TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VARRASTE SÜSTEEM ÜLESANNE NR:1 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: Töö esitatud: Arvestatud: Parandada: TALLINN 2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Lähteandmed valida tabelites õppekoodi viimase (A) ja eelviimase (B) numbri järgi. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 F1, kN 52 35 44 32 16 37 14 28 33 24
Paremad terased- 90; Legeeritud tearsed- 50; 13.17. Mis on nõtketegur? kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus väheneb (raadius suureneb). 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega?
MHE0061 MASINATEHNIKA Kodutöö nr. 1 Variant nr. Töö nimetus: Varraste süsteem A B- Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Kodutöö nr. 1 Varraste süsteem Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: jõud F1=14 kN, F2=68 kN, F3=31 kN; nurgad =60°, =45°, =55°; materjali voolavuspiir ReH=355 MPa; tugevuse varutegur S=1,5 Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, saame kasutada lõikemeetodit, eraldades kujuteldava jõudude koondumistsentri. Kasutades ära jõuvektori
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Saledate varraste stabiilsus 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 P.Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud.
φA σ y F≤ [ S] −4 6 0,49∗8,14∗10 ∗355∗10 F1 ≤ =70,8 kN 2 0,29∗8,14∗10−4∗355∗106 F2 ≤ =41,9 kN 2 0,56∗8,14∗10−4∗355∗106 F3 ≤ =80,9 kN 2 0,52∗8,14∗10−4∗355∗106 F4≤ =75,1 kN 2 Vastus Antud varraste kinnistusviisidest parimaks osutus nr 3. Kõige kehvemaks kinnitusviisiks kujunes nr. 2
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 05.12.2020 P. Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad
211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod);
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F suurim lubatav väärtus kõigi joonisel näidatud nelja kinnitusviisi jaoks. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 2.
docstxt/126521822273427.txt
docstxt/1304515790132785.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatronikainstituut Mehhanosüsteemide komponentide õppetool/ Kodutöö nr. õppaines MASINATEHNIKA Autor: Matrikli nr: Rühm: Juhendaja: G.Arjassov õ.a 2012/2013 KODUTÖÖ NR. 1 VARRASTE SÜSTEEM Kahest vardast süsteem koosneb standardsetest nelikanttorudest. Torude materjal on teras S355J2H. Määrata varraste vajalikud ristlõikepindalad ja valida vastavad torud. Antud: Kuna tegemist on koonduva jõusüsteemiga, lõikame välja kujutlevalt jõudude koondamistsentri ja suuname sidemereaktsioonid N1 ja N2 mööda vardaid. Koostame tasakaaluvõrrandid: 1.) Fx=0 F1cos+F2+F3cos-N1-N2cos=0 2.) Fy=0 F1sin+F3sin+N2sin=0
docstxt/13871896831341.txt
Kodutöö nr 6 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Sirgete varraste stabiilsus 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 01.12.2020 Priit Põdra Survele töötava elemendina tuleb kasutada Ruukki ruudukujulist S355J2H nelikanttoru. Varda kinnitusviis ei ole otsustatud. Arvutada varda teljesihiliselt koormava aktiivse punktkoormuse F
Toorium: kuigi uraan on põhiline tuumakütus, võib arvestada ka küllaltki suurte loodusliku tooriumi varudega. Suur osa nendest varudest esineb monatsiit liivadena, mida leidub Indias, Brasiilias ja USA-s. Tuumakütuse varud Austraalia 30%, Kasahstan 17%, Kanada 12%, Lõuna-Aafrika Vabariik ja USA-mõlemal ~ 8%, Namiibia 6%, Venemaa 4%, Usbekistan 3% 3. Tuumakütuse tsükkel. Tuumakütuse rikastamine. Töötanud tuumakütuse varraste ümbertöötamine. Tuumkütuse tsükli moodustavad mitmed tegevused, mis on vajalikud tagamaks elektritootmist tuumajaamas. Tsükli algus koosneb uraani kaevandamisest ja eraldamisest, konversioonist, rikastamisest, rekonversioonist ja tuumkütuse valmistamisest. 1 1. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse
tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. D. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel Score: 6/6 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 2t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 980 Score: 7/7 17.
on madalaim väärtus plastsel voolamisel c. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. d. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta?
on madalaim väärtus plastsel voolamisel c. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. d. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta?
E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108
3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks
Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks:
1=1 2=2 3=0,5 4=0,7
Varraste nõtkepikkused:
LE = *L
LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m
LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m
LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m
LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m
Varraste suurimad lubatud saledused:
= LE/imin
= 0,75/(1,08*10^-2) =70
= 1,5 /(1,08*10^-2)=139
= 0,375/(1,08*10^-2)=34
= 0,525/(1,08*10^-2)=48
4. Nõtketegurid varraste kinnitusviiside suhtes:
Leian kriitilise koormuse alanemistegurid:
Kui >E siis n=1,92
Kui
lust, plastmassist ja alumiiniumist.(5.9) Head vardad on kerged, siledad, ei lähe kiiresti kõveraks ja on parajalt tömbi otsaga Läbiaegade on kudumisvardaid tehtud erinevatest materjalidest. Tänapäeval peetakse parimaks kergeid bambusvardaid (vt joonis 1) kui ka alumiiniumvardaid (vt joonis 2) Varraste jämedust näitab number, mis näitab varda läbimõõtu millimeetrites. Minu sall on kootud alumiiniumvarrastega ja müts bambusvarrastega ning varraste numbriks mõlemal 5. Joonis 1. bambusvardad Joonis 2. Alumiiniumvardad 3. MATERJALID Kudumistöö tulemus sõltub paljuski sellest, millist materjali sa kudumiseks kasutad. Kududa on võimalik nii villasest lõngast, niidist, nöörist, riideribadest ja traadist. Vanasti kooti üldjuhul villasest lõngast. Tänapäeval ei kasutata kudumiseks ainult naturaalsest villast lõnga vaid ka näiteks villa-segu ja sünteetilisi lõngu.
tekkiv tervisehäire. Salmonelloosi põhjustavad looduses laialt levinud mikroorganismid salmonellad. Haigestutakse tihti tooreste munade või munatoitude söömisest. Mürgistus ilmneb juba paar tundi pärast saastunud toidu söömist, vahel ka hiljem, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse ja kõrge palavikuga. Salmonelloosiga võib kaasneda liigesevalu. Salmonella kuulub proteobakterite hulka. See on suurim, mirmekesisem ja üks tähtsamaid rühmi baktereid. Clostridium perfringens- On varraste kujuline, anaeroobne ja Gram-positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted, ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi
ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel B. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. C. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. D. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 3/3 16 . Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 3t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 1960 Score: 0/7 17 .
B. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides. C. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. D. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast. Score: 0/3 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer k Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagum ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehe mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varraste Student Response Value Answer: 1470 100% 1 470 Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, tõsta
Heinrich Rudolf Hertz oli saksa füüsik Esimene füüsik, kes tuli toime elektromagnetlainete tekitamisega, registreerimisega Elektromagnetlainete tekitamine Elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi Elektromagnetlainete tekkimist nim ka nende kiirgumiseks Hertzi vibraator Hertzi vibraator. Kahe metallvarda kõrge pingega laadimisel tekib varraste otste vahele sädelahendus, sest vardad toimivad kondensaatori plaatidena. Säde aga tekitab EMlaine ja kui sinna suunata teine metallvarraste paar, siis tekkis ka seal varraste otste vahele säde, kuigi seal pinget muidu pole. Tänusõnad Täname tähelepanu eest!
mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised juhtmeotsad tähistatakse tähtedega C1 , C2 , C3, lõpud - C4, C5, C6. Rootor koosneb võllile kinnitatud südamikust ja mähisest. Rootori võllile on pressitud uuretega plekkrõngastest südamik. Lühisrootori mähis koosneb rootori uuretesse valatud alumiiniumvarrastest. Varraste otsad on üksteisega ühendatud otsarõngaste abil. Sellest ka nimetus lühisrootor. Rootori varraste ja ühendusrõngaste valmistamiseks asetatakse rootori südamik valuvormi ning valuvorm täidetakse sulaalumiiniumiga. Viimane täidab rootori südamiku uurded ja kogu valuvormi. Nii saadakse uuretesse alumiiniumvardad ja rootori otstesse ühendusrõngad. Valamisel jäävad ühendusrõngaste külge ka valuvormile vastavad ventilaatorilabad. Nende labade
- FN 3 cos 600 - FN 2 cos 600 + FN 1 - F = 0 1 3 - 30 - 25,98 +187 -150 = 0 2 2 2.Varraste nõutavate (hädavajalikke) ristlõikepindalade määramine. Arvutusvalem tõmbel ja survel omab kuju: FN = < [ ] A Avaldame varraste nõutavad (hädavajalikud) (projektarvutuse valem): FN 1 187,5 103 A1 = = = 1250mm 2 [ ] 150 FN 2 25,98 103 A2 = = = 173,2mm 2 [ ] 150 FN 3 30 103 A3 = = = 200mm 2
nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi. 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? Sest varda kiud on erinevalt koormatud. Neutraalkiht on kõveruse keskme pool. 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)?
Et saada kudumile vitsataolist algusäärt, on võimalik kasutada mitut tuntud silmuste loomise võtet ja kahte erinevat värvi lõnga. 5. Mustriskeemi lugemise põhimõte. 6. Kirjakord, selle määramine skeemil. 7. Silmuste arvutamine tööproovi järgi ja kohandamine mustrile. 8. Ringse kudumise tehnoloogia (keskelt alustatud) ja mustri lugemise põhimõte. 9. Kinda kudumise tehnoloogia: kinda osad; silmuste arvutamine; varraste asetus; pöidlakiilu moodustamise põhimõte, pöidlaava (laiuse arvutamine, kudumise võimalused); kinda otsa kahandamise võimalused (kahanduste nimetused); viimistlemine. 10. Soki kudumine: soki osad, silmuste arvutamine, varraste asetus, soki kandade ja otsade jagunemine tehnoloogiliste põhimõtete järgi (nimetused); viimistlemine. Soki alustamine otsast - eripära. Silmuste arvutamine sääre või pöia ümbermõõdu järgi 11
Student Response A. Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpi B. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voo C. Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alu ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolami D. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavusp Score: 3/3 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste ( Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Answer: Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste on 8 mm2
plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke.Muutuvad väljad hakkavad lainena edasi levima. Elektromagnetlainete tekkimist nim ka kiirgumiseks. Avatud võnkeringina talitles Hertzi katsesade- vibraator.Selle kahte metallvarrast laadis ta kõrgepingeallika abil vastandmärgiliselt kui varraste vahelises pilus tekkis sädelahendus.Vardad toimisid kondensaatori plaatidena.Elektriväli varraste vahel muutus voolu läbiminekul järsult, see kutsus esile elektromagnetlaine. Laineteregistreerimiseks kasutas ta teist vibraatorit, mille varraste vahel tekkiv säde näitas võnkumise olemasolu ja laine päralejõudmist. Hertzi vibraatori kui avatud võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus olid väikesed. See võimaldas saavutada suure omavõnkesageduse ja lainete piisavalt suure energia. Elektromagnetlainete ristlainelisust näitab katsetulemuste sõltuvus
Parameetrid Materjal: S355J2H Varda pikkus: L= 1050 mm = 1,05 m Voolepiir tõmbel: σy = 355 MPa Varutegur: [S] = 2 Materjali elastsusmoodul E = 210 GPa Varraste redutseerimistegurid: μ1=1 μ2=2 μ3=0,5 μ4 =0,7 Varraste nõtkepikkused: LE 1 =μ 1∗L=1,05 m LE 2 =μ 2∗L=2,1 m LE 3 =μ3∗L=0,525 m LE 4=μ 4∗L=0,735 m Ristlõike mõõtmed (mm): 40 x 40 x 2,0 Inertsiraadiused: i x =i y =1,54 cm 2 Ristlõike pindala: A=2,94 cm Euleri piirsaledus λ E=π∗ √ 2E [σ y] σy [ σy ]= = 355/2 = 117,5 MPa S ...
Sirgetest varrastest valmistatud varrassüsteemi, mille vardad töötavad liitööseisundis, nimetatakse raamskeemiks. 3. varraskonstruktsiooni toesidemete arvu 4. liigendite arvu kahe liigendiga, kolme liigendiga ja liigenditeta raamskeem. 12. Varrastest koosneva arvutusskeemi vabadusastmete arv. Esitada valem w=m*k-r-t ja selgitada muutujate tähendust. A.Lahe valem 3.5, lk 83 Paljud arvutusskeemid koosnevad varrastest, mis on ühendatud sõlmpunktides sidemetega. k- varraste arv, t- toereaktsioonide arv, l- lihtliigendite arv , r- kontaktjõudude arv , w- vabadusastmete arv w=m*k - r - t w= 0 on arvutusskeemi staatikaga määratavuse vajalik tingimus, kuid mitte piisav tingimus. w> 0 arvutusskeemi elemendid võivad paigutuda ilma elementide deformatsioonideta w< 0 arvutusskeemis on liigsidemed ja arvutusskeem staatikaga määramatu. 13. Staatikaga määratavad mitmesildelised talad. Põhiosa ja lisaosa-selgitus, lk 91
FA = l NB! Nagu näha, annavad mõlemad meetodid sama tulemuse. 12.2. Staatikaga määramatu tõmme ja surve 12.2.1. Sharniiridega varraskonstruktsioonid 12.2.1.1. Sümmeetriline varraskonstruktsioon PROBLEEM: Arvutada on vaja kõigi Sharniiridega konstruktsiooni varrastes (Joon.12.5) varraste sisejõud mõjuvad vaid pikijõud N ja on vaid pikideformatsioonid: · sisejõudude määramiseks tehakse mõtteline lõige ja koostatakse lõike tasakaaluvõrrandid Sarniiridega varraskonstruktsioon Lõike tasakaaluvõrrandid
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: Kodutöö nr. 2 A-3 Raamtarindi varraste tugevusarvutus sisejõudude B-1 koosmõjule Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 61 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Algandmedjaülesandepüstitus F = 15kN - raamtarindile on rakendatudkoormus Materjal: teras S235 - voolepiirtõmbel
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 MASINATEHNIKA KODUTÖÖ NR 1 ÜLIÕPILANE:- KOOD: - RÜHM: KAOB JUHENDAJA: A.Sivitski Töö esitatud: 06.10.2009 Arvestatud: TALLINN 2008 Lähteandmed: F1=16 kN F2=28 kN F3=59 kN = 75° = 85° = 65° Materjal: S355J2H Reh= 355 MPa (Voolavuspiir) [S] = 1,5...3 []= Reh/[S] []=355/ 1,5 = 237 MPa Lahendus: 1.Koostan tasakaaluvõrrandid: Fx=0 F2+F3*cos N2*cos N1 F1*cos = 0 28+29*cos75 N2*cos85 N1 + 16*cos65 = 0 0,98N2 N1 = -91,38 (kN) Fy=0 -F1*cos(90- ) + N2*sin + F3*sin = 0 -16*cos25 + N2*sin85 + 59*sin75 = 0 N2 = -38,9 (kN) Seega: N1=54,4 kN N2= -38,9 kN Järeldus: Varras 1 on tõmmatud, sest N1 suund on ristlõikest väljapoole. Varras 2 on surutatud, seega joonisel N2 suund vastupidine (tähistatud pun...
01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on 10mm männipuit: piirpinge ; Nõutav varutegur [S] = 6 H = 3,8 m L = 1,1 m 1. Tarindi varraste sisejõud Arvutatakse nurgad a ja b 1) Esmalt leitakse pikkus B sin60°= Leitakse c c = 3800-866 = 2934mm Leitakse d d = cos60°*1000 = 500 mm Leitakse nurk a tana = b = 90 61,8 = 28,6 Tasakaalutingimused (1) (2) (1) (2) Avaldan (1)'st Asendan (2)'st Miinusmärk tähendab, et peab olema joonisel vastupidise suunaga 2. Terastrossi tugevusarvutus Terastross on ühtlaselt tõmmatud Terastrossi tugevustingimus t = - tegelik tõmbepinge
1. 3D rippkonstruktsioon Raske keha kaaluga G = 1 kN ripub nööri otsas, mis on kinnitatud seintevahelisse nurka punkti C. Nöör on toestatud kahe kerge varda abil, mis on horisontaalsed ning seintega paralleelsed. Varraste pikkused on a = 0,4 m ja b = 0,5 m ning nad on kinnitatud seinte külge liigendite abil punktides A ja B. Vardad asetsevad nii, et nurk nööri ja seinte kokkupuutejoone vahel on = 60 a) Määrata toereaktsioonide suunad punktides A, B ja C. b) Määrata toereaktsioonid. G=1kN a=0.4m b=0.5m =60o Fa;Fb;Fc=? Fc Fz
A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus Tross on ühtlaselt tõmmatud Nt = 0,8F = const (+)
1. Joonis 2. Trossi ja puitvardade sisejõud funktsioonidena Teen seda projekteerides jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Kuna muid jõude peale F ei arvesta, on varraste sisejõud reaktsiooniks jõule F. Puitvarda sisejõud Np ja trossi sisejõud Nt Lähtudes põhimõttest et = 0 = 0 = - 45 + 1,14 = 0 = 1,14 - 45 = 0 = 0,69 = 0,71 3. Tugevustingimused Koostan jõuepüürid. Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6
asub hoone peasissekäigu juures, või mujale selleks sobivas (väärikas ja hästinähtavas) kohas. Lipul peab olema piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitatav värvida valgeks. Linnas kasutatakse enamasti 2,53 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud normaalsuuruses lippe. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.
sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetuse „tokk“ all? „Tokk“ on ära kedratud pakendatud lõng. 6. Milliseid paelu sisaldab Sinu riietus, mis Sul praegu seljas on? Pesupael, püksipael, miiderpael. 7. Nimeta nööride liigid. Punutud, korrutatud, keerutatud. 8. Milliste toodete valmistamisel kasutatakse tülli? Tülli kasuatatkse näiteks kardinate ja looride valmistamisel.
koguses materjale, kuid ei suutnud kindlaks teha, miks SCRAM-i kasutati. ... Reaktor lülitati lihtsalt välja, kuna eksperiment lõppes. Tundub, et selle hetkeni ei tajunud reaktori operaatorid mingit ohtu, vaid lihtsalt lõpetasid katse ning soovisid reaktori lõplikult peatada. Kontrollvarraste sisestusmehhanism oli aeglane. Kontrollvarraste viimine täies ulatuses reaktori tuuma kestis 18–20 sekundit. Kontrollvarraste disaini eripära vähendas varraste allaliikumisel algselt neutronite neelamist varraste alumise otsa juures. See viis selleni, et SCRAM tegelikult suurendas reaktsiooni võimsust reaktori alaosas. Mõni sekund pärast AZ-5 lülimist hakkas reaktori võimsus hüppeliselt kasvama. Sellel hetkel hakkasid purunema kütusevardad ja ummistusid kontrollvarraste kanalid. Kontrollvardad kiilusid kinni, kui nad olid sisestatud alles 1/3 ulatuses, ning seega oli reaktsiooni võimatu peatada. 3 sekundiga kasvas reaktori võimsus üle 530 MW
· metraaz; · kaal grammides(tikkimis ja heegelniidi puhul). · tootja logo või nimi; Lõngad võivad olla valmistatud: · täisvillastena; · puuvillastena; · poolvillastena; · sünteetilistena. · segakiulistena; Lõngad tulevad müügile tokkides, kerades. Lõngadele on kohustuslikus korras markeeritud järgmised näitajad: · kiudaineline koostis · varraste vajalik jämedus; %des; · mitu silma mahub nt 15 cm2le; · kaal grammides; · lõnga nimi; · metraaz; · tootja nimi või logo. Kootud paelad võivad olla: · naturaalsed; · pleegitatud ühevärvilised; · kirjukoelised; TALLINN 2009
................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus..........................................
Kinda kudumine Võrumaa kindakirjas Age Ots 12 K Aet Kallam Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2015 Töö kavandamine • lõnga valik • varraste sobivus lõngaga • kinda mustri- ja lõnga värvide valik • randme ja käelaba ümbermõõdu võtmine • tööproovi kavandamine Kindakirja sobitamine kindale • mõõta käelaba ülaosa ümbermõõt • saadud suuruse ja tööproovi järgi vajalike silmuste arvutamine • kontrollida mustri sobivust kindale Randme kudumine • loo vajalik arv silmuseid, jaga need neljale vardale, ühenda ringiks • valida endale sobiva randme kudumise moodus
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens Clostri...
kasutama on õppinud. Tänu sellele on energia vajadus rahuldatud paljudes suurlinnades, megalopolites ja paljudes muudes kohtades. Kuna maailma populatsioon kasvab üha enam, seda suuremat rolli hakkab mängima meie elus tuumaenergia. Tuumaenergia on üks ohutumaid energia liike, vähemalt minu arvates. Energia kogused on suured ent tootmisega kaasnevad ka mõned riskid, näiteks: katastroof tuumaelektrijaamas, mis viib reaktorite plahvatusteni ja varraste sulamiseni. Kui tuumareaktor plahvatab võib kindel olla, et kiiritus, mis seal välja pääseb on ohtlik ja seda on suures koguses. Ohutuim viis energiat toota on ka sellepärast, et niikaua kui töötajad midagi valesti ei tee on kõik ohutu. Mõned meist võivad arvata, et tuumaenergia on kahjulik, saastab palju ja tekitab suurt kartust inimestes. Hoolimata sellest, et inimesed paljud ei poolda seda, on see siiski kasulikum riigil endal rajada, sest naaber riikides on piisavalt palju
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geom...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nelja ratta pööramine referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 nelja ratta pööramine ehk 4WS.............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 6 Sissejuhatus Nelja ratta pööramis süsteem on levinud sportautodel , suurematel luksusautodel ning suurendatud läbivusvõimega maastikautodel. Esimene autotootja kes kasutas seeriatootmises oleval autol nelj...
sürrealistlikuks. Ühelt poolt on korduvad kujundid ja illusionismi teiselt poolt kujutab ta irreaalseid asju. OP-kunst on vooluna tänapäevaks hääbunud. KINEETILINE KUNST Kinetistid on loonud kas mootorite või siis õhuvoogudest liikuvaid skulptuure. Nad on kasutanud valgust, heliefekte, elektromagneteid. Hilisemad kinetistid on kasutanud arvuti abi, videotehnikat, laserkiiri ja muud kõrgtehnoloogiat. Alexander Calder (1898- 1976)- 1934. aastal hakkas ta looma ,,mobile't"', peente varraste või traatide otsa kinnitatud eri suuruse, värvi ja kujuga liikuvad elemendid. Kinetismi aren jätkub ka tänapäeval, kasutades uusi vorme ja tehnikat. NAIVISM On harrastajate nn. pühapäeva kunstnike looming. Esimene tuntuim naivist oli Henri Rousseau (1844- 1910). Ta maalis nii igapäevaseid sündmuseid kui ka fantastilisi kujutispilte kaugetest maadest. Ta ei kujutanud perspektiivi, maalis kohmakalt ja vahel naljakalt. Kasutas maalimisel ainult objektide oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
