1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist. Pressimist kasutatakse suhteliselt paksude detailide valmistamiseks, näiteks toidunõud. Pressvorm on grafiidiga kaetud malmvorm, mida kuumutatakse. Puhumist kasutatakse pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Puhumine võib toimuda samuti vormi sisse ja teostatakse tavaliselt automaat- seadmetega. Keeruliste ja kunstiesemete puhumine toimub käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht. Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust
detailide valmistamiseks, näiteks toidunõud. Pressvorm on grafiidiga kaetud malmvorm, mida kuumutatakse. Puhumist kasutatakse pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Puhumine võib toimuda samuti vormi sisse ja teostatakse tavaliselt automaatseadmetega. Joonisel 8-20 on näidatud, kuidas toimub klaaspudeli valmistamine pressimise ja puhumise meetodil. Keeruliste ja kunstiesemete puhumine toimub käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust
1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist. Pressimist kasutatakse suhteliselt paksude detailide valmistamiseks, näiteks toidunõud. Pressvorm on grafiidiga kaetud malmvorm, mida kuumutatakse. Puhumist kasutatakse pudelite, elektripirnide jne valmistamiseks. Puhumine võib toimuda samuti vormi sisse ja teostatakse tavaliselt automaatseadmetega. Keeruliste ja kunstiesemete puhumine toimub käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht. Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust
Eletrivoolu tõttu pulbriosakesed vahel tekib minikaarleek, pulber kuumeneb kuni sideaine sulamiseni ja surutakse kokku kuni poorsuse täieliku kadumiseni. Protsess kestab mõnest minutist kuni 0,5 tunnini. Kuumpressimine grafiitpressvormides võimaldab küll saada poorideta sulameid, kuid protsess on vähetootlik ja töömahukas. Tooriku saab grafiitvormist kätte vaid grafiidi mahatreimise teel ja seetõttu on pressvorm kasutatatav ainult üks kord. Pikkade varraste ja torude saamiseks kasutatakse plastifitseeritud pulbrisegu ekstrudeerimist (extrusion). Selleks eelnevalt plastifitseeritud (plastifikaatori kogus o kuni 10 kaalu%) puistatakse ekstruuderisse ja kuumutatakse (kuni 50 C) ning surutakse läbi silma. Pikki vardaid ja torusid paagutatakse spetsiaalse konstruktsiooniga paagutusahjudes. Toorikute paagutatakse soontega grafiitalustel
Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium). Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste, torude ja ribametalli ühendamiseks Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel.
Tähistame sümboliga varda laengu joontiheduse, mis tähendab vardal oleva laengu ja selle varda pikkuse jagatist. Võtame vaatluse alla mingi ruumipunkti P vardast kaugusel r, ning arvutame Gaussi teoreemi kasutades elektrivälja tugevuse selles ruumipunktis. Märkus. Lõpmata pikast vardast võime rääkida siinkohal vaid tinglikult, sest reaalselt selliseid vardaid ei leidu. Selle kohta tuletatud valemid kehtivad siiski väga suure täpsusega ka lõpliku pikkusega varraste jaoks, kui on täidetud kaks eeltingimust: 1) kaugus r on väga palju väiksem varda tegelikust pikkusest, 2) punkt P ei asu varda otsa läheduses. Sümmeetria tõttu peab elektrivälja tugevuse vektor varda läheduses rahuldama järgmisi nõudeid. Et selliselt laetud varda kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga, peavad vardalt algavad elektrivälja jõujooned olema vardaga risti, järelikult ka elektrivälja tugevuse vektor peab olema suunatud risti vardaga
Külghaagis koosneb raamist, kerest, rattast ja vedrustusest. Raam (joon. 95) on enamasti valmistatud ümaratest terastorudest. Ta ühendatakse mootorratta raamiga neljas punktis reguleeritavate varraste abil. Mootorratta raami deformatsiooni vältimiseks on ühendusvarrastel kuul- või harkotsakud. Haagise k e r e võib olla valmistatud sõrestikule kinni- tatud teras- või duralumiiniumplekist või üleni plastist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
