ja vertikaalselt. Sihtpunktile viseeritakse alati võimalikult maapinna lähedalt arvutamine. *tsentreerimise viga *isiklikud vead *ilmastiku vead. Ekstsentriliste mõõtmiste redutseeriminekui nurka pole võimalik sellel asukohal mõõta, kus tarvis. Jooni on võimalik mõõta: lindiga; teodoliidi ja lattmõõturiga; valguskaugusmõõturiga(elektrooptiline/elektromagneetiline ). Kasutatakse 50m terasest linti. Komplekti kuuluvad veel 6 varrast joonepikkuse ülekandmiseks ja 2 tähist, millega tähistatakse joon, riplood. Lindi võrrand lt = l + k + t. Liindi kompareerimine lindi pikkuse võrdlemine mingi etaloniga. Joone tähistamine üle takistuste toimub lihtsamatel juhtudel lindi ja ekliga, raskematel juhtudel teodoliidi ja kaugusmõõturiga (või mõõdulindiga). Eklimeeter koosneb visiirtorust 2 horisontaalse dioptriga (silmadiopter toru eesmises seinas ja esemediopter toru tagumises seinas)
otsa. See liikumine kutsub esile hoova 19 pöördumise päripäeva ümber telje 6. Hoova parem ots liigub alla ja koos sellega ka juhtsiiber, mis hakkab sulgema õlikanaleid, mille tagajärjel servomootori kolvi liikumiskiirus väheneb ja kui juhtsiiber sulgeb kanalid täielikult servomootori kolb, hoob 15, katarakti silinder ja kolb ning hoob 19 seiskuvad. Vedru 20 on sel ajal kokku surutud. Peale seda, kui küttelatt on nihutatud väiksemale etteandele vihid langevad kokku liigutades varrast 5 allapoole. Samal ajal hakkab vedru 20 suruma allapoole hoova 19 vasakpoolset otsa ja katarakti kolbi 18. Katarakti kolvi liikumiskiirus on seda suurem, mida rohkem on avatud katarakti drosselklapp. Selle liikumise ajal on katarakti silinder liikumatu, sest servomootori kolb, tema ülemine vars ja hoob 15 on samuti liikumatud. Kui vihtide ja katarakti kolvi liikumiskiirused on valitud õigesti, siis hoova 19 parem ots on liikumatu ja siiber püsib neutraalses asendis
Eksamiküsimused: 1. Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis ja neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. 2. Jõudude kolmnurga saab moodustada vaid üksnes ühes tasapinnas asuvate jõudude vahel- seega need jõud tasakaalus olla ei saa. 2. Jõu sidemed ja nende süsteemid Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Nad kitsendavad keha liikumisvabadust ja muudavad liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõ...
Korstnale pid ka tegema sademete katte, need lõikasin välja ka 3mm paksusest lehtmaterjalist. Mõõtmed olid 150x200 need tulid kolmenurkse kujuga ja neid oli ka vaja teha 4 tükki. Korstna ja sademet katte ühendamiseks tuli lintsaega lõigata Ø12 mm vardad mille pikkus oli 120 mm.4 tükki Suitsahju katuse,korstna ja sademete katte keevitamisel kasutasin 90 kraadist rakist. Kui vardad olid lõigatud keevitasin neli varrast kõigepealt korstna igasse nurka ning seejärel sademete katte külge. Kui katus, korsten ja sademete katte olid kokku keevitatud siis tõstsin katuse suitsuahju külge ning vaatasin kuidas kattus istub omavahel suitsuahjuga. Kui sobis omavahel siis punktisin mõned kohad kinni. Ning seejärel keerasin suitsahju külile ja keevisõmblusega sai terve suitsahju ja katuse kokkupuute koht ära keevitatud.
Pikaajaliste vaatlustega jõudis Galvani järeldusele, et mitte ükski kord ei saanud koiva tuksatust seostada atmosfäärelektriga. Seega ei leidnud tema oletus katsetes kinnitust. Ebaõnnestumisest hoolimata jätkas Galvani uuringuid. Ta riputas koiva metallkonksu otsa ja puudutas metallvardaga üheaegselt nii konksu kui ka koiba. Koib tuksatas igal puudutusel. Ilmnes, et katse tulemus sõltub sellest millisest metallist konksu ja varrast parajasti kasutatakse. Kui konks ja varras olid rauast, koib ei tuksatanud. Koib ei reageerinud ka siis, kui kas konks või varras oli elektrit mittejuhtivast ainest. Kui aga üks neist oli vasest või hõbedast ja teine rauast, reageeris koib väga energiliselt. Galvani arvates võis nähtus seletada kahel viisil. 1. Konna lihastes või närvides tekib elektrilaeng, mis kandub mööda metallvarrast sobivasse kohta ning põhjustab lihaste kokkutõmbe. 2
Vt. Nimetamine ja paratamatus, 1980. "H2O = vesi" eesti k. 2001 Mõiste "vesi" on jäik tähistaja - ta tähistab igas võimalikus maailmas H2O-d. Sellest ei järgne, et "H2O" ja "vesi" oleksid sama tähendusega. Aprioorsus ja paratamatus Ei kehti: p on aprioorne p on paratamatu Leidub aprioorseid tõdesid, mis on kontingentsed. "Ma olen praegu siin". Vaatleme varrast S, mida kasutatakse väljendi "üks meeter" osutuse fikseerimiseks. Keegi otsustab, et väljendiga "üks meeter" tähistakse selle varda pikkust. Varras oleks sel hetkel võinud olla pikem või lühem. Kuid ta oli nii pikk kui ta oli. Seega on lause "Üks meeter = S-i pikkus (ajal t)" tõene tegelikus maailmas, kuid väär mõnes võimalikus maailmas - seega on ta KONTINGENTSELT tõene. Kontingentne a priori
tsoonsulatus, lahusest kasvatamine). Verneuil Esimene äriliselt edukas kristallide kasvatamise meetod. Alumiiniumoksiidi pulbri mahutisse lastakse hapnikku ja mõlemad ained lähevad mööda toru alla vesinikku täis kambrisse, kus 2000°C leegi toimel pulber sulab ja tilgad kukuvad all asuvale vardale. Tilkadest tekkiv kiht kasvab, kuni jõuab punkti, kus kihi ots on vedelas olekus. Sinna hakkabki tekkima kristall, mida kasvatatakse järjest, lastes varrast aina alla poole. Kusjuures põhi samal ajal kristalliseerub ja tipp on vedel. Bridgman Kristalliitmaterjali kuumutatakse üle sulamispunkti ja tal lastakse vaikselt jahtuda alates kristalli algpunkist ehk seemnekristallist. Selle protessi abil tehakse pooljuht kristalle, mille tegemine Choralski tehnikaga on keerulisem. Choralski Täpselt suunatud seemnekristalli varras pannakse sulanud räni sisse. Samal ajal seemnekristalli üles tõmmates ja seda keerutades moodustub seemne ümber kristall.
1.5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi 2.1. Mis on konstruktsiooni mehaaniline ülesannet? süsteem? 1.6. Kuidas liigitatakse 2.2. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? konstruktsioonielemente kuju järgi? 2.3. Miks peab arvutuskeem olema optimaalse 1.7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! keerukusega? 1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja 2.4. Mis on detaili deformatsioon? reaktiivsed koormused? 2.5. Milles seisneb materjali elastsus? 1.9. Millised on detaili koormuste kolm 2.6. Milliseid deformatsioone käsitleb võimalikku allikat? Tugevusõpetus? 1.10. Kirjeldage staatilist koormust
Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise aeglustiga. Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 kraadi ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse. Raskevesiaeglustiga ja - soojuskandjaga
mõni varrastest puutub kokku teisega, võib see põhjustada tuumareaktsiooni, mis oleks kontrollimatu. 12 Inimese ökoloogiline jalajälg Radiatsioon, mis eritub kõigist nendest varrastest, kui neid pidevalt ei jahutata ega hoita eraldi, nõuaks ümbritsevate alade (kaasa arvatud Tokyo) evakueerimist. Radiatsiooni pärast ei saaks 6375 varrast ühises hoiubasseinis pidevalt jahutada, nad lõhustuksid ning kogu inimkond oleks tuhandeid aastaid ohustatud. Kuigi avalikkust rahustatakse väidetega nagu ookeani jõudev radiatsiooni kogus lahjeneb ning pole lõpuks piisavalt tugev, et inimest ohustada, ei tasu unustada, et radiatsioon ladestub toiduahelasse pikema aja jooksul ning koguneb nii taas suurtes kogustes. 3.1.2.3.Tuumapommid ja -relvad Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel.
tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m süügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimisekäigud; nivelleerimistulemuste kontroll
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
3. Tuulelipp, anemomeeter, anemorumbomeeter. Tuulelippu kasutatakse tuule suuna ja kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise mõju paigutatakse maapinnast küllalt kõrgele. Kuulike näitab tuule suunda, plaat tuule kiirust. Meteoroloogiajaamades 2 tuulelippu kerge plaadiga (väiksemate tuule kiiruste mõõtmiseks) ja raske plaadiga(suuremate kiiruste mõõtmiseks). Mõõdetakse 2 min jooksul kumbagi elementi. Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp 0,1 m/s. Kaks risti asetsevat varrast, mille otsas on poolkerad. Püsttelg ühendatud osutiga hammasrataste süsteem. Tuule kiirus leitakse siirdeteguri, tabeli või graafiku abil. Tavaliselt mõõdetakse 2 m kõrgusel sellega tuult välismõõdistamisel ja ekspeditsioonidel. Anemorumbomeetri töö põhineb tuule suuna ja kiiruse näitude muutumisel elektrilisteks suurusteks, mida mõõdetakse ruumis. Andurid asuvad 10-12 m kõrgusel, mõõteriist ruumis. 4. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik.
(x - ap ) 2 M ( x ) = -M H(x - aM ) - F ( x - a F ) H( x - a F ) - p H(x - a p ) ; 2 NB! Eeldatakse, et joonkoormus p katab varrast kuni selle teise otsani · universaalvõrrandite saamiseks tuuakse paindemomendi üldavaldis M(x) elastse joone differentsiaalvõrrandisse: 1 (x - ap ) 2
Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2 m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1 m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimiskäigud; nivelleerimistulemuste kontroll.
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
on peamine roll äärmistel peapingetel Ϭ1 ja Ϭ3, millele vastab piirring Mohr’i teooria võrdpinge: Plastsel materjalil on võrdne voolupiir tõmbel ja survel, siis n=1 ning saame III teooria võrdpinge. Seega tegemist on III teooria üldistusega habrastele materjalidele. 7. Varda tugevusarvutus lubatav pinge võttega: Üldmetoodika – varrast võib pidada tugevaks, kui kõigis punktides on küllaldase varuga välistatud materjali piirseisundi teke. Selleks peab kõigis punktides olema rahuldatud tugevustingimus. Tugevustingimuse rahuldamist punktide lõpmatus hulga võimaldab saavutada metoodika, mille kohaselt piirdutakse ainult üksikute ristlõigete ja nendes mõnede punktide uurimisega. Selle metoodika kohaselt tugevusarvutus sooritatakse järgmises järjestuses: a
· Töötab ilma mehhaanilise ajamita. Esimesel juhul võimaldab mehhaaniline ajam juhtimist ka mittetöötava mootori korral, teisel juhul ilma võimendita juhtida ei saa. Autodel kasutatakse nii liigendatud kui ka terviklikku roolitrapetsit. Ka asukoha järgi kasutatakse nii eesmise- kui ka tagumise paigutusega roolitrapetsit. Terviklikule roolitrapetsile antakse jõud roolimehhanismilt pikivarda abil, liigendatud trapetsi korral kas pikivarras või roolihoob. Roolitrapetsi pikemat varrast nimetatakse rööpvardaks (ka paralleelvardaks), lühemat aga tõukevardaks ehk pikivardaks. Vardad on liigendite abil ühendatud käänmiktelje hoobadega. Rööpvarda pikkus on muudetav. Rooliratta pööramisjõud peaks olema vahemikus 3...8 N. Sõiduautode roolid Rool on vajalik sõiduauto suuna hoidmiseks ja muutmiseks. Ta koosneb roolimehhanismist ja rooliajamist. Mehhanism suurendab jõudu, ajam kannab selle esiratasteni. Kumbagi ratast
Mööda ümarplaadi sümmeetriatelgi, lisaks plaadi sümmeetriatasapinnaga risti. 46. Kuidas asetsevad peainertsteljed ühtlase varda korral, mis on kinnitatud pöörlemistelje (z-telje) 5 külge viltu, kusjuures telg läbib varda otspunkti? keha tsentraalpeainertstelje igas punktis on peainertsteljed paralleelsed tsentraalpeainertstelgedega üks neist läheb piki varrast ja ülejäänud sümmeetriateljed läbivad varda tsentrit C ning peavad olema vardaga risti 47. Kus on peainertstelg (-teljed) sümmeetrilise keha korral? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatelg, siis on see ka üheks tsentraalpeainertsteljeks. 48. Kus on peainertstelg juhul, kui kehal on sümmeetriatasapind? Kui ühtlasel kehal on sümmeetriatasapind, siis selle tasapinna igas punktis üks peainertstelg on risti selle tasapinnaga. 49
Kas see on jõud? Ei see on inertsist tingitud nähtus 37.Mis erinevus on ring/kulgliikumisel ja pöördliikumisel. Kulgliikumise korral keha inertsus oleneb keha massist Mida suurem on keha mass, seda inertsem ta on, st seda raskem on muuta keha liikumisolekut ehk seda suurem on keha vastupanuvõime liikumisele. Pöördliikumise puhul sõltub aga nö pöörlemise inertsus, lisake keha massile ka massi paiknemisest pöörlemistelje suhtes. Nt: Pikka varrast on palju lihtsam panna pöörlema ümber varrast läbiva pikitelje kui keskpunkti läbiva ja vardaga risti oleva telje 29 37. Mis on erinevus ring-ja pöördliikumisel? Ringliikumine ehk kulgliikumine ehk kõverliikumine kus punktimassi kaugus teljest jääb muutumatuks (mille liikumist kirjeldame läbi teepikkuse, nihe, kiiruse ja kiirenduse).
13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad 28 14 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Savi põletatakse pöördahjus umbes 1150ºC juures. Põletamisel savi paisub ning muutub tänu ahju
fc ,0 ,d fm ,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 22/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Survele töötavas konstruktsioonis tekib varda siirdest lisajõud V, mis põhjustab täiendavaid deformatsioonide ja ka ristlõigete suurenemist. Vaatleme järgmises näites sinusoidelt kõverdunud surutud varrast: Arvutusskeem: Algolukord (“0“ samm): e 0 = e ja M 0 = N ⋅ e 0 M0 ⋅ l2 N⋅ e 0 ⋅ l2 N ⋅ l2 N⋅ l2 → w el ,0 = 2 = 2 = e0 ⋅ 2 asendame k = :
KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA pöörelda teine, peenem varras. See sisemine varras on ühendatud kolvivarre mutriga (klapimutriga), mis võimaldab muuta amortisaatori summutusjõudu sisemist varrast ühele või teisele poole pöörates. Selle protsessi lihtsustamiseks on tootjad kaasa pannud väikese rattakese, mis paigaldatakse reguleerimiseks sisemise vardaga ühendatud
välisjõudude algebralise summaga. Positiivseks loetakse põikjõudu, mis püüab pöörata vaadeldavat vardaosa päripäeva. 37 Paindemoment varda ristlõikes võrdub kõigi ühel pool ristlõiget mõjuvate koormuste poolt varda telgtasandis tekitatavate momentide algebralise summaga. Moment on positiivne, kui vaadeldavale osale mõjuv koormus deformeerib varrast nii, et kumerus on all. Väändemoment varda ristlõikes võrdub kõigi ühel pool ristlõiget mõjuvate pöördemomentide algebralise summaga. Positiivseks loetakse päripäeva suunatud väändemomenti lõike poolt vaadates. FQ T FN FN
survevesireaktorite korral. Raskevesimoderaatoriga ja -soojuskandjaga survevesireaktoreid (CANDU-reaktoreid) oli maailmas 2006. aasta keskel 29. Need reaktorid on välja töötatud Kanadas (nimetus CANDU tuleb sõnadest Canada Deuterium Uranium) ja võimaldavad raske vee D2O paremate moderaatoriomaduste tõttu kasutada tuumkütusena looduslikku (rikastamata) uraani. Reaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise moderaatoriga (joonis 7.6). Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 oC ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse. Reaktorit iseloomustab kõrge töökindlus, odavam tuumkütus,
fbd = 1 2 fctd = 2,25 1 2 fctk 0,05/1,5 = 2,25 1,0 1,0 1,8 /1,5 =2,6 MPa; sd 25 224 l b ,rqd 538 mm . 4 f bd 4 2,6 Sellist ankurduspikkust paindetõmbearmatuuri varrastel ei ole; need vardad on toe peal 230 mm ulatuses. Ø25 A-III varraste baasankurduspikkus f yd 25 340 l b , 25 817 mm . 4 f bd 4 2,6 Paigaldame tala mõlemasse otsa 4 L-kujulist painutatud varrast Ø20 (600+1000 mm). Üle 16 mm varraste painutusspindli läbimõõt peab olema 7Ø, seega 7 20 = 140 mm. Ø20 A-III varraste baasankurduspikkus f yd 20 340 l b , 20 654 mm . 4 f bd 4 2,6 Selline ankurduspikkus on neil varrastel enne toe serva olemas ning neid vardaid võib arvestada täielikult töötavatena. 4Ø20 vardaga vastuvõetav paindemoment: MRd,4Ø20 = 4 102 340 0,9 630 = 242 106 Nmm.
TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 58/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut TEIST JÄRKU MÕJURID Survele töötavas konstruktsioonis tekib varda siirdest (kõverdumisest) lisajõud, mis põhjustab täiendavaid deformatsioonide ja sisejõudude suurenemist. Vaatleme sinusoidelt kõverdunud surutud varrast: Arvutusskeem: I JÄRKU MÕJU II JÄRKU MÕJU Algolukord ("0" samm): e 0 = e ja M 0 = N e 0 M0 M l2 N e 0 l2 N l2 N l2 w el,0 = = 20 = = e 0 asendame k = : N cr EI 2 EI 2 EI 2 EI
südamikule laotud distantsseibidega (millede välisläbimõõt on väiksem, kui seda on filtrielement seibil) vaheldumisi üksteise peale. Seibi paksus on σ = 0.3 mm. Filtri plaatides on avad vedeliku jaoks, distantsseibi paksus on σ = 0,1 mm. Koostatud filtrielementi distantsseibide kohale asetatakse puhastus äärik, mille paksus on σ = 0.08 mm. Kuna filtrielement omab keskmist varrast, mis väljub filtri korpusest ja on varustatud käepidemega, ning filtri element on ühendatud vardaga selliselt, et varda põõrlemisel pöördub kogu filtri element väljaarvatud puhastus seibid, siis sellega saavutataksegi see, et filtri elementi põõrates tuleb uus puhas külg ette sest puhastusäärikud kraabivad mustuse maha traatpilu filter: metall kargassile on peale treitud keere ja selle keerme
Esmalt sõlm, L1 L2 kus on mitte rohkem kui 2 tundmatut sisejõudu, sest koonduval jõusüsteemil on vaid 2 tasakaaluvõrrandit. Näit. F=4kN; H=3m; L1=L2=4m; Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN Eraldan sõlme A Tingimus MD=0 Ra*L1+S2*H=0 S2=-8/3 kN V=0 -Ra+sina*S1=0 sina=Ra/V(42+32)=2/5 S1=5 kN 1 Kontroll: H=0 S2+cosa*S1=0 Nullvarras: nim. varrast, milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga
Ettekujutus maast: maa on lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees, kui vesi lainetab, siis see toob kaasa maavärinad (ürgvee lainetamine). Esimesed moraalifilosoofilised tõekspidamised "Inimene pea piiri!" b) Anaximandros 7. sajandist Thalese õpilane Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub. Gnomon e päikesekell, mis meenutab varrast. Varda kaudu näitas ajkulgu Peetakse vanimaks teadaoleva fil teose "Loodusest" autoriks-üksikud fragmendid/osad säilinud, seega autentne. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast (tema inimese geneesi variant) Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus. c) Anaximenes Anaximandrose õpilane Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, õhk seostub eluga
Sõrmed asuvad ühisel teljel sõelumiselevaatori taga, selle liikumissihiga risti. Valts asub sõelumiselevaatori veovõlli all ja pöörleb sellega vastupidises suunas. Sõrmed juhivad sõelumiselevaatori peal olevad pealsed ja umbrohu valtsile, kus need tõmmatakse valtsi ja elevaatori vahelt kombaini alla. Juhtsõrmed kinnituvad teljele liigendiliselt ja on varustatud pöördepiirikuga. Konveieri kummitihvt kujutab vaba otsaga elastset varrast. Et mugula ja kivi tihedus on erinev, siis erineb ka nende raskusjõud (ühesuguse suuruse korral) ning tihvtidele mõjuv survejõud. Mugula survejõud tihvtidele ei ületa nende kandejõudu, kivide tekitatud survejõud aga ületab. Mugul püsib kummitihvtidel ja liigub harjani, mis selle konveierilt maha pühib, kivi aga vajub tihvtide vahele ja liigub harja(de) alt läbi. Kive, eriti aga kamakaid ärastab mugulate hulgast põikijaotuskonveier. Konveieri
2 3.7). Selleks saime antud juhul OD = l . Siin tuleb aga silmas pidada üht väga tähtsat asja: saadud 3 tulemus kehtib ainult sellisel juhul, kui varda üks otspunkt (kas ülemine või alumine) asub pöörlemistelje peal. Kui aga kogu varras asub pöörlemisteljest eemal, siis tuleb OD hoopis teistsugune. Selle tuletamiskäik toimub täiesti analoogilise meetodi kohaselt nagu praegu. Vaatame näiteks varrast AB, mis on kujutatud joonisel 21.23. Võlli OK külge punktis E on täisnurga all kinnitatud jäik kuid kaalutu varras EA. Selle külge on silindrilise liigendiga kinnitatud raske varras AB pikkusega l ja massiga m. z K h A E
minutit? · Kuidas tekivad suvisel autosõidul mõnikord märgatavad "asfaldilombid" maanteele? (kuiva ilmaga märjana tunduvad kohad asfaldil)? · Talvel raputatakse tänavale soola. Miks? Vihje: sool alandab lume vee külmumistemperatuuri. 4. Sport 4.1. Käimine Käimine on inimesel põhiline liikumisviis. Leiame käimise kiiruse, mis väsitaks käijat kõige vähem. Kuidas ülesannet lahendada? Alustame mudelist: jalga vaatleme kui ühest otsast kinnitatud varrast, mis saab vabalt võnkuda kinnituspunkti ümber ehk füüsika keeles öelduna, sooritada vabavõnkumisi. Selline "jalg" võngub omavõnkesagedusega, raskusjõu toimel. Kui tahame "jalga" kiiremini või aeglasemalt võngutada, tuleb kulutada täiendavat energiat. Järelikult kõige vähem väsime, kui jalg liigub omavõnkesagedusega, ehk sellele vastava perioodiga T. Ühe sammu tegemiseks kulub aega T/2 sekundit. Kui sammu pikkus on s, siis vastav käimiskiirus
10 f yj t j Suurused beff, be,p ja kn - vt tabel 9.3; be,ov = bi bi; b j / t j f yi t i 1 Av = (2h0 + b0)t0, kus = ( ) 1 + 4 g 2 3t 02 *) Kontrollitakse ainult pealpoolset varrast (indeks i) Teras 1 122 Tabel 10.4 Tugevdatud T-, Y- ja X-liidete arvutuslik kandevõime Liite tüüp Arvutuslik kandevõime [ i = 1 ] Tõmbekoormus p 0,85 hi lp
ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P
3) Mis üle kolme valla näha! JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima). Täna teeme jaaniku jah! Mis üle kolme valla näha jah! I HAOKANDJA. Jass, kanna hagu! JASS. Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugi. Naer. Eemalt kostab tulevate tüdrukute laul.) TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi). 1) Tere! 2) Tere, poisid! 3) Tere läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.) LAPSED (kilgates laiali). Toome meie kuivi kadakaid! VANATÜDRUK EPP (tõrvatünni varrast katsudes). Kas see varras ka peab? POISID (naerdes läbisegi). 1) Miks ta ei pea! 2) See peab kui hull! Seda ei känguta Epp ise ka lahti! OGAR POISS. Mina - mina - mina tõin terve kuuse korraga! TÜDRUKUD (läbisegi). 1) Kas saab ka hea jaanik? 2) Kas oli ka kasetohtu? 3) Ja hästi palju tõrva? POISID. 1) Tõrva kui mett! 2) Tõrva ja tohtu - küllalt! Vana rasvase rattarummu lõhkusime pilbasteks ja kulusime täis! See põleb kui põrend! EPP. Kes sinna tule otsa viib? I POISS
b) GI c) GIV d) GV 5. Miks gaaskeevitusega õhukesi lehti keevitades a) kui kasutatakse parempoolset keevitust tekib tugev deformatsioon b) liiga suurest temperatuuri väljast c) kasutatakse suure läbimõõduga varrast d) liiga suurest keevituskiirusest 6. Millest tekib sisselõige a) valest põleti asendist ja varda vedamisest b) liiga aeglasest keevitusest c) liiga väike ehk pehme leek d) liiga suure läbimõõduga vardast 7
Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on tsuse rütmile,aluspinna iseärasustele ilmakaari e rumbe kokku 16.N360,S180,E Anemomeeter: Täpsem kui tuulelipp 0,1 meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, ning atmosfäärilise tsirkulatsiooni 90,W270.Kui tuule suund on 0,siis on see m/s. Kaks risti asetsevat varrast, mille otsas õhutemperatuuri ja veetemperatuuri omapärale kujunebki vastav ööpäevase tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on on poolkerad. Püsttelg ühendatud osutiga mõõtmised, lainetuse, nähtavuse ja jääolude ja aastase käigu tüüp.Võib sademete m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)1 hammasrataste süsteem
Et saadud valem on sarnane ühtlaselt laetud lõpmata pika sirge elektrivälja valemiga , formuleeris Pierre Laplace diferentsiaalvalemi mille integreerimisel tuleb välja ülaltoodud empiiriline valem. Aga ettevaatust - sarnasus on näiline! Kui teeme "noolediagrammi" juhtmega (laetud vardaga) ristuvas tasandis, on kohe näha, et elektriväli lähtub vardast (jõujooned on radiaalsed), magnetväli aga ümbritseb varrast (jõujooned on kontsentriliste ringide kujulised. Et erinevust matemaatiliselt väljendada, tuleb valem kirja panna vektorkujul: Kuna Laplace kasutas Gaussi CGSM-süsteemi, omas võrdetegur b väärtust ( on, nagu ikka, valguse kiirus). SI-süsteemis kirjutatakse teda kujul , kus H/m on magnetiline konstant (nn. vaakuumi magnetiline läbitavus).
Standardi kohaselt on planetaarseid (jooksurergutiga) sisevibraatoreid neli suurust: otsiku läbimõõduga 34, 50, 75 ja 110 mm. Planetaarvibraator koosneb järgmistest põhisõlmedest: kantavast elektrimootorist 11 koos lülitiga, parempöörlemisega paindvõllist 12 ja vahetatavast vibrootsakust 13, Silindrilise vibrootsaku sees tiirleb ekstsentriliselt asetatud jooksur 15 ümber südamiku 14, mis paigaldub otsakukeres 16 liikumatult. Jooksuriga ühes tükis varrast ühendab spindliga 18 kummisidur 17. Spindel kinnitub paindvõllile liistliitega. Vibraator saab töötada ainult vertikaalasendis või sellele lähedases asendis. Muudes asendites saab töötada ainult lühikest aega. Väikese läbimõõduga seadmete korral kasutatakse välimist pinda mööda jooksuratta liikumist kuna sisemise korral on raske saavutada vajalikku staatilist momenti väikeste mõõtmete tõttu.
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
a¨ aratud integraali rakendusi. §5.5 t~oime me n¨aite m¨a¨aratud integraali rakendamise kohta t¨o¨o arvutamisel. Selles paragrahvis vaatleme veel m~oningaid m¨a¨aratud integraali rakendusi. Kuna integreerimine on tuletise arvutamise p¨o¨ordoperatsioon, saab reeglina tuletisi sisaldavaid valemeid esitada ka integraalsel kujul. K~oigepealt vaatlemegi kahte taolist n¨aidet. Varda massi arvutamine joontiheduse kaudu. Vaatleme x-telje kohal paiknevat varrast, mis asub punktide 0 ja l vahel (vt §3.2 toodud joonist). P¨ ustitame j¨argmise u ¨ lesande: antud on aine joontihedus (x) kogu vardas, so l~oigul [0, l]. M¨ a¨arata tuleb varda kogumass m. §3.2 me juba n¨aitasime, et joontiheduse (x) jaoks kehtib j¨ argmine valem: (x) = m (x),
a¨ aratud integraali rakendusi. §5.5 t~oime me n¨aite m¨a¨aratud integraali rakendamise kohta t¨o¨o arvutamisel. Selles paragrahvis vaatleme veel m~oningaid m¨a¨aratud integraali rakendusi. Kuna integreerimine on tuletise arvutamise p¨o¨ordoperatsioon, saab reeglina tuletisi sisaldavaid valemeid esitada ka integraalsel kujul. K~oigepealt vaatlemegi kahte taolist n¨aidet. Varda massi arvutamine joontiheduse kaudu. Vaatleme x-telje kohal paiknevat varrast, mis asub punktide 0 ja l vahel (vt §3.2 toodud joonist). P¨ ustitame j¨argmise u ¨ lesande: antud on aine joontihedus (x) kogu vardas, so l~oigul [0, l]. M¨ a¨arata tuleb varda kogumass m. §3.2 me juba n¨aitasime, et joontiheduse (x) jaoks kehtib j¨ argmine valem: (x) = m (x),
puutüve läbimõõt on väiksem hääle lainepikkusest. Kui see inimene paikneks teisel pool suurt maja, siis tema häält kuulda ei oleks, kuna maja mõõtmed ületavad tunduvalt hääl hääle lainepikkust ja sellepärast hääl teisele poole maja ei llevi. Täpsemalt käsitleme difraktsiooninähtust optikakursuses. 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas Käesolevas peatükis tuletame valemi helikiiruse arvutamiseks elastses keskkonnas. Selleks vaatleme elastset varrast pikkusega ja ristlõikepindalaga . Varda materjali tihedus on ja elastsusmoodul (vt. alljärgnev joonis). Kui varda vasakpoolsele otsale anda an vasakult ult poolt löök, hakkab selle tõttu tekkinud häiritus liikuma parempoolse otsa suunas kiirusega v , mis ongi helikiirus varda materjalis. Aeg, mis kulub häirituse jõudmiseks parempoolse otsani, avaldub valemist l
Esmaabiks tuleb ee- ole mulda, prahti ega muid võõrkehi. maldada haava tekitanud ese, lopu- Eemaldage saast ja võimaluse korral tada haava puhta veega ja katta haav loputage haava puhta veega. Katke sidemega. haav steriilse sidemega. Pindmist lõi- kehaava loputage puhta veega, kuiva- Sügavale kehasse tunginud teravaid tage haava servad ja proovige need esemeid (nuga, varrast, teravat oksa kleepplaastriga kokku suruda. jms) ei tohi haavast ise õnnetuskohal a b c d Joonis 9.8. Tegutsemine venoosse verejooksu korral 145 esmaabi
ja veetava trumli vahele kinnitatud keerdvedrudega. Ved- rud võivad olla rakendatud survele või tõmbele. Ketaste tagumiseks tugipinnaks võib olla vedava trumli põhi või eriline tugiketas. Sõltuvalt ülekantava pöördemomendi suurusest on vedrude kogujõud 75 .. .140 kgf. Lahutusmehhanism koosneb käigukasti vedavat võlli läbivast lahutusvardast koos tõukuriga, survelaagrist (kuulist) ja varrast liikuma panevast teost või hoovast, mis trossi kaudu on ühendatud sidurilingiga roolikangil. Lingile vajutamisel pöördub tigu, liigub keermes vasa- kule ja surub kuuli kaudu lahutusvardale. Viimane lükkab tõukun kaudu siduri kaant väljapoole ja vabastab kettad survest -- sidur lahutub. Mootorrataste «Jawa», M2K-JO3 ja M^K-113 siduri lahu- tusmehhanism on blokeeritud käiguvahetusmehhanismiga.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
ei saa näidata seda, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam. Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhte- lisust. Relatiivsusprintsiibiga klassikalises mehaanikas tegime tutvust juba eespool. 52 1.2.1.5 Aja dilatatsioon Joonis 24 Tegemist on vardaga, mis alguses ei liigu ja siis hakkab liikuma. Valgus liigub pikki varrast A-st kuni B-ni. Oletame nüüd seda, et varda, mille pikkus on l, ühest otsast ( A ) tulev valguse sähvatus, mis tuleb valgusallikast, jõuab varda teise otsa ( B ). Kui varras ei liigu ( see on nii süsteemis K ), jõuab valgus teise otsa järgmise aja möödudes: Kuid süsteemis K` liigub varras aga ristsihis kiirusega v. Leiame aja t`, mis näitab valguse sähva- tuse jõudmist varda ühest otsast teise süsteemis K`. Kui aja kulgemine esineb erinevates taustsüs-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
