Musta pori varjus Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" Tammerraamat, 2008 Maiken Mägi Võru Kesklinna Gümnaasium 11.b klass Juhendaja Raili Leesalu Selle raamatu valimiseks oli mitmeid põhjusi. Esiteks oli raamat mul kodus olemas ja juba ka sirvitud; teiseks on Mihkel Raud minu silmis hästi mitmekülgne ja austust vääriv isiksus ning kolmandaks on see raamat Eestis midagi teistsugust, erilist ning on tekitanud palju kõmu ja uudishimu. ,,Musta pori näkku" on 280-leheküljeline nö rokibiograafia, mis sisaldab endas M.Raua mälestusi ja elukogemusi alates lapsepõlvest kuni tänapäevani välja. Autoril on Eno Raua poja ning Singer Vingeri kitarristina olnud harukordne võimalus olla osa arenevast Eesti muusikamaailmast. Tal on olnud võimalus näha, kuidas paljud praeguses Eestis tähtsal kohal asuvad inimesed alustasid oma karjääri ning teekonda tippu. Kui tuua näiteid, siis teiste seas on huvitavad ...
``Vargamäe varjus`` analüüs Lavastus ``Vargamäe varjus`` räägib loo Mari vaatepunktist. Vargamäelt on kadunud armastus ja õnn, selle asemele on tulnud viha ja masendus. Ometi pole see lugu üdini traagiline, leidub ka siiraid ja kauneid hetki. ``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli to...
Jean P. Sasson Printsess Tõestisündinud lugu elust näokatte varjus Saudi Araabias Liisa-Maria Linros 21K Juhendaja:Tiina Meeri koostatud: 08.veebruar 2010 Saudi Araabiat peetakse maailma üheks kõige konservatiivsemaks riigiks. Võimul olevate islamistlike usujuhtide poolt kehtestatud reeglid piiravad naiste õigusi ja avalikkuses liikumist. Nii näiteks on selles riigis naistel keelatud autot juhtida.
,,Kaie Kõrb rambivalguses ja varjus" Ivo Parbus Lugesin raamatu Kaie Kõrbist, mis oli koostatud Ivo Parbuse intervjuu põhjal temaga. Kaie Kõrb on lõpetanud Moskvas Teatri Akadeemia ja juba mitu aastat õpetab riiklikus Balletikoolis. Peale koreograafiakooli õpetaja ameti on ta ka Eesti Tantsuagentuuri egiidi all tegevas stuudios. Kaie Kõrb arvab, et mida rohkem harjutada ja töötada, seda lihtsam on vormis püsida ja tunda end terve ning elurõõmsana. Veel on ta öelnud, et balletitantsija elukutse nõuab eelkõige tahtejõudu ja tervist ja kellel seda vajaka jääb, peab loobuma. Sellele teele suunas teda ema, kuid talle on eluaeg tantsida meeldinud. Ühel päeval tuli Kohilasse talente otsiv komisjon spordiinternaatkoolist ning talle tehti pakkumine liituda võimlemisrühmaga. Nõu küsis ta õelt, et mis oleks õigem, kas minna sporti või balletti õppima, kuid 4 aast...
I N 2 1. U 2. N 3. I 4. V 5. E 6. R 7. S 8. U 9. M 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib ... 7. Palja silmaga nähtav planeet 8. Maa sarnased taevakehad 9. Periood, mille järel varjutused satuvad uuesti samadele kuupäevadele 10. Kes võttis 1610. a. kasutusele teleskoobi? Lahenda ristsõna! 1. Astronoomiainstrument 2. Pööratav taevakaart 3. Taevapilt sõltub kuupäevast ja ... 4. Mees, kes koostas spetsiaalselt Eesti jaoks taevakaardid 5. Kus asub põhjamaade suurim teleskoop? 6. Kui Kuu on Maa varjus, siis tekib .
"Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimööda üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele (maakirp, kapsaliblikas) eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE". Sepiku talu Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ülemineku korral kestab maa üleminekuaeg ettevõtte tunnustamisest alates kaks aastat, mitmeaastaste taimede kasvatamise puhul, välja arvatud rohumaa, kolm aastat. Mahepõllumajandus
SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a.
SAHARA KÕRB Nimi PAIKNEVUS Maailma suurim kõrbeala. Laiub Aafrika põhjaosas. Pindala üle 8 milj. km2. Ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. KLIIMA Kuumemaid kõrbealasid. Madal ja tasane pind. Varjus kõrgeim temp. 58°C. Liiv kuumeneb kuni 90°C. Talvel harva võib esineda öökülma. Aastane sademete hulk on alla 100mm Mõned aastad on täiesti kuivad. MULLAD Liivakõrb, mulda ei esine. Palju kruusa ja klibuvälju e. regid. Liivaluidetes tekivad huvitavad kipskristallid. TAIMEDE KOHASTUMUS Lehed on väikesed, nahkjad või on muundunud. Paksud lehed, et aurumine lehe pinnalt oleks
rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi. (nõudlikud) siirdesoos ja rabametsades (vähe- Kadakas nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda
Õpik lk 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvav...
Lumerooside juurtest valmistati nuusktubakat ja aevastuspulbrit. Saksa keeles ongi üks lumeroosi rahvapärastest nimedest ,,Schwarze Nieswurz" ehk must aevastusjuur. Kuna lumeroosid õitsevad lund ja jääd trotsides keset talve, on neid peetud lootuse sümboliks. http://www.gardena.com 1.3 KASVUTINGIMUSED Lumeroos tahab viljakat huumusrikast mulda (ka liiv- või savimulda). Muld ei tohi olla liigniiske. Lumeroos kasvab väga hästi suuremate põõsaste varjus või varjulises metsaaias, kuid ka huumusrikkal püsilillepeenral. http://www.bakker.ee Lumeroos vajab kasvuks kohta, kus ta on suurema osa päevast varjus, kuid paar tundi päevas peab ta saama ka päikese valgust. http://www.multiflora.ee 5 1.4 HOOLDAMINE Lumeroos on väga lihtsalt hooldatav: et ta korralikult kasvaks, on vaja leida aias sobiv koht ja hoolitseda selle eest, et juurtel oleks piisavalt kasvuruumi.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium VIRVE OSILA Referaat Koostaja: xxx Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja j...
vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6...13 cm, laius 3...8,5 cm. Leheroots väga lühike. Paljunemine: Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. Kasvukoht: Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. Mürgistusnähud: kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, uimasus ja peavalu; põie ja soolte valusad kokkutõmbed, silmapupillide ahenemine. Mürgid hävitavad punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Võib lõppeda surmaga. LESELEHT Maianthemum bifolium Rahvapärased nimed: metsviinamari,
Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et leevendada nukrust, mida varjuaias tihti võib kohata Enamik varjupüsikuid on pärit põhjapoolkera erinevatest varjulistest lehtpuumetsadest ja need kasvavad sarnases kasvukohas aias meelsasti. Metsaaias on kerge kasvatada püsililli. Suurte puude varju ei tule ka põlluumbrohud, välja arvatud varjus hästi kasvav harilik naat, mis tuleb enne varjutaimede istutamist hävitada ja levik varjuaias takistada. Varje on mitmesuguseid: suurte puude, maja, heki või tara vari. Neis piirkondades on kõige õigem kasvatada varjutaimi. Kahtlemata on tõeline varjuaed suurte puude all. Valgus, vari, linnud, putukad ja lõhnad loovad varjuaias erilise meeleolu. Jalgtee äärde paigutatud istepingil võib jalgu puhata ja kuumal suvepäeval ennast mõnusa raamatu seltsis istuma unustada
Erinevate projektide juures on osalenud Rain Elfenbein, Priidu Pärna, Erik Tamm, Riho Salep, Aavo Säkk, Vello Pross, Mati Gubinski, Toomas Tõnisson, Heiki Evestus, Jüri Tulp. Esimese asjana valmis 1999. suvel kiviheitemasin, mille olemasolu kohta Varbolas kinnitavad mitmed kroonikad. 2000. suvel valmis linnuse välisküljele piiramistorn, mis sümboliseerib tollaste vallide ja piirete tegelikku kõrgust. 2002. suvel rajasime keskaegse piiramisseadeldise "kass ja oinas", mille varjus tasandati teed piiramistornile ning püüti purustada linnuseväravat. 2001. suvel korraldasime linnusel I ilmavõistlused kiviheitmises. Kiviheitemasin Selle keskmise suurusega heitemasina rekonstruktsiooni ehitasid varbolased 1999. aasta augustis. Tema heitekangi pikkus on 7,5 m ja vastukaalu raskus 1400 kg ning kive heidab see kuni 130 m kaugusele. Masinale anti Taani kuninganna auks nimi "Helde Margarethe".
rohelistena. Õied ja õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, viljad: koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. Kasvutingi külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab mused: täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. Kasutamin puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. e: Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme. võrsed punga õied d lehed viljad · Sirelid eelistavad heaks kasvamiseks niisket,
päeval on õhulõhed suletud ja jahedatel öödel avatud. 22. Millises kloroplasti osas paiknevad valgust püüdvad pigmenid (klorofüll a,b, karotenoidid)? - tülakoidides 23. Miks karotenoidid annavad sügisestele lehtedele, valminud viljadele kollakas, oranzika värvuse, aga kloroplastid rohelise värvuse? Karotenoidid peegeldavad kollakat-oranzi värvi lainepikkust, kloroplastid rohelist. 24. Kas evolutsiooniliselt arenes hiljem C3 või C4 fotosünteesi mehhanism? C4 31. Miks varjus kasvanud haava leht on õhem kui kõrgel valgusel kasvanud leht? Varjus kasvanud haava lehel on õhem palisaadkude. Varjus kasvanud leht kasvab laiusesse, et saada rohkem pinda päikesevalguse jaoks ja fotosünteesimiseks. 34. Kuidas on fotosüntees ja mitokondriaalne hingamine seotud. Peaksite oskama nii fotosünteesi kui ka mitokondriaalse hingamise võrrandit kirjutada (Millise aine põletamisel tekib ATP, kust tekib molekulaarne hapnik selle aine põletamiseks, milline
Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl. Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik.
• Punakasvalge • Küttena • Tihe • Joonistussöe • Kõva valmistamiseks • Elastne • Mööbli • Ühtlase valmistamiseks ehitusega • Väikeste iluesemete • Painduv valm • Vastupidav • Viimistlustöödes Jugapuu • Kasutatakse haljastuses • Ainus okaspuu, mis kasvab varjus • Mürgised marjad • Kõrgus harilikult 10- 20m, harva kuni 28m • Suurim registreeritud tüvemõõt on 16cm • Kasvab aeglaselt • Võib elada kuni 4000a • Looduskaitse all Viljad • Seemned on väga mürgised • Vilja muu osa • Seemned ei ole mürgine hakkavad • Ka okkad on organismis mürgised mõjuma paari tunni jooksul. Kasutamine
Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane. Õied väikesed, rohekasvalged ka koondunud kuni 6 cm pikkustesse pööristesse, veidi lõhnavad õitsevad juunis -juulis. parasniisketel, neutraalsetel kuni veidi happelistel muldadel ei talu hästi aluselisi muldi. Sobib kasutamiseks nõlvade ja madalate müüride haljastamisel Harilik pihlenelas (Sorbaria) 1,5 m Laiuva võrestikuga Mullastiku suhtes vähenõudlik Kasvukoht varjus, poolvarjus, päikseline Õitsemisaeg juuni, juuli Lehestik roheline, õis valge Laiuv tuhkpuu (Cotoneaster) 1m kõrgune põõsas. Punakad õied juunis. Võrsed on hallikaspruunid, nõrgalt kestendavad. Lehed on ümmargused ja nahkjad. Kalasabamustriliselt harunevad oksad. Kasvukoht päikeseline. Dekoratiivne erkpunane sügisvärv. Talvel punased marjad. Moodustab tugiseina najal kena lehviku. Läikiv tuhkpuu (Cotoneaster) Kõrgus kuni 2m. Lehed on tugevalt läikivad teritunud
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Varjutused Kui Kuu on Maa varjus, siis on kuuvarjutus. Kui Kuu katab Päikese ja takistab selle valguse Maale jõudmist, siis on päikesevarjutus. Nagu Maa tiirleb ümber Päikese, nii tiirleb Kuu ümber Maa. Maalt vaadatuna on Kuu mõnikord taevas samal ajal kui Päike. Ehkki Päike on nelisada korda suurem kui Kuu, paistavad nad taevas ligikaudu ühesuurused. Põhjus on see, et Kuu on nelisada korda Maale lähemal kui Päike. Kui Kuu asub otse ühel joonel Päikesega, siis toimub päikesevarjutus
88 89 4. Vihmametsade taimed 90 Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on 91 taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei 92 leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult 93 heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde. 94 95 Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada 96 varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. 97 Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata 98 endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, 99 valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga 100 ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad 101 vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud,
taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde. Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed.
Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kiriku- ja riigitegelane. · Kuningas Louis XIII ajal sai Richelieu ministriks ja haige ja jõuetu kuninga varjus oligi Richelieu tegelik Prantsusmaa valitseja. · 1626. aastal andis ta kuninga nimel välja edikti, milles kästi maha lõikuda kõik aadlilosside kindlused, mis ei ole piirikindlused. Sellega oli aadlite sõjaline võim murtud. · Samal aastal kuulutati välja, et duellid on suurroimad. Kui kaks aadliku seda edikti ei kuulanud, lasti nad kuninga poolt hukata. Päikesekuningas Loius XIV Prantsusmaal 1) Nimeta kuninga kohustused?
Siberi nulg Richard-Sven Rivik Siberi nulg (Abies sibirica) Männiliste sugukond, nulu perekond Igihaljas ja ühekojaline Elab kuni 200 aasta vanuseks Eestis ei kasva looduslikult Kuuse sarnane Talub hästi külma Kasvab ka varjus Tundlik saastunud õhu suhtes Käbi Isakäbid kollased, ovaalsed Emaskäbid noorelt rohelised või violetsed Puu tipuosas Valmivad septembris ja oktoobris Seemned helepruunid Tuullevija Toiduks paljudele lindudele Leht Okkad lamedad, kitsad, pehmed Pikkus 1-3 cm laius 0,1 cm Kinnituvad võrsele ühekaupa Püsivad puul 8-11 aastat Tüvi Enamasti sirge Koor tumehall, nõrgalt krobeline Vaigupõiekesed
Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal Otsast paksenevad Röövikud elavad rohkem varjus nuiakujulised tundlad Eestis üle 2000 liigi Eestis üle 100 liigi Hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju Kõhtmine närvikett Torujas seedeelundkond läbib kogu keha Puudub eritusava Avatud vereringe Hingamiselunditeks on trahheed Lahksugulised Arenevad täismoondega Emane liblikas muneb munad kooruvad röövikud nukkumine kujuneb täiskasvanud liblikas Üks esimestest liblikatest
-4. sajandist. Ta on arhitektide patroon (pühakupärimuse järgi ehitanud India kuningale palee) ja pimedate patroon (oma vaimse pimeduse tõttu). Idakirik pühitseb ta surmapäevana 6. oktoobrit, Süürias jm aga 3. juulit. Inglismaal on talle pühendatud 46 kirikut. Tahma-Toomas, Must-Toomas Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma- Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti. Toomad, jõulutoomad
Kütust (uraani) kulub suhteliselt vähe. Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe. Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas. Elanike evakueerimine. Häiritakse veeelustiku tegevust. (Kalade liikumist takistatakse) Võib levida mürgiseid aineid. Egert Ehari
Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad eredamaks. Kui ka see ei aita, siis paiskavad nad tühjaks tindipauna ja selle pilve varjus ujuvad minema(suitsukate). Paljunemine: Nad on lahksugulised. Isane asetab oma kombitsa milles on sugurakud emase mantliõõnde. Kui emane muneb, siis toimub ka munade viljastamine.
VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . • EELISTAB TIIBADELE JALGADE KASUTAMIST KAS KÕRVAHARK IKKA POEB INIMESE KÕRVA? KÕRVAHARGIL ON TEENIMATULT HALB KUULSUS KAHJUKS TÄNASENI. OMETI ELAB KÕRVAHARK ERAKUELU, TAL POLE INIMESEST SOOJA EGA KÜLMA. PUTUKAS TEGUTSEB JA TOITUB ÖÖSEL, PÄEVAL ON TA VARJUS. SEE ET TA SULLE KÕRVA RONIB ON VANARAHVA EBAUSK . ÄITAH VAATAMAST !
Kilpkonna tuleb otsida Sienast KEN KOOLMEISTER LOO KESKKOOL James Hadley Chase Kodanikunimi Rene Brabazon Raymond 24. detsember 1906 London – 6.veebruar 1985 Briti kirjanik Üks tuntumaid kriminaalromaanide ja thrillerite autoreid. Üle 50 tema teose on ekraniseeritud. Ta kasutas ka pseudonüüme James L. Docherty, Ambrose Grant ja Raymond Marshall. Teenis Teise Maailmasõja ajal Kuninglikus õhuväes. Teosed "Kilpkonna tuleb otsida Sienast" "Missioon Sienas" "Tiigril sabast..." "Kirst Hongkongist" "Leinaliiliate varjus" "Miks just mina?" Kokkuvõte Väljapressimine Guido Ferenci mõrv Mõrvarite jälitamine ja silmist kaotamine Minek Sienasse Don Micklem võetakse kinni Kilpkonna käsilane Lorell tahab kambast lahkuda Alsconi tapetakse ja Lorell põgeneb Monte Carlosse Tähendusrikkamad sündmused Lorelli reedab enda bossi ehk Alsconit ning otsustab aidata Donil põgeneda. Don aitab Lorellil...
juhapuu, jahupuu, kodarapuu, taksus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga
· Kõrbes levinum palmiliik · Troopiline kliimavööde · Leidub peamiselt Saharas, Araabias · Elab kuni 200 aastaseks · Juured on sügaval liivas, et vett kätte saada. · Datlipalmid hakkavad vilja kandma 4.-8. eluaastal · Hooaja kohta võib saada 80120 kg datleid, aga nad ei küpse samaaegselt seega aastasse mahub mitu saagikoristust · Varjavad oma suurte lehtedega päikesevalgust - tänu sellele saavad seal kasvada ka teised taimed. · Lehtede varjus lesivad ka kõrbeloomad(kaamlid) · Lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte · Palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid DATLID · Datlipalmi viljad on datlid väga magusad, isegi lääged(~70% suhkurt) · Kõrbeelanike põhitoiduks · Nende pikkus on 37 cm ja läbimõõt 23 cm · Iga datli sees on umbes 2 cm pikkune kivi · Datlid küpsevad neljas järgus: KIMRI(toores) -> KHLAL(täissuuruses, krõmpsuv) ->
kasutada. Joon märgi all näitab, et eset tuleb pesta ettevaatlikult, kaks joont märgi all näitavad eriti ettevaatlikku pesu Kuivatusmärgid Trummelkuivatus lubatud, temperatuuri ei ole määratletud Trummelkuivatus lubatud normaalsel temperatuuril Trummelkuivatus madalal temperatuuril Trummelkuivatus keelatud Kuivaks väänamine keelatud Kuivatada varjus Kuivatada alusel Nõrutada kuivaks Nööril kuivatamine Pleegitusmärgid Pleegitamine (valgendamine) lubatud Pleegitamine (valgendamine) keelatud. Kasuta Color pesupulbrit. Klooriga pleegitamine lubatud Keemilise puhastuse märgid Keemiline puhastus lubatud, täht näitab, millist keemilist puhastust kasutada.
ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega. Hulkrakstel on silmad, ainuraksetel valgulised retseptorid. Nad reageerivad valguse olemasolule ja puudumisele. Loomad reageerivad valguskiirguse lainepikkusele ja intensiivsusele.
metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole. · Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. · Aastane sademete hulk on alla 100 mm. Loomastik · Sahara kõrbes on kõige põhilisemad loomad kaamlid · Seal on veel: kitsed, skorpionid, kõrbe-
Tupplehed on tagasi käändunud ja ei ümbritse marja. Metsmaasika viljad ei ole marjad, vaid koguviljad, mida nimetatakse maasikateks. Need on kirgaspunased, munajad kuni peaaegu kerajad, pinnal asetsevate seemnistega ja aromaatsed. Ta kasvab kuivadel puisniitudel, loodudel, raiesmikel, teeservadel, põllupeenardel. Levila põhjaosas, sealhulgas Eestis, eelistab ta kuivi päikesepaistelisi kohti ega talu varju. Seevastu levila lõunaosas eelistab ta kasvada varjus, sest päike on seal tema jaoks liiga ere. Metsmaasikas talub kerget tulekahju ja taastub pärast põlengut kiiresti. Kuulub katteseemnetaimete hulka. Metsmaasikat kasutatakse ka ravimtaimena. Kasutatakse põhiliselt kuivatatud vilju, harvem õisi. Maasikas on hinnatud lauamari (toorelt söömise mari), aga väga sobiv ka hoidiste, eriti toorhoidiste valmistamiseks. Kompoti valmistamiseks metsmaasikas aga ei sobi, sest seemnistest eralduv fragariamiin muudab kompotivedeliku mõrkjaks
Mesinik peaks olema teadlik asjaolust, et mesilastel on vajalik kevadeti sooritada puhastuslend, millega nad vabanevad talve jooksul kogunenud seedejätetes. Üldjuhul toimub puhastuslend märtsi lõpus ning varjus peab olema vähemalt 10ºC sooja. Mesinik peab enne puhastuslendu eemaldama lume tarude ümbrusest, selleks et mesilased ei saaks lume sisse kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid. Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele
Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. Hein Eller (1887-1970)- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas -Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. -Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone( Öö hüüded, Viuirastused, Varjus ja päikesepaistel) -Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. -Loomingus tähtsal kohal põhjamaiselt karge kodumaine loodus.( Põhjamaine viis, Koit) Looming: -Sümfoonilised teosed "Öö hüüded", "Varjus ja päiksepaistel", "Viirastused". -Orkestriteos " Kodumaine viis" (tuntakse ka nime all "Põhjamaine viis") -Sümfooniline poeem" Koit"
Käsijalgseid on ligikaudu 4000 perekonda. Meredes elab umbes 250 liiki. Kõik liigid elavad merevees ning asustavad mitmekesiseid alasid tõusumõõna vööndist kuni süvaookeanini. Suuremal määral leidub neid Sotimaa ja Kanada rannikul, UusMeremaal ,Skandinaavia fjordides. Fossiilseid brahhiopoode on Eestis teada umbes 300 perekonnast. Elutingimused: Troopikas eelistavad varjatud elupaiku rifikooslustes, korallide või käsnade varjus. Elamispaigaks eelistavad normaalsoojusega ,soolast vett (magevees neid ei leidu). Aitäh kuulamast!
dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv.
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (194...
Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´
1. Iseloomusta küünikute ellusuhtumist. Nende ellusuhtumist võib iseloomustada väljapääsmatustundega.Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuste ja stereotüüpide vastu.Küünikud eitasid moraali mille varjus tehakse alatusi. Nende arvates pole võimalik muuta maailma, vaid on võimalik muuta oma suhtumist maailmasse. 2. Milles seisneb inimlik õnn Epikurose arvates? Naudingutes. Naudingute all mõtleb ta kehalise kannatuste puudumist ja hingerahu-need asjad teevad meid õnnelikuks. 3. Iseloomusta skeptikute mõtteviisi Skeptik ainult vaatleb ja uurib ning lõpuks jätab ikka otsustamata, sest selgub, et nii poolt kui ka vastu on võrdselt tugevaid argumente
Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veeda...
maast lugematul arvul. Ülane, ülane Luht rohetab ja kirendab lumetäheke, ja paisub varsakabi tule ka aasale ja jõgi kuldselt virvendab, külla väheke. ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai! Käes mai!" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed. tippis kõikjale piibelehti, Nurmenukk. siia ja sinna, siia ja sinna, Kes need aasal õõtsuvad,
Laasub alt varakult Koor, võrsed: tüvekoor sile, helehall, sageli vaigumuhkudega, vanemas eas tumeneb ja muutub plaatjaks. Noored võrsed hallikaspruunid, kaetud pruunikate kar vadega. Pungad helepruunid , vaiguta. Okkad: 1,5-2,5 cm pikad, jäigad, pealt tumerohelised, alumisel küljel heledamad õhu-lõheribad. Okkatipp pügaldunud. Valguse käes paiknevad okkad püstiselt, varjus kamja asetusega, ühes tasapinnas. Käbid: Isaskäbid paiknevad võra keskosas, värvuselt kollakad või punakad. Emas käbid asuvad võra tipuosas, noorelt rohelised, valminult tumepruunid, silinderjad, 10-18 cm pikad. Paiknevad püstiselt ja kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja ning on pöördunud aluse suunas. Käbid valmivad septembris-oktoobris ja
KÕRB Kerttu Kislõi TUTVUSTUS · Kõrbed asuvad pöörijaante piirkonnas, kus aastaläbi valitseb kõrgrõhkkond · Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb on Sahara, mis asub PõhjaAafrikas · Kaks kõige kuivemat kõrbe on Namibi, mis asub LõunaAafrikas ja Atacama, mis asub LõunaAmeerikas · Surmaorg ja Patagoonia on kõrbed , mis on tekkinud mäestike ja mägismaade varjus KLIIMA · Aastane sademete hulk jääb alla 250 mm (sademeid harva) · Õhk on väga kuiv ja taevas on pilvitu · Päeval võib olla umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli · Kaks aastaaega · Kõrbevööndis on õhutemperatuur ööpäevane ja aastane kõikumine suur · Parasvöötmetesse ulatuvates kõrbetes esineb talvel isegi käredat pakast · Kõrbetes valitsevad kuivad idatuuled LOOMAD
Salumetsad I Toomas Frey Salu mainimine toob silma ette üksiku metsatuka keset avarat künnimaad, kus puude ja põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
