Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"varrel" - 124 õppematerjali

varrel on 240mm kõrgusel varre alaosast 10mm laiune tähistatud koht, millest allpool ei või teipi olla.
thumbnail
10
pdf

Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised

Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

Temp tavaliselt 5—10 kraadi. 67. Vegetatiivsed paljunemise viisid. Lehe või lehetükkidega  Lehe, varre, juure osad Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas Lehele tulevad juured alla nt begoonia Murdunud oksa abil nt paju  Muundunud varred ja võsud Maaaluse varrest e risoomist nt hanijalg. Risoomi muundumine mugulaks nt kartul.  Tütartaimed ja sigikehad Täiskasvanud taime külge kasvavad tütartaimed nt maasikas; varrel , lehtedel või õisikul tekivad sigikehad. 68. Indikaatortaimed. Taimed, mis on mulla või selle režiimi suhtes kitsa kohastumusega. Nende abil saab pinda iseloomustada ilma eeluurimiseta. Nt oblikas kasvab happelisel mullal. Lubikas ja põldsinep kasvab lubjarikkal pinnasel. Ja nt paiseleht viitab halavale õhustatusele. 71. Kaudne umbrohutõrje - ennetav tõrje, survetõrje Ennetav: eesmärgiks on leviku pidurdamine  Idanemisvõimeliste umbr...

Põllumajandus
72 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ­ kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2...

Füüsika ii
58 allalaadimist
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

Säilitusjuured- (nt peet, porgand, kaalikas) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad. Ronijuured- (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast Õhujuured- (orhidee) iseloomulikud kõrgemal. Tänu neile saavad nad troopikametsade epifüütidele (taimed, ronida kõrgemale, kus on rohkem mis elavad teistel taimedel, kuid pole valgust ja kasvamiseks soodsamad parasiidid), õhujuurtega imevad tingimused...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Kassitapp

Taim kuulub õistaimede hõimkonda, maavitsalaadsete seltsi, kaheiduleheliste klassi, kasitappude perekonda. Nimetus  Nimetus olla tekkinud sellest, et taim kasvab tapu- ehk humalataoliselt teiste najal. Tõepoolest ei seisa kassitapu vars ise püsti. Kui tal pole millestki kinni haarata, siis ta roomab. Kinnihaaramiseks ei ole kassitapu varrel mingeid erilisi lisajuuri ega ka köitraagusid, seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Taimeökoloogia iseseisev töö

Eriti huvitav aga on just enamiku kannikeste seemnete levitamise viis. Nimelt on neil paiskviljad, mis seemnete valmides lähevad järsku väikese krõpsatusega lahti ja lennutavad kõik seemned laiali. Et põldkannikest lihtsamini teiste kannikeste hulgast ära tunda, selleks olgu siinkohal räägitud veel ühest tunnusest. Kannikestel kasvavad varrel tavaliste lehtede all veel abilehed. Need on enamasti poole väiksemad, ilma rootsuta. Põldkannikese abilehed on lõhestunud sügavateks hõlmadeks. Selliste abilehtedega kannikesi on meil vaid kaks liiki. Üks on aaskannike ja teine põldkannike ise. Aaskannikese õied on aga alati suuremad kui poolteist sentimeetrit ja nad on ka kirjumad. Nii ei olegi võimalik õitsevat põldkannikest teiste taimedega segi ajada. Määramise teeb lihtsaks veel see, et...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...

Biosüstemaatika alused
44 allalaadimist
thumbnail
244
pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

Pinnase suhtes vähenõudlik. Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. ASARUM EUROPAEUM – HARILIK METSPIPAR • Harilikku metspipart kohtab kõige sagedamini metsas, nii leht- kui okasmetsas, eriti lubjarikkal pinnasel. Ta talub hästi varju ja iluaianduses kasutatakse teda maapinna katmiseks kohtades, kus teised rohttaimed kasvada ei taha. • Metspipar on igihaljas püsik. Taime vars on 1–1½ dm pikk ja lamab maas. Igal varrel on kaks neerjat pika rootsuga lehte. Lehe ülemine külg on läikiv. Metspipral on pipart meenutavad maitse ja lõhn ning sellest on taim nimegi saanud. Varrel on ka 2-3 paari abilehti, mis paiknevad vastakuti. • Õied kasvavad ühekaupa varre otsas, on kahvatud tumepunased, längus ja lamavad maapinnal. ASTILBE CHINENSIS – HIINA ASTILBE • Tugev pruunikas roomav risoom, paljad või hõredakarvased varred ja kahelisulgjad väikeste...

Põllumajandus
7 allalaadimist
thumbnail
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas Eellehed tugevasti redutseerunud 26. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhja-poolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes Eosed eospeades. Eelleht maapealne Klass PSILOPSIDA raagraikad = hmk raagraigastaimed Kolm perekonda (90 liiki), üks levinud ainult Malaisias ja Polüneesias, teised – maokeel ja võtmehein - kogu maailmas Lehed sukulentsed, dihhotoomselt harunenud kaheks erinevaks osaks:...

Mükoloogia
9 allalaadimist
thumbnail
274
pdf

Maitsetaimed

– Samal kasvukohal ei kasvatata üle nelja aasta. 3. HARILIK IISOP • Lad. Hyssopus officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, kuni 70 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus ● Vars neljatahuline, alaosas puitunud. ● Lehed väikesed, kitsad, süstjad, terveservalised, lühikese rootsuga, asetsevad varrel paariti ristvastakuti. ● Õied on tavaliselt sinised, kuid levinud on ka roosade, violetsete ja valgete õitega iisop. Õitseb juulist septembrini. Ajaloost ● Pärit Vahemeremaades ja Kesk-Aasiast. ● Ravim-, maitse-, dekoratiiv- ja aroomitaimena kasutati juba iidsetel aegadel. Oli tuntud nii Kreekas, Roomas kui ka vanas Egiptuses. ● Harilik iisop oli kindlasti laialt kasutusel juba 16. saj. ● Põhja-Euroopasse levis kloostriaedade kaudu Itaaliast...

Ajaloolised sündmused
21 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Põllumajandustaimed TK

Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased 12) Pung, pungade ehitus ja tüübid Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud. Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse...

Põllumajandus taimed
29 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Puittaimede ehitus ja talitlus

Puudel on üks, vahel mitu võrdselt arenenud tüve, millede eluiga võib ulatuda mitmekümnest aastast tuhandete aastateni. Puittaimede tüvi on kujult enamasti ühtlaselt ahanev koonus, v.a paksenditega haiguslikud erisused, mis vahel on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest...

Dendrofüsioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ­ kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2...

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Harilik lääts

Harilik lääts (Lens culinaris) Praegu Eestis haruldane, kuid väga vana kultuurtaim. Viljeldi juba arvatavalt 8000–10 000 aastat tagasi Egiptuses ja Väike-Aasias. Liblikõieliste sugukonnast, üheaastane. Kõrgus kuni 50 cm. Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras. Viljaks jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
36
ppt

LÄÄTSED

Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg...

Põllumajandus
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Botaanika 3. KT vastusega A variant

Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed - koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena - algul lehekesed, hiljem roots. 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liht- või liitlehega? ... 20.Missugused on lehtede asetuse e. leheseisu variandid? (s.t kuidas lehed varrel asetuvad? Esitage variantide nimetused ja andke lühike selgitus või joonis). Spiraalne(vahelduv)- sõlmel on ainult üks leht, lehed asetsevad varrel spiraalselt. Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte, Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte. 21.Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide. Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök 22.Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta Risoom - iris, ingver...

Aiandus
10 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel.

Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi....

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põldmurakas

Kuid erinevalt vaarikast on tema varred tavaliselt maapinnal lamavad. Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus kasvavatel taimedel on palju vähem torkivaid ogasid. Muidu leidub põldmurakal ebameeldivaid väikeseid ogakesi nii varrel kui ka leherootsudel. Harilikust vaarikast saab põldmurakat kergesti eristada viljade järgi. Kui "vaarikamarjad" on punased, siis põldmuraka viljad on hoopis mustad. Sõna "marjad" sai pandud jutumärkidesse seepärast, et tegelikult ei ole ei vaarikal ega ka murakal mitte marjad, vaid paljudest viljadest koosnevad koguviljad. Iga üksik "marjaterake" on tegelikult omaette vili. Kuid isegi need ei ole veel marjad...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Elundite teiskasv, jämenemine. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse silindrilise kihina floeemi ja ksüleemi vahel Kambiumi kasvusuund Kambium tekitab uusi rakke nii ksüleemi kui floeemi poole. Puittaimedel tekitab kambiumi perioodiline kasv aastarõngaid. Juurikatel võib esineda korraga mitu kambiumi kihti – polükambiaalsed. Vahemeristeem Asub lehtede alusel ning sõlmekohtade alusel. Võimaldab varrel kiiresti pikkusesse kasvada – sõlmevahed pikenevad. Kõrrelistel vastutab lehelaba kasvu eest: lehe tipu niitmisel/söömisel kasvab see aluselt ikka edasi. Bambus on kiireima kasvuga taim, vahekasvu abil kasvab ööpäevas kuni 90cm. Vahemeristeem Põhikoed Valdav osa taimede kehast Rakud valdavalt isodiameetrilised Võime muuta oma aktiivsust Põhikoe rakud osalevad regeneratsioonis Eristatakse kolme liiki: Klorenhüüm ehk mesofüll–...

Ökoloogia
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun