[S] = 6 - tugevusvaruteguri nõutav väärtus H = 4800 mm L = 1800 mm =3,14 4 Joonis 1. Varrastarindi skeem mõõtkavas 1:50 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F Joonis 2. Lõige N t - terastrossi pikijõud (tõmbejõud), kN N p puitvarda pikijõud (survejõud), kN Nurkade leidmiseks koostan abijoonise. Teljestik on valitud nii, et x-telg langeks kokku puitvarda sihiga. Kuna x-telg ja varras on samas sihis, siis nurk N p ja x-telje vahel on 0 ning nurk N p ja y-telje vahel on 90. Kuna jõuvektor F on x-telje ja y-telje vahelise nurga nurgapoolitaja, siis moodustub F ja x-telje vahel nurk 45 ning F ja y-telje vahel samuti nurk 45. Abijooniselt saan, et nurk N t ja x-telje vahel on 21 ning nurk N t ja y-telje vahel on 69. 5 Joonis 3. Abijoonis nurkade leidmiseks Leian sisejõud funktsioonidena koormusest F.
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? Stabiilne-, indiferentne- ja labiilne seisund. 13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge...
66 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.1. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja "Jäme" varras on tugevam, kui "peenike" ehk mõõtmed on optimaalsed? varras milline "jämedus" on piisav? Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist Ristlõike vastupanuvõime koormuste toimele on erinevate sisejõudude mõjudes erinev (Joon. 5.1) ning sõltub:
66 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED 5.1. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja "Jäme" varras on tugevam, kui "peenike" ehk mõõtmed on optimaalsed? varras milline "jämedus" on piisav? Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist Ristlõike vastupanuvõime koormuste toimele on erinevate sisejõudude mõjudes erinev (Joon. 5.1) ning sõltub:
Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ...
peitliga asemel punktsiooni. Valdav idee tätoveering maoori on selge helix katab näo, tuharad ja jalad meeste maoori. Naised olid tätoveeritud huuled, lõua, ja erijuhtudel, kaela ja selja. Otsmiku ja templid ka osaliselt katta muster. See on üks põhilisi helix kasvab erinevaid nikerdatud spiraalid. Võib ainult imestada, kuidas kaasaegne maoori võib kujutada selliseid keerulisi arvud, arvestades, et nad on endiselt kasutades tükk süsi või sobiva kuju lõikamiseks varras tätoveering. Tasapisi sõna "tätoveering" jagati enamikus Euroopa riikides, millega kohandatakse eri keeltes ning täites nisi sõnavara täpselt määratletud teemaga. Seesama mõiste "tätoveering", mis ulatub igasuguste ürituste maailma esimene tuli "Dictionary of Medicine", mille on koostanud Belgia GP Nistenom 1856. E. Littre siis tutvustas teda "Suure Prantsuse sõnaraamat." 4.Liigid Pidevad Nahale üks või mitu nõela
Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse. Kuna metastabiilses olekus viibivad elektronid kaua, ja ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. 13. Kuidas töötab rubiinlaser? - Seda tüüpi laseris on sünteetilisest rubiinist varras, mille otstes on peeglid. Valge valguse sähvatused spiraalsest ümber varda asuvast välklambist ergutavad rubiini aatomeid. Niipea, kui üks ergutatud aatomitest suudab spontaanselt footoni kiirata, stimuleerib see footon teisi ergutatud aatomeid kiirgama valgust, mis peegeldub edasi-tagasi varda otstesse paigutatud peeglite vahel. Üks peeglitest on pool- läbilaskev, nii et laseri kiir saab korduvalt toru sees peegelduda ja lõpuks välja pääseda. Teised laserid kasutavad
Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pid...
Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ...
Pikaajaliste vaatlustega jõudis Galvani järeldusele, et mitte ükski kord ei saanud koiva tuksatust seostada atmosfäärelektriga. Seega ei leidnud tema oletus katsetes kinnitust. Ebaõnnestumisest hoolimata jätkas Galvani uuringuid. Ta riputas koiva metallkonksu otsa ja puudutas metallvardaga üheaegselt nii konksu kui ka koiba. Koib tuksatas igal puudutusel. Ilmnes, et katse tulemus sõltub sellest millisest metallist konksu ja varrast parajasti kasutatakse. Kui konks ja varras olid rauast, koib ei tuksatanud. Koib ei reageerinud ka siis, kui kas konks või varras oli elektrit mittejuhtivast ainest. Kui aga üks neist oli vasest või hõbedast ja teine rauast, reageeris koib väga energiliselt. Galvani arvates võis nähtus seletada kahel viisil. 1. Konna lihastes või närvides tekib elektrilaeng, mis kandub mööda metallvarrast sobivasse kohta ning põhjustab lihaste kokkutõmbe. 2
võimalikus maailmas H2O-d. Sellest ei järgne, et "H2O" ja "vesi" oleksid sama tähendusega. Aprioorsus ja paratamatus Ei kehti: p on aprioorne p on paratamatu Leidub aprioorseid tõdesid, mis on kontingentsed. "Ma olen praegu siin". Vaatleme varrast S, mida kasutatakse väljendi "üks meeter" osutuse fikseerimiseks. Keegi otsustab, et väljendiga "üks meeter" tähistakse selle varda pikkust. Varras oleks sel hetkel võinud olla pikem või lühem. Kuid ta oli nii pikk kui ta oli. Seega on lause "Üks meeter = S-i pikkus (ajal t)" tõene tegelikus maailmas, kuid väär mõnes võimalikus maailmas - seega on ta KONTINGENTSELT tõene. Kontingentne a priori Põhjus, miks see lause on kontingentne, peitub selles, et "üks meeter" on ühe meetri pikkuse jäik tähistaja. Samas "S-i pikkus ajal t" on ühe meetri mittejäik tähistaja: meie maailmas tähistab
· see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk- peatelgedel (vastavalt jõu mõju sõltumatuse printsiibile) Fy ja Fz; Vildakpaindes konsoolne varras Ristlõike paindepinged Nulljoone võrrand Ohtlik ristlõige Mz My z y epüür y+ z=0 Iz Iy
Siirdemetallide ühendid Keijo Västrik TTG 10.c 1. Fe2O3 - Raud (III) oksiid Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saadusek...
14) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 15) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 16) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 17) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 18) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. 19) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. · [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Triivõngejada Põhjaõngejada Põhjaõngejada Põhjaõngejada Triivõngejada taglastus
Galaktikate klassifikatsioon Referaat füüsikas Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 GALAKTIKAD.......................................................................................................................................................3 ERINEVAD KLASSIFIKATSIOONISKEEMID...............................................................................................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD.......................................................................
27 2.2.6.3 Tõukurid ja nookurid Tõukur ja nookur on klappide avamis ja sulgemis mehhanismid. Nukseibis läbi tõukuri ja tõukiri varda nookur annab tõuke läbi klappide survepukki klappidele. Nookurid sarnanevad sisse- ja väljalaskeklappidega, sisse on puuritud õlikanal määrdeõliga varustamiseks. 1) Nookur 2) Tõukuri varras 3) Tõukur 4) Rull 5) Nukkseib 2.3 Peamasina teenindavad süsteemid 2.3.1 Kütusesüsteem Skeem lisades 2.3.1.1 Süsteemi kirjeldus Mudatangist pumbatakse transfer pumbadega (7 m3/h, 3,0 bar) settetanki. Kütuse mudatankid varustatud veesoojendusspiraalidega, settetankid ja päevatankid on
- Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti
Prootonid liiguvad xz-tasandil suunas, mis moodustab 30º z-telje positiivse suunaga. Leida prootonile mõjuv jõud. Prootoni laeng on +1.6·10-19 C. 79. Tasapinna tükki, mille pindala on 3.0 cm2, läbib homogeenne magnetväli, mille jõujooned moodustavad pinnatükiga 30-kraadise nurga. Leida magnetilise induktsiooni suurus, kui pinnatükki läbiv magnetvoog on 0.90 mWb. 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsiooni vektori suund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A) leida 1.00 m pikkusele varda osale mõjuva jõu suurus ja suund. B) Kuidas peaks varras paiknema, et jõud oleks suurim? 81. Üks prooton liigub piki x-telge selle positiivses suunas, teine piki x-teljega paralleelset ja sellest kaugusel r asuvat sirget x-telje negatiivses suunas. Mõlema
, kus on keha tihedus, dV on ruumalaelement ja integreerimine toimub üle kogu keha ruumala. - Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), sümmeetriatelje suhtes I=mR2 Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 - Rõhk kui skalaarne suurus
lämmastik räbu 1. Vooluvõrku lülitamine 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar Sele 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 14 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate e 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel - 5. Vedel slakk 6. Tardunud slakk 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Sele 2.2. Keevitusvann Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites.
), ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. Mida kõrgemad on maapinnal hooned, puud vms, seda suurem tõenäosus on, et neid kunagi tabab välk. Maailma kõrgemad ehitised saavad pihta paarkümmend korda aastas. Niisiis on ka targem ehitada omale madalamad majad. 18. saj. maja, millel on Franklini 1762 a. disainitud piksevarras (see jäme jätkuv varras võib kanda endaga kümneid kiloampreid maasse, ilma, et see kahjustaks maja või selle vundamenti). Kasutatud materjalid Internet 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Äike 2. http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia23.html 3. http://ael.physic.ut.ee/tammet/atmel/vorm2.htm 4. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/okt98/valk.htm 5. http://www.nssl.noaa.gov/edu/ltg/ 6. http://www.physicstoday.org/ 7. http://www.physicstoday
Saku Gümnaasium Galaktikad Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Evely Auger 9.B klass Saku 2010 SISUKORD KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?.............................................................................................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?...................................
16. Inertsimoment, impulsimoment Inertsimoment (I) kirjeldab pöörleva keha massi jaotumist pöörlemistelje suhtes, 2 I =∫ R dm . m R2 silindriline ketas: I z= 2 õõnes silinder: I z=m R2 2 I z= m R2 kera: 5 m l2 varras: I z= 12 Impulsimoment- 17. Impulsimomendi jäävuse seadus. ⃗L=∑ ⃗ Li=const , mis väljendab impulsimomendi jäävuse Suletud süsteemis seadust. 18. Keha liikumine jõuväljas. Keha liikumisel tsentraalses jõuväljas selle impulsimoment välja tsentri suhtes on ajas muutumatu, seega on niisugusel juhul keha trajektoor tasapinnaline kõver ning selle sektorkiirus jääv.
kehad. Sisejõududeks nimetatakse jõude millega antud keha osad mõjutavad üksteist. Kuna jäik keha ei deformeeru pole ka sisejõude mõtet arvesse võtta. Mida nimetatakse sidemeks? Sidemed on keha asendit ja liikumist piiravad tingimused. Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsioon on jõud millega mõjub vaadeldavale kehale sidet moodustav keha. Suunatud on see kehale mõjuvate jõududel vastu. Näited: kerge varras, rullikute paar, liigend Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud (joonis!)? Xa, Ya, M Kahe vektori ja momendiga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya, Za kolme vektoriga. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis (joonis!)? Xa, Ya kahe vektoriga. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jäika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised F2=-F1. Nt. Kaalutu varras on tasakaalus ainult siis, kui mõjuvad vastupidised jõud on suunatud pikki otspunkte läbivat sirget. Superpositsiooniaksioom-tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha seisundite. Jäiga keha seisund ei muutu , kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mis tahes teise punkt. Jõurööpküliku aksioom- keha seisundit muutmata võib kaks tema mingis punktis rakendatud jõudu asendada resultandiga , mis võrdub jõudude geomeetrilise summaga
·http://www.aegmaha.ee/video/1309 Väga palju on nähtud pilte, kus tähtede-triipudega Ameerika lipp lehvib uhkelt Kuul. Kuidas on see võimalik, kui seal pole atmosfääri ja sellest tulenevalt tuult? See on enamesitatud küsimus ja justkui tõestus, et tegu oli inimeste hanekspüüdmisega. Kuid NASA insenerid teadsid ju väga hästi, et Kuul pole tuult loota. Ja et lipp ei ripuks lontis mööda varrast alla, selleks oli ka lipu ülaservas tugevdus, mis hoidis lippu sirgena. See varras oli tsipa lühem kui lipp ja ei moodustanud ka lipuvardaga täisnurka, nii tekkisidki lipu pinda kortsud nagu lehvival lipul. Kui Apollo 11 lennu ajal selgus alles Kuul, et tugivarrast ei saa lipuvardaga panna täisnurga alla, siis hiljem ei kõrvaldatud seda puudust sihilikult piltidel jättis justkui lehviv lipp parema mulje. Pealegi pole Kuu pinnal lipuvarda püstitamine üldse kerge. Tolmukihi all on väga kõva pinnas,
.6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3. Keevitusvoolu juhe. 4. Tagasivoolu kaabel. 5. Tagasivoolu kaabli klemm. 6. Kaitsegaasi balloon. koos reduktori ja kulumõõtjaga. 7. Kaitsegaasi voolik. 8. Keevituspõleti. 9. Lisamaterjali varras. 10. Keevitatav detail. 11. Volframelektrood. 12. Elektroodi pinguti ja voolujuht (tsangi). 13. Keevituskaar. 14. Sula keevisvann. 15. Keevitusõmblus. 16. Kaitsegaasi keskkond. 17. Nool näitab tegelikku keevitussuunda. 3 TIG keevitusega saab keevitada: alumiiniumi ja tema sulameid; roostevaba- ja happelist terast; vaske ja tema sulameid; niklit ja tema sulameid; titaani ja tema sulameid;
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
pooltoote masinale. Jalgade asend pedaalil * Vasak jalg reguleerib kiirust * Parem jalg on piduriks, põlvega liigutatakse põlvekangi. * Pedaali kõikkide võimaluste ärakasutamiseks tuleb jalgadega katta võimalikult suur osa pedaali pinnast. Pedaali reguleerimine * Mõnikord tuleb reguleerida ka pedaali ja masina kõrgust. * Pedaal on võlliga kinnitatud masinalaua aluse külge. * Jalgpiduritega masinatel läheb alati pedaali paremast ülanurgast jäik varras mootori käivitusvarda külge. * Selle varda pikkust saab reguleerida, reguleerides sellega ka pedaali kallet. * Jalad peavad olema pedaalil normaalasendis, täiesti pingevabas puhkeasendis siis, kui masin ei tööta ega vajuta pedaali Masinalaua kõrgus. * Masinalauad on valmistatud tavaliselt selliselt, et nad sobivad keskmise kasvuga inimestele. * 160-170 cmk asvuga inimese puhul leitakse tavaliselt õige tööasend
Rõhk tekib sellest, et põrkudes vastu anuma seina, antakse footoni impulss üle seinale. Et lugemiseks vajaliku valgustatuse puhul langeb raamatulehe igale ruutsentimeetrile sekundis 10 13-1014 footonit, siis koos nad tekitavadki märgatava rõhu. 2. Kes mõõtis esimesena 1900.a. valguse rõhku? Vene füüsik P. Lebedev. Katseseadmeks oli peenikese kvartsniidi otsa riputatud kerge vardake, otstes õhukesed kettakesed, mis asus õhutühjas anumas. Ühe kettakese valgustamisel varras pöördus ja pöördenurga järgi sai määrata jõu. Jagades jõu kettakese pindalaga sai Lebedev valguse rõhu. 3. Millega on valguse rõhk võrdeline? Intensiivsusega--mida rohkem footoneid ajaühikus pinnaühikule langeb , seda suurem on valguse rõhk. Kirjuta kodus vihikusse näidisülesanne lk 96- 97 16.2 Comptoni efekt 4. Millal avalduvad valguse kvantomadused paremini? Röntgenikiirguse korral 5. Milles seisneb Comptoni efekt? Ameerika füüsik, avastas 1922, 1927 Nobeli preemia
Pingekontsentraator Pinnakonarused Korrosiooniarm Mõlk Pingekontsentraator Pingekontsentraator Pingekontsentraator Detail Detail Detail Joonis 15.1 Eelnevast: Klassikalise tugevusõpetuse objekt = sirge ühtlane varras (või iga teine detail, mis on vaadeldav sellise vardana Mitteühtlane varras = varda (detaili) kõik ristlõiked NB! Inseneriarvutustes tuleb ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004
laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse segupeenrasse üks). Bi-armatuur tuleb sängitada korralikult mördikihi sisse nii, et see ei puutuks kokku õhuga. Bi-armatuuri pikkus on 4 m ja armatuuride omavaheline jätkamine tuleb teha seina sirgel osal ning armatuuride ülekate peab olema vähemalt 300 mm. Nurkade armeerimisel tuleb lõigata üks bi-armatuuri varras katki ja teist varrast tuleb siis vastavalt nurgale painutada. Müüritist on soovitav tihedamalt armeerida suuresildeliste avade tugipinna postide all, kus võivad tekkida suuremad pinged. Kui soovitakse ehitada kihilist välisseina (kandva seina plokk + soojustus + välisvoodri plokk), siis tuleb vooder müüritisega siduda roostevabade müüriankrutega, mille kulu on 4 tk/m².Teatud olukordades võib Fibo plokkidest
*Ohutumad 38. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini isolaatorid ning millist tüüpi isolaatoreid tead? · Materjal · Portselan · Klaas puruneb kergemini · Plastik odavam, koguseliselt vähem · Tüübid · Liinitugiisolaatorid pingel kuni 35 kV · Tõirisolaatorid ühest elemendist jäigalt kinnitatud isolaator · Varrasisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Rippisolaatorid pingel alates 35 kV · Varrasrippisolaatorid keskel klaasteksoliidist varras · Komposiitisolaatorid klaasplastist südamik, kaetud polümeerkihiga · Rippisolaatorid taldrikisolaatoritest kett 39. Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead? · Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast: · ülempingejaotla · trafo · alampingejaotla · kompleksalajaam, postalajaam, 40
fb = B * A * cosj Apindala = 3.0 *10 -4 m 2 Jõud on risti pinnaga, seega magnetvälja suhtes kas 60 või 120 kraadi. Kuna magnetvälja nurk, B ja A on positiivsed, siis peab ka cos olema positiivne. Seega 60 kraadi. fB 0.90 *10 -3Wb B= = = 6.0T A * cosf (3.0 *10 -4 m 2 )(cos 60 ) 80. Sirges horisontaalses vaskvardas on vool 50.0 A läänest itta. Varras on elektromagneti pooluskingade vahel, kusjuures magnetilise induktsiooni vektorisuund on kirdesse ja suurus 1.20 T. A leida .00 m pikkusele varda osale mõjuva jõu suurus ja suund. B) Kuidas peaks varras paiknema, et jõud oleks suurim? Lahendus: F = I *l * B *sinf = (50.0A)*(1.00m)*(1.20T )*(sin 45 ) = 42.4 N Selle korrutise summa sõltub ainult siinuse väärtusest, siinus on maksimaalne nurga 90 korral (sin90 = 1). Seega
· Inertsimomendi valem: rakendused. Keha Inertsimomendi avaldis Õõnes silinder või peenike rõngas (raadius R), I=mR2 sümmeetriatelje suhtes Täis silinder või ketas, sümmeetriatelje suhtes Õhuke ketas, telg ketta tasandis läbi masskeskme Peenike varras (pikkus l), telg risti läbi masskeskme Peenike varras, telg risti läbi otspunkti Sfäär Kera Ristkülikukujuline plaat (küljed a, b), telg risti läbi masskeskme Inerts leiab kasutamist tehnikas näit. hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon.
Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) > Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et
Hüdromeetrilised vaatlused: Hüdromeetrilistele lävendi asukoht, sügavusvertikaalide asukoha aladeta, kus vesi seisab. Veemõõtepostides vaatlustele tuginevad hüdroloogilised uuringud ja määr viis, kasutatud mõõteriistad, mõõtm alguse (peelides) on lävendid "sisse töötatud", s.o täpselt arvutused. Veekogudel mõõdet ja jälgit: *veetaset ja lõpu kellaaeg ning veetase lähimas peelis. üles mõõdetud ning sageli seadistatud *vee temp ja jäänähtusi (jääkatte tekkimist ja Sügavusandmete järgi joon ristprofiil, millele voolukiiruste hõlpsaks mõõtmiseks: ojale või lagunemist, paksust jm); *veepinna langu; märgitakse ristlõike pindala m 2 , pealtlaius m väikejõele ehit purre, sild, rippsild või ripphäll. *voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhta...
5. Millised on neli põhilist tugevusanalüüsi ülesannet? Dimensioneerimine mõõtmete leidmine, tugevus- ja jäikuskontroll, lubatava koormuse leidmine. 6. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Vardad- üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ; plaat- üks mõõde on kahe ülejäänuga võrreldes väike ; massiivkeha- kõik kolm mõõdet on samas suurusjärgus. 7. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Ühtlane sirge varras on konstruktsioonielement mille üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur ja ta on sümmeetriline oma risttelje suhtes. 8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9
1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud;
13) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu. 14) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks. 15) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. 16) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks. 17) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks. 18) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm. 1 KONKSU KONSTRUKTSIOON Säär Kael
suurima tööga, mida kehad on võimelised tegema. Ühik: J. Vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia on potensiaalne energia. Ep=mgh. Liikuva keha energia on kineetiline energia. Ek=mv2:2. Ek+Ep=koguenergia. Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel mehaaniline energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Elastselt deformeerunud kehad omavad potensiaalset energiat. ΔE = A Kang on paindumatu varras. Kang pöörleb ümber oma toetuspunkti O. Jõu mõjupunkt on rakenduspunkt. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vaheline kaugus on jõuõlg või kangi õlg. Jõu pöörava jõu ühikuks on 1N*m (üks njuutonmeeter). Kangi tasakaalu reegel: F1*d1=F2*d2. Plokk on üks või mitu ühisele teljele asetatud kettad. Tali koosneb kahest plokist. On liikumatu ja liikuv plokk. Liikumatut plokki kasutatakse jõu suuna muutmiseks, liikuvat jõu suuruse muutmiseks
Terase elastsusmoodul Es muutub piirides (1,8 ÷ 2,1)· 105 MPa, Eurokoodeks 2 lubab kasuta- da suurust Es = 200000 MPa. 2.2. Armatuuri nomenklatuur Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides armatuurterast voolavustuge- vuse normväärtusega 400 kuni 600 MPa. Armatuurterase tähistamisel määratletakse see oma kujuga (varras, valtstraat, traat, keevis- võrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras ∅20 A500H, traat ∅5 Bp-I. Toodetava armatuuri põhiandmed (tugevusklass, läbimõõt, välispinna iseloom, keevitatavus) on antud rahvuslike standarditega. Vene ja Soome normidega määratletud armatuurterased Norm Tähistus Toote Välis- Läbimõõt Normvoolavuspiir liik pind mm MPa Vene (СНиП) GOST 5781-82 A-I Kuumaltvaltsitud Sile 6..
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Päevane osakond ES.-------.------- ------------ EA-06 Keevitus Referaat Õppeaine - Õpetja: ------------------------ Koostja: -------------------- Tallinn 2009 Keevitus Keevituse ajalugu 1880-ndatel tegeleti keevitamisega vaid sepakojas. Sellest alates hakkas moodsa keevituse kiiret arengut mõjutama industrialiseerimine ja maailmasõjad. Peamised keevitusmeetodid: kontaktkeevitus, gaaskeevitus ja kaarkeevitus, leiutati kõik enne Esimest maailmasõda. 1900-ndatel olid tootmises domineerivamad gaaskeevitus ja lõikamine; mõned aastad hiljem hakkas elekterkeevitus sama suurt...
43. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras, sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud. 44. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. 45. Mis määrab kosmoloogias absoluutse ruumi (absoluutse liikumise)? Kuidas mõõta Maa kiirust absoluutses ruumis?
o Back snow matt jää kiht: erinevat liiki sademetega pilvest läbi lennates, kinnitub tugevalt tekib 0—10 kraadi juures o Mixed ice: kihiline, Väheneb tiibade tõstejõutekkimise võime Intensiivsuse järgi o Nõrk jäätumine kuni 0,5mm minutis o Mõõdukas kuni 1mm minutis o Tugev jäätumine üle 1mm minutis Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/black rod ice detector), spot lights- meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus Jäädetektorid: o Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz o Rootor tüüpi jäädetektor: o Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb
11.Kiht ja kaarsilluste ehitus müüritöödel Tellistest kihtsilluseid (ridasilluseid) tehakse avadele, mille laius on kuni 2 m. Silluste kõrgus peab olema 1/4 ava laiusest ja vähemalt neli kivikihti. Sillus peab toetuma avaäärsele müüritisele vähemalt 25 cm. Silluse ulatuses kasutatakse tsementmörti margiga vähemalt 25. Alumise tellisekihi alla mördi sisse asetatakse konksudega sarrusvardad läbimõõduga 4 ... 6 mm, üks varras seina 120 mm laiuse kohta. Sarruse ulatus tugedele peab olema vähemalt 25 cm. Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele. I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1
CBA i= 1/(1+Za/Zb) kiirendav ALLA HE ABC i= -Zb/Za tagurpidi BAC i= -Za/Zb tagurpidi Vedav|veetav|pidur Kahekordne planetaarlekanne 1 kroonratas 2 satelliitideraam 3 pikeseratas Suur 4 pikeseratas Vike 5 lhikesatelliitide hammasrattad 6 pikadsatellitide hamamsrattad Sidur 1 siduritrummel 2 rngastihend 3 kolb 4 vedrud 5 vedrude tugiplaat 6 stopperrngad 7 ketaste tugiplaat 8 siduriketas 9 veetav ketas 10 taldrikvedru 11 suruklapi kuul 12 sidurirumm Pidur 1 kolvi varras 2 tsilinder 3 automaatkigukasti veetav vll 4 pidur-lint 5 siduri trummel 6 aut. kasti vedav vll Planetaarlekande lukustamine toimub hdrauliliselt, siderite ja pidurite abil. Mnedel juhtudel kasut. ka vabajooksu sidurit. Vabajooksusidur: A-1. rullidest-vedrudest B-2. nukkidest 1 vlisvrust 2 siserumm Piduritena lukustatakse planetaarlekande osa kigukasti kerega. Pidurina kasut. ujuvaid ketas- vi lintpidurit. Sidurite abil hend. planetaar esiosad omavahel. Siduritena kasut. philiselt
24. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe., Galaktikate tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi . Galaktikatüübid: * elliptilised galaktikad- ümar/ piklik kuju , heledus väheneb serva suunas. * spiraalsed galaktikad- väga erinevad * spiraalharud- tähed, täheparved, tolm * varbspiraalsed – tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Galaktikate 3 põhitüüpi: * Seyterti galaktikad- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. * Markarjani galaktikad- tuum ja mõhn sinaka tooniga, tugevad emissioonjooned, ketas näha väga nõrgalt. * Kvasarid- peeti algul pikka aega ülitähtedeks, praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikatega, mille tuuma heledus tuhandeid kordi ületab ülejäänud osa heledusi. On ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 25
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ..........................
dA = M dt 2 A12 = M dt 1 Keha kineetiline energia veeremisel Veerlemist vaadeldakse kahe liikumise summana: pöörlemine ümber massikeset läbiva telje ja kulgliikumine. Äärepunktide kiiruste keskmine on veeremise korral võrdne massikeskme kiirusega. Seega kineetiline energia: m vc I 2 Wk = + 2 2 Keha inertsimoment leitakse integreerimise teel, kuid seda õpitakse tehnilises mehaanikas, kuid loedeldes üles mõned juhud: 1) Pikk peenike varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib selle otspunkti: 1 2 I= ml (valemite lehele) 3 2) Sama varras pöörlemas ümber telje, mis on vardaga risti ja läbib keskpunkti: 1 I= ml 2 (valemite lehele) 12 3) Peenike rõngas raadiusega R pööreldes ümber oma sümmeetriatelje: I = mR 2 (valemite lehele) 4) Silinder pööreldes ümber oma sümmeetriatelje:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
