Arvuta vardas tekkiv pinge, kui varda otsa on pandud 808,7 kilogrammine keha ning varda ristõike pindala on 10,4 mm² ja g= 9,8 m/s² Vastus anda kümnendiku täpsusega 762,0 Vastus: Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine Vali üks või enam: 1. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone 2. Varras deformeerub plastselt, kuid ei purune 3. Varras puruneb 4. Varras deformeerub elastselt
Uku Luhari 202132 2.12.2020 Priit Põdra Astmega ümarvarras on konsoolselt kinnitatud korpusesse. Ümarvarda otsale, kaugusel L korpuse seinast, mõjub ajas sümmeetrilise tsükliga muutuv punktjõud F = (Fmin ... Fmax) ( kusjuures Fmin = - Fmax). Varras on valmistatud terasest E295 DIN EN 10025-2 (voolepiir Re = 295 MPa ja tugevuspiir Rm = 470 MPa), varda töötemperatuur on kuni T = 120 °C ja tulemuse usaldatavus peab olema 99 %. Varda pinnakaredus ohtlikus kohas on Ra = 3,2 µm. Dimensioneerida varras ja arvutada koormustsüklite arv kuni varda purunemiseni. Varda mõõtmed valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Varda koormus valida vastavalt
tavaliste spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras", harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis. Spiraali otsad on ühenduspunktis varvaga risti, ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. Sarnaneb spiraalsele galaktikale, kuid temast läheb üks varras läbi. · Korrapäratud galaktikad, mida on näha ainult lõunapoolselt poolkeral, nimetatakse Suur ja Väike Magalhäesi Udukogu. 4. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Samasugune ehitus nagu meie galaktikal (Linnuteel), sest see on samuti spiraalgalaktika: · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad
Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jvuse seadus. ELEKTRILAENGU THIS- on tavaliselt Q vi q. Elektrilaengu mthik SI- ssteemis on kulon (this: C) Coulombi seadus - C poolt kasutatud vndkaalu korral rippus traadi kljes horisontaalne mittejuhtiv varras,mille hes otsas paiknes uuritav metallkuulike,teises otsas aga kuulikest tasakaalustav raskus.Vardaga ristuva ju rakendamisel kuulikesele prdus varras seni kuni traadi vnde elastsusjud tasakaalustas kuulikesele mjuva ju.Coulomb tegi kindlaks et nurk ,mille vrravarras tasakaaluasendist vlja prdus oli vrdeline juga .See vimaldas prdenurga kaudu judu mta.Lihtsamalt kaks paigalolevat punktlaengut mjutavad vaakumis teineteist juga, mis on vrdeline
parempidi kokku*. Keera töö ringi ja jätka seni, kuni küljeosa silmused on otsas. Kui oled teinud kõik õigesti, on kannapõhja kummaski servas ilus ühtlane silmuste rida. 3 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Kannakiil Jaga kannapõhja silmused uuesti kahele vardale. Põhjasilmustega ühele vardale koo kannalaka igast ääresilmusest välja uus silmus (pista varras ääresilmusest läbi ja haara lõng läbi silmuse nagu kooksid parempidi). Koo teise ja kolmanda varda silmused parempidi läbi. Koo vabale vardale kannalaka ääresilmustest välja sama palju uusi silmuseid kui teisele poole ning samale vardale koo ka järelejäänud kannapõhja silmused. Koo üks ring parempidi. Kuna esimesel ja neljandal vardal on nüüd silmuseid rohkem, tuleb hakata neid soki külgedel kahandama
on vaja teada suurimat paindemomenti, suurimat põikjõudu ja lõikeid, milles need esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1. Lõigatakse varras vaadeldavas ristlõikes tinglikult läbi; 2. Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3. Eemaldatud osa mõju allesjäänud osale asendatakse sisejõududega (N, Q, M); 4. Kasutades sisejõudude määramise tööreegleid ja märgireegleid koostatakse avaldised tundmatute sisejõudude arvutamiseks. Praktikas arvutatakse paindemomenti, piki- ja põikjõudu välisjõudude kaudu. Selleks
Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi-tagasi. Keevitust alustades kuumutatakse pilu servi nii, et pilusse sulaks pirnikujuline pesa, kuhu sulatatakse lisamaterjali varrast. Keevisõmblus peab jääma
sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes Pidurid: Ülesandeks auto kiiruse vähendamine ja paigalhoidmine 1.Sõidupidur 2.Seisupidur Ajamid: Ülesanne käivitada rataste pidurimehhanisme 1.Mehaaniline- varras, tross - hoob 2.Hüdrauliline- vedelik - pedaal- hoob 3.Pneumaatiline- suruõhk - kompressor (veoautod) Mehhanismid: Rataste pidurimehhanismid asuvad rataste küljes - ülesanne liigutada piduriklotse. Ketaspidur: Piduriklotsi ja ketta kokkupuutepind lameda kujuga: 1.Piduriketas 2.Piduriklots 3.Piduri suport (sadul) ehk töösilinder Trummelpidur: Piduriklotsi ja piduritrumli kokkupuutepind ümara kujuga.
13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 13.10
sest protsessi iseloomustab madal tootlikkus. Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritud ja väiksema kontsentreeritud, mistõttu
Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2.1 Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga 1. Ühendus vooluvõrguga 2. Keevitusseade 3. Keevitusjuhe käepidemele 4. Tagasivoolu keevitusjuhe 5. Elektroodihoidja 6. Sulav elektrood 7. Tagasivoolu juhtme kinnitusklemm 8. Detail 9. Keevituskaar 2.2 Keevitusvann 1. Sulavelektroodi varras 2. Sulavelektroodi kate 3. Tilga ülekanne 4. Kaitsegaasi kuppel 5. Vedel räbu (šlakk) 6. Tardunud räbu (šlakk) 7. Vedelkeevitusvann 8. Keevisõmblus 9. Detail 10. Keevituskaar Kasutusala Sulava elektroodiga käsikaarkeevitus võimaldab keevitada erinevates asendites. Sulava elektroodiga saab keevitada legeerimata, vähelegeeritud, kõrglegeeritud teraseid ja malmi. Keevitada saab metalle, mille paksus on vähemalt kolm millimeetrit. Keevitusprotsessi tunnusnumber 111.
klemmidel või siis vooluringi takistust. Millist juhti nimetatakse takistiks? Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. Millist juhti nimetatakse reostaadiks ja millel selle töö põhineb? Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaadi töö põhineb takistuse ja voolutugevuse mõõtmisel. Milline on reostaadi ehitus? Reostaadi ehitus on varras, liugur, mähis, keraamilisest materjalist silinder, varda otsaklemm. Milliste füüsikaliste suuruste abil iseloomustatakse reostaati? Reostaati iseloomustavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus.
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanika teaduskond Masinaõpetuse Instituut Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2...
b) Ekvivalentsuse aktsioom-tasakaalus oleva süsteemi lisamine või eemaldamine ei muuda jõusüsteem olekut. c) Jõurööpkülik-Keha seisundit muutmata võib kaks tema mingis punktis rakendatud Jõudu asendada resultandiga, mis võrdub jõudude geomeetrilise summaga. d) Mõju ja vastumõju aksioom ehk Newtoni III seadus-kaks keha mõjutavad üksteist jõududega,mis on vastupidised samal sirgel. 6. Seose mõiste ja liigid (sile pind, niit, varras, silindriline sarniir). Keha, mille liikumist takistavad teised kehad, on seotud ehk mittevaba keha. Igasugust liikumise tõket on tavaks nimetada sidemeks ehk seoseks. Jäik keha hõõrdevabal pinnal, sile pind keha ja pinna kontaktpunkt saab mööda pinda vabalt libiseda, kuid tõkestatud on liikumine pinna normaali sihis. Reaktsioon on suunatud kokkupuutuvate pindade ühise normaali sihis. Hõõrdevaba keha toetub teravikule. Et teraviku
· Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. · Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. · Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes varras, mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega varbspiraalsed. · Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne Korrapäratud galaktikad · Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju. · Nad on tihti oma kujult ebatavalised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. · Moodustavad ¼ kõikidest galaktikatest · Enamik korrapäratuid galaktikaid olid
sisejõu suuna ja punkti g asukoha (kahe sirge ristumispunkt): Seega on kahe varda sisejõud meil juba teada: Sisejõu märgi määramine (eeldusel, et jõud mis mõjub sõlme suunas on surve ja mis sõlmest eemale on tõmme): Liikudes tsoonist c-g-sse ümber toepunkti... ... liigume diagrammil järgmisel suunal: Liikudes tsoonist g-a-sse ümber toepunkti... ... liigume diagrammil järgmisel suunal: Seega võib kindlaks teha milline varras on surutud, milline tõmmatud: Diagramm pärast poole sõrestiku lahendamist: Sisejõud:
Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll. Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega. Tegelik pinge on lubatavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Arvutan ohtliku ristlõike C tegeliku varuteguri. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Pinge tegelikud väärtused vardas: Üheski punktis ei ületa pinged lubatud pingest. 7. Vastus Lubatav koormusparameeter on F = 77 kN ja varuteguri väärtus ohtlikus ristlõikes A G SAG = 2,0 => [S] = 2.
P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. ...
Kool MICHAEL FARADAY Referaat Nimi 11. a klass Juhendaja Linn 2014 SISSEJUHATUS Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. 14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks. Michael Faraday valiti 1838. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1840 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Tema elutöö oli elektri ja magnetismi uurimine, mille ta rajas lähimõju printsiibile . Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Ta sõnastas elektrolüü...
pöördenurgast . Esitada nii kood kui graafik. Lahendus Ülesande lahendamiseks teen joonise: a) Määrata vedava lüli punkti A koordinaadid funktsioonina nurgast b) Määrata liuguri punkti B horisontaalkoordinaat xB funktsioonina nurgast c) Millise pöördenurga korral on liuguripunkti B koordinaat maksimaalne? esitada kraadides ja vastav maksimaalne koordinaat millimeetrites. on maksimaalne siis, kui varras r ehk DA on risti vardaga CB Joonis: Kuna DA on risti CB-ga, saan leida nurga Nüüd saab leida XBmax Leitakse vajalik nurk: 90- 50,3 = 39,7 Leitakse XBmax Ülal toodud joonisel = = 140,3 d) Kuidas muutub liuguri kiirus v sõltuvalt pöördenurgast? e) Millised on kiiruse väärtused pöördenurkade = 0 ja = 180 korral? Kiiruse väärtus pöördenurgas = 0 = 180
sisejõud kas puuduvad või on väikesed. Selle lõike mis tahes punktis esinev pinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev pinge. Seega on ristlõike kõik punktid joonpinguses ja ristlõike tugevus tagatud. 1. Sisejõudude leidmine – arvutusskeem 2. Varraste ristlõigete pinnakarakteristikute leidmine 3. Tugevuskontroll (kui tugevus ei ole tagatud, tuleb varras uuesti dimensioneerida või vähendada koormust) Tugevusarvutus väändemomendile – juhtum, kus varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult väändemoment või teised sisejõud on hüljatavalt väikesed. Sel juhul on ristlõike kõigis punktides nihkepingus. Ohtlikud punktid paiknevad ristlõike servas. Tugevusarvutus: Tugevusarvutus paindemomendile – tugevusarvutus paindemomendile toimub juhul, kui
to achieve – saavutama 31.amazing – hämmastav 32.a fatal disease – surmav, saatuslik haigus 33.plague – katk 34.to spread – laiali levima 35.a tribe – hõim 36.vocal – vokaal 37.transmitter – saatja 38.to allow – lubama 39.to resume – jätkama 40.to influence – mõju avaldama 41.a waste of time – aja raiskamine 42.to give up – alla andma 43.a rod – varras 44.to run out of – otsa saama 45.to survive – ellu jääma 46.financially – majanduslikult 47.percent – protsent 48.percentage – protsendimäär 49.to register – registeerima 50.a goal – saavutus 51.an improvement – edu, täiustus 52.persistent – püsiv 53.sensitive – tundlik 54.a daydreamer – unistaja 55.stubborn – kangekaelne 56.hardworking – töökas 57
meie aju, mis on kõikidel inimestel erinev. Inimese aju mõjutavad tema pere, sõbrad, keskkond jne. Läbi aju töö saame me end liigutada. Ajus on palju erinevaid rakke, mis kokku saades tekitavad omavahel sidemeid, mis viivad endas edasi näiteks kindlaid liigutusi ja mõtteid teiste rakkudeni. 19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal. Operatsiooni käigus torgati väike metalli tükk inimese aju ja purustati närvikoed, mille tulemusena inimese isiksus muutus. Vahel muutus inimene seeläbi rahulikuks, kuid vahel kahjustati liiga palju
Bimetalltermomeeter Bimetallilised termomeetrid on kontakt temperatuursensorid, neid leidub erinevatel kujudel, kui tead kust otsida. Nt. Lihtsates kodusoojendus süsteemi termostaatides. Need on metallist spiraalid, millele on kontaktid külge fikseeritud. Need on tuttavad paljudele tööstustes töötajatele kui miniatuursed taskutermomeetrid, mida kasutatakse sügavkülmas oleva rasva või liini peal oleva tõrsi temperatuuri mõõtmiseks. Võimalik, et parim osa metalltermomeetrist on see, et ta on suletud ümbrisega ja ei nõua patareisi. Põhiliselt kasutatab see termomeeter ära kahe metalli erinevat paisumist(mis on tavaliselt raud ja pronks), et mõõta temperatuure vahemikus 30-300 kraadi Celsiuse järgi. Bimetalliline ribatermomeeter on hea asjade temperatuuri kontrollimisel, sest see on valmistatud metallist. 2 metalli teevad kokku bimetallilise riba. Tihti leidub piki bimetallilisi ribasid spira...
[1] Klaaskiudmaterjali eelised võrreldes metalsete materjalidega Ei korrodeeru Ilmastikule vastupidavamad Hooldusvabad (ei vaja regulaarset värvimist) Ei püüa välku ega juhi elektrit Märgatavalt kergemad [2] http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf Eesti lipp lehvimas lipuvarda 8.dets 2013 küljes. Lõpuks kaetakse varras veel ühe tugevdava vaigukihiga. http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf 8.dets 2013 Mehaanilise töötluse käigus puuritakse lisaks varda paigaldamiseks vajalikud augud. Kui lipu heiskamis-ja
Varraste ristlõiked on sümmeetrilised ja sümmeetriatelg asub sõrestiku tasandis. 1. sõlmede eraldamise võte eraldame lõikega sõrestikskeemist sõlmed ja koostame nende jaoks tasakaalutingimused. 2. momendipunkti võte selle eeliseks on, et ta võimaldab leida sisejõu ühes sõrestikuvardas sõltumata teiste sõrestikuvarraste sisejõududest. Momendipunkti võtte puhul jagatakse sõrestiku arvutusskeem lõikega kaheks osaks. Lõigatakse läbi varras, mille sisejõudu otsitakse ja veel kaks varrast. 3. projektsioonide võte kahe läbilõigatud paralleelse vöö risttelje kohta kirjutatud jõudude projektsioonide tasakaalu tingimus. 18. Tasandsõrestikud. Sõlmede eraldamise võte. Selgitus. Lihtne näide, lk 149 Lõikega eraldatakse sõrestiku arvutusskeemist sõlm ja koostatakse selle jaoks projektsioonide tasakaalu tingimused. Sisejõudude leidmist alustatakse sõlmest, kus on ühendatud kaks varrast
Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid Gaaskeevituses kasutatakse põhiliselt kahte keevitusvõtet (suunda), vasak- ja paremasuunalist keevitust. Võtted erinevad teineteisest lisametalli asendi poolest keevitusleegi suhtes ja põleti liikumissuunast. Vasaksuunalisel keevitusel suunatakse leek keevitussuunas ja lisametalli varras asetseb/liigub leegi ees. Liikumine toimub paremalt vasakule ja nii põleti kui ka lisametalli varras asetsevad põhimaterjali suhtes ca 45° nurga all (vt joonis 17) Joonis 16. Vasaksuunaline keevituse asend Vasaksuunalist keevitusvõtet kasutatakse põhiliselt kuni 3mm paksuste materjalide keevitamisel. Lisametalli varrast hoitakse nii, et leek kuumutaks varda otsa ning varrast liigutatakse kergelt edasi- tagasi
d1 = = = 39,9mm 3,14 4 A2 4 173,2 d2 = = = 14,9mm 3,14 4 A3 4 200 d3 = = = 16mm 3,14 1. Eralda varras lõikudeks, alustades vabast otsast. 2. Määra lõikemeetodi abil pikijõud igal lõigul ja ehitada pikijõudude FN epüür. FN . I = 0 FN . II = -F1 = -16kN FN . III = -F1 = -16kN FN . IV = -F1 + F2 = -16 + 7 = -9kN FN .V = -F1 + F2 - F3 = -16 + 7 - 6 = -15kN Ehitame pikijõudude epüüri. 3. Määrame normaalpinged igas lõigus eraldi (igas lõigu piires on pinge ühtlane ning
3. kulumisest tingitud lõtkude vältimiseks peab rooli reduktor olema reguleeritav 4. summutama teelt saabuvaid tõukeid Rooliajami ehitus: 1.hammaslatt 2.hammasratas 3.reguleerimisseade 4.leevendi 5.puhver 6.lõdvik 7.regullimis sammas 8.rooli ots 9.tolmukaitse 10.kapron kauss 11.vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob Sõltumatu vedrustus 1.roolimehhaism 2. rooli hoob 4. rooliajami hark 6.käändmik 8.regull varras 9. reguleervarras 10.vahetoe hoob 12.rööpvarras(mitte regul.) Globoid teoga rool 1.regull polt 2.puks 3.laager 4.simmer 5.roolivõll 6.globoid tigu 7.pronkspuksid 8.rooli hoob 9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6.käändhoob 7.käändmik 8.roolisammas 9. kuulsõrm,koonus 10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13
õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6
Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Vasta küsimustele. Vajadusel põhjenda! 1. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut. 2. Sõnasta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on muutumatu. 3. Elektroskoop laetakse positiivse laenguga. Millise laengu saab elektroskoobi varras ja millise laengu saab elektroskoobi osuti? ................................................................................................................ 4. Millega saavuta Benjamin Franklin ülemaailmse kuulsuse? Piksevarda leiutamisega. 5. Mida uurib elektrostaatika? Elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. 6. Kes oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab nende ümber olev elektriväli? Faraday. 7
Lahenda see. 7.Kaks ringjuhet on paigaldatud teineteise suhtes risti. Selgita, miks ei teki indutseeritud voolu juhtmes 1 voolu muutmisel juhtmes 2? Juhtmed märgista ise. Antud: Lahendus: 8.Pooli induktiivsus on 3 mH. Kui suure tugevusega peab selles poolis olema vool, mille katkemisel vabaneks 40 µJ energiat? Antud: Lahendus: 9.Kaks teineteisest 1,6 m kaugusel asuvat rööbast on ühendatud juhtmega, mille takistus on 1. Rööbastel veereb varras kiirusega 6 m/s. Juhtme, rööbaste ja varda poolt moodustunud vooluringi läbib peaaegu vertikaalselt suunatud Maa magnetväli väljatihedusega 5 * 10 -5 Wb/m². Rööbaste ja varda takistus on tähtsusetult väike. Kui suur vool läbib vooluringi? Antud: Lahendus: 10.Homogeenses magnetväljas 0,8 T liigub risti jõujoontega 20 cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud. Antud: B=0,8 T Lahendus: =0,8*0,2*3=0,48V
paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas. Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv, seda suurem on tekkinud voolutugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu väljatekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. Joonis 1.Vaatleme katset. Teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud 2 alumiiniumrõngas. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti vahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib sellest niisuguse suunaga induktsioonivool, et rõngas tõukub magnetist eemale ja varras pöördub. Kui magnet rõngast eemaldada, siis rõngas tõmbub magneti poole. Järelikult magneti pooluse lähenemisel rõngale
*katkevate funktsioonidega integreerimisvahemik 0 ... l jagatakse pidevate funktsioonidega vahemikeks: x = l1 ... l2, kus M = M2(x) ja m = m1(x) jne. * vahemiku integraal on osavahemike integraalide summa: Näitab kui palju mingis punktis on varras väändes 11. PAINDEDEFORMATSIOON 11.19. Kuidas on detaili paindejäikus seotud materjali tugevusega? 11.1. Mis on varda elastne joon? 11.20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral? = painutatud varda telje (ehk neutraalkihi) kujutis peatasandil. Elastse Kuna läbipainet on tarvis arvutada mitmes kohas, siis on otstarbekas
koob. Minu lõng on 100% akrüül ning ta vastab täpselt varraste suurusega. Joonis 3. lõngavöö 4. KAHANDAMINE Selleks, et kudumile õiget kuju anda on mõnikord vaja silmuseid kahandada. Seda sama võtet kasutatakse ka mustrite tegemiseks. Mina kasutasin kahandamist oma mütsi kudumisel. 4.1 Kahandamine Kahandamine on üks lihtsamaid kudumise viise. Kaks silmust on vaja kokku kududa. Pista parem varras ühe silmuse asemel korraga läbi kahest silmusest ja koo parempidine silmus. (vt joonis 4) On võimalik kahandada ka nii, et kaks silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku. Tõsta esimene silmus pahempidise võttega kudumata paremale vardale, teine silmus koo parempidi. Seejärel tõsta vasaku vardaga kudumata silmus kootud silmusest üle. (vt joonis 5) (5:38) Saab kahandada ka parempidi ümbertõstmisega. Tõsta parempidikoe võttega üks ning siis teine silmus paremale vardale
Mida kiiremini muutub magnetvälja jõujoonte arv seda suurem on tekkinud voolu tugevus. Magnetvälja jõujoonte arvu muutumise põhjus ei ole oluline. See võib muutuda näiteks voolutugevuse muutumise tõttu välja tekitavas juhis. See võib muutuda näiteks välja tekitavas juhis või kontuuri liikumise tõttu mittehomogeenses magnetväljas, kus üleminekul ühest ruumipunktist teise jõujoonte tihedus muutub. (Joonis 1). Vaatleme katset- teravikul võib vabalt pöörelda varras, mille otstesse on kinnitatud kaks alumiiniumrõngast. Ühes neist on pilu. Piluga rõnga ja magneti ahel vastastikmõju ei teki, sest pilu tõttu ei teki rõngas induktsioonivoolu. Magneti lähendamisel piluta rõngale tekib selles niisuguse suunaga induktsioonivool, et rõngas tõukub magnetist eemale ja varras pöördub järelikult magneti poolu lähenemisel rõngale tekib rõnga magnetipoolsel küljel samanimeline magnetpoolus,
5. Kui suur on mõõtjoonte minimaalne kaugus kontuurjoontest ja mõõtjoonte omavaheline minimaalne kaugus? 6. Mis on eskiis? III KEERMED 1. Jäme - e. normaalmeeterkeerme, peenmeeterkeerme, trapetskeerme, tollkeerme. silindrilise torukeerme ja koonilise torukeerme tähistamine. Joonestada sise-keere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. Joonestada väliskeere kaksvaatel ja tähistada nendel etteantud keere. 2. Joonestada keermestatud avasse osaliselt sissekeeratud varras (varda otsas faas). 3. Joonestada 1-tollise toru pikilõige, kusjuures toru üks ots on keermestatud 1-tollise torukeermega. Tähistada toru siseläbimõõt ja keere. 4. Skitseerida tikkpoltliite eest- ja pealtvaade. 5. Skitseerida kruvipoltliite kaksvaade. IV METALLKONSTRUKTSIOONID 1. Joonestada etteantud profiilterase ristlõige, näidata positsioneerimiseks vajalikud mõõtmed ja positsioneerida. 2. Joonestada etteantud põkkõmbluse (II, V, Y või X ) kaksvaade ja tähistada keevis. 3
Tallinn, 2006 1. Näidisauto üldandmed TOYOTA COROLLA 2006 BENSIIN 1,6 VVT-i Tühimass 1175 1385 kg Täismass 1695 1780 kg 2. Veoskeem ESIVEDU MOOTORI PAIGUTUS PÕIKIASENDIS 3. Vedrustuse tüüp Esisild: MacPersoni vedrustus Vedrustuse käigu pikkus 95 mm Vedrustus sõltumatu Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusindeks ja max lubatud koormus 2,5 barise rõhu korral: 88 ( 560 kg ) Karkassi ehitus: RADIAL Valmistamise aeg: Tehnoseisund (protektori jääksügavus, vigastused, rehvirõhk):
· omavahel lõikuvad hambulised vardad diameetriga 4-12 mm. · Et võrk oleks murdumiskindel, keevitatakse varraste lõikumispunktid kokku Sarrus asetatakse raketisse enne betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile. Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid. Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema. 2.5 Varraste painutusvormid: · Sirge varras · Konksukujulise otsaga sirge varras · Ülespoole painutatud varras · Suletud varras Minimaalne varraste vaheline kaugus raudbetoonis peab olema : Varras diameetriga 20 mm või vähem = vahemaa 2 cm Varras diameetriga üle 20 mm = varda diameeter 9 2.5.1 Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda:
Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Mehaaniliseks tööks. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (tähis: A, valem: A=Fs, ühik: 1 dzaul). Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (tähis: N, valem: N= A:t, ühik: 1W). Energia - keha võimet teha tööd min. energiaks. Tuntumad energia liigid: · mehaaniline · soojus en. · valgus en. · elektri en. · tuule en. · hüdra en. tuuma en. Mehaaniline energia koosneb kineetilisest-ja potensiaalsest energiast. Kineetiline energia on kehal siis kui ta liigub. Valem: E(väike k) = mv (astmes 2) : 2. Kineetiline energia sõltub põhiliselt kiirusest. Nt: püssikuul, massist: rong, auto kiirusest. Potensiaalne energia on kehal siis kui ta on vastasmõjus teise kehaga. Tuntuim liik on ülestõstetud keha. Valem: E(väike p) = m korda g korda h...
Elektroskoop. Juhid ja mittejuhid. Elektroskoop. Kas kehal on elektrilaeng või mitte, saab kindlaks teha lihtsa omavalmistatud seadme abil. Niidi otsas rippuva suure raudnaela terava otsa külge on plastiliiniga kinnitatud kaks samade mõõtmetega õhukest paberist kitsast riba. Otsapidi naela külge kinnitatud paberiribad ripuvad teineteisega paralleelselt. Kui puudutada naela laetud kehaga, kandub osa elektrilaengust naelale ja sealt paberiribakestele. Paberiribakesed omandavad samaliigilised elektrilaengud ja tõukuvad teineteisest eemale. Kui naelale anda täiendav elektrilaeng, suureneb paberiribakeste kalle veelgi. Mida suurem elektrilaeng on seadmele antud, seda suurem on ka paberiribakeste kalle vertikaalasendist. Samal põhimõttel töötab elektroskoop- seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Milleks kasutatakse elektroskoopi? Millisel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Milline on elektroskoo...
Füüsika 07.10.10 1. Mida uurib elektrostaatika? ....Tegeleb paigal laetud kehade vastastikmõju uurimisega 2. Millist energiat omavad vastastikmõjus olevad aineosakesed ning kuidas nim osakeste liikumisenergiat. Omavad potensiaalset energiat. Kineetiline energia. 3. Mis oli Coulomb'i väändkaalu katse peamine tulemus/järeldus? Tegi kindlaks, et nurk (y), mille võrra varras tasakaaluasendist välja pöördus, oli võrdeline jõuga. 4. Sõnasta gravitatsiooniseadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. 5. Millest sõltub 2 keha vahel mõjuv jõud? Laenust ja keskkonnast, kus laetud keha asub. 6. Pane kirja Coulomb'i seaduse matemaatiline kuju. K= Fr(2) / q1*q2 => F= k * q1*q2/r(2) 7. Milline on kahe tõukuva (samamärgilise) keha vahel mõjuv jõud? Positiivne 8
6 Keermestamine M44X2 0,008 0,2 20+10 0,3 0,53 7 Avade Puur 20 tsentreerimine Bernardo-B610 PRO 0,006 0,3 20+10 0,2 0,53 8 Avade puurimine Ø 7mm 0,2 0,3 20+10 0,2 0,72 Varras 1 Tooriku saagimine JET 7“ x 12“ 20 174mm HVBS 0,08 0,4 20+10 0,3 0,80 2 Otspindade kooriv Treimiskeskus 20 töötlemine HAAS ST10 20+10 0,015 0,3 0,2 0,54 3 Otspindade puhas
sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ühtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid "on süüdi" laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline. Varda mõlemad otsad poleeritakse hästi tasaseks, esimestes laserites kaeti nad veel poolläbipaistva hõbedakihiga, et kutsuda esile kiirte edasi-tagasi pendeldamisest tingitud võimendusefekti. Kahvaturoosakas varras neelab ultravioletset, rohelist ja kollast valgust, laseb aga läbi ainult sinist ja punast. See määrabki tema värvuse. Indutseeritud ehk sunnitud kiirguse tekkimise tingimuseks on "aktiivse keskkonna" loomine, milles suurem osa aatomeid oleks ergastatud seisundis. Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil. See on maona ümber rubiinvarda keeratud. Impulsslambis tekkiv plasma kiirgab võimsat valgusvoogu, mis tungib rubiini sügavusse. Kuid kogu
kummimaterjali omadustest, teekatte abrasiivsusest. Pikisidestustegur: vljendab rattale mjuva vertikaalju ja rehvi- ja teekatte kontaktpinnas mjuva pikiju suhet. Sltub siirdenurgast ja lbilibisemisest. Siirdenurk: nurk ratta veeretasapinna ja rehvi kontaktpinna veeresuuna vahel. Selle vrtused erinevatel ratastel mravad auto juhitavuse iseloomu. Rehv mrab auto dnaamilised piirid teel liikudes. 2-toruline teleskoop amort: tööpõhimõte seisneb selles, et vedrustuse kokkusurumisel liigub amordi varras sisesilindrisse, kolb liigub alla ja osa hüdroõlist voolab läbi kolvis olevate klappide välissilindrisse, sisesilindrisse liikunud varda mahule vastav vedeliku kogus surutakse klappide kaudu välissilindri kompensatsiooniruumi. Vedru pikenemisel liigub varras koos kolviga üles. Hüdrovedelik voolab tagasivooluklappide kaudu tagasi.
2015 Külmvormitud võrdkülgse nurkprofiiliga vardast ja U-profiiliga Võrdkülgse vardast (mõlemad vastavalt EN 10162) on keevituse teel nurkprofiiliga valmistatud tala (hakkab eeldatavalt tööle paindele). Arvutada varras selle tala ristlõike tugevusmomendid kesk-peatelgede suhtes. Ristlõike skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele Keevisõmblused numbrile A. Profiilide kombinatsioon valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Profiilide andmed võib võtta nt Ruukki tootekataloogidest. Vajalikud etapid: 1. Koostada ristlõike valitud mõõtkavas joonis U-profiiliga
Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hinduistlikud templid 8. Mis oli India skulptuuri valitsevaks vormiks? Valitsevaks vormiks oli reljeefkunst: jutustav laad. 9. Miks ei rõhutata India kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt India vabaskulptuurid?
Näiteid normidest. Pinge Võrgu Seadme Normitud faas- Vähim Normitud Vähim piir- nimi- suurim maa-lülitus- faas-maa- faas-faas- faas-faas- kond pinge* lubatav impulss- õhkvahemik lülitus- õhkvahemik Un kestev- impulss- pinge* taluvuspinge juht varras taluvuspinge juht varras Um 250/2500 µs tarind tarind 250/2500 µs rööpjuht juht (N) kV kV kV mm mm kV mm mm 750 1600 1900 1125 2300 2600 275 300
Kui suur peaks see mõõtarv olema ja miks? 3. Joonestada pingi kaksvaade ja mõõtmstada see. Ülesanne nr 7 · Missuguseid klotse on võimalik kokku monteerida nurkklotsiks? · Joonisel on antud klotside A,B,C ja D piltkujutised ning tabelis mõõtmete neli varianti. Joonesta klots kaksvaates, asendades piltkujutisel olevad tähed (a, b, c ja d) vastavate mõõtarvudega. Ülesanne nr 8 Joonestage sirindriline varras ja avaga prisma, kusjuures ava on keermestatud täies ulatuses, varras aga poolest saadik. Ülesanne nr 9 · Joonestada detailid a, b ja c ning kanda peale nende keermete tähised. Keerme välimõõt d ja samm p võtta tabelist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
