimeetri kaugusel emataimest tekib risoomile üks haru, mis pöördub otse üles. Sellest saab uus põõsake. Põõsake kasvab kolm-neli aastat ja siis viljub. Viljunud vars aga hukkub. Siiski ei ole see veel põõsakese lõpp, vaid tema varre alumisest osast kasvavad uued püstised varred. Kuid samal ajal on risoomist tulnud mullapinnale veel mitmed noored põõsakesed. Nii on ühest emavarrest saanud juba kümneid uusi kääbuspõõsaid. Seega on aeg emal koht noorematele loovutada. Niisugune elutsükkel on ka kõigil arenevatel osapõõsakestel, ükski neist ei ela üle viieteistkümne aasta. Nii on hea
Teised püsikud jagunevad mitmesse rühma vastavalt arengurütmile ja lehtede jaotusele ruumis. Varakevadise arenguga kevadpüsikuil, efemeroididel on vett ja valgust küllaldaselt: nendel on madal laiuv kodarik pehmetest lehtedest, mis kiiresti luuakse mugulais või sibulais varutud aineist. Siia kuuluvad pojengid (Paeonia), tulbid (Tulipa) ja kuldtähed (Gagea). Suvipüsikuil on kaks peamist kasvuvormi. Ühtedel, kuhikpüsikutel, on püstine väheharunev vars ja koonilise üldkujuga lehestik: algul tekivad laiad lehed, hiljem vart mööda ülespoole lehe suurus kahaneb ja lehed muutuvad kseromorfsemaks; sellised on vägiheinad, salveid, ussikeeled jpt. Nende taimede vahelise ruumi kasutavad ära kaharad oksise varre ja enamasti rohkete väikeste õite ja lehtedega veerpall-püsikud. Nende nimi tuleneb omapärasest veerevast levimisviisist, mis võimaldab ühtlast seemnete levi laial alal
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
organiseerituse tase. tagavad v=-: organ on , - funktsioc - Mis on elu esmane organiseerituse tase? vars, leh: - . saavad ainult seal tdita r-reile iseloomulikke tunduva: -, Aatomite uurimisega bioloogid enamasti ei funktsioone. Organellide koostoost tulenevad organrsee,: tegele, sest sellel tasemel elu tunnused puudu- rakkude k6ik omadused. Rakk on elu esmane vad tea:-=- vad
jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kõrrelised Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae
või auto basil 210-Millised on ekskavaatorid pöörduvuselt? a) mittepöörduvad (vt TV lk 28 joon 4.26...4.28); b) pöörduvad: b1:mittetäispöördelised b2: täispöördelised 211-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite tüübid pöördemehhanismide arvu järgi. a) ühe pöördemehhanismiga, b) dubleeritud pöördemehhanismiga 212-Nimetage ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku elemendid. Nool, Kopa vars, Nooletõste silindrid, Kopavarre silinder, Kopp, Kopa silinder 213-Nimetage ühekopalise ekskavaatori põhilised koppade tüübid. a) päri- e otsekopp b) vastu- e pöördkopp c) greifer e haardkopp d) draglain e heitkopp 214-Mida võimaldab vertikaalsarniiriga kaheosaline nool? Võimaldab masinaga kaevata vertikaalsete seintega kraave tõkke vahetus läheduses ja suure laiusega kraave masina alusvankrit liigutamata.
Motsättningen mellan yttre verklighet och fantasi, mellan det talat och outtalat kommer till uttryck genom ironi. Romantiska jaget är enam, isolerad och har en personlig universum och egna associationer och känner tomhet- allt är meninglöst och det finns ingen hopp). Viktigaste genren: lyriken (gudomligt inspirerad) Första uppslaget till romantiken hos oss får sökas i det lilla studentsällskapet Vitterhetens vänner, som stiftades i Uppsala 1803 och bland vars medlemmar fanns L. Hammarsköld och C. Livijn, som emellertid till en början snarare stod under inflytande av "Sturm und drang". Då sällskapet upplöstes 1805, hade de emellertid tagit intryck av den tyska nyromantiken. Uppsalaromantiken är verksamheten hos ett antal intellektuellt inflytelserika personer i Uppsala ca 1810–1850, samtliga födda i slutet av 1700-talet – bl a Geijer, Atterbom, Törneros, Boström och Hwasser. Omkring år 1800 hade andan hos studenter och yngre lärare
Nii parukat kui ka päris juukseid oli tavaks värvida. Värviks kasutati veelgi kasutusel olevat hennat, mis annab juustele punaka tooni. · Egiptus (lk 137) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. · Kõrkjad (lk 120)Kõrkjal on tumerohelised varred. Vars on: sile, sõlmedeta, lehtedeta, seest valge ja pehme. Varre tipus asub pruunikas õisik. · Pitser (lk 118) - Pitser on pitsati positiivne reljeefne jäljend plastilises aines või värvis. Pitsat, millega pitsereid tehakse, on tugevast materjalist vorm, millesse on süvendatud kujutis negatiivis. Pitsatijäljend on dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina. Tänapäeval kasutatakse peamiselt metallist ning kummist pitsateid.
k langeb vormidest välja fonotaktilistel põhjustel. Sarnane on ka mõskma ‘pesema’ , kuid sellel puudub NA lihtminevik. S s sattus laadivahelduse objektiks, kuna varem asendas seda -ti (-ti > -si). 1) s kadu, nt käsi, mesi, tõsi, lüsi, süsi; 2) asendumine homorgaanse häälikuga pole eriti levinud, esineb vaid üksikutes sõnades, nt viis : viie, reis : reie; 3) assimileerumine rs : rr, nt sõnades tõrs, kõrs ja vars. 25. Vältevaheldus. 1) vältemuutus – astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruda : hõõrun, katsuda : katsun; (ka mets, pall); 2) pikkusmuutus – astmemuutus, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nt vaat : vaadi). Eristatakse a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi;
küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4 madal silinder. Esines ka nende kombinatsioone. Vaarao peakatte tähtsaim kaunistus oli absoluutse võimu sümbol kuldne madu otsmikul, kelle hammustus silmapilkselt surmas. Naised kaunistasid soenguid lootoseõiega, mis asetati soengusse nii, et lille vars oli mööda pealage ja õis asetses otsmikul. KREETA Pronksiajastu Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks, selle keskseks asumiks kujunes Knossos. Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
(scutum), kaela kaitseva kraega ja kõrvu ning ülevalt tulevate löökide vastu kaitseva äärega ``Galli kiiver`` ja metallplaatidest koosnev keha ja õlgu kaitsev turvis (lorica segmentata). Mõned sõdurid võisid kaasas kanda ka väikeseid viskenooli (plumbatae), aga see ei olnud laialt levinud. (Roman Legions 2012) Pilum (lisa 1) oli umbes 2 meetri pikkune viskeoda, mis koosnes kahest osast. Esimene osa oli puust vars, mis oli umbes pooleteise meetri pikkune. Teine osa oli raudpulk, mis lõppes kidalise teravikuga- see pidi vastase kilbi külge kinni jääma, et vastasel oleks raske oma kilpi käsisteda. Raudosa pidi viskamisel ära painduma või murduma, et seda ei saaks tagasi visata ja selle pärast tehti see pehmest terasest või rauast. Pilum visati vaenlase pihta umbes 15 kuni 20 meetri kauguselt ja pärast seda rünnati vastaseid mõõgaga. (Ibid)
STAT# 601 Nods, 228 Vars, 187 Grps, 41 Inps, 0 Cons, 32 Outs MODE# STRUCTURAL VAR# 0: (i_______) "i_41" VAR# 1: (i_______) "i_40" VAR# 2: (i_______) "i_39" VAR# 3: (i_______) "i_38" VAR# 4: (i_______) "i_37" VAR# 5: (i_______) "i_36" VAR# 6: (i_______) "i_35" VAR# 7: (i_______) "i_34" VAR# 8: (i_______) "i_33" VAR# 9: (i_______) "i_32" VAR# 10: (i_______) "i_31" VAR# 11: (i_______) "i_30" VAR# 12: (i_______) "i_29" VAR# 13: (i_______) "i_28" VAR# 14: (i_______) "i_27" VAR# 15: (i_______) "i_26" VAR# 16: (i_______) "i_25" VAR# 17: (i_______) "i_24" VAR# 18: (i_______) "i_23" VAR# 19: (i_______) "i_22" VAR# 20: (i_______) "i_21" VAR# 21: (i_______) "i_20" VAR# 22: (i_______) "i_19" VAR# 23: (i_______) "...
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 5 tingimustesse, teisalt nimetatakse naturalisatsiooniks ka võõrliikide aklimatisatsiooni kõrgeimat astet. PUUDE- ja PÕÕSALIIKIDE RÜHMITAMINE Puittaimedeks nimetatakse mitmeaastaseid puitunud maapealse ja maa- aluse osaga taimi. Varre kuju ja arengu iseloomu järgi jaotatakse puittaimed: a) puud, b) põõsad, c) liaanid. Puudel on hästi väljakujunenud vars (tüvi), mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende iga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani. Põõsad on suhteliselt väikesemõõdulised ja moodustavad juba maapinnalt mitu peaaegu ühetugevust tüvekest ning on üldiselt lühemaealisemad kui puud, nende iga ulatub mõnekümnest kuni 70100 aastani, harvem üle selle. Põõsastest eristatakse sageli omaette rühmana kääbuspõõsad ehk puhmad,
Eoskotis on 4-8 eost 2) Kandseened moodustuvad eosed rakuväliselt e tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad eoslava: a. esineb eoslehekestena (nt. riisikad, pilvikud) b. esineb eostorukestena (puravikud) c. eoslava võib esineda ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Sammaltaimed: · juurte asemel risoidid · lehed ja vars haploidsed Eostega paljunemise bioloogiline eripära: 1) eosed on erilised 1-rakulised struktuurid 2) eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3) eoste idanemisvõime säilib kaua (tuhandeid aastaid) sest paksud kestad, vähe vaba vett 4) eostel esineb pärilik muutlikkus 2 tasandil: a. mutats eostes b. geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine. Erijuhud: I
küll. 5) Rakk ilmnevad kõik elu omadused. Tsütoloogia. 6) Kude sarnase ehitusega ja talitlusega rakud koos vaheainega. Koe ehitust uurib histoloogia. Nt nutthallitusseeneniidi rakkudel puuduvad raku vaheseinad. 7) Organid ehk elundid koed on koondunud organitesse ehk elunditesse, st organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni, nt süda, juur, vars, leht, õis. Organitega tegeleb eelkõige meditsiin, nt südant uurib kardioloogia. 8) Elundkond ehk organsüsteem organid koonduvad elundkonda ühise talituse alusel. Taimedel need puuduvad. Nt seedeelundkonda kuulub suu, neel, söögitoru, magu, peen- ja jämesool. 9) Organism organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organisüsteem täita talle omaseid ülesandeid. Üherakuliste organismide
Soostumise laad oleneb liigniiskust põhjustava vee keemilisest koostisest; mineraalainerohke neutraalse vee korral moodustub soostunud kamarmuld ja edaspidi madalsoomuld, mineraalainevaese ja happelise vee puhul soostunud leetmuld ja edasisel soostumisel rabamuld. Lodu - toitainerohke pinnavee läbivooluga liigniiske ala. Kuivendatud lodumets kujuneb kõdusoovõi salukuusikuks. Turbasamblad - on valkjasrohelised, pruunikad või punakad, risoidideta, nende 2-50 cm kõrgune vars kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas.
Dies are used for threading a round stock. Before threading a piece of round stock its end should be tapered or chamfered slightly with a file, or by grinding, so that the die will start cutting more easily. VOCABULARY hammer vasar, haamer ball-peen hammer/machinist's hammer ümara löögipinnaga puusepavasar rawhide toornahk lead plii scale katlakivi; tagi , handle vars hammerhead vasarapea screwdriver kruvikeeraja, kruvits wrench mutrivõti adjustable wrench reguleeritav (mutri)võti monkey wrench reguleeritav (mutri)võti socket wrench padrunvõti, ots(mutri)võti () pliers lapiktangid strip nülgima, koorima, pealt v. ära võtma , , grip kinni pigistama; kinni suruma ; nippers näpitsad, (näpits)tangid; lõiketangid ; , scraper kaabits; skreeper ;
214. Dessertveinide ja dessertide serveerimine Dessert ehk magusroad võivad olla kuumad, külmad ja külmutadud. Magustoite serveeritakse klaasist magustoidupokaalist, mis asetatakse salvrätikuga kaetud leivataldrikule kliendi ette, võidessert ja praetaldrikule. Kuumad magusroad serveeritakse eelsoojendatud ning kümad jahutatud nõudes. Söögiriistadena kasutatakse klaasist pokaali või kausi juurde dessert või teelusikat, mis asetatakse magustoidunõu taha leivataldrikule, vars paremale. Taldrikust serveeritava magustoidu juurde pannakse dessertdessertlusikas ja kahvel, vahel ka dessertnuga. Eelkattes paigutatakse dessertsöögiriistad taldrikust üles nii, et dessertnuga on taldriku pool, vars paremale, dessertkahvel noast ülevalpool, vars vasakule, ning dessertlusikas kahvlist kõrgemal, vars paremale. Soojad magustoidud serveeritakse temperatuuril 65 C. Osade magustoitude serveerimisel kasutatakse spetsiaalseid nõusid.
Hein -põhineb niiskusesisalduse vähendamises 17-18%-ni (seiskub bakterite ja seente tegevus) -hea heina tegemise periood on lühike juuni II pool; heintaimi on piisavalt, puudu tehnikast ja ilmaennustuse täpsusest -hein peab kuivama võim. kiiresti (kaod väiksemad hingamine, mikroorg.) -I korda kaarutada võrdlemisi kohe ajada paks kaar laiali; kaarutada ka pea- le vihma, kaarutamise tihedus oleneb ka taimedest kas lehed pudenevad -vaalutada võiks -30% niiskuse juures - vars sitke, lehed kahisevad -kuiv hein rohekas, kahiseb, kõrresõlmed tumedad, kõrs murdub -soola lisamine võimaldab säilitada 2-3% niiskemat heina (1t / 5-10 kg) Silo -taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas -oluline on viia rohumass anaeroobsesse keskkonda, kus pH on 4,0-4,5 (kõrgema pH korral võihappebakt. hakkavad lõhustama piimhappebaktereid) -on järgm. võimalused kahjulike mikroorganismide tegevuse pidurdamiseks.
mulla lõimist. Liblikõielistel on olemas ka 4 liik võrsumist roomavate vartega võrsumine, see on erinev sest juure kaela peal olevatest pungadest arenevad mulla pinnale valkjad või rohekad võrsumise sõlmi omavad roomavad varred. Sellised roomavate varte sõlmed juurduvad ja kinnituvad varre külge. Igast sõlmest kannab mulla pinnale 1 kolmetine leht mis koosneb lehe rootsust ja lehekestest ning õisiku vars koos nutiga. Selline on valge ristik. 71) Heintaimede kasvufaasid Heintaimedel eristatakse 8 kasvufaasi: 1. Kevadine kasvfaas alab siis kui keskm õhu temp on +2-3 kraadi. 10-12 päeva pärast õitsemise algust hakkavad moosustuma üüed külgvõrsed. Kõrrelised ja liblikõielised lähevad üle võrsumise faasi. 2. võrsumise taimede kasvukõrgus 10-30 cm ja see kestab 10-30 päeva. Seda faasi
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi. Hobused. Jätkuvalt tähtis jaht: metssead, põdrad, püüti kala. Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal kaljujoonistel. Olid levinud laial alal Ibeeriast 35 Balkanini ja Itaaliast Skandinaaviani. Ilmselt neil üsna tähtis osa mingis laialtlevinud kultuses. Ehted: lisaks pronksehetele ka kuld. Ehtenõelad, sõrmused, ripatsid. Matused: jätkus laibamatus kägarasendis paremal küljel
käosilm, lambasilm ja änilisesilm. Üks nimi kaunim kui teine. Väga sageli on pääsusilm tuntud veel ellerheina ja jaanilille nime all. Jaanilill on ta seepärast, et ta õitseb just jaanipäeva paiku. Samas on laialt levinud ka nimi "neitsitina", kuid selle tähendus pole päris selge. 27 Pääsusilma iseloomustades peab rääkima, et taime tähtsam osa asub maa sees. Seal on peidus lühike vars, mida nimetatakse botaanikute keeles risoomiks. Risoomist kasvab aga välja rohkesti peeneid lisajuuri. Risoomid koos juurtega on pääsusilma tagalaks, nemad elavad kauem kui teised taimeosad. Pääsusilm õitseb suve algul ja juba juuli keskel kuivab enamik taimest ära. Selleks ajaks on ka seemned valminud. Peale lühikest puhkust ilmuvad aga veel enne talve tulekut risoomist välja uued rohelised lehed. Need elavad üle talve. Kevadel
Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte. Tänu rohkele iseloomuliku eeterliku õli sisaldusele on väärtuslik ravimtaim. Kogutakse võrsete ülemisi otsi õitsemise ajal. Teed ja keedist tarvitatakse köharohuna, apteekides esineb
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Ind...
a) Puguseentel, kottseentel valmivad viljakeha sees. Näiteks eoskotis( 4..8 eost). Sellised on mürklid. b) Kandseened, moodustuvad eoslava kübara all,on 3. vormis(eoslehed- riisikad, pilvikud, kärbseseened, oeoslavad esinevad torukestena- puravikud, torikud, ja veel 1???) Eosed tekivad rakuväliselt eoskandadel iga raku kohta 4osa. Eostega paljunemine eostaimedel: Sammaltaimed: Eos(n) eelniit(n) sammaltaimed(n)(risoidid, vars, lehed) isanesuguorgan anteriid(n), tekivad spermid(n) ja emane suguorgan(n) , tekivad munarakud(n) MITOOSIGA!(erand) sugoot(2n)(anteriidis kupar(2n) eoste eelrakud(2n) Spoorne Meioos! Sõnajalgtaimede arengutsükkel: Eos(n) eelleht(n) anteriid(n)isane(spermid n) ja emane arhegoon (munarakud n)MITOOS! sügoot(2n) sõnajalg(2n) lehtede all eosed(2n) eoste eelrakud(2n) Spoorne meioos! Eostega paljunemise eripära:
5. Vedru 18.Polt 6. Polt 19.Surveplaat 7. Tööratas 25.Kooniline seib 8. O-rõngas 26.Stopperkruuvi 9. Ava 27.Toru 10. Mutter 11. Tihend 12. Radiaaltihend 13. Rulllaager 82 Peakäivutusklapp Peakäivitusklapp: 1. Juhtkolb 2. Nupp 3. Puuritud ava 4. Klapi vars 5. Jõukolb 6. Vedru 7. Äärik Pöörete regulaator(Governor) Pööretearvu regulaatori osad: 1. Kütuselatt 15.Hoob 2. Vedru 16.Vedruga keps 3. Hoob 17.Governori hoob 4. Tift 18. Governor 5. Vedru 19. Polt 6. Kütuselati hoob 20
2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.) eoslava esineb ogajate narmastena (narmikud, põdramokk). 4.) eoslava esineb kübara all volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n)
Sammalde ökoloogiline tähtsus · Pioneerliigid - substraadi ettevalmistaja kõrgemate taimede jaoks; · Turba ja kõdu moodustaja, süsiniku siduja; · Mikrokliima ja veereziimi ühtlustaja; · Toit ja elukeskkond teistele liikidele. SOONTAIMED Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Tänapäevastest taimerühmadest kuuluvad siia koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed (paljasseemnetaimed+katteseemnetaimed). Tüüpilisel taimel on olemas juured, vars, oksad, lehed, paljunemisorganid (eoslad või õied). Kõrgelt spetsialiseerunud liikidel võib mõni vegetatiivne organ olla taandarenenud või omandanud teise funktsiooni (parasiidid, ekstreemtingimuste eluvormid, taimeorganite muudendid jne). Ökoloogiline tähtsus · Autotroofid, ehk toodavad ise orgaanilist ainet, vabastavad hapnikku atmosfääri; · Asustasid maismaa; · Osa lagunemisproduktidest moodustab mulla huumuskihi toodavad viljakat pinnast aina uutele taimepõlvkondadele;
Välisringis on kõik kolm valku, kuid siseringis ainult VirB9 ja VirB10. VirB10 moodustab T4SS kanali, milles substraat liigub rakust välja. Sisemembraani kompleks paikneb põhikompleksi all ning on seotud põhikompleksiga kitsa varre abil. Koosneb VirB3, 4, 5,6 ja 8-st ning on umbes 3,4 MDa raskune. Translokatsioonikanalis asuva varre ehitus ja koostis pole päris selge. Arvatakse, et T4SS põhikompleksi ja sisemembraanset kompleksi ühendav vars võib olla VirB10 N-terminaalne domeen või VirB6 ja VirB8 domeenid. Arvatakse, et vars pole jäik moodustis, vaid muutuv struktuur. 105 Sugupiili komponendid Sugupiili on rakuväline valguline toru, mis on seotud DNA transpordiga retsipentrakku. Morfoloogiliselt eristatakse kahte sugupiili tüüpi: F-tüüpi sugupiili, mis on pikk ja painduv ning P-tüüpi sugupiili, mis on lühike ja jäik
Külvi vigadest põhjustatud tühikud ja hõreda taimiku kasutab põldohakas kiiresti ära. Mehaaniline umbrohutõrje. Mehaaniline umbrohutõrje põhineb põldohaka väljakurnamisel ja hilisemal hävitamisel. Põldohakat on soovitatud rohumaadel varakevadel välja tõmmata. Umbrohutõrjel annab selline kuivanud taimede eemaldamine tavaliselt väga väikese efekti. Juure ülemine mullaalune 15-30 sentimeetrine osa läheb üle varreks, mis talvel tihti sureb. Järelikult eemaldatakse surnud vars. Varuained kogunevad just sügavamal asuvatesse roomjuurtesse. Seega, mida noorem on põldohaka taim ja väiksem roomjuurte sügavus, seda nõrgem on tema juurekava ja seda nõrgem ta on. Kui põllule ilmuvad esimesed põldohaka taimed, tuleb hakata neid kohe tõrjuma, sest hilinemisel väheneb efektiivsus ja suurenevad kulutused. Põldohaka väljatorkimine. Põldohaka torkimist tuleks alustada võimalikult varakult leheroseti ilmudes. Tabel 1
6 – võinuga 7 – leivataldrik 8 – punase veini klaas 9 - valge veini klaas 10 – veeklaas 11 – salvrätt 12 – individuaalne menüü Kohvi- ja teelaua eelkate. Eelkate oleneb sellest, mida tee- või kohvi juurde 216 tellitakse. A. Tellitakse ainult kuum jook. Tass asetatakse otse kliendi ette. Tassikõrv ja alustassile asetatud lusika vars jäävad paremale. Kui kuuma joogi kõrvale tellitakse ka käest söödavaid tooteid (saiakesed, pirukad), pannakse leivataldrik tassist vasakule poole. Vt joonis 8.4.a. Joonis 8.4.a. Kohvilaua eelkate Joonis lk. 118 – 8.4.a 1 – kohvitass alustassiga 2 – kohvilusikas 3 – leivataldriku 4 – salvrätt 5 – koorekann 6 – suhkrutoos 7 – likööri- või konjakiklaas B
on jälgi tugevate lihaste kinnitumisest. Lääne-Euroopa neandertallased olid robustsemad kui mujalt leitud, ning neid kutsutakse mõnikord "klassikalisteks neandertallasteks". Paljudel neandertallase skelettidel jälgi luumurdudest ja teistest traumadest neandertallase küttimisviis sisaldas lähikontakti suure jahiloomaga. Ei leitanud kunagi viskerelva ja ka nende odad olid sellised, mis eeldasid, et nendega löödi siis, kui vars oli jahimehe käes. Leitud on arvukalt relvi ja tööriistu, mis on olnud täiuslikumad varasematest. Olid kütid ja korilased, kelle elu oli üsna raske, mistõttu elasid nad harva 40 aastaseks. Kaks viiest neandertallasest kannatasid kehvast toidust põhjustatud haiguste käes. Matsid oma surnuid ning ilmselt olid neil oma uskumuslikud arusaamad. Nende vanimad matmispaigad on 100 000 a vanad, leitakse neid kogu Euroopast ja Lähis-Idast.
Ta on terava maitsega ja tugeva iseloomuliku aroomiga. Ingveril kasutatakse maitseainena hargnevat juurt (värskelt kui ka kuivatatult) ja peeneks jahvatatud kollaka värvusega pulbrit. Lõhn on terav ja maitse põletav. Kurkum ehk kollajuur on ingveriliste sugukonda kuuluva rohttaime risoom, mis kuivatatakse, kooritakse ja jahvatatakse. Kasutatakse maitseainena ja kollase värvainena. On üks karri põhikomponente. Ürdid on toored või kuivatatud maitsetaimede maapealsed osad, kas kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. Kõik ürdid on ühtlasi ka ravimtaimed. Maitseaine valmistamisel kuivatatud ürt peenestatakse. Ürdid on aed-harakputk (aniisi lõhnaga), aed-liivatee ehk tüümian (palju eeterlikke õlisid tüümianiõli), aed-piparrohi (maitse pipraselt põletav), basiilik (maitse ja lõhn meeldiv, omapärane, magusavõitu, sisaldab basiilikuõli, on nn. üldmaitseaine), estragon ehk tarhuun (tugeva aniisi lõhnaga,
Lääne- Eestis, eriti saartel kitkuti väikeste nüride sirpide abil otra koos juurtega. Otra juuriti selleks, et kõrred jääksid pikemad ja vilja oleks parem põllule kuivama panna ning vedada. Heinategu Heina niideti vikatiga. Alates 19. saj. tulid Mandri-Eestis kasutusele vabrikuvikatid. Lääne-Eestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. Lääne- Eestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. Ida-Eestis olid ülekaalus idapoolt laenatud, ühe painutatud käepidemega löed. Ida-Eestis kasutatud vikatiga niideti ainult käte jõul. Lääne-Eestis levinud löetüübi puhul kasutati niitmisel enam kogu keha jõudu. Hein, ka niidetud vili, pandi kokku puuhangude ja -rehadega. Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. Loode-Eesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
