Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. (3) Tuntumad ooperid: 1)"Rinaldo" 1708 2)"Agrippinas" 1709 3)"Julius Caesar" 1724 4)"Alcina" 1735 5)"Xerxes" 1738 6)"Deidamia" 1741 3.2 Händeli oratooriumid Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli oratooriumid (välja arvatud 6 "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. (3) Tuntumad oratooriumid: 1) "Esther" 1732 a 2) "Aleksandri pidu" 1736 a 3) "Saul" 1739 a 4) "Iisrael Egiptuses" 1739 a
ennast sealt merre. Kalevipoeg viskub sedamaid tema järel merepõhja, aga vilu sügav sängike ei anna saaki enam tagasi. Mure kadunud ema pärast ei anna talle mahti tütarlast kahetseda, ta ujub edasi. V Viiendalaulu hakatusel leiame Kalevipoja Soome rannast, kus ta värske hommikuõhu vilus väsimust puhkama läheb. Ümbritsev rahu uinutab ta sügavalt magama. Peale seda läheb ta taas eite otsima. Viimaks silmab ta mäeharjalt orgu, orus Tuuslari talu ja peremeest puude varjus puhkamas. Kalevipoeg tõmbab noore tamme juurtega tükis maast, laastab oksad küljest, et tugeva vembla saab, millega edasi läheb, maapind sammude all vankumas. Ehmudes ülesärganud tuuslar leiab vaevalt aega pihutäie udusulgi põuest võtta ja nõiasõnul elustatuna lendama puhuda: suled, tuuletiivulläbistikku keereldes, moondavad endid raudriides sõjameesteks, jala- ja ratsavägi langeb kangele mehele peale. Lühikese ajaga nuiab tema need oma vemblaga maha, et mitte üksainuski
Kui varjutuse ajal siseneb Kuu täielikult Maa varju, räägivad nad täielik kuuvarjutus, kui osaliselt – umbes osaline varjutus. Kaks vajalikku ja piisavat tingimust kuuvarjutuse tekkeks on täiskuu ja Maa lähedus kuussõlm. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui varjutust saab vaadelda ainult kui konkreetset (see juhtub siis, kui kuu varju koonus möödub maapinna lähedalt, kuid ei puutu seda), liigitatakse varjutus privaatne. Kui vaatleja on kuu varjus, jälgib ta täielikku päikesevarjutust. Penumbra piirkonnas olles saab ta jälgida osalist päikesevarjutust. Lisaks täielikule ja osalisele päikesevarjutusele on neid ka rõngakujulised varjutused. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on ruumipiirkond, kus osa valgusallikast jääb eseme serva taha, osa veel paistab, seega on ka valgus seal nõrgem kui täielikult valgustatud alal. Poolvari on seda laiem, mida suurem on valgusallikas ja mida lähemal see asub
ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta. Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle
" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus, on koobas, kus ongi soome sepa koda." Kalevipoeg läks eide juhatamist mööda ja kuulis juba kaugelt lõõtsade, vasarate ja alasite häält. Kojas oli vana sepp koos kolme pojaga, kes kõik sepistasid mõõkasid. Kalevipoeg astus sisse ja tervitas töömehi lahkelt. Soome sepp silmitses Kalevipoega altkulmu pealaest jalatallani ning mõistis alles siis, kellega on tegu. Kalevipoeg palus tugevat ja teravat mõõka, mis ei murduks
Ka väikesed peavad armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see, milles ka väiksed võivad olla suured, kõige suuremad. Ja ütelge nüüd ise, kas on meie rahval midagi karta, kui meie teda kõigest südamest armastame, kui rahvas ise ennast kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole midagi karta, tema peab elama, sest armastus on elu. Anton Hansen-Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare suri 1.märtsi 1940. aastal oma töölaua taga südamerabandusse.
hakkas levitama kinnisideed ühest rahvusest- niiöelda puhtast rassist. Hitler hakkas rõhuma valitsust, soovis Versailles'i rahulepingu tühistamist Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita. 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal enda kätte saada, kuid ebaõnnestus ja ta mõisteti viieks aastaks vangi. Aastal 1929.õnnestus Hitleri majanduskriisi varjus võita keskklassi poolehoid. 1932 .aastal võitsid natsid valimistel 40% häältest. 30.01.1933. usaldati Hitlerile riigikantsleri ametikoht. Kolmas Riik Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued valimised, mille natsid terrori toel võitsid. 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning
Sest sellised surmajuhtumid on muutunud süstemaatiliseks. Püüdsime sellele koos Sulev Vedleriga tähelepanu juhtida eelmises Ekspressis. Tõime seal esile viieaastase Kristo juhtumi, kes kelgutas tänavu 23. veebruaril koos teiste lastega Põlvamaal keset Ruusa küla. Kelk libises tuletõrje veevõtu avale, mida katsid vaid mädanenud lauad. Väikest Kristot enam pole... Või meenutagem 26. jaanuaril hukkunud Dianat (22), kes kukkus Pärnus sanatooriumi Tervis lähedal lumehangede varjus olnud nelja meetri sügavusse katmata kaevu. Või Maardus keset suve maja taga kaevu uppunud noort naisterahvast... Kerli oli tänavu (aasta pole veel lõppenud!) juba kuues inimene, kes kukkus mustavasse, vesisesse sügavikku, kust omal jõul väljapääsu ei ole. Kaevu, millel peaks olema kaas peal, aga ei olnud. Kujutage ette, juba kuus sellist mõttetut surma! Kui igal taasiseseisvumise järgsel aastal on samamoodi olnud, siis on oma elu viimastel hetkedel
Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. 10. Milles seisnes võiduristimine 1220. aasta Eestimaal? Järva ja Viru maakondade vanemad nõustusid rahu tingimusel ristimisega ning andsid sakslastele pantvange. 11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli. Piiramise venides otsustati Tartu vallutada tormijooksuga, mis pärast ägedat heitlust ka õnnestus. 12. Kuidas hinnata venelaste rolli 1208-1227 aset leidnud eestlaste võitlustes? Too kaks iseloomustavat näidet. 13. Kirjelda Muhu ja Valjala linnuse vallutamist 1227. aastal. Muhu lissune vallutamiseks oli kokku kogutud suurim vägi terves ristisõjas, pärast ägedat tormijooksu see ka lõpuks vallutati. Saarlased mõistsid Muhu linnuses
Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada sõelutud kompostimulda. Lämmastikväetistega (nii orgaaniliste- kui mineraalväetistega) ei maksa liialdada, see soodustab liialt taimekasvu ja hiljem kummeli lamandumist. Pikemate kuivaperioodide kestel tuleks taimi ka regulaarselt kasta.
Veel elab ta Soomes, Rootsis, Norras ja ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves võib elada igasugustes metsades. Peaasi on, et ta süüa ja kaitset saaks.Tema põhiliseks saakloomaks on hirved, kitsed, lambad ja teised sõralised, kes võivad teda ennast mõõtmetelt kuni neli korda ületada. Nende puudusel peab ta jahti jänestele ja viiksjänestele Ilves varitseb saaki enam-vähem samamoodi nagu kass. Mõne puu varjus. Ilvest kujutletakse ette saaki puu otsas varitsemas, kuid ei-sealt ei püüa nad kunagi saaki 1.4 PUUMA Puuma sarnaneb oma välimuselt veidi lõviga. Ta on punakas-kollakaspruun või hall. On ka päris musti või valgeid puumasid. Valged puumad on kõige haruldasemad. Tüvepikkus kuni 197 cm, saba kuni 82 cm, mass kuni 105 kg. Tema kuulumisele väikeste kaslaste hulka viitab kehaehitus. Puuma on enam-vähem leopardi pikkune ja suurune. Ta elutseb ainult Ameerikas.
See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu
peagi üle laulvaks revolutsiooniks, milles Eesti haritlaskonnal oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn
Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid. -4- 3. SURMAENDED Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada. Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme
elust ning sulges ennast korkvooderdusega tuppa, et kirjutada "Kadunud aega otsides" . 1913 avaldas mees teose oma kulude ja kirjadega. Proust kirjutas enda läbielatud sündmusi. Lõi läbielatud aega emotsionaalse ja initiimse mälu kaudu. Tähtsad olid meelelised muljed, aistingud, taju ja seosed. Tähtsamad teosed: ,,Kadunud aega otsides" ja selle erinevad osad näiteks ,,Soodom ja Komorra" ,,Kadunud aega otsimas" Koosneb 7-st osast 1. Swanni poolel 2. Noorte õitsvate varjus 3. Guermantes´i pool 4. Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana. Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda. Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet.
eest; tungisid laevale ja loopisid teelaadungi merre 10.Millal toimus Iseseisvussõda? - 1775-1783 a. - Kolooniad vs Briti võim - Võtavad kasutusele oma lipu(13 tähte) - Loovad oma armee, mille juhiks on George Washington - Thomas Jefferson koostas Iseseisvusdeklaratsiooni, 4.juuli 1776 a., põhineb valgustusideedel 11.Mis oli ameeriklaste eelis Iseseisvussõjas? - Võitlesid oma maa ja vabaduse üle, tulistasid varjus, prantslased ja hispaanialased toetasid 12.Mis muutus pärast Iseseisvussõda? - I president oli George Washington, kes oli tasakaalukas riigijuhr, vältis monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi - Uus pealinn- Washington, et mitte anda kellelegi eelist - Uus osariik=vähemalt 60 000 meest 13.Kellel on seadusandlik võim? - Kongressil, mis on 2-kojaline
töökeskkonna kohta ei piisa selleks, et inimesed saaksid edukalt töötada rühmades. Selleks, et minu töötajad omaksid piisavat usaldust üksteise vastu ja koostöövalmidus oleks kõrge, korraldaksin perioodiliselt mitmeid tööväliseid üritusi, kus inimesed saaksid üksteist paremini tundma õppida ja loodetavasti sellised üritused suurendaksid ka meeskkonnavaimu. Kokkuvõtteks võib öelda, et on väga lihtne igapäevategevuste ja eesmärkide varjus unustada kommunikatsiooni olulisust ning sugugi mitte lihtne kordineerida ja luua efektiivset ja toimivat kommunikatsiooni organisatsioonis, kuid vaatamata selle tuleb organisatsiooni efektiivse toimimise nimel sinna suunas püüelda.. Efektiivne kommunikatsioon saab võimalikuks, kui organisatsiooni juhtpositsioonil olevad inimesed parandavad kommunikatsiooni meetodeid, ning tagavad töötajatele piiranguteta juurdepääsu kommunikatsioonikanalitele. (Abugre, 2011) Mina
põhjast lõunasse 1800 km, kattes seega üle 9 400 000 km2 . Kliimatingimused Sahara on olnud meie planeedil kuiv ja kuum paik juba mitusada tuhat aastat. Peale viimast jääaega, umbes 10 000 aastat tagasi muutus Sahara kohal kliima niiskemaks, tekkisid mussoonid. 5 000 aastat tagasi taandus jääaeg peaaegu lõplikult ja ka mussoonid taandusid ning Sahara kliima muutus taas kuivaks. Kõrbes valitsevad karmid tingimused: päeval on kuum, temperatuur võib tõusta 50°C varjus ning ~80°C maapinnal, päikese käes. Vihma sajab aasta keskmiselt 20 mm, kuid mõnel aastal ei saja üldse. Tekkepõhjused Sahara kõrb on tekkinud kuivade ja kuumade troopiliste õhumasside tõttu. Ekvaatoril, tekkinud madalrõhumassid tõusevad, jahtuvad ning kaotavad oma niiskuse, ning hakkavad ~30° laskuma, soojenedes seejuures kiirelt. Sahara kõrbe tüüp Enamus teab Saharat, kui suuri liivaväljasid, kuid peale liivakõrbe on saharas ka kivikõrb ja
käime, määrab me elus kõik. Usun, et suhtlemisoskusi on võimalik elu jooksul õppida, kuid palju on ka lihtsalt kaasa sündinud. Arvan nii, sest kuigi minu suhtlemisoskus on aastatega palju muutunud, on tuum siiski samaks jäänud. Mäletan nii selgesti oma lapsepõlve, kui olin arg, vaikne, endassetõmbunud, eriti midagi ei rääkinud, küsimusi esitada ei julgenud. Ka minu vanemad on olnud ja on praegugi väga tagasihoidlikud. Samas on minu tagasihoidlikkuse taga alati varjus olnud sõbralik inimene – isegi tahaplaanile hoides oli mul palju sõpru. Pärast põhikooli lõpetamist asusin õppima suures linnas. Olin vanematest eemal ja muutusin enesekindlamaks. Ma ei oleks suutnud muutuda, kui suhtlemisind poleks kuskil minus juba olemas olnud. Nüüd oli lihtsalt selle aeg pinnale kerkida. Hakkasin rohkem oma arvamust avaldama, kritiseerima, ka endale ja oma võimetele teise pilguga vaatama. Kuidagi sattusin ka näiteringi
oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn
Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V". Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlike ideid monarhi kohtuse kohta ja puhuti iroonilist skepsist. Komöödias, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku
Hitler hakkas rõhuma valitsust, soovis Versailles'i rahulepingu tühistamist, kuna tingimused olid Saksamaale alandavad. Arvestades Saksamaa tolleaegset majandusseisu, polnud Hitleril raske rahvast enda poole võita, sest valitses töötus ja majanduskriis. 09.11.1923.aastal üritas ta võimu Saksamaal enda kätte saada, kuid ebaõnnestus ja ta mõisteti viieks aastaks vangi. Aastal 1929.õnnestus Hitleri majanduskriisi varjus võita keskklassi poolehoid. 1932 .aastal võitsid natsid valimistel 40% häältest. 30.01.1933. usaldati Hitlerile riigikantsleri ametikoht. Kolmas Riik Kui Hitler nimetati Riigikantsleriks, tulid uued valimised, mille natsid terrori toel võitsid. 1934. aasta puhastuse järel hävitati partei vasemradikaalide tiib, mis kindlustas Hitleri ainuvõimu. Siit algas kolmanda riigi tõus puhastuseks. Hitler
Leheroots kuni 3 cm pikk. Sügisel lehed lillakaspunased. o Õied ja viljad: õitseb mais, sageli sügisel teistkordselt. Õied väikesed, kreemikasvalged, koondunud kuni 5 cm läbimõõduga kännastesse. Vili on lihakas luuvili, piklik, sinakasvalge, sinaka kirmega, valmivad septembris. o Kasutamine: väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Kasvatatakse mitmeid vorme. Magesõstar. Ribes alpinum o Kasvutingimused: külmakindel. Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
Seepärast ehitati Lääne-ja Kesk-Euroopas IX-XI sajandil arvukalt feodaalilinnuseid. Need rajati enamasti juba looduslikult hästi kaetud kohta: kõrgele kaljusele künkale, jõekääru, vahel isegi järve- või jõesaarele. Algul olid linnused lihtsad puutornid, mis ümbritseti palkidest tara ja veega täidetud vallikraaviga. Alates XI sajandist ehitati peamiselt kivilinnuseid. Nende ümber tehti kaitsemüür ja vallikraav. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuvat tõstesilda mööda. Tähtsaim ehitis oli linnuse siseõues paiknev torn, milles asusid feodaali ja ta perekonna eluruumid. Torni ülemisel korrusel oli alati valve, alumisel laod või vangikongid. Ajapikku hakati rajama ühe keerulisema ehitusega linnuseid
Vanalindude varjatud eluviis unustatakse vaid laulmise ajaks. Nii lendab punarind laulma mõnele veidi kõrgemale ja avatumale kohale, et ikka keegi tema laulu kuuleks. Pesitsusperioodil ja eriti selle eel on ta väga intensiivne laulja, kusjuures kõrgpunkt on esimestel minutitel pärast päikesetõusu või -loojangut. Pesa ehitab punarind maa lähedale, kas mõne kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus. Mune on emaslinnul kurnas 5...7 ja harilikult on ühel aastal kaks kurna. Peale 13...14 päeva vältavat haudumist kooruvad pojad, keda tuleb toita üle 300 korra päevas. Pesas kasvavad punarinnapojad 12 päeva, aga seejärel on nad vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata. Sel perioodil hoiatavad vanemad neid ohu korral sama häälitsusega, millega inimlastegi ema oma lapsi vaikusele manitseb: "tsss..."! Iseseisvudes
Arvestus Anu Umbleja 12.Märts.08 Häädemeeste Keskkool ARTUR KAPP SÜNDIS : 28.02.1878 Suure- Jaanis SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja ...
Elastaan Elastaani iseloomustab elastsus ja venivus, teda võib venitada mitmeid kordi pikemaks esialgsest pikkusest ning ta taastub oma lähtepikkusesse. Isegi mõni protsent elastaani muudab toote elastseks. Tuntuim kaubamärk on Lycra, tuntud on ka Spandex ja Dorlastan. Hooldamine Elastaani sisaldavaid tooteid tuleb sageli pesta, kuna seda kiudu kahjustavad higi, kloor, ka merevesi. Pesemistemperatuur 30- 40C. Tooteid kuivatatakse varjus. Kuumuskindlus on väike(pehmeneb juba 175C juures), seega triikimistemperatuur peab olema võimalikult madal. 10 Atsetaat Atsetaati toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Esmalt valmistatakse tselluloos, mida töödeldakse keemiliselt ehk atsetüülitakse. Atsetaatkiud tunduvad pehmetena ja nad on siidja mati läikega, esemed on hästi lagunevad
Pojad jäävad perekonna juurde arvatavasti aastaseks saamiseni (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). 3 (www.flickr.com/photos/floridapfe/2433657984/)(ohmonkeytrumpets.blogspot.com/2007_04_01_arch/) ELUVIIS Fennek on öise eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm). Suurema osa päevast on nad kivide varjus (Christopher Maynard, 1993 ,,Huvitavaid fakte loomadest"). Fenneki häälitsuseks on tasane pobin. Looduses elab ta urus, mis koosneb väga paljudest koridoridest ja kambritest ja mille ta kaevab liivaluitesse. Fennek on harilikult lihatoiduline. Ta alustab jahti õhtuse aja saabudes näiteks väikestele närilistele ja sisalikele. Oma väga vilkale liikumisvõimele on ta võimeline hüppama kaugele ja kõrgele
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus
Ippolit kasutas Mõskini korterit, raha ja aega, nimetab teda peaaegu suu sisse idioodiks, kuid vürst ikkagi aitab teda... Mulle tundub, et Mõskin ei olnud leidnud ja ei leidnudki sõnale "armastus tähendust". Ta mõistis armastust kui vanema-lapse vahelist armastust, näiteks kirjutab ta Aglajale kirjutatud kirjale alla "Teie vend". Hea näide armastuse mittemõistmisest on Mõskini abieluettepanek Filippovnale. Mõskin näeb ainsana Nastasja ilu varjus kannatavat inimest, keda, nagu Mõskin usub, võib päästa armastus. Mõskini kaastundest on teoses hea näide see kui Aglaja võtab vürsti kaasa Nastasja juurde arveid klaarima, kuid Filippovna hüsteeriline vastureaktsioon kohutab Aglaja põgenema. Mõskin tahab küll Aglajale järele minna, kuid kui Nastasja minestab, jääb vürst sellega, kes vajab rohkem hoolt ja hoolitsust. Minule jätab Mõskin korraga sümpaatse ja vastaka tunde. Mulle meeldivad head ja
asub suurem kõrb Sahara on maailma suurim kõrb.Selle pindala on 9 miljoni ruut km ,mis katab kolmandiku Aafrika mandrist olles peaaegu sama suur kui Euroopa.Tüüpiline liivakõrb moodustab viiendiku.Peale mäestike,kivi- ja liivakõrbete leidub Saharas ka soolakõrbi.Seal laiusid kunagi mered ja järved,mis on ammmu arurstunud,üksnes sool on järele jäänud. Ilmastik kõrbes Päikese käes muutub liiv kuni 80 kraadini,õhutemperatuur varjus ulatub 50kraadini. Vatamata sellele on öösel külm,võib esineda hommikul isegi härmatis.Temperatuur langeb öösel alla nulli.Kui vahel hakkabki vihma sadama-siis vihmapiisad auristuvad juba õhus ja taimedeni see ei jõua..Kõrbes sajab väga harva ,teinekordisegi paari aasta tagant.Vähene vesi aurustub juba voolamise ajal või imbub kõrbe pinnasesse.Tähtsam kõrbejõgi on niilus,mis on 6670 km pikk.Niiluse jõe org on 15 km laiune
liigutustes ja poosides maalile ainult plussiks. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega, nool kusjuures on poja eest varjatud. Roos on tundelise armastuse sümbol. Mesikärg tüdruku käes näitab armastuse magusust (tüdruku käed on vahetuses nii, et ta pakub tegelikult pahema ,,halva" käega mett ja parema ,,hea" käega looma). Tuvi, nii Venuse kui Cupido atribuut, märgib ilmalikku iha (sellele astub cupido maalil peale). Õun vihjab õnnejoovastusele ja seksuaalsusele
Ükshetk viidi „Peeter“ aga köögitoimkonda üle ja ta pidi hakkama magama vanemohvitseri toa kõrval, järgmisel õhtul tuli „Peeter“ tagasi ja ütles, et oli teda noaga löönud. Peale seda kadus ta jäljetult. Peagi peale seda liikusid nad jalgsi järgmisesse sihtkohta. Umbes 800 meest läksid metsatöölaagritesse, Eigo ja tema sõbrad läksid koos 1500 mehega rongile ja sõitsid uuralite juurde. Seal alustasid nad külmaste kangetena mullatööd. Põgenejad löödi maha ja öö varjus rööviti paljaks. Üks öö otsustati teha lähedalasuvale raudteetammile lõks mis viiks järgmise rongi rööbastelt ja se tabas NKVD rongi mis vedas vene armee sõdureid. Nad käsutati hommikul vara püsti anti tööriist näppu ja pandi marssima mööda mäeahelikke, ka pimedas kus surid päris paljud kuna nad kukkusid kuna ei näinud kuhu astuda. Eigo üritas vastu hakata aga saavutas selle, et tema käed seoti okastraadiga seljataha ja nüüd oli tal veelraskem püsti püsida
sisemaale jõudmist. Päevad on kõrbes tulikuumad. Pilvitu taeva tõttu haihtub kuumus pärast päikese loojumist kiiresti taevasse ning öösiti võib temperatuur langeda alla nulli. Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili, kus temperatuur ulatub kuni +55ºC. Selle põhjuseks pole ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur varjus 58°C, liiv kuumeneb isegi 90 kraadini. Kuid talvel võib vahel harva esineda isegi öökülma. Aastane sademete hulk on keskmiselt 20 mm, kuid mõnel aastal ei saja üldse. 7. Sahara elustik ( taimed , loomad )Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard.
Kuuldemänge rohkem ei kirjuta. Saksa okupatsiooni ajal töötas raadio kirjandusosakonnas. Aastal 1944 põgenes perekonnaga Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli alates aastast 1960 ajalehe Eesti Hääl toimetaja. Gert Helbemäe teosed: Teda huvitas ajalugu, eriti 16. saj Tallinn. 1952 "Elamata elu" 1953 "Kägu odraokkaga" 1955 "Õekesed" 1957, 58 "Sellest mustast mungast" 2 osa 1960 "Ohvrilaev" 1964 "Ainult ajutiseks" 1971 "Pagejad" Argipäeva varjus toimuvaid, traagikani ulatuvaid sündmusi käsitleb sügava sisseelamisega romaan "Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" ,,Ohvrilaev" on romaan, kus peategelaseks on Martin Justus, kes elab koos oma naise ja 16- aastase tütre Astridiga. Nad elavad eeslinnas, kahekordse üürimaja teisel korrusel nejatoalises korteris. Martin Justus on Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ja filosoofia õpetaja.
Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust. Kultuurijuttude varjus sumbunud tiigis kihavaid inimsuhteid, kontakte, kadedust, intriige, mis saadavad üheksat kuud sompu, lörtsi ja hämarust. Kõlab depressiivselt? Seesama «kirjanduselu» ja «kirjandusmaastik» kipuvad käärima just siis, kui palju keskpäraseid, ent ambitsioonikaid kirjutajaid trügib õlg õla kõrval kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligemese honorare. Ei suuda Sass Hennot ja tema põlvkonda sellesse maailma kuidagi ette kujutada. See on üks muutunud
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Juba renessanss pöördus tagasi impeeriumi idee juurde, mille keskuseks pidi olema üks linn. Tehnika, eeskätt aga tulirelvade ja kogu sõjatehnika areng näis muutvat tegelikkuseks kõige hulljulgemad unistusedki. Ühest küljest andsid tulirelvad küll võimu, teisest küljest aga röövisid turvatunde ka kõige tugevamate linnamüüride varjus, mille kaitseks juba renessansiajal oli rajatud raveliine, basteisid ja bastione. Kogu Euroopat kummitas üks vaenlane türklaste näol ning see oli üks neid faktoreid, mis aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele. Seoses riikliku keskvõimu tugevnemisega tekkisid Euroopa linnadevõrgus uued kasvukeskused. Juba tuntud linnade Pariisi, Londoni, Rooma, Viini jt. Kõrvale kerkisid Peterburi ning Uues Maailmas Boston ja Philadelphia, samuti hollandlaste poolt rajatud Uus-Amsterdam,
keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 °C, loodes ja Kertsi väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 °C. Suvel on veetemperatuur üle +25 °C. Sügavusel
Teravnenud Lehed tipuga, ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikasrohelised. Sügisel lehed punased õied väikesed, roosad, punased või valged, paiknevad sama aasta võrsete tippudes lamedates kuni 12 cm laiustes Õied kännasõisikutes viljaks on koguvili, mis koosneb 3-5 nahkjast, omavahel liitumata kukkurviljast Viljad juuni lõpust kuni augustini Õitsemisaeg Kasvukoht: kasvab ka varjus, kuid täisvalguse käes õitseb rohkem valgus põuakindel niiskus vähenõudlik muld haljasaladel üksikpõõsana või rühmiti, samuti kasutada vabakujulise hekina Kasutamine ´Anthony Waterer´- tumeroosad õied, ´Froebelii´- sügavroosad õied, ´Firelight´- lehed roosteoranzid, hiljem erkkollased Sordid
[1] Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus. Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus kasvavad ka kuivemal mullal. [11] Müürilillesid paljundatakse seemnetega või võsundeid jagades. Müürililled levivad ka isekülviteel ja võsundite abil. Seemneid võib külvata otse kasvukohale kivide vahele. [1] 1.2.3. Perekond pärdiklill (Mimulus) Lille ladinakeelne nimi "mime" tähendab tõlkes narri või klouni ja samuti ahvi. See tuleneb lille värvuse ja kuju pärast
Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/lumeroos.htm http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/115 http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=635&cid=898 http://www.aiamaailm.ee/lumiroos/2409-must-lumeroos-helleborus-niger-.html 1.14 Päevaliilia (Hemerocallis) Konkreetne liik: Kollane päevaliilia (Hemerocallis lilioasphodelus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kasvab 60...100 cm kõrguseks
alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik. Ta vahtis jälle veele, mis lautrikivide varjus asus õhtuselt tumenema, ja tal oli tunne nagu oleks ta oma pihus surunud katki midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8} · Hannesel on kuus klassi haridust. · Hannes on töökas noormees. ( See oleks juba midagi! Ja kui teine mees seda jaksab ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast
armastust, et allutada oma objekt oma egole. See tüüp teeb alati näo, nagu temast ei sõltuks midagi. Mainides, et kui nii peab olema, siis on teil muidugi õigus, aga kui see ei oleks teie tahtmine, siis oleks hoopis teine lugu. Selline tüüp oskab veeretada oma sisemist kirge hoopis oma objektile, naisele. Aga tema ise on enda arvates õilis, ega tee enda arvates kunagi pattu. Kuid selle vagaduse varjus tuleb see patt siiski ilmsiks, aga Moliere kangelane ei kahetse seda. Kuid meeste kõrval võtab ta luubi alla ka seltsidaamid, teenijaid ja kergeusklikud talutüdrukud. Naeruvääristades neid pimesi uskumise pärast. Moliere uskus inimese sisemasse muutusse. Ning seetõttu peab nii mõnigi tema võrgutaja tunnistama, et: "Ma pole enam see mees, kes ma oli eile õhtul, taevast on mind ühel hoobil muutnud."
Selle tuntuim leiukoht on Värska. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Järve elukoosluse kujunemist mõjutab oluliselt taime toitainete sisaldus järves. Enamikus Eesti järvedes on toitaineid palju, see tähendab need on rohketoitelised. Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku. Üksnes varajatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke, aga samas on taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades. Üldse on meie järvedest leitud umbes 120 taimeliiki ja neist 66 leidub juba Peipsi järves. Siiski on Peipsi järve taimestik erakordselt liigirikas. Sellele arvule võib veel lisada ligi 20 liiki üleujutatavatel aladel kasvavaid kalda- ja sootaimi. Järve taimestikku uurides võib seal enamasti eristada vööndeid
1874. aastal tegid nad ametlikule ülevaate näitusele vastanduva näituse, millel oli üleval CLAUDE MONET maal ,,Impressioon. Tõusev Päike". Üks kunstikriitikutest nimetas neid selle maali järgi irooniliselt impressionistideks. Neile meeldis see nimi ja võtsid selle üle. (Impressioon - pr k mulje). Neid huvitas valguses muutuvate objektide edasiandmine, selleks kasutati lahtist pintslilööki ja puhtaid toone, mis distantsi pealt tervikuks sulasid. Varjus kasutai samuti värve, lumele langeva sinaka varju eeskujul. Musta värvi ei kasutanud kunagi. Taoline lähenemine tõi maalikunsti uut elu, rohkem elusust, värskust. Erinevate valgusmuljete saamiseks maalis MONET samu objekte erineval päeva ajal N: ,,Roueni katedraal". Impressionistid võimendavad värve, maalivad üksikute eristuvate pintslilöökidega, mitmed neist armastasid maalida Pariisi uuenenud linna vaateid. Üks neist oli DEGAS. Üks omanäolisemaid impressioniste
1. RISTIUSK Ristiusk on saanud alguse Naatsareti Jeesuse elutööst ja saatusest. Ristiusk tekkis Juudamaal. Kirik sündis seejärel, kui jüngrid olid veendunud, et Jeesus on surnuist üles tõusnud. Kristliku usu lahtiseletamisega tegeleb kristlik teoloogia ehk usuteadus ning kristluse ajalooga Kiriku ajalugu (kirikulugu).Kristlased usuvad, et kolm päeva peale surma tõusis Jeesus üles ehk ärkas ellu ja umbes 40 päeva hiljem tõusis taevasse. Kristlik kirik sündis juutluse varjus. Kiriku organisatsioon omandas järk-järgult kindla vormi. Kaitseks eksiõpetuste vastu loodi usutunnistus ja Uue Testamendi raamatute kogumik. Tekkis teaduslik kristlik mõtlemine, sest ristiusu sisu seletamisel hakati kasutama kreeka filosoofia abi. Vana kiriku suurim teoloog oli kirikuisa Augustinus, kelle mõju on tuntav ka nüüdisaegses kristluses. 5 2. RISTIUSU LEVITAJAD
Tsehhov "Daam koerakesega" Tegelased: Dmitri Dmitrits Gurov , Anna Sergejevna Peamõte: Kui inimesel on 2 elu: üks - avalik, mida teavad ja näevad kõik ja teine - salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas
2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini. Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20º 25º C. Kõrgeimad keskmised õhutemperatuurid on vahemikus 43,5º 49º C. Miinimumtemperatuurid langevad vahel kuni 18º C-ni. Vihma sajab kas väga vähe või väga lühikest aega pikkade põuaaegade vahel
...........................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune müür oli laotud segamüüritisena lubjamördil, kus maa- ja ümarate lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
