Joel Selberg VAIATÖÖDE TEHNOLOOGIA Õppeaines: EHITUSE ORGANISEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI73 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................................................2 TEHNOLOOGILINE PROTSESS .............................................................................................................................3 1.Töövahendite ja masina ettevalmistus .......................................................................................................3 2. Materjalide ettevalmistus ..........................................................................................................................3 3. Injektsioonpuurvaiade süvitamine ..............................................................................................
...................................................... 28 5.7 Ristlõike kandevõime paindemomendi ja pikijõu koosmõju................................................................. 29 5.8 Ristlõike kandevõime paindemomendi, põikjõu ja pikijõu koosmõju................................................... 30 5.9 Vääne..................................................................................................................................................... 32 6. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS (NÕTKE).................................................................................................. 36 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE)............................................................................................... 38 8. SURUTUD JA PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS ..................................................................................... 47 9. KEEVISLIITED .........................................................................................
.n FkXk)/R. Y0-le saame sarnase valemi. Leidmaks Z0, pöörame kõiki jõude paralleelselt z-teljega ja kasutame Varignoni teoreemi, võttes momendid x-telje suhtes: R=sigma i=1..n Fi 25. Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikud on konstruktsioonid, mis on üksikutest omavahel otstest liigenditega ühendatud sirgetest varrastest selliselt koostatud, et kuju on muutumatu. Ühenduskohad on sõlmed. Kõik välisjõud rak ainult sõlmedes. Arvutamisel ei arvestata hõõrdumist sõlmedes ja varraste kaalu või jagatakse kaal sõlmedesse. Nii mõjub igale vardale 2 jõudu. Tasapinnalistes on varraste arvu k ja sõlmede arvu n vahel seos k=2n-3. Iga järgneva sõlme ühendamine nõuab 2-te varrast. Arvutus taandub toereakts ja varraste sisejõudude arvutuseks. Toereakts leitakse vaadeldes kui jäika keha. Sisejõud- sõlmede eraldamise meetod. --------------------------- 1. Kiiruse môiste. Mitteûhtlase liikumise kiirus.
8 TSEMENDI OMADUSTE MÄÄRAMINE Mahupüsivuse määramine Katse tehakse Le Chatelier meetodil. Tehakse normaalse veesisaldusega tsemenditaigen, millega täidetakse 3 Le Chatelier`i rõngast. Rõngad koos klaasidega asetatakse niiskuskasti 24-ks tunniks. Järgmisel päeval võetakse klaaside pealt ära ja keedetakse 3 tundi. Kuumas vees tsement pisut paisub ja surub rõngad veidi laiali (antud juhul vardad). Pärast keetmist mõõdetakse varraste otsade vahe. Mõõt "a" enne keetmist ja "b" pärast keetmist. "b-a" ei tohi olla suurem kui 10mm. Kui mõõde on suurem lubatust, siis tsementi mahupüsivaks ei loeta. Veehulga määramise katse CEM II/B-T 32,5R Karjääri liiv 1. tsementi 400g vesi 138g/ 34,5% vajus 4 mm 2.tsementi 400g vesi 132g/33% vajus 5 mm Portland komposiittsement: Tsementi 500g liiva 1500g vett 250g d=125 mm d=131 mm
...................................................................... 8 2.4 Sarruseteras jaguneb:.............................................................................................................9 2.4.1 Betoonisarrus.................................................................................................................. 9 2.4.2 Betooni terasvõrk............................................................................................................9 2.5 Varraste painutusvormid:.......................................................................................................9 2.5.1 Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda:................................................................................................................................ 10 2.6 Betooni valmistamine.......................................................................................................... 10
Tehnoloogiakaart Kandekonstruktsioonide ehitamine Töö Armatuurraud 1,7 eur/jm kaitsekihte. Kontrolli järel koostatakse kaetud tööde akt ja antakse Betoon 100 eur/m3 (koos transpordiga) luba betoneerimiseks. Tehtavaks tööks on kandekonstruktsioonide ehitamine. Täpsemalt silluste ning katust kandvate talade ehitus. Ohutusnõuded Raketise ehituse kvaliteedi...
Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritakse ligi 40 miljonit inimest. Kasutatud tuumakütuse vardad reaktoriüksuses 4 on kriililises olukorras. Need on ladestatud jaama ülemise korruse paakidesse ja paakide kontrukutsioonid said kriisi tagajärjel kannatada. Kasutatud kütus vajab jätkuvat vesijahutust, vastasel juhul põleks varraste tsirkooniumkate õhu käes ja käivituks ahelreaktsioon. Tulemuseks oleks, et kõik reaktorid ja kütusepaagid väljuksid kontrolli alt ja Põhja-Jaapan muutuks elamiskõlbmatuks + saaste mujal maailmas oleks massiline. Kütusevardad paigutati paakidesse ajutise lahendusena, kuna nende transportimine on tülikas ja kulukas juba kontrollitud situatsioonis. Praegusel juhul on kahjustatud paakide konstruktsioon. Mereveega jahutamine on
kusjuures o voolavuspiirkond on kadunud; voolavuspiir asendatakse nn. 0,2% piiriga; o proportsionaalsuspiir ja elastsuspiir on tõusnud; o kõvadus on suurenenud ja sitkus vähenenud; o kalduvus vananeda on suurenenud; o terase kuumenemisel (näit. tulekahjul) külmtöötlemisega saadud omadused kaovad - seega külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine Termiline töötlemine toimib tegelikkuses juba valtsimise käigus; terase omadused sõltuvad oluliselt valtsimise aegsest t0-st, selle lõpu-t0-st ja jahtumise kiirusest. Seda kasutatakse praktikas ära. Teatud erireiimiga valtsimist nimetatakse normaliseerivaks valtsimiseks. o Normaliseerimine toimub vähese süsinikusisaldusega terastel ~ 900 0C juures; jahtumine toimub vabalt, õhu käes
E- energia z- iooni laenguarv eV= 1,6 · 10-19 J magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele on Bzv, kus B- magnetvälja tugevus z iooni laengukordsus e- elektroni laeng (1.6 · 10-19 C) v kiirus (Ek = mv2 /2 = zeV) Kvadrupooli massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. · Varrastel on samaaegselt alalispotentsiaal (U = 500 ... 2000 V) ja vahelduvpotentsiaal (amplituudiga V = ca 3000 V). · Kindla U ja V kombinatsiooni korral pääsevad varraste vahelt läbi ainult kindla m/z-ga ioonid. Kõik ülejäänud neutraliseeruvad varrastel. Pmst meil on positiivse ja negatiivse alalispingega vardad. Positiivse alalispingega vardad püüavad fokusseerida ioonikimpu varraste vahele, negatiivse alalisvooluga vardad püüavad aga hajutada ioonikimpu varraste poole. Siis on veel ka vahelduv vool, mis vähendab alalisvoolu mõju. Raskemad ioonid on vahelduvvoolust vähem mõjutatud, kui kergemad
- >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõikuda ±15mm, painutus +10/-15mm · 3.3 Pingebetoontrosside tugevusnäitajad peavad olema tõestatud valmistajatehase (müüja või tarnija poolt) sertifikaadiga. Lubatud hälbed · Postid Mõõtmise koht Lubatav hälve (mm) Normaalklass Eriklass Pikkus (L) ± 10 või L/1000* ± 10 või L/1000*
Claes Oldenburg - "Huulepulk" , "Floor cake" 5. Minimalism on stiil ja suund kunstis, mille iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. 6.Victor Vasarely - "Vegaviv II" , "Vonol-Bip-2" "Zebra" , "Vega-Nor" 7.Kes on kineetilise kunsti esindaja-mobiilikunsti rajaja? Mis põhimõttel tema teosed töötasid? Nimeta töid. Alexander Calder lõi skulptuure, mis koosnesid peente varraste või traatide otsa kinnitatud erivärvilistest ja erineva suurusega elementidest. Need kinnitas ta laest rippuva või põrandalt tõusva varda otsa ja moodustas niiviisi nn. mobiili. Need olid hästi tasakaalustatud konstruktsioonid kus väiksemaid ja kergemaid elemente tasakaalustas teisel pool telge raskemast materjalist element. Väiksemgi tuuleõhk pani need liikuma. Tema teosed: "Antennae with Red and Blue Dots", "Fish Mobile", "Southern Cross" 8
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu. Sokisääre kudumine Sääre kudumiseks on mitmeid võimalusi, neist elastseim on soonikkude. Sooniku kudumist
SISEJÕUDUDE MÄÄRAMINE VARRASTARINDITES. LÕIGETE MEETODI IDEE. Painutatud varraste arvutamisel suurimate normaal- ja tangentsiaalpingete leidmiseks on vaja teada suurimat paindemomenti, suurimat põikjõudu ja lõikeid, milles need esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit.
suurenes Xe-135 põlenguprotsess taaskord ning nii edasi. Kuna enamus jahutusvarrastest oli eemaldatud, siis polnud enam midagi, mis saatuslikku katastroofi vältida suutnuks. Kell 1:23:40 vajutasid operaatorid AZ-5 nuppu, mis käskis reaktori väljalülitamist, lülitades kõik jahutusvardad sisse tagasi, kaasa arvatud ka enne manuaalselt välja võetud vardad. Plahvatus Jahutusvarraste aeglane sisestusmehhanism ning varraste vigane disain tegelikult suurendas reaktsiooni tempot. Selle hetkel hakkasid purunema kütusevardad, mistõttu osad küttustevarrastest kukkusid kokku jahutusvarrastega. Enam ei olnud absoluutselt mitte midagi enam teha. Reaktori jõudlus oli hüpanud 30GW, ligi 10 korda normaalsest, mis tähendas seda, et kütusevardad hakkasid sulama ja toimus suur auru plahvatus. Pärast seda, kui poo, katust oli ära lennanud, suurenes hapniku
seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles. Kuna talle meeldib väänduda ümber kõikvõimalike varraste, ka ümber lipuvarda, siis on ta paljudes kohtades saanud nimeks lipuvars. Seda ronitaime võib igaüks kasvatada ka enda iluaias, kus parajasti seina on vaja katta. Seejuures peab arvestama sellega, et enam kui meetri pikkuseks kassitapp ei kasva, võib aga muutuda tüütuks umbrohuks. Kui tahetakse kõrgemat seina, siis tuleb appi võtta näiteks tema sugulane seatapp. Pruudilill on kassitapp seepärast, et lapsed punuvad temast pruudipärgi ja mängivad pulmi. Kasutamine, kaitse
Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõm...
eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste paigaldamisel vormi, ei garanteeri ühesugust pinget kõigis varrastes. 23. Betooni kivinemise kiirendamise meetodid, nende kirjeldus. Betooni kivinemise kiirendamise seadmed Betooni kivinemise kiirendamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: -hüdrotermiline; -elektersoojendus; -kivistumist kiirendavad keemilised lisandid. Hüdrotermilise meetodi puhul vormid koos betooniga suunatakse aurutuskambritesse v õ i , harvemini, autoklaavidesse, kus nad
docstxt/133759977893387.txt
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ...
mis asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks. Linnas kasutatakse enamasti 2,53 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius. Lipupäevad 3. jaanuar Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ,2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev ,24
osas. Ø Hinnanguliselt kasvas reaktori võimsus 30 GWni, ületades kell 1:23:47 ligi kümme korda reaktori nominaalvõimsust. Ø Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Ø Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist. Ø Varraste väike liikumiskiirus jättis aega võimsuse kontrollimatuks kasvuks kontrollvarraste alumise otsa juures. Katastroofi ulatus Ø Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Ø Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Ø Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi
Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad 4 seademõõt 2 mõõtepea Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda ebatäpsemad tavalistest kruvikutest, sest nende jäikus jätab soovida. Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava detaili. 2. Seadsin kruviku nulli. Selleks ühendasin mõõtepea ja otsaku. Nii on mõõtepiirkond 75 - 88 mm ja asetasin selle seademõõtme ( 75 ± 0,002 mm ) vahele
Nende loomine oli plaanipärane ja süsteemne, lähedane inseneriloomingule. Victor Vasarely " Vega Per"; "Väike pilt musta ja valge reljeefiga"; "Siris II". 11.Kineetilise kunsti esindaja - mobiilikunsti rajaja ? Mis põhimõttel tema teosed töötasid? Kineetilise kunst sai alguse "Bauhausist", esindaja oli Laszlo Moholy-Nagy kes ehitas "Valguse ja ruumi modulaatori". Mobiilikunsti rajaja oli Alexander Calder, kes hakkas looma mobiile, peente varraste ja traatide otsa kinnitas ta eri suurust, kuju ja värvi liikuvaivaid elemente. Calder loobus mootori kasutamisest, ehitas teosed haraliste, kui täpselt tasakaalustatud konstruktsioonidena, mis toetusid põrandalt tõusvale teljele või rippusid laes. Õhkõrn tuuleõhk panen nad pöörlema ja hõljuma. 12.Mis vahe on perfomanc`il ja happening`il ? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst
Tööpõhimõttelt jagunevad need kahte gruppi: a) mehhaanilised b) pneumaatilised. Vagunite tühjendamise viisid sõltuvad suuresti materjali ja vaguni tüübist. Kinniste vagunite tühjendamiseks peeneteralisest ja taarastamata pulbrilistest materjalidest kasut peamiselt pneumaatilist lossimismasinat. Platvormvagunite lossimiseks kasut lihtsat seadet materjali maha lükkamiseks platvormilt, mille tööorganiks on hüdrosilindrite varraste otsa kinnitatud kraap, millega lükatakse materjal üle äärte vastuvõtupunkrisse ja satub seal konveierile. Poolvagunite tühjendamine võib toimuda kas vaguni kallutamisega küljele spetsiaalse kallutusseadme abil (vagunite kaadur) või tigufreeside, koppelevaatorite ja lintkonveieriga varustatud spetsiaalse lossimismasinaga. 12. Tehnoloogilised protsessid tsüklilise tööprotsessiga laadurite tootlikkuse arvutamisel ning laadurite ratsionaalsed liikumisskeemid
funktsiooni? puuduvad) on staatikaga määratud või 11.13. Kuidas määratakse painde staatikaga määramatu? universaalvõrranditesse koormuste märgid (+/-)? 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 11.14. Millist lisatingimust tuleb arvestada joonkoormuste korral painde 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud universaalvõrrandite koostamisel? tasakaaluasendid? 11.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas 13.2. Mis on stabiilne seisund? terasvarras või samade inertsimomentide 13.3. Mis on indiferentne seisund? väärtustega vaskvarras
suureneb. Teisalt, Dytalov kirjutas oma raamatus: Enne 01:23:40't, süsteemid kesk-kontrollis .... ei registreerinud ühtegi parameetrit, mis õigustaks "SCRAM"-. Komisjon .... kogus ning analüüsis suures koguses materjale, nagu raportis väidetud, kuid ebaõnnestus kindlaks teha see, miks "SCRAM" kasutati. Ei ole vaja sealt otsida vabandust. Reaktor lülitati lihtsalt välja, kuna eksperiment lõppes. Jahutusvarraste aeglane sisestusmehhanism (18-20 sekundit) ning varraste vigane disain, mis algselt vähendab jahutuse olemasolekut, tähendas see seda, et "SCRAM" tegelikult suurendas reaktsiooni tempot. Sellel hetkel hakkasid purunema kütusevardad, mistõttu osad kütusevarrastest kukkusid kokku jahutusvarrastega. Vardad jäid kinni kuna nad olid sisestatud alles 1/3 teest (SCRAM tõttu) ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. Sellel hetkel ei olnud enam absoluutselt midagi võimalik teha. 1:23:47 oli hüpanud reaktori jõudlus 30 GW, ligi 10
kummagi poole vahele väike säde vahemik (joonis C), seejärel laeti kumbki juhi pool kõrge pingega. Ja avatud võnkeringis tekkisid võnkumised, et ära hoida võnkumiste sumbumist on vaja ergutada vibraatorit kõrgepinge allika abil seeria kiiresti muutuvate vooluimpulssidega. Maksimaalse intensiivsusega elektromagnetlained kiirguvad vibaatori teljega ristuvas sihis. Vibraatori telje sihis elektromagnetlaineid ei kiirgu. Lainete registreerimiseks kasutas Hertz teist vibraatorit, mille varraste vahel tekib säde näitas võnkumise olemasolu. Lähtevibraatori vardapaari võib vaadelda saateantennina ja laineid registreeriva vibraatori laineid vastuvõtu antennina. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c,
Selline temperatuur on saavutatud, aga energeetikas ei saa seda kasutada, selle eelis on et radioaktiivseid jäätmeid ei teki. · Tuumareaktori ehitus Tuumareaktoris on kõige ümber tugev kate nt betoonist, mis väldib kiirguse levimist mujale. Reaktori sees on tuumakütus (tavaliselt uraan või plutoonium) ning aeglustusaine. Graniidist vardad reguleerivad vabade neutronite hulka reaktoris, et reaktsioon oleks kontrolli all ehk neutronite paljunemistegur on 1 (k=1). Varraste abil hoitakse ära k tõusmist suuremaks kui 1, sest sellega kaasneks kontrollimatu ahelreaktsioon. Tuumaprotsesside käigus vabaneva energiaga kütetakse vett mis käivitab elektrigeneraatori. · Tuumapommi ehitus Tuumapommis on radioaktiivne aine jaotatud mitmeks osaks, tavaliselt kaheks. Nende osade mass on alla kriitilise massi (kui nende mass ületaks kriitilist massi, toimuks plahvatus). Pommis tekitatakse olukord, (nt läbi muu aine lõhkemise) kus kõik
mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall helesinise tooni ning tulemuseks on kalliskivi safiir. Kroomi lisamisel muutub kristall leekivpunaseks ning saaduseks on rubiin. Kroomisisalduse vähenemisel saadakse roosa rubiin. Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon)
(eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt- inimesele fekaal-oraalsel teel. Clostridium Perfringens Clostridium perfringens- On varraste kujuline,anaeroobne ja Gram- positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi
tuumaelektrijaamad (soojuselektrijaamad). Joonis: · tuumaelektrijaamades kasutatakse uraanikatelt ehk uraanireaktorit, milles hoitakse ahelreaktsioon kriitilisel piiril. Uraanivardad- torud, mis on täidetud uraani tablettidega (hea vahetada) ja need on omakorda vaheldumisi uraani neelava ainega (nt. boor). · Neutronid lendavad ühelt uraanivardalt teisele, ajades nii uraanivardad kuumaks. Tekib ahelreaktsioon. Kui neutronid liiga intensiivselt varraste vahel liiguvad (läheneb kriitilise piirini), kukub neutroneid neelav varras põhja, lõpetades nii ahelreaktsiooni (?). · 02.02 alustas õpetaja tundi lausega: probleemiks on kõrge temperatuur, mille tõttu pole võimalik reaktsioon kasutada (ei leidu sellist anumat) · kui on ioniseeritud vesinik, saab teda püüda magnetlõksu. Magnetväljas saab mõjutada ioonide liikumist. Kui magnet on küllalt tugev, hakkavad kõrge temperatuuriga osakesed ringiratast tiirutama
Mudeli võib eemaldada nii, nagu on näidatud joonisel 74 a, Tihendatud vormipool 2 töstetakse varrastega 6 üles, aga mudel 1 koos mudelplaadiga 3 jääb töölauale 5. Kõrge mudeli eemaldamine läbi tõmbeplaadi 4 on toodud joonisel 74 b. Mudel 1 lastakse alla, aga vormitud kast jääb tõmbeplaadi 3 tõttu paigale . Joonisel 74 c, on näidatud mudeli eemaldamine läbi tõmbeplaadi 4, kusjuures valmis vorm koos tõmbeplaadiga tõstetakse üles varraste 6 abil. Joonisel 74 d, on näidatud veel üks viis mudeli eemaldamiseks. Vormitud kast 2 koos mudeli 1 ja töölauaga 5 pööratakse 180 kraadi võrra, vardad 6 tõstavad töölaua 5 koos mudeliga 1 üles, vabastades selliselt vormi mudelist. Mudeli eemaldamine joonisel 74 e, toodud skeemi kohaselt toimub järgmiselt. Vormitud kast 2 koos mudeli 1 ja töölaua 5 keeratakse vastuvõtulauale 7, mis alla langedes vabastab mudeli vormist.
0, 32 ombearmatuur 420A400 (As = 1257mm2 ) toe serva taha 215mm. Esimesel toel ulatub pikit~ Betooni nakketugevus: fctk0,05 1, 8 fbd = 2, 25 · 1 · 2 · fctd = fbd = 2, 25 · 1 · 2 · = 2, 25 · 1 · 1 · = 2, 90 (92) 1, 5 1, 5 20A400 varraste baasankurduspikkus: sd 20 350 · lb,d20 = = · = 603mm (93) 4 fbd 4 2, 90 Paindearmatuuri ankurdatud suudab vastu v~otta t~ombej~oudu: 215 215
sõlmede abil ühendavatest võrguvarrastest. Sõrestikke jagatakse võrgu kuju järgi. Post-diagonaal võrguga sõrestikuks, kolmnurk võrguga sõrestikeks, K- võrguga sõrestikeks. Pikisuunas jaotub sõrestik korduva võrguvarraste kujuga osadeks e. paneelideks.Paneelide arv sümmeetrilistes sõrestikes on paarisarv. 6.2. Ehituses kasutatakse enamus sõrestikke, mis on kujupüsivad ka ilma väliste sidemeteta.Staatikaga määratuks nim. sellist sõrestikku , mille kõik toereaktsioonid ja varraste sisejõudon staatika tasakaaluvõrranditega määratavad. Oluline on et vardad jaguneksid ka paneelide vahel ühtlaselt. Lihtsaim tunus mille järgi määratakse kuju püsivust, on tingimus, et varrastevahelised väljad oleksid kolmnurgad. Ainult kolmnurgast koonduv tasapinnaline varrassüsteem on alati kujupüsiv. 6.3. Varda sisejõu mõjusirgeks on varda telg, seda nim. sõlmede tsentreerimiseks. Tappidega ühendatud puitsõrestiku sõlm ei ole kunagi
ühtlase võlli väändenurka? = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? kus: u- varda punkti siire; x- selle punkti koordinaat; E- varda materjali elastsusmoodul, [Pa]; A- varda ristlõike pindala 9.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud detaili pikideformatsiooni iseloomuga? Tõmme on +; surve - 9.7. Kuidas arvutatakse ühtlaselt koormatud ühtlase varda pikkuse muutus?
R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus 2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli ...
Rubiinlaser, selle töö ja ehitus Pööratud jaotuse põhimõte realiseeriti esmakordselt rubiinlaseris (praegu kõige levinumad laserid), sünteetilisest rubiinist kristallvardas, millele on valmistamise ajal lisatud tühine hulk kroomi. Rubiin on alumiiniumoksiidi kristall teatud lisandiga, mis tingib tema suurepärase värvuse. Safiir on sama kristall, ainult teise lisandiga. Neid kristalle osatakse nüüd tehislikult valmistada pikkade varraste kujul, mille kristallivõre on väga hea kvaliteediga. Puhas, lisanditeta alumiiniumoksiidi kristall on värvitu ja läbipaistev. Kui kasvatamise ajal lisada talle veidi titaani, omandab kristall helesinise tooni ning tulemuseks on kalliskivi safiir. Kroomi lisamisel muutub kristall leekivpunaseks ning saaduseks on rubiin. Kroomisisalduse vähenemisel saadakse roosa rubiin. Üldlevinud laserimaterjal on sünteetiline rubiinvarras, mis
2 Katkend raamatust ,,Kuidas isal on?" Eno Raua olukord oli järsult halvenenud ning huilgavate sireenidega kiirabiauto oli ta mõne päeva eest haiglasse toimetanud. Ma olin viimased ööd küll Kojamehe, küll Loit Linnupõllu, küll kellegi kolmanda juures veetnud ja koju käima sattusin alles praegu. ,,Kuidas tal on?" ,,Halvasti. Isal on väga halvasti," vastas keskendunult imeõhukeste varraste vahel midagi kuduv ema. See polnud vajadus uue kudumi järele, mis viimased paarteist aastat halvatud abikaasa eest kakskümmend neli tundi ööpäevas hoolitsenud naine käsitööga tegelema ajas. See oli asendustegevus. Asendus millelegi, mille peale ma isegi mõelda ei tahtnud. ,,Mis mõttes halvasti?" Ma olin ikka veel purusodi, kuid sõna ,,halvasti" kurjakuulutavast tähendusest, eriti kui see minu isa puudutas, olin ma ometi võimeline aru saama. ,,Ta on suremas." ,,Kurat küll
r-:t' j ;;.rr :tn:!z::.6 e l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b
r-:t' j ;;.rr :tn:!z::.6 e l' I I * 6", 5. Joonestada keermestatud varraste ja avade vasakulfuaated. TAhistada keermed: a - jamemeeter- keere vdlisldbim66duga 16 mm; b - peenmeeterkeere vdlisldbim66duga 20 mm, sammuga 1,5 mm; c - kahekdiguline trapetskeere viilisldbim66duga 32 mm, kdigu pikkusega 12 mm, sammuga 6 mm, d - tollkeere vdlislAbim66duga 1% tolli; e - kooniline torukeere 1 toll; f - silindriline torukeere 1%tolli. M 1:1 b
– terofüüt, f) Biotsönoosi kogu suhetesüsteem. – konneks, g) Organismide rühmitus biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga. – konsortsium, h) Puu/põõsas kõrgusega 2-8 m. – mikrofanerofüüt 5. Kas väide on õige või väär? "Taimekoosluse kirjeldamise üks meetod on transektimeetod, kus taandatakse juhusliku proovi suurus kitsa ribani. Proovipunktid fikseeritakse pikkade peente varraste abil. Registreeritakse torgete üldarv ja puudete arv taimeliikide kaupa. Nii saadakse andmed liikide katvuse ja üldkatvuse kohta". Vastus: väär 6. Millega on tegemist? Koosneb ökoloogiliselt lähedastest ühte või kahte eluvormi kuuluvatest tsönopopulatsioonidest ühes rindes. Vastus: Sünuus 7. Vali igale kirjeldusele vastav mõiste. a) Puude ristlõikepindalade (1,3 m kõrgusel) summa 1 ha kohta. – rinnaspindala,
1 cm värsket ingverijuurt või 0,5 peale; hõõru segu lusikapõhjaga, nii et sõelale tl jahvatatud pulbrit 2 tl jahvatatud koriandrit jääb vaid tahke jääk. Sega lihatükid 0,5 tl Garam masala maitsesegu marinaadiga läbi, kata kinni ja jäta 824 või vürtspipart tunniks külmkappi. Torgi maitsestunud lihatükid 0,5 tl jahvatatud vürtsköömnet väikeste vahedega varraste otsa. Aseta ehk jeerat 0,5 tl jahvatatud kurkumit või paberiga kaetud ahjupannile, pintselda veel karripulbrit marinaadiga ja küpseta 225° juures 8 minutit. 1,2 dl maitsestamata jogurtit Tõmba pann välja, keera varrastel teine külg ja 0,5 tl Cayenne'i pipart 4 sl õli küpseta veel 8 minutit. Aseta vardad vaagnale, paku juurde keedetud basmatiriisi ja
tsüklilised või pidevatoimelised. Sundsegisteid kasutatakse rohkem peenemate segude, väiksema töödeldavusega segude ning kergbetoonide korral. Samuti suureneb segamise kestus, kui segud on jäigad, täitematerjalid peened ja kerged ning kui segisti on suuremahuline. Erinevad segud segunevad erineva kiirusega. 29. Raudbetoontoodete tehases valmistamise põhilised tehnoloogilised skeemid Pingestamata, eelpingestatud, järelpingestatud. Armeeritakse varraste, võrkude, karkasside ning fiibriga. Erinevad töömeetodid: Agregaatvoolumeetod ümber keskse agregaadi (tavaliselt vibrolaud). Vorm koos tootega tõstetakse kraana abil ühest töökohast teise Konveiermeetod kasutatakse raudbetoontoodete juures harva. Toode liigub konveieril. Stendimeetod vormi põhjale tehakse küljed ja valatakse, töölised liiguvad, seadmed liiguvad, vormid paigal Kassettmeetod valatakse vertikaalsetesse sahtlitesse
− põkkkeevitust [joonis 2.6(a)]: − vannkeevitust [joonis 2.6(b)]: − elektroodkeevitust sidevarraste kasu- tamisega [(joonis 2.6(c)]. − elektroodkeevitust varraste ülekattega [joonis 2.6(d)]. Joonis 2.6 Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral (kui see pole antud armatuuri klassi puhul eraldi märgitud). Ülekattejätku korral (joonis 2.7) paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø või 50 mm teineteisest. Jõu üle-
R ja T kategooria Traktor kui töökoht Traktoriga töötades tuleb veeta traktoris väga palju aega.Seega peab traktor olema konstrueeritud , projekteeritud nii et ta põhjustaks võimalikult vähe ebamugavusi . Oleks ohutu ,lihtsalt käsitatav ja hooldatatav ja töökindel.Tähelepanu nõrgenemine ja ohutunde vähenemine on üks peamisi õnnetuse tekke põhjusi.Seepärast on tähtis kõigi nõuete täpne täitmine . Kabiin Traktoristi töökohaks on kabiin , kuhu on koondatud kõik tähtsamad juht ja kontroll organid .Kabiini sisenedes peab traktorist kasutama treppi ja käepidemeid ,ning sees olles kasutama juhtimisseadmeid. Õnnetuste põhjused võivad olla 1)Käepidemete ja treppide vale konstruktsioon ja asetus 2)Juhtorganite vale asetus 3)Libedad kulunud trepid,põrandad 4)Traktoristi väsimus,hõivatus,tähelepanu hajumine Trepiaste ei tohi oli üle 50 cm maapi...
· Trummelpidureid välise pidurduspinnaga (llintpidureid) Ketaspidurid paiknevad tavaliselt kas teras või malmkestas, millised on kinnitatud tagasilla külge. Koosneb kahest hõõrdekatetega pidurikettast, millised asuvad diferentsiaali väljundvõllidel või lõppülekande võllil nuutühendusena ja nende vahel asuvatest survekettast, mille vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli. Vedrud tõmbavad survekettad kokku. Survekettaid pööratakse üksteise suhtes varraste abil eri suundades. Ketastes olevad süvendid on kaldpindadega ja süvendite kaldpinnad libisevad kuulidel kuulid lähevad süvendite madalamasse ossa ja suruvad kettad laiali. Selle tulemusena surutakse survekettad vastu koda ja kaande sisepinda. Toimub pidurdamine. Pidureid on kaks või kolm. Kolmas on tavaliselt seisupidurina kasutusel. Pidurit reguleeritakse varda sisse- ja väljakeeramise teel nii, et pedaali täiskäik oleks 80-100 mm jõuga 120N vajutades.
neutroniaeglusti osa, välised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas neutronid tagasi aktiivtsooni, kui nad sealt uraani-235 tuumasid lõhustamata või uraani-238 tuumades neeldumata välja lendasid. Et ahelreaktsioon ei algaks enneaegselt, paigutati reaktorit ülalt alla läbivatesse spetsiaalsetesse kanalitesse kaadmiumvardad, mida oli kerge üles tõsta ja alla lasta. Kaadmium neelas ahnelt neutroneid ega võimaldanud neil laviinitaoliselt paljuneda. Varraste järkjärgulise reaktorist väljatõmbamise teel oli võimalik väga kindlalt ja täpselt reguleerida ahelreaktsiooni algusmomenti ja kiirust ning automaatselt hoida seda mistahes soovitaval tasemel. Peale selle olid reaktoris kanalid mõõteriistade ning neutronitega pommitamiseks aktiivtsooni viidavate ainete jaoks. Reaktori töö käigus tekkis väga ohtlik, suure läbimisvõimega neutron- ja gammakiirgus, seepärast tuli reaktor
hästi suurematükiliste lihade puhul. Vürtsid, ürdid, sool ja muud lisandid segatakse kokku ning hõõrutakse lihale Kuiva maitseseguga kaetud liha pinna võib kuumtöötlemise eel üle pintseldada õliga, et see saaks mahlasem ja pruunistuks paremini. Subproduktide eeltöötlemine Pead, jalad, sabad Keeled Maks Neerud Ajud Südamed Kopsud Udarad Soolikad Magu veri Lindude eeltöötlemine Sulgede eemaldamine Vormimine niidi/ varraste abil Vormimine sisselõigete abil Lindude tükeldamine Järgmisel korral Kontrolltöö lihaliigid,töötlemine
seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis koostatakse võrkudest või üksikarmatuuridest ja võrkudest. 13. Armatuuri jätkamisviisid (p 2.4.1) Armatuuri jätkamiseks kasutatakse mehaanilist, keevis- või ülekattejätku. Keevisjätku korral kasutatakse järgmisi elektroodkeevituse liike: - põkk-keevitust: - vannkeevitust: - elektroodkeevitust sidevarraste kasutamisega. - elektroodkeevitust varraste ülekattega. Elektroodkeevitust ei või kasutada kaliibritud või termiliselt tugevdatud armatuuri korral Ülekattejätku korral paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø teineteisest. Jõu ülekandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. 14. Armatuurvarraste minimaalne vahekaugus (p 2.4.2)
nurga. Nendenurkade siinused võib leida siinusteoreemi abil. Ühe punkti rakendatud koht jõudu võib leida ka jõukolmnurga võttega. kordub Tasapinnalised sõrestikud Sõrestikuks nim. sirgetest varrastest koostatud geomeetrilist muutumatut konsktrukstsiooni milles vardad on omavahel ühendatud liigenditega. Sõrestik koosneb väliskontuuri moodustavatest vöödest ja neid ühendavast võrgust. Praktikas jagatakse võrgu vardad postideks kaldvardaid diagonaalideks. Varraste ühenduskohad on sõrestiku sõlmed. Sõlmi mis kannavad koormust nim toesõlmedeks, kõiki ülejäänuid võrgusõlmedeks. Kiiruse mõiste. Mitteühtlase liikumise kiirus Kiirus tähendab muutumiskiirust suurus mis näitab ajaühikus toimuvat muutust. Kitsamas mõtte mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust füüsikaline suurus mis näitab kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
