Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis
Nüüd on meil see igapäevane küsimus ja pigem on nagu üllatus see, kui keegi ütleb, et mina seda ei tee või ma olen kaks korda proovinud,» ütles psühhiaater Erika Saluveer. Arvatakse, et kanep on süütu mõnuaine. Üldlevinud arusaama järgi ei tekita ta sõltuvust ning isegi viin ja sigaretid on ohtlikumad. Statistiliselt võib see isegi tõsi olla, kuid kanepi ohutuse müüdis leidub siiski drastilisi erandeid. Seni on avalikkuse eest varjus püsinud fakt, et viimastel aastatel on Seewaldi klientuuris toimunud märkimisväärne muutus. Üha rohkem satub sinna neid, kelle vaimu tegi haigeks kanep. Saluveeri sõnul on kõige tüüpilisem kanepipsühhoosile just sellised tajuhäired, mida me kutsume meelepeteteks ja just eriti kuulmismeelepetted. «Hästi tüüpiline on see, et tekib hirm ja paranoia ja selline tunne, et kõik tänaval räägivad või bussis räägivad või naaber ähvardab tappa.»
· Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. · Luther eitas tahtevabadust täielikult, kuid Erasmus seevastu rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. · Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist. · Tema tuntumaks teoseks sai 1509. aastal kirjutatud ,,Narruse kiitus". · Autor laseb kõnelda Narrusel, esitades selle varjus omi mõtteid. · Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid. · ,,Narruse Kiituses" rõhutab ta, et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja mõõgaga edasi, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. · Suri 1536. aastal. Johannes Reuchlin · Saksa humanist. · Peeti koos Erasmusega ,,Saksamaa kaheks silmaks". · 1509. aastal puhkes tal tüli Kölni usuteadlastega.
revolutsiooniks, milles Eesti haritlaskonnal oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, 4 Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.
lülitub sisse mõõteriist on nüüd sihtimisreziimis läbiviimiseks (Pointing Mode). Järgmine nupuvajutus käivitab kauguse Mõõtmiskaugus mõõtmise. Suurem mõõtmiskaugus: Tulemus kuvatakse koheselt valitud ühikutes. öösel, hämaras ja olukordades, kus sihitav pind Reziimi, kus mõõteriist on sisse lülitatud asub varjus. ning laser välja lülitatud, nimetatakse Väiksem mõõtmiskaugus: normaalreziimiks. nt roheliste ja siniste mattide pindade korral (siia Laseri sisselülitamisel lülitub mõõteriist kuuluvad ka taimed ja puud). sihtimisreziimi. Mõõtmine ja sihtimine Krobelised pinnad
saavadki kehalised häired. Sama juhtub ka siis, kui lähedased neid ohte pidevalt rõhutavad. "Kui ümbruskond võtab hoiaku, et sa tuled ju sealt ja järelikult oled juba surmatõbine, hakkabki kupli all tiksuma teadmine, et, mees, sul on märk otsaees. Pärast tollase peaministri Rõzkovi käskkirja, mis lubas neile, kes Tsernobõlis tervisekahjustusi olid saanud, soodustusi, lõid seni olematud või varjus püsinud tervisehäired välja - nõnda sai telefoni- või mõnes muus järjekorras sammukese ettepoole liikuda. See on väga inimlik lähenemine. Täpselt sarnane USA mitme sõjaveteraniga," kommenteerib Peeter Mardna äkki ilmnenud peavalu, stressi või ärevushoogusid. "Kuid mitte ükski surelik ei oska öelda, kas on nende põhjus Tsernobõl, Kuu mõjud, peretülid või hoopis see, et senise ühe sigaretipaki asemel kulus päevas kaks."
Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Miks on kõrbed just seal kus nad on? · Seal on laskuvad õhumassid. Laskuv õhk soojeneb ja suureneb aurustumine. Kliima muutub kuivaks ja kuumaks. · Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest. · Liivakõrbed: See liik on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. (nt. Sahara) · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist
Beatrice, kes lubab ühe pisikese teene eest kõik tüdruku probleemid lahendada. Kyle võtab pakkumise vastu, teadmata, et sellega tema mured alles algavad ja teene, mida Beatrice vastutasuks nõuab, ei olegi nii pisike. Järk-järgult avaneb tõsiasi, et maailm ei ole tingimata selline, nagu paistab. Igapäevaelu varjus tegutsevad jõud, kelle täpne olemus ja motiivid on väljaspool inimmõistuse haaret, kuid kes vajavad oma eesmärkide täideviimiseks inimesi. Selliseid, nagu sina või mina. Kasutatud materjal Kasutatud materjal: • Ann Mattheus, Tallinna Ülikool “Mida põnevat on uuemas noortekirjanduses?” http://www.parksepa.werro.ee/phocadownload/varia/noortekirjandus.pdf
Poolsaare keskosas tekkis loode – kagu - suunaline saar ühes seda piiravate murrutusastangutega.Litoriina- mere regressiooni ajal algas intensiivne paekalda murrutamine. Murrutusmaterjal teisaldati lainetusega piki randa kagusse või kuhjati lamedatesse ja suhteliselt laiadesse rannavallidesse. Hiljem, Limneamere ajal, sattus lainetuse mõjusfääri ka praeguse klindi alumine , terrigeenseist kivimitest koosnev osa, mille tõttu teisaldatava materjali hulgas suurenes liiva osa. Saare varjus maismaal tekkis tombulaadne setete kuhjeala, mis kiirendas saare ühinemist maismaaga ja kujundas poolsaare selle praeguse kuju. Kvaternaarisetted katavad Pakri poolsaart peaaegu kõikjal, v.a ala poolsaare tipus, kus paas on otse maapinnal. Setete paksus on üldiselt väike(1 – 2 m). Suurem paksus on seotud Läänemere rannamoodustistega, mis sageli kulgevad rööbiti paekalda servaga. Mõnevõrra suurem on setete paksus klindiesisel
See hüpotees seletab muuhulgas ära Maa pöörlemiskiiruse ja selle, miks on Maal suurem tuum kui Kuul. Esialgu oli Kuu üleni kaetud laava ookeniga, mille paksus oli vähemalt 500 kilomeetrit. Viimasel ajal on saadud huvitavaid andmeid veest või õigemini küll jääst Kuul. 1994. a. Kuu ümber tiirutanud ameerika automaatjaama "Clementine" tehtud radarmõõtmised näitasid, et Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on tõepoolest jääd. Nimetatud kohtadesse ei ulatu kunagi päikesekiired, mis igal pool mujal jää kiiresti ära sulataks. Jää võiks pärineda Kuule aegaajalt langevatest komeedituumadest. "Clementine'i" saadud tulemusi kinnitas 1998. a. algul Kuu- orbiidile jõudnud USA automaatjaam "Lunar Prospector" (tõlkes "Kuu maavarade otsija"), mis oma neutron-spektromeetri abil leidis suure hulga jääd nii Kuu lõuna- kui ka põhjapooluse ümbrusest.
Ajalugu : Kreeka KREETA-MÜKEENE KULTUUR Jaguneb Minoiliseks ja Mükeene kultuuriks Minoiline Kreetal : Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tähtsaim ja tuntuim on nimega Knossos. Sellest ajast on pärinenud Euroopa vanimad linnad. Nende eetiline päritolu on teadmata. Teada on, et neil olid tihedad sidemed Idamaa kõrgkultuuridega. Samuti pärineb sellest kultuurist Euroopa vanim kiri : lineaarkiri. Kirja märgid on küll tänapäeval loetavad, kuid siiski jääb arusaamatuks, kuna ei tunta keelt, mida kreetalased rääkisid. Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklase...
ee/index.php?page=113 (22.05.2013)). Mustika kasvatamiseks sobivad tasased või kerge kallakuga maad, kus talvel on püsiv lumekate. Lume puudumisel võivad noorte okste tippudes esineda külmakahjustused. Peenra jaoks ei ole kohane lohkudega või madal ala, sest taimed ei talu üleujutust ega seisvat vett. Lõunakallakul võib lumi sulada liiga vara, see suurendab juurestiku ning õite külmakahjustuste ohtu. Parim on tuulte eest kaitstud, kuid mitte puude varju jääv ala. Osalises varjus kasvavatel põõsastel on vähem õisi ja väiksem saak, kui päikesepaistelises kohas kasvavatel taimedel. Päikese käes kasvanud marjad on suurema suhkrusisaldusega, valmivad varem ja on vitamiinirikkamad. Valgus- ja soojustingimused on parimad edelasse ja läände avatud kasvukohas (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Mullastiku tingimused. Mulla suhtes on mustikataim nõudlik ja sellest oleneb suurel määral
varianti, sest see on igal juhul turvalisem tee). 8.saj tõusis juhtpositsioonile Mercia, kus valitses 726-757 Aethelbald, kes püha Beda sõnul allutas oma võimule suurema osa Britanniast. Mercia võim suurenes veelgi kuningas Offali valitsusajal aastatel 757- 796. Ajaloos tuntud kui valitseja,kes kujundas Inglismaa ja Walesi piiri. On ka tuntud oma piirrajatise poolest, mida tuntakse Offa kraavi nime all. Pärast Offa valitsusaega puhkes Mercias aga kriis ning esile hakkas tõusma Mercia varjus vaikselt tugevnenud Wessex. Aastal 802 sai Wessexi valitsejaks kuningas Egbert. Mercia domineerimine jõudis lõpule 825. aasta Ellenduni lahingus, kui Wessexi valitseja Egbert lõi kuningas Beornwulfi väe. Uueks anglosaksi juhtriigiks tõusiski Wessex. Alfred Suur Oli Wessexi kuningas aastatel 871-899 ning Inglismaa kuningas aastatel 878- 899. Ainus Inglismaa kuningas, kes on endale saanud lisanime Suur. Tuli troonile taanlaste invasiooni ajal
vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne). Keskaegses Euroopas oli kaitsemüüride ehitamine privileeg, mida ei saanud kaugeltki kõik asulad. Keskaegseid linnu ümbritsesid sageli väljapoole linnamüüre jäävad eeslinnad, millel võisid olla oma, väiksemad müürid. Kaitsetuid eeslinnu põletasid piiramiste eel ja ajal sageli aga linnaelanikud ise, et vastane ei saaks nende varjus linnamüürile ligineda. Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve, ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnaõigus Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linnaõigus oli linna peatunnus ning oli
Inimeste tarvis on akvaariumi põhja ehitatud 18 meetri pikkune klaastunnel, mida mööda käies võib haisid enda pea kohal või suisa kõrval ujumas näha. Loro pargis on suur pingvinaarium, lisaks toimuvad siin etendused dresseeritud vaalade, delfiinide ja merilõvidega.Siinses hiiglaslikus akvaariumis on 15 000 mereelukat tervest maailmast, samuti ligikaudu 40 liiki koralle. Loro pargis on suurel hulgal eksootilisi taimi: kaktuseid, palme ja teisi. Vee ääres tukuvad troopikataimede varjus krokodillid, pelikanid peavad jahti kaladele, puudel ronivad simpansid. Mõne aasta eest mitmetest Euroopa loomaaedadest Tenerifele toodud gorillad saavad hästi läbi nii siinse lopsaka troopikataimestiku kui ka üksteisega. Selles 135 000 km² suuruses pargis jätkub tegevust terveks päevaks. Saare põhjaosas olevat Loro parki külastades tasub teel läbi põigata ka Icod de los Vinose linna pargist, kus kasvavad iidsed draakonipuud. Salapärased Güimari püramiidid
I faas: Ristlejate lahing Admiral Hipper muutis oma kurssi kagusse, et meelitada brittide lahinguristlejad oma peajõudude tulealasse. Admiral Beatty otsustas Hipperit jälitama hakata, et välja selgitada sakslaste üksuse suurus. Kell 15.25 jõudsid Hipperi ja Beatty juhitud lahinguristlejad nägemisulatusse. Saksa üksused olid paremas positsioonis, sest brittide seljatagust valgustas päike ja nende laevade kontuurid olid selgesti eristatavad, kuid sakslased jäid uduse ja pilvise ida taeva varjus raskesti tuvastatavateks.9 Tulevahetus algas kell 15.48. Sel hetkel oli vaenupoolte vaheline distants 8 miili. Kaheteist minutiga vähenes vahemaa 6,5 miilini ning sakslased said kasutusele võtta oma kuuetollised suurtükid, mis andis omakorda eelise sakslastele. Admiral Beatty muutis oma kursi lõunasse, et vahemaad kasvatada. Kell 16.00 sai brittide lahinguristleja "Indefatigable" tabamuse laskemoonakeldrisse, mille tõttu oli esimene brittide laev hävitatud. Vaenupooled üritasid
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A SAUDI ARAABIA TEENINDAV MAJANDUS Ülevaade Rakvere 2010 2 Üldandmed Saudi Araabia ( ametlikult Saudi Araabia Kuningriik) on riik, mis asub Lähis-Idas Araabia poolsaarel ning on suurim Araabia riikidest. Tal on maismaapiir 8 riigiga: Jordaania põhjast, Iraak ja Kuveit kirdest, Bahrein , Katar ning Araabia Ühendemiraadid idast, Omaan kagust ning Jeemen lõunast. Kirdest on tal ühendus Pärsia lahega ning läänest Punase merega. Riigis eristub kolm maastikupiirkonda. Esimene paikneb Punase mere rannikumadaliku läänes ning sellega külgnevad mäeahelikud loodes ja Asiri mäed edelas. Teine piirkond jääb riigi keskossa - kõrbelise ja kaljulise maastikuga Nad Ju lavamaa. Kolmanda osa moodustavad idas kuni rannikuni laiuvad Tihamah´ liivalagendikud. Suure osa riigist hõlmab Ar-Rub´ al-Khali kõrb. Jõgesid ega järvesid riigis pole. Saudi Araabia ...
5. A fencing screen puuaed, vahesein 6. A flower bed lillepeenar 7. A focal point keskpunkt 8. A fruit plot puuviljaaed 9. A garden shed katusealune aed 10. A gravel area kruusaga kaetud ala 11. A hedge hekk 12. A hidden area varjatud ala 13. A lawn muru 14. A natural boundary of trees and hedges 15. A path kõnnitee 16. A patio terass, siseõu 17. A screen-block wall kiviaed 18. A shady area varjus olev ala 19. A specimen shrub ilupõõsas 20. A sunny area päikeseline ala 21. A vegetable plot juurviljaaed 22. Abandoned mines- mahajäetud miinid 23. Absorb- neelab, imeb sisse 24. Abundant color- külluslik värv 25. Accented- õhuline 26. Accessible ligipääsetav 27. Accommodate mahutama 28. Accumulation- kogunemine, kuhjumine 29. Accustomed harjunud 30. Acres- aaker 31. Adapt to kohaneda 32
MTA nõustus Tallina Ringkonnakohtu seisukohtadega ning palub jätta kassatsioonikaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata, põhjendades seda järgmiselt: 1. maksuhaldur on kvalifitseerinud konsultatsioonilepingud ümber juhatuse liikme lepinguteks või töölepinguteks. Otsus lähtub selles, et sõlmitud konsultatsioonilepingute alusel tööd ei tehtud vaid tegelikult leidis sõlmitud lepingute varjus aset juhatuse liikme lepingu või töölepingu alusel töötamine, sest: 2) tehingutele antud vorm ja tehingu tegelik sisu ei olnud kooskõlas; 3) kui tehingu vorm ja sisu oleksid vastavas kooskõlas, oleks isiku maksukohustus suurem; 4) tehingu selliselt tegemiseks puuduvad muud kaalukas põhjenduse peale maksueelise saamise; Kohtukoosseisu muutmise tõttu andis Riigikohtu halduskolleegium 22.09.2015 menetlus-
De Danann'i legendid varjavad päris ilmselgelt müstilis fakte -- naised ja tihti tütred, on sümboliteks Ida ja Lääne aspektides või siis vaimude või jumala jõududele ja väele. Üks lugu Dagda naisest Boannist 12. sajandi Leinster'i Raamatust tundub lähedalt meele ärkamisega seotud olevat: Laulikud jutustavad, et oli üks koht vanal Iirimaal, nii püha, et mitte keegi, inimene või jumalik, olnud lubatud selle lähedale minna. Kuna seal, peidetuna üheksa sarapuu varjus, oli salapärane kaev mille sügavuses elas lõhe, kes olles söönud puult kukkunud purpur pähkleid, oli omandanud teadmised kõige kohta maailmas. Nüüd Boann, suures uudishimus , otsustas selle kaevu juurde minna --- kuid kui ta lähedale jõudis, tõusid selle veed, et teda tagasi tõrjuda. Ta jooksis ning põgenes, aga vesi olles tõusnud üleujutuseks ja võimetu taanduma, voolas see edasi kui jõgi, kutsus esile Boyne'i (seda kaevu on kirjeldatud ka kui olevat Shannoni ning
vereringesse ja mis väga väikestes kogustes mõjutavad teiste rakkude talitlust ● levivad koos vereringega sageli kogu organismi, ent toimet avaldavad vaid teatud rakkudele, hormooni SIHTRAKKUDELE, mis üheskoos võivad moodustada SIHTELUNDI ● hormoone eritavatest rakkudest on moodustunud ENDOKRIINNÄÄRMED (sisesekretsiooninäärmed) ● hormoone eritavaid rakke on mitmetes elundites teiste rakkude varjus - sellised UMBNÄÄRMED on nt: NS, magu, duodeenum, neerud ja süda ➔ keemiliselt erinevad hormoonid üksteisest märgatavalt ➔ vesilahustuvad hormoonid on kas AH derivaadid või AH-dest koodnevad peptiidahelad või proteiinid (koos ühinenud süsivesikute osadega) - hüpofüüsi eessagara hormoonid ➔ rasvlahustuvad hormoonid on enamasti STEROIDID - neerupealse koore hormoonid - ka PROSTAGLANDIINIRÜHMA ained on rasvlahustuvad, mõnigad neist hormoonide hulgas.
Alpi kortsleht on roosõieliste sugukonda kortslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Alpi kortsleht moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. Eestis kasvatatakse teda kultuuris. Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese käes kui ka varjus. Ta sobib kasvatamiseks püsilillepeenras, kiviktaimlas ja pinnakattetaimena kuivadel nõlvadel. Võib kasutada ka lõikelillena ning kuivatada. Lumelammas Lumelammas ehk pakssarv on üks kahest mägilamba liigist. Lumelammas on levinud Ida- Siberist kuni Kaug-Ida põhja- ja keskosani. Põhja-Ameerikas elavad lumelambad mandri lääneosa mägedes Alaskast Põhja-Mehhikoni. Sarved on rasked ja jämedad, laia eespinnaga, kuid üsna lühikesed
Jõnn ehk Metskapten" (1965), "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965), "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969). Oma mitmekülgsete ning mainimist väärt toeste eest on Juhan Smuulile omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Tasub ka mainida, et 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Tema järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Niiet ka tänapäeval mööda Eestimaad reisides võime kohata erinevaid mälestisi temast kui suursugusest kirjanikust. Ta annab Eesti kultuuriloole väga palju juurde, eelkõige oma jutustuste kohta Muhu saarelt ja selle elanikest ning eluolust. Ta oli silmapaistev kirjamees ning tema teostes
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. 11 Veestik Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Jõed Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed. Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal. Teine pikk jõgi
varianti, sest see on igal juhul turvalisem tee). 8.saj tõusis juhtpositsioonile Mercia, kus valitses 726-757 Aethelbald, kes püha Beda sõnul allutas oma võimule suurema osa Britanniast. Mercia võim suurenes veelgi kuningas Offali valitsusajal aastatel 757- 796. Ajaloos tuntud kui valitseja,kes kujundas Inglismaa ja Walesi piiri. On ka tuntud oma piirrajatise poolest, mida tuntakse Offa kraavi nime all. Pärast Offa valitsusaega puhkes Mercias aga kriis ning esile hakkas tõusma Mercia varjus vaikselt tugevnenud Wessex. Aastal 802 sai Wessexi valitsejaks kuningas Egbert. Mercia domineerimine jõudis lõpule 825. aasta Ellenduni lahingus, kui Wessexi valitseja Egbert lõi kuningas Beornwulfi väe. Uueks anglosaksi juhtriigiks tõusiski Wessex. Alfred Suur Oli Wessexi kuningas aastatel 871-899 ning Inglismaa kuningas aastatel 878- 899. Ainus Inglismaa kuningas, kes on endale saanud lisanime Suur. Tuli troonile taanlaste invasiooni ajal
ometi selgesti tajutavaks oma suhtumise. Suhtumist toimuvasse, tegelase käitumisse, tema taotlustesse näitab pigem kujutuse värving kui otsehinnang. Kuigi võib ka olla, et neid hinnanguid kiputakse vägisi otsima, et neid ei pruugigi olla tegelikult, vähemalt teadlikult pole neid romaani sisse pikitud, ka varjatud kujul mitte. Üks on kindel, et Ristikivi tundub olevat oma ajalooliste raamatute kirjutamisel nagu mingist painest vabanenud. Ajaloolise ainese varjus oli tõenäoliselt hea end vabalt tunda. Ajaloolise ainese taha pugesid enamik eesti ajaloolise romaani viljelejaist, seda aga erinevatel põhjustel. Kirjanikud ajasid ajaloo varjus igaüks oma asja. 19. sajandil kirjutanud püüdsid oma ajalooliste teoste kaudu avada eestlastele nende ajalugu ning selle kaudu mõjustada rahvahulki tegutsema olevikus enda heaolu tõstmise suunas. Andres Saal jäi tollal mingite
kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maaaluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus, oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega, nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel. Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil.
See tähendab, et kätte on jõudmas ööliblikate hooaeg. Kui siilivana umbes kelle kolme paiku öösel rampväsinuna koju naaseb ja magesõstrapõõsa all kerra tõmbab, on seljataga enam kui paari kilomeetri pikkune jahiretk. Selle käigus on ta ennast kurguni täis õginud ja saanud külge paar uut puuki. Tal võiks olla samasugune tunne nagu mehel, kes on pärast paarikümnekilomeetrist jalgsimatka õhtusöögiks kaksteist kilo liha nahka pistnud. Kodu magesõstrapõõsa varjus. Siilivana on rikas mees, tal on palju kodusid. Talvekodu asub vaarikatihnikus. Pärast seda, kui ta on ennast rasvaste tõukude, magusate ploomide ja õuntega nuumanud, valib ta oktoobris sobiva paiga välja ja asub sinna usinalt suuremat sorti puulehti tassima. Tassib päratu hunniku kokku, siis aga hakkab ennast nendes veeretama. Keerleb mitu ööd ühtejärge, seni kuni okaste külge on tekkinud ühtlaselt tihe polster. Siis tõmbab ennast mõnusalt kronksu ja sulgeb oma mustad silmanööbid
Lehed: nahkjad, sõrmjad, igihaljad tumerohelised. Õied või õisikud: valged 5-8 cm läbimõõduga. Õitseb kohe peale lume sulamist aprillis-mais. Liigi eritunnused: väga pikaealine, igihaljad lehed on tundlikud varakevadise päikesepõletuse suhtes. Kasvukoha nõuded: parasniisked aluselised mullad. Pool- kuni täisvari. Kasutamine haljastuses: sobivad naabrid on kevadel õitsevad põõsad, epimeediumid, kopsurohud, priimulad, bergeeniad, varjus kasvavad ilukõrrelised, sõnajalad ja kevadised sibullilled. Joonis 25. Must lumeroos (http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helleborus_niger_001.JPG) Joonis 26. Must lumeroos Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Must lumeroos. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=635&cid=898&cgid=. 08.08.2013. Juhani puukool. Must lumeroos. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/p%C3%BCsikud/helleborus_niger_must_lumeroos.html. 08.08.2013. 1
16 lumimarjahekk paarikümne aastaga läbipääsmatuks tihnikuks. Lumimarjaliigid ristuvad omavahel üsna hõlpsasti, seepärast on sordipuhtaid taimi raske leida (Sander, 1010). 17 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) (joonis 3) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased.
mehe ära oodata.. Samuti rääkisid nad, et nemad olid ainsad, kes rannas jooksu pääsesid, sest kik kohad olid paksult venelasi täis, ja et nende meelest pidi keegi nad üles andma. Enamus veti vangi, mned lasti kohapeal maha. Leonard rääkis, et sja lpust saadik tehakse metsades pidevalt haaranguid, Leonard ise oli korra napilt pääsenud. Taavi aga vihastas, sest haarangu ajal oli ainult üks metsavend enne surma ka venelasi maha lasknud - teised olid kartnud ja varjus olnud. Kättemaksuks kirjutas Taavi NKVD-le kirja, milles vandus pühalikult, et tema pgenemine oli vimalik ainult seetttu, et ta andis kaptenile ja tlgile altkäemaksu. Samuti hakkas Taavi kahtlustama, et äraandjaks oli Marta. Ta otsustas, et igele mehele ei tohi perekond kike tähendada (kuigi naisele peab), nii et ta peab edasi vitlema. Tegelikult ei teadnud ta üldse, kas ta naine ja laps on surnud. Taavi, Leonard
oli valmistatud ka Zeusi troon, mille kõrget leeni, kätetugesid ja alust kaunistasid elevandiluust reljeefid ja jumalannade ning jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt õlipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja õlgadele. Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...
hakkavad sööma rohtu, mugulaid ja põõsalehti. Need loomad joovad iga päev ning elavad seepärast jõgede või soode lähedal. Ninasarvik Ta on kogukas ja tugev imetaja, kes elab põõsaste ja üksikute puudega kaetud Aafrika savannis. Ta on kõikide kiskjate hirm. Ninasarvik elab erakuna koos oma pojaga. Tal on vilets nägemine, kui seevastu suurepärane haistmine ja hea kuulamine. Kõige palavama päevaaja veedab ta puude varjus või soistes paikades, et see järel süüa rohtu jahedamal ajal või koguni öösel. Kogukusest hoolimata võib ta joosta kiirusega 45 km tunnis. Nahaparasiitidest aitavad tal lahti saada linnud, keda kutsutakse pühvlikanguriteks. Sageli võib näha, kuidas pühvlid karjamaal rohtu söövad, need linnud seljas. Impala Ta on üks ilusamaid Aafrika antiloope: tal on graatsiline ja meeldivate proportsioonidega keha nind sile heleruske nahk
ja rukkilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks (23. juuni 1988) Hirvepargi miiting Hirvepargi miiting toimus 23. augustil 1987 (MRP allkirjastamise 48. aastapäeval), kaks aastat enne Balti ketti. Eestvedaja: Molotovi-Ribbentroppi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), üritust juhtis Tiit Madisson. See oli esimene edukas poliitiline meeleavaldus ENSV's. MRP-AEG grupp loodi Pärnu Muinsuskaitse Seltsi varjus 15. augustil 1987. Algsed 7 liiget olid: Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Lagle Parek, Tiit Madisson, Mati Kiirend, Jüri Mikk, Ilse Heinsalu. Põhilised teemad: MRP ja selle tagajärjed Baltikumile. See miiting oli oluline alustala ülejäänud Eestis toimunud protestidele ja miitingutele. Üks põhjustest, miks see üritus toimuda sai, oli 32 USA senaatori kiri Gorbatsovile, kes omakorda "käskis" Balti vabariikide liidritel oma rahvas meelt avaldama panna. Esialgselt pidi üritus toimuma
ilmnesid kohe ka Krossi teadlikud ja sihikindlad kirjanduslikud taotlused. Eriti jäi mees silma nende taotluste kasutamise osavusega. Luule tehnilised võtted ja oskused omandas Kross kiiresti ja visalt, nagu heale õppurile omane, samal ajal end abistades poeetika käsiraamatutega. Suure lugemusega inimesena kasvas Krossi luuletundmine ning areng toimus üsnagi kiiresti. Eriti tõstis noor poeet ja kirjanik esile Marie Underi ja Aleksandr Puskini. Pärast gümnaasiumi möödus aeg Arbujate varjus. Ühiseid jooni leiab Krossi ja A. Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega. Tolleaegse Jaan Krossi luule oli intellektuaalne, mis kujutas mingit mõtet või tõdemust ning kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on
Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu tõttu jaotub murendmaterjal, mullaosakesed ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada
rohelised osad, samuti juured, marjad, lülijalgsed ja teod. Pojad söövad algul vaid loomset toitu. Põldpüü tavalisteks elupaikadeks on põllud ja niidud, samuti ka kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid, metsalagendikud ja ka aiad. Nurmkana muneb aprilli lõpul või mais. Kurnas on 10...26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või rohekaskollast 13 Header and footer ; nimi muna. Pesa paikneb tihedas rohus mõne puu või põõsa varjus ja see on lihtsalt üks suurem kuhi kuiva rohtu. Pojad kooruvad mõne nädala pärast ja on pesahülgajad. Sügisel kogunevad salkadesse, mis kevadel paaride moodustumisega laguneb. Põldpüüde arvukus oleneb talvedest; karmide talvede järel kannatab kurna suurus ja talvel hukkub ka palju linde. Pehmed lumised talved mõjuvad olulise arvukuse tõstjana. Nurmkana on jahilind, kes looduskaitse alla ei kuulu. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/LUSLUS3.htmht
Maasikad peavad olema terved(vigastuseta), puhtad, kuid mitte pestud, värske välimusega, koos närtsimata õietupe ja lühikese viljavarre osaga. Marjad tuleb võimalikult kiiresti põllult jahedasse (+2 kuni +8 ) kraadi ruumi vedada, sest nii aeglustub nende riknemine. Madalamal temperatuuril (+2) säilivad maasikad 4 korda kauem, kui temperatuuril +20.Kui jahutuskoht asub kaugel, siis peaks lagedal maasikapõllul olema valjualune, kus kastid, enne jahutisse viimist on varjus. Jahutamisel oleks tähtis, et külm õhk puutuks kokku marja pinnaga. Temperatuuril langemisel tekib sinna kondensvesi, mis võib rikkuda marja välimust. Seepärast peaks õhk külmhoones ringlema kiirusega 1-2m/s.Vastasel juhul tuleb maasikad säilitada hoidistena. 4 1. Liigid Maasikas kuulub roosõieliste Rosaceae sugukonda , kibuvitsaliste Rosideae alamsugukonda ja maasika Fragaria perekonda.
Kuna teismeline mõtleb, et on maailma kõige huvitavam ja tähtsam, siis eeldab ta sama suhtumist ka teistelt. Kuhu iganes ta ei satu, on kõigi pilgud pööratud vaid talle. Demonstratiivne ja väljakutsuv käitumine ongi osaliselt sellest ootusest kantud, samas varjab agressiivsus sageli ebakindlust. Väljendusviis kinnitab, et mul on suva sellest, mida te arvate, tean ise täpselt, kuidas olla ja mis on mu väärtused. Katte varjus nopitakse 16 http://www.amor.ee/39425#8 17 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 18 Grant 1998, lk. 105 19http://www.inimene.ee/index.php? sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5 tegelikult ahnelt teiste hinnanguid ja arvamusi. Iseseisvuse piire kompides ja määratledes kehtib kindel põhireegel: vastanduda kõigele, mida täiskasvanud ütlevad. 20 Teismeline, kellel on terve enesehinnag, tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke
hävitava hinnangu klientidelt. Windows ME'd on nimetatud ka läbi aegade halvimaks Windowsi operatsioonisüsteemiks. (Wikipedia 2013) 1.2 Windows XP 2001. aastal välja antud Windows XP sai tema loojatele ettearvamatul populaarseks. Seda operatsioonisüsteemi on nimetatud ka maailma parimaks operatsioonisüsteemiks. Ettearvamatult pikaks veninud eluiga kestab XP-l tänaseni. Sügisel 2012 tähistas XP vaikselt Windows 8 ilmumise varjus oma 11. sünnipäeva, kuid oma töökindluse ja mugavuse tõttu kasutab maailmas veel väga suur osa arvutikasutajatest Windows XP-d. Paljud kasutajad on küll läinud üle Windows 7-le. (Gregg Keizer, 2012) Aastal 2012 teatas Microsoft, et lõpetab Windows XP toetamise 2014. aasta aprillis. 1.3 Windows Vista 2007. aasta jaanuaris, rohkem kui viis aastat peale Windows XP ilmumist, toodi turule uus Windows Vista. See oli senini kõige suurem vahe Windowsi operatsioonisüsteemide
kandis kangelase Olümposele. Daidalos ja Ikaros 1. Daidalos oli Kreeka suurim meistrimees. Ta õpetas väärikate perekondade lapsi, kuid ta kõige parem õpilane oli ta õepoeg Talos. 2. Kord kuulis Daidalos pealt tööliste juttu, nad arvasid, et Talosest saab veel kuulsam ja parem meistrimees, kui Daidalos. 3. Daidalos sai vihaseks ja meelitas Talose Ateena kindlusesse, lükkas poisi tiheneva pimeduse varjus kindlusemüürilt alla. 4. Atheenale oli Talos meeldima hakanud, seetõttu püüdis ta poisi kinni ja muutis kiivitajaks. (seetõttu kardavad kiivitajad kõrgust, on ettevaatlikud ja hoiatab hädaohu eest ka ümberkaudseid linde) 5. Daidalos põgenes koos poja Ikarosega Kreeta saarele. Ehitas seal koletis Minotaurose jaoks labürindi. 6. Daidalos ehitas endale ja pojale tiivad, kuid lennata ei tohtinud kõrgelt- päike sulatab
Kosmoloogia Kosmoloogia Kosmoloogia on teadus meid ümbritsevast maailmast. Nimetus "kosmoloogia" pärineb VanaKreekast ning tähendab maailmaõpetust. Sõnasõnalt võetuna tähendab "kosmos" korda, vastandudes "kaosele", st. korra puudumisele. Maailm, milles elame, peab olema füüsikaliselt võimalik see on kaasaegse kosmoloogia ainus kriteerium. "Milline kurb vaatepilt! Kui palju piinu ja rumalust, kui need maailmad tõesti on asustatud, ja kui palju asjatult raisatud ruumi, kui nad peaksid olema asustamata!" Thomas Carlyle Primitiivne kosmoloogia Üldistab inimese vahetu taju abil saadud kujutlust. Lame, silmapiiriga lõppev maapind, mida ülalt katab kuplikujuline taevas. PLATON ARISTOTELES Platon Platon (427347 e.m.a) Oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias to...
Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Kaneel Vürtsina kasutatakse loorberliliste sugukonda kuuluvate kaneelipuude koort. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Hiina kaneel e. kassia pärineb Lõuna- Hiinast. Kasvatatakse Hiinas, Kampucheas, Laoses ja Indoneesias. Koort lõigatakse selle kaneelipuu tüvelt üks kord 8-10 aasta tagant paari sentimeetri laiuste ja 10-15cm pikkuste ribadena. Kuivatatakse varjus. Valmis kassia kujutab endast kergelt kumeraid kooretükikesi, mille sisepind on veidi krobeline, punakaspruun, hallikaspruunide laikudega; välispind on siledam ja kaneelpruun. Hiina kaneel on 2mm paksune või paksem, aromaatne, magusavõitu, nõrgalt kõrvetava, tseiloni kaneelist märksa teravama maitsega, kootava toimega. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Malabari e. pruun kaneel pärineb Edela-Indiast. Kasvatatakse Indias ja Birmas. Pruun
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju tal...
mõned taimed kohastunud eluks soolases ja vesises keskkonnas. Need on mangroovtaimed, mis moodustavad tiheda võsa mangroovtihniku. RINDELISUS Vihmametsas on taimed rindeliselt. Kõige kõrgemale ulatuvad 30 40 meetri kõrgused vihmavarjukujulise võra ja suhteliselt vääikeste lehtedega puud. Kaks madalamat puurinnet ulatuvad 20 30 meetri kõrgusele. Puud on varju ja niiskuslembelised ning kehvemate valgustingimuste tõttu suuremate lehtedega. Puude all varjus katab maapinda vaid õhuke lehepuru ja rohttaimestik peaaegu puudub. VÄÄRISPUUD Kogu maailma mööblitööstustes hinnatakse kõrgelt ekvatoriaalsetest vihmametsadest pärit väärispuitu. Hinnalisemad puuliigid on punane puu, eebenipuu, tikkapuu, viigipuu jt. KULTUURTAIMED Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab palju söödavaid taimi ja taimi, mille vilju kasutame maitseainetena, näiteks apelsin, mandariin ja sidrun, banaan, ananass, kookospähkel, mango,
seotud keemiliseks energiaks. Tänu pikkadele suvepäevadele pole Eestis puudust päikesekiirgusest kasvuaja vältel. Taimed kasutavad ära vaid mõne sajandiku neile langevast valgusenergiast. Ometi ei jätku alati kõikidele taimedele valgust piisavalt. Väetamise seisukohalt tuleb arvestada seda, et nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajab taim rohkem valgusenergiat kui ammooniumväetistest. Seega tuleks varjus kasvavaid taimi väetada eelistatavalt ammooniumväetistega. Soojus Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus. Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle +5oC ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla +5oC. Enamikele taimedele on optimaalne kasvutemperatuur +20...+28oC.
3. katse Võta plastmasslusikas või kamm ja mine veekraani juurde. Lase vesi peene joana nirisema. Lae lusikat/kammi vastu villast kampsunit hõõrudes. Nüüd aja veejuga kaardu. Selleks vii lusikas/kamm aeglaselt veejoale lähemale. Veejuga tõmbub eseme poole nii, et läheb kaardu. Kui ese puutub veejoaga kokku, kaotab see oma laengu ja veejuga voolab taas otse alla. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk12 13) TEE LIIVAST VETT Toodame liivakastis vett. Liivakast ei tohi olla varjus. Vaja on kilekatet ja purki, kuhu vesi koguda. Tegevus. 1. Kõigepealt kaeva liiva sisse sügav ja lai auk. Näiteks üks meeter sügav ja üks meeter lai. Auk peab olema järskude servadega. 2. Pane augu põhja mõned rohelised taimed ja aseta purk augu põhja. 3. Kata auk kilekatte või suure kilekotiga. Pane kile servadele ümber augu kive, et tuul kilet minema ei puhuks. 4. Kõige lõpuks pane kile keskele üks kivi nii, et kile vajuks augus olevale purgile lähemale. 5
..2,5 cm, hele- kuni kollakaspruunid. Seemnesoomused tervekumera servaga. Seemned varisevad varasügisel (aug. lõpp - sept.) H=20...25 (35...55) m. Areaal: Põhja-Ameerika põhjaosa 45...70° põhjalaiuskraadi vahel. Picea pungens Engelm. torkav kuusk Võrsed paljad, helepruunid, läikivad, vanemad tumepruunid ja nõrgalt läikivad. Pungad suured. Okkad neljakandilised, 2...3 cm pikad, nõeljad, jäigad, valguse käes kinnituvad radiaalselt, varjus on ettepoole suunatud. Okka igal tahul on rohkesti õhulõheridu. Okaste värvuse järgi eristatakse rohkesti vorme, millest tähtsamad: Picea pungens 'Argentea' hõbehallid okkad 'Glauca' sinakasrohelised okkad 'Viridis' rohelised okkad 'Coerulea' helesinakad okkad, võra kitsaskooniline 'Columnaris' hallikassinakad okkad, võra sambakujuline Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
