Kontroll: H=0 S2+cosa*S1=0 Nullvarras: nim. varrast, milles antud koormus kombinatsioonis sisejõud puuduvad. On võimalik määrata ilma erilise arvutuseta. 1. tingimus koormamata kolmevardaline sõlm, milles kaks varrast on ühel sirgel sisaldab kolmanda vardana nullvarda. 2.tingimus koormamata kahevardaline sõlm, mõlemad nullvardad. 3.tingimus kahevardaline sõlm, milles koormus on ühe varda sihiline, on üks varras nullvarras. 1.2. Meelevaldse tasandilise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Staatikaga määratud tala ja raami toereaktsioonid Meelevaldse jõusüsteemi taandamise (teisandamisel e. liitmisel) tulemuseks võib olla, et ei teki peavektorit (R) ega peamomenti (Mo), st. R=0 ja M=0. Sellisel juhtumil on jõudude süsteem tasakaalus R = xR 2 + y R 2 = 0 st. xR = xi = 0 ja y R = yi = 0 . Seega tasakaalutingimused on: 1
Pneumaatilisel klappidel on peal rõhukamber, milles on kolb. Õhku juurde juhtides või välja lastes avaneb-sulgeb ventiil. Kateldel on kõigil kaks kaitseklappi. Need on paigutatud katelde peale ja avanevad rõhul 8bar. Aur käib läbi klapi 90° nurga all. Klapist väljuv aur läheb jämedama läbimõõduga torusse, et ei tekiks suurt rõhu tagasilööki. Klapi kerest lastakse regulaarselt välja vee jäägid, mis jäävad sinna pärast klapi sulgumist. Klapi kere sees on pikk varras, mille ühes otsas on klapitaldrik, mis istub sadulale. Varda keskosale on pandud vedru, mille pingsust reguleeritakse ülevalt, ülemise vedrutaldriku allasurumisega reguleerpoldi abil. Poldi asend fikseeritakse mutriga. Klappi on võimalik avada ka käsitsi üleval oleva hoova abil. Veeseisunäitajaid on kahte tüüpi: nivooklaasid ja elektroodnivoo andurid. Nivooklaasid on katla ülemises osas (2tk), mõlemas otsas kraanid, mis tuleb enne mõõtmist avada
b f 1 t 3f 1 + b f 2 t 3f 2 + h w t 3w It = 3 - väändeinertsimoment (valtsprofiilidel antud tabelites) TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 40/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Tabelid tegurite C1, C2 ja C3 leidmiseks lihtsamate M-epüüride puhul. A) Varras on koormatud toemomentidega Koormus- ja toetingimused Tegurid Paindemomendi epüür k = kw = 1 C1 C2 C3 1.00 - 1.00 1.14 - 1.00
Steineri lause. Keha inertsimoment I mingi suvalise etteantud telje suhtes leitakse valemist I I C ma 2 , (6.26) kus I C on keha inertsimoment etteantud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes, m selle keha mass ning a tema masskeskme kaugus sellest etteantud teljest. 6.7 Mõningate lihtsamate kehade inertsimomentide arvutamine 6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. Olgu meil varras pikkusega l ja massiga m (vt. joonis järgmisel leheküljel). Defineerime varda joontiheduse kui pikkusühiku kohta tuleva massi, mis arvutatakse m . l Eraldame vardast lõpmata väikese joonelemendi pikkusega dx, mis asub varda masskeskmest C kaugusel x. Tema mass on dm dx , inertsimoment punkti C läbiva telje suhtes (joonisel vertikaalne katkendjoon) on dI x 2 dm x 2dx . Siis varda kui terviku inertsimoment avaldub integraalina l
L Venivus - = L Elastsuspiirkonnas saab igale materjalile määrata materjali iseloomustava suuruse E (elastsusmoodul). E iseloomustab materjali elastsust, mida määratakse pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhtega, eeldades, et kehtib proportsionaalsus. Teoreetiliselt võib öelda, et E on selline tõmbepinge, mida oleks vaja rakendada, et tõmbekoormuse all olev varras pikeneks kaks korda. Puidu elastsus sõltub puuliigist, tihedusest, niiskuse sisaldusest ja koormuse suunast kiudude suhtes. Deformatsioon on väiksem suurema tiheduse puhul ja suureneb niiskuse, rakendatava koormuse ja kiudude nurga suurenedes. Puidu elastsusmoodul on pikikiudu koormuse puhul 7000...12 000 N/mm², ristikiudu aga ainult 200...500 N/mm². Mida suurem on E-moodul, seda väiksemad on deformatsioonid.
tugevdamisega (võtted, mis on seotud sellega). Müürituse kaudne tugevdamine seisneb temas ruumilise pingeolukorra tekitamises, millega hapra materjali purunemine blokeeritakse või seda oluliselt takistatakse. Põhiliseks võtteks müürituse tugevdamisel on temas külgdeformatsiooni takistamine müürituse pingestamisel. Skeem Varda tugevdamise skeem Külgsurve takistab prao avanemist. Vertikaalse deformatsiooniga kaasneb ka horisontaalne deformatsioon vardas varras läheb jämedaks. Selle külgdeformatsiooni takistamine loobki külgsurve vardas ja ruumilise pingeolukorra. Külgdeformatsiooni takistamiseks võib varda panna näiteks kesta sisse, varda vastasküljed siduda kokku. Kõiki neid võtteid kasutatakse haprast materjalist elementide tugevdamisel. Tugevdamise võib jaotada kahte ossa: müüri tugevdamine ladumise ajal, müüri tugevdamine pärast ladumist, olemasoleva müüritise tugevdamine.
türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1. Mõnede materjalide paiknemine eritakistuste skaalal [6]. Kui valmistada kolmest erinevast materjalist - vask Cu (metall ja elektrijuht), puhas räni Si i (pooljuht; indeks i tähistab omajuhtivusega puhast pooljuhtmaterjali) ja polüvinüülkloriid (PVC, dielektrik) - igaühest varras pikkusega 1 m ja ristlõikega 1 mm2, siis oleksid nende varraste takistused järgmised (tabel 3.1): Tabel 3.1. Kolmest erinevast materjalist valmistatud varraste võrdlus [6]. 1 m pikkuse ja 1 mm2 ristlõikega varda takistus (vasakul oomides kui põhiühikutes, paremal kordsetes ühikutes) Cu 17,5 * 10-3 W 17,5 mW Si i (20°C) 2,1 * 10 W 9
asuvad mootoriplokis. Kahetaktilises mootoris võib gaasivahetus toimuda kahel viisil: 1- väntmehhanismiga, 2-segaviisil. Sel juhul siseneb õhk akna kaudu, mida suleb ja avab kolb, heitgaasid aga väljuvad klapiavade kaudu. Rippklappidega gaasijaotusmehhanism töötab järgmiselt. Väntvõll käitab hammasrataste kaudu nukkvõlli, mille nukk tõstab pöörlemisel tõukurit. Tõukuri säär liigub mootoriplokis. Koos tõukuriga tõuseb varras, mille alumine ots toetub tõukuri sfäärilise süvendi põhja ja ülemine vastu nookuri reguleerpolti. Teljele paigutatud nookur vajutab pöördumisel klapi alla. Seejuures avaneb plokikaane kanal ning vedrud, mis olid eelnevalt klappide suletuna hoidmiseks pinge all, surutakse veel rohkem kokku. Klapi säär liigub puksis. Klapp on kõige rohkem avatud siis, kui tõukur asub nuki tipul. Nukkvõlli edasisel pöördumisel vajub tõukur järk-järgult allapoole, klapp liigub aga
Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell..............
Mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. ettevalmistusetapp kuidas ja mida teha; puuraukude sügavus ja asukoht, 2) looduslikud liivas 0,6-0,8, savidel 2<. Terade maht =1/(1+poorsustegur). Järelikult on efektiivpinge h-hw=h(-w)=h´, kus ´ on vee väiuuring proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1. Veeküllastusaste Sr näitab kui suur osa poore heljundmahukaal ehk efektiivmahukaal. Kui valada 1-e anumasse juurde vett lüüakse pinnasesse, mõõdetakse seejuures jõudu. Dünaamiline penetr on veega täidetud. Veemaht= gw / w. Sr = gw /(w*Vp) = gw/(w*Vt*e) kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab suuruseni h+h1w ja rõhk poorivees on mõõdetakse löökide arvu
72,14x34.04 mm. Elektromagnetiliste võnkumiste edasiandmiseks lainejuhi liikumatult osalt pöörlevasse antenni toimub pöörleva koaksiaalühenduse abil, mis koosneb sideaasast, vardast ja sondist joon? Vibraator λ/4 Antenni eaas λ/4 Kuullaager λ/4 Varras eaas λ/4 Sideaas λ/4 Magnetronistt sλ/4 Pöörlev lainejuhi lüli Radariantennid Antenn kiirgab ülikõrgsageduslikke sondeerivaid impulsse ja võtab vastu peegeldunud kajasignaale, mis antakse vastuvõtja sisendisse. Kiirgusvõimsuse suurendamiseks peab antenn omama suurt võimsust pinnaühikule ja eraldusvõime tõstmiseks suurt võimendust. See tähendab,
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Vesilahuste pH piirkond:1) Tugeva aluse ja nõrga happe sool: NaCH3COO+H2OFCH3COOH+OH- pH>7 aluseline keskkond; 2)tugev hape ja nõrk alus – NH4+H2OFNH3+H3O pH<7 happeline keskkond; 3)nõrk alus ja nõrk hape – NH4+CH3COO+H2OFNH3*H2O+CH3COOH pH~7 keskkond neutraalne. 28. Galvaani elemendid on seadmed, milledes keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. Volta GE: anumas on H2SO4 lahus ja sellesse on pandud kaks elektroodi – vask ja tsink varras. Tsingi pinnalt liiguvad aatomid lahusesse, elektronid jäävad elektroodile ja liiguvad läbi välisjuhtme vaskelektroodile. Vase pinnalt eraldub keskkonda vesinik. Reak.id: Zn=Zn2++2e (oksüdeerumine); 2H++2e=H2 (redutseerimine). Volta GE annab elektrivoolu niikaua, kuni tsink on hävinud. Volta GE on mittepööratav. Volta GE on näiteks patarei, mis tühjenedes ära visatakse. (JOONIS!!). Jacobi GE: tsink elektrood on Znsulfaadi lahuses ja vaskelektrood on vasksulfaadi lahuses.
Kui valmissilluseid tehasest ei saa, siis võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Need valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. 20. Kaar-, kiil- ja kihtsillused. Tellisseina avasid võib sillata ka nn kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m. Kuni 1,5 m ava korral 8 mm, kuni 2 m ava korral 12 mm. Kandvas seinas 28 on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
t = t . Hetkkiirenduse saame j¨allegi piirprotsessis t 0: v(t + t) - v(t) a(t) = lim = v (t). t0 t Varda joontihedus. Olgu vaatluse all varras (v~ oi mingi muu suhteliselt u¨hem~o~otmeline ma- teriaalne keha) pikkusega l. Paiknegu varras x-telje kohal punktide 0 ja l vahel (vt juuresolev joonis). l G 0 x x+x l Joontiheduse all m~ oeldakse massi suhet pikkusesse. J¨ arelikult, kui varras on homogeenne (st
t = t . Hetkkiirenduse saame j¨allegi piirprotsessis t 0: v(t + t) - v(t) a(t) = lim = v (t). t0 t Varda joontihedus. Olgu vaatluse all varras (v~ oi mingi muu suhteliselt u¨ hem~ o~otmeline ma- teriaalne keha) pikkusega l. Paiknegu varras x-telje kohal punktide 0 ja l vahel (vt juuresolev joonis). l G 0 x x+x l Joontiheduse all m~
55, a). kingadest, mistõttu pooli südamikku läbib muutuva suu- Süüteküünla teraskere ülaosas on kuuskantpea mutri- naga magnetvoog. Vool primaarmähises saavutab maksi- võtme jaoks ja allosas keere silindrikaane kinnitamiseks. mumi hetkel, kui hooratta magnetpoolus on eemaldunud Kere alumise serva külge on keevitatud külgelektrood. süütepooli südamikust ca 2 ... 3 mm. Keraamilist isolaatorit läbib keskelektroodi varras, mille Süütemomenti saab seada süütepooli aluse nihutamisega. välisotsal on keere kõrgepinge juhtme otsaku kinnitami- Selleks on aluse kinnituskruvide avad piklikud. Seadmi - seks. Kere ülemine serv on valtsitud isolaatori keskosa ast- seks on hoorattal ja karteril enamasti vastavad märgid. Kui melisele äärisele. Gaaside läbipääsu kere ja isolaatori neid pole, saab süütemomenti (katkesti kontakti lahutamise vahelt tõkestatakse vasest rõngastihenditega.
Ühtlane toru I z = mR 2 Ix = I y = + 2 12 mR 2 mR 2 mH 2 Ühtlane silinder I z = Ix = Iy = + 2 4 12 2 ml Ix =0 ml 2 Ühtlane peenike varras I z = Iy = 12 12 236. Sõnastada Huygensi teoreem. Valem. Keha inertsmoment mingi telje suhtes võrdub summaga, milles üks liige on inertsmoment antud teljega paralleelse ja masskeset läbiva telje suhtes ning teine liige on keha massi ja telgedevahelise kauguse ruudu korrutis. I z = I z1 + md 2 237. Mis on peainertsteljed? Mis on tsentraalpeainertsteljed?
seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 18. Polümeeride vormimine ja kasutamine. Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid jne). Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks (joonis 9-15). Võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. Reaktoplastide korral kasutatakse ka survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel
deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 14. Polümeeride vormimine ja kasutamine (8.5.2, 8.5.3), antud joon 8-15 ja -16 Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid jne). Survevalu korral surutakse sula polümeer valuvormi ja tahkestatakse vormi õõnsuse kujuliseks tooteks (joonis 8-15). Võimaldab saada keerulise kujuga tooteid. Reaktoplastide korral kasutatakse ka survevalu, kui kõvenev polümeer on piisavalt vedel. Rohkem kasutatakse aga kuumpressimise (pressvormimise)
Mida suurem on puidu tihedus, seda suurem on survetugevus Survetugevus on erinev sõltuvalt suunast puidukiudude suhtes – suurim pikikiudu. Paindetugevus – vastupanu paindejõududele. Puidu kõvadus Kõvadus on materjali võime avaldada vastupanu teise keha sissetungimisele.. Kõvadus iseloomustab materjali pinda. Puidu kõvadust määratakse standardiseeritud katsega. Kindlate mõõtudega ümara otsaga varras ristlõikepinnaga 1 cm 2 surutakse puidu pinda ja määratakse sissesurumiseks vajalik jõud. Puidu kõvadus sõltub : Puidukiudude suunast – suurim pikikiudu Puuliigist – suure sügispuidu osakaaluga liikidel suurem . Niiskusest – mida väiksem on niiskus, seda suurem on kõvadus. Puidu elastsus. Elastsus on materjali võime taastada pärast välismõjude kadumist oma esialgne kuju.
Using hexose-P for starch synthesis requires its a_________ by ATP. Only occurs in actively photosynthesizing cells. 87. Nimetage ühendid, mis floeemis liikudes tagavad mittefotosünteesivate kudede varustamise fotosünteesi produktidega. H2O, suc2 88. Kirjeldage plasmodesmi struktuuri. Plasmodesmi tüüpiline ehitus taimedes on: plasmamembraanist toru, selle sees endoplasmaatilise võrgustiku toru mille ümber valgud ja sees varras =desmotuubul. plasmamembraani ja desmotuubuli vahel tsütoplasma vooder (annulus) mis seotud desmotuubuli välispinnaga ja plasmamembraani sisepinnaga (skeem). Nad koosnevad endoplasmaatilise retiikulumi katkematust ühendusest läbi rakukesta, mida ümbritseb plasmamembraaniga ääristatud tsütoplasma kanal. ER-i ja plasmamebraani ankurdatud valgud jagavad plasmodesmid mikrokanaliteks, mille kaudu toimub molekulide transport
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Võrgu alumise servas on 5 cm laiune horisontaalne lint, mis on sarnane ülemise lindiga, millest on läbi tõmmatud nöör. Antud nööriga kinnitub võrk postide külge ja sellega tõmmatakse võrgu alumine osa pingule. 2.3. PIIRDELINDID Kummagi külgjoone kohale kinnitatakse võrgu külge kaks vertikaalset 5 cm laiust ja 1 m pikkust valget linti. Mõlemat linti loetakse võrgu osaks. ANTENNID Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kaks antenni kinnitatakse kummagi piirdelindi välisservale, üks ühele ja teine teisele poole võrku. Kummagi antenni ülemine 80 cm pikkune osa ulatub üle võrgu ääre ja on märgistatud 10 cm laiuste kontrastset värvi triipudega (soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 2.5. KINNITUSPOSTID
kipsiga 96 ; Lisakoostisosad (lubjakivi) 4 ; Peenus, m2/kg 330 ; Mahumass kg/m3 (ehituslik, puistes) 1200 29)Tsemendi omaduste määramine · Veesisaldus-tehakse 25...30%-lise veesisaldusega tsemendi-taigen ja asetatakse see Vica seadmesse.Seadme nõelasendatakse 10 mm jämedusega vardaga ja seda lastakse taignasse vajuda 30sek.Tsemendi sisaldus on normaalne siis kui varras jääb anuma põhjast 5..7mm kõrgemale. · Tardumine-Vica seadme abil.Tehakse normal-plastsusega segu ja valatakse see seadme tüvikoonusesse.Standartset nõela lastakse vajuda segusse iga 30 sek järel.Tardumise alguseks loetakse hetke mil nõel esimest korda anuma põhja ei vaju ja lõpuks hetke mil nõel ei vaju segusse üle 0,5mm.
Freesalusturvast tootis siit aastatel 1966–1976 Kohtla-Järve EPT (Suuroja et al 2009: 69). 24 2. MATERJAL JA METOODIKA Antud töö eesmärgiks oli uurida viimaste kümnendite õhusaaste muutuste mõju puude juurdekasvule. Puiduproovid olid võetud puuriga. Üldiselt kruvitakse torukujuline puur tüvesse kuni säsini, kuid antud juhul puuriti läbi puu (nii, et puur läbiks säsi). Seejärel rennitaoline väljatõmmatav varras, niinimetatud lusikas lükatakse puurtoru sisse ja puuri veidi tagasi keerates vabastatakse puursüdamik vardast. Antud tegevust küll läbi ei viinud, vaid tegelesin valmis puiduproovide mõõtmise ja analüüsimisega, mis olid võetud Kirde- Eestist, kus õhusaaste toime seniste uuringute alusel on olnud ilmne. 2.1. Uuringuala iseloomustus Uuringualaks olid rabamännikud, sest rabades kui toitainetevaeses keskkonnas on kõige
c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt nende usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. Tugevusparameetrite määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboratoorseid teime ja välikatseid. Kolmtelgse surve seade (stabilomeeter) koosneb hermeetiliselt suletavast kambrist, mille sisse asetatakse silindriline proovikeha. Kambri seinad on tavaliselt läbipaistvad, et jälgida proovikeha deformeerumist ja purunemist koormamisel. Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist. Kambrit täitva vedeliku kaudu tekitatakse horisontaalsurve pinnaseproovile. Pinnasest vee väljavoolu võimaldamiseks kaetakse pinnaseproovi otsad vett läbilaskvate plaatidega, mille tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust.
Metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahel tekib teatav potentsiaalide vahe, mida nim. metalli elekroodipotentsiaaliks. Kui ühes ajaühikus lahusesse minevate ja metallile tagasi siirduvate ioonide arv võrdsustub, tekib tasakaalu olukord. Sellele vastavat elektroodipotentsiaali nim. tasakaalupotentsiaaliks. Elektroodipotentsiaali väärtus sõltub metalli omadustest, tema ioonide kontsentratsioonist lahuses ja lahuse temperatuurist. Kui metallist varras (elektrood) panna lahusesse, mis sisaldab selle metalli ioone (näit. tsinkvarras tsinksulfaadi lahuses), siis läheb lahusesse vähem ioone, kui puhtasse vette, ja seda vähem, mida suurem on ioonide kontsentratsioon lahuses. Kuna elektroodipotentsiaalide absoluutseid väärtusi on raske mõõta, kasutatakse suhtelist potentsiaali -võrdlust mingi kindla kokkuleppelise elektroodiga, milleks on vesinikelektrood (vt joonist), mõõtes potentsiaali juba nende kahe erineva elektroodi vahel.
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
seotuks tuuma ümbriku fragmentidega, A-tüüpi lamiinid on mitoosis lahustunud. 21. Mis on iseloomulik intermediaarsetele filamentidele? Läbimõõt on 10-12 nm, koespetsiifilised, loomarakkudes nt keratiin. Need annavad mehaanilise tugevuse. Asetsevad enamast tsütoplasmas. Peamine struktuur on konserveerunud, igal valgul on globulaarsed tuumad N- ja C-terminuses, mille vahele jääb alfa-helikaalne varras. Peamine ehitus on anti-paralleelne (pole laengut) ja dimeerne. Dimeerid tulevad varda osa interaktsioonidest, mis moodustavad keritud spiraali. Neil pole sidumissaiti NTP-dele. 22. Kuidas mõjutab fosforüleerimine intermediaarsete filamentide struktuurseid omadusi? Toimuvad sarnased asjad nagu tuuma lamiinidega fosforüleerides laguneb osadeks, fosforit eemaldades saab jälle kokku. 23. Millel põhineb mikrotorukeste stabiilse struktuuri säilimine? Treadmill efekti olemus.
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
3. TABEL 1.3 Omadus Piirkond Nimitakistus 12...22M Tolerants ±5%...±20% Võimsus Kuni 2W Töötemperatuur -25...+100°C Takistuse +500 ppm/°C temperatuurikaitsetegur (TKR) Omamüra Väga suur Kile- ehk kihttakisti põhiosaks on portselantoru või varras, millele on kantud suure takistusega materjali kile, milleks võib olla grafiit, mingi metall või selle sulam, või metalli oksiid. Takistuskile on enamasti spiraalikujuline ja takistuse väärtus sõltuv keerdude arvust, kile paksusest ja kasutatava materjali eritakistusest. Kiletakisti ehitus on toodud joonisel 1.3. Film resistor ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 6
elemendiga rööbiti on ühendatud lineaarne element. 40 3. Elektromagnetism 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi Magnetism on nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu. Magnetväli on suuremal või väiksemal määral omane kõigile kehadele. Vardakujulisele magneetunud kehale välises magnetväljas mõjuvad jõud püüavad keha orienteerida piki välja. Seetõttu pöördub magneetunud varras püsimagnet Maa magnetväljas ühe otsaga põhja- ja teisega lõuna poole. Esimest nimetatakse põhja- (N, saksa keeles Nord, inglise keeles North -- põhi) ja teist lõunapooluseks (S, saksa keeles Süd, inglise keeles South -- lõuna). Ühenimelised poolused tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui niisugune püsimagnet poolitada, tekib alati kaks uut poolust: kummalgi poolel on oma põhja- ja lõunapoolus. Magnetvälja kujutatakse jõujoontega. Magnetvälja
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
Kolb 12. Fiksaator Keskmisekäigulised ge = 160 ... 211 ---"--- ; e = 0,41... madalakäigulistel mootoritel on vahemikus 10,5 ...18,0 4. Joonistusseade 13. Nööri sidepulk keskmisekäigulistel mootoritel 13.0 ...18,0 5. Varras 14. Sidevarras 0,53 kiirekäigulistel mootoritel 15,0 ...18,0 ja rohkem 6. Vedru 15. Eksentriku hoob 7. Joonistaja 16. Ajami rull
52 1.2.1.5 Aja dilatatsioon Joonis 24 Tegemist on vardaga, mis alguses ei liigu ja siis hakkab liikuma. Valgus liigub pikki varrast A-st kuni B-ni. Oletame nüüd seda, et varda, mille pikkus on l, ühest otsast ( A ) tulev valguse sähvatus, mis tuleb valgusallikast, jõuab varda teise otsa ( B ). Kui varras ei liigu ( see on nii süsteemis K ), jõuab valgus teise otsa järgmise aja möödudes: Kuid süsteemis K` liigub varras aga ristsihis kiirusega v. Leiame aja t`, mis näitab valguse sähva- tuse jõudmist varda ühest otsast teise süsteemis K`. Kui aja kulgemine esineb erinevates taustsüs- teemides erinevalt, siis t # t´. Varda liikumine toimub x-telje suunas, kuid varras ise asetseb y-koor- dinaadi suunas
7 k ü l g s u r v e h o i d j a , 8 v e r ti k a a l k o o r m u s , 9 v e e v ä l j a v o o lu v õ i m a l d a v a d to r u d , 1 0 m õ õ t e k e l l, 1 1 p o o r i r õ h u m õ õ t u r . 1 2 p o o r ir õ h u a n d u r . Kambri seinad on tavaliselt läbipaistvad, et jälgida proovikeha deformeerumist ja purunemist koormamisel. Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist. Kambrit täitva vedeliku kaudu tekitatakse horisontaalsurve pinnaseproovile. Pinnasest vee väljavoolu võimaldamiseks kaetakse pinnaseproovi otsad vett läbilaskvate plaatidega, mille tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
