Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"varjudega" - 75 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Pablo Picasso teose analüüs

aastal Pariisis. Teos on valminud sügavtrükitehnika läbi (pr. eau-forte), eestipäraselt on siis tegemist ofordiga. See teos on märkimisväärne ka seetõttu, et on Picasso esimene suur ofort ning seda loetakse kunstniku sinise perioodi kulminatsiooniks. Olgugi, et sellel puudub sellele perioodile omane külm koloriit ja sinine värv. Vaatamata värvi puudumisele ei mõju teos üksluiselt ega igavalt. Kunstnik mängis osavalt varjudega ning kontrastiga, saavutades seeläbi tumedamaid ja heledamaid toone. Mees ja naine on kujutatud üsna tõepäraselt. Rõhk on pandud nurgeliselt ja eriti pikalt mõjuvatele kätele, mis näitavad, et selles peres on kaua nälg olnud. Samuti ka mehe kaelale ja ebaloomulikult pikkadele kondistele sõrmedele. Ruumilisus on loodud tänu jooperspektiivile. Nurgelised suletud vormid näivad liikumatud ja rõhutavad paari lootusetust. Mõju suurendamiseks rõhutas Picasso peale paari enda ka laual...

Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad

Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses. Loobuti ka valguse ja varjudega modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist. Foovideks nimetatud kunstnikud ei olnud oma meetodite ja ideede poolest väga sarnased. Rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani, siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uued taotlused ning nende loomingulised eesmärgid läksid lahku. Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid...

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Moodsa kunstivoolud 20.sajandil

Pildis kujutati kõike valguse ja õhtu kaudu ja kuna objekti on võimalik tajuda erinevas valguses erinevalt, on võimalik ühest motiivist maalida rohkelt erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni ­ seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega . Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi ruumiliseks muutumisele kaasa. Impressionistid üritasid vältida plastilist...

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

5. Milline oli Michelangelo panus sellesse ehitisse? Ta muutis Bramante projektri mõnevõrra. Nii et see keskne kuppel pääses rohkem mõjule 6. võrdle Bramante ja Michelangelo kavandtatud kuplit. Kui Bramante kumplikavand näis raske ja maalähedane, siis Michelangelo kuppel mõjub kergena, peaaegu hõljuvana. See on saavutatud üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Poolkerakujuline kuppel. Lõi ühtsema ilme: keskne kuppel pääses litsamalt mõjule, kuppel mõju kergena, hõljuvana 6. Milliseks muudeti Peetri kiriku phiplaan hilisematel aegadel? 17.sajandil ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone (tavaliselt asub pikihoone küll läänes). Nõnda asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 7...

Kunsti ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

A. Tšehhov "Magada tahaks"

Ta neb tumedaid pilvi, mis kihutavad ksteise jrel mda taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka neb avarat, pdela poriga kaetud maanteed: mda maanteed venivad voorid, longivad inimesed, kompsud seljas, liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud; ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama, magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased, need karjuvad nagu laps ja pavad neid ratada. "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." miseb Varka ja neb end juba pimedas umbse huga tares. Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu...

Kirjandus
70 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Teisiku motiiv Dickensi teoses"Jutustus kahest linnast"

6 Varjud ja pimedus Varjud domineerivad romaanis ja see loob halba eelaimust. Juba romaani algusest Jerry tuleb udust. Lucie ja Jarvis Lorry tutvumine toimub ruumis, kus põleb küünal ja nende varjud sulavad pimeduses. Selline atmosfäär lisab saladuslikkust Lorry missioonile Pariisis ja Manette vangistusele. Samuti varjudega Dickens avab inimese süda pimedamat poolt. Nagu näidatud peatükis "Öövarjud" iga inimene varjab tumedat saladust, mis ei näe kunagi päevavalgust. Varjud liiguvad terve romaani kestel. Kättemaksuhimuline Madame Defarge heidab varju Lucie ja tema lootuste peale,kui kirjeldas Lucied seismas valges lumes, Madame Defarget aga varjuna mööda valget teed mööda minemas. Lisaks, Madame Defarge kasutab dr. Manette kirja, et Charlesi hukka mõista. Sellega ta "heidab varju" kogu tema pere peale...

Kirjandusteose analüüs
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Kunsti konspekt 11. klassi õpikust, 7 teemat piltidega

Ta ei küll ei kopeerinud, kuid võttis eeskujuks kompositsiooni. Ta maalis Tiziani ,,Urbino Venuse" järgi samas poosis ja sarnases ümbruses aktimaali tavalisest Pariisi tüdrukust ,,Olympia". Tiziani järgi maalis ta ka ,,Eine murul", millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule. Paljusid jahmatas ka ,,labaste" tüüpide asetamine klassikalise kunsti konteksti. Manet vähendas varjudega ruumi kujutamist ­ vähenes sügavuseillusioon. Tema maalid lakkasid olemast ,,aknad" ja muutisid pinnaks, mis on reaalsusest vähe sõltuv, kuid silma rõõmustav värviline kujund. 7. Realism väljaspool Prantsusmaad + fotograafia Realismi levides väljaspool Prantsusmaad tugevnes motiivis peituva jutustuse osa kunstiteose tähenduse loomisel. Publikule meeldisid ühiskonnakriitikat sisaldavad teosed. Hakkas levima ka ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal...

27 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Platon ja tema filosoofia

Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt ­ kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Itaalia ja Hispaania barokkmaalikunst 17.sajandil

Fifth level Ø Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks Ø Sündis Sevillastol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Ø Noorpõlve perioodile on iseloomulikud nö Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega Ø Portreed on tõetruud, loodud suure inimesetundmisega Ø Maalimisviis on tugev, selge ning tumedate varjudega Ø Figuurid on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis, olles tumedad ning esinedes lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil Ø 1631. a. loobus ta modelleerivast laadist ning pöördus puhtmaalilise käsitlusvii si pooletunneb ainult pinda, hülgab detailse sisejoonistuse, lihtsustab kõike viimse võimaluseni ning sulatab kokku üksikasju Ø Pintslitehnika on lai, vedel ning voolav nagu vesivärvimaalis Ø...

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Platoni idealism

Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimus-vastus...

Filosoofia
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanakreeka maalikunst

Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid ­ vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See o...

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Hirmu- ja õudusjutud

a. enne söömist või vihases ja ärritunud olekus. Siis paljastavad nad oma tõelise olemuse, ning ei näe eriti kenad välja. Vampiiridel puudub peegelpilt, samuti ka hingeõhk. Vampiirid ei saa siseneda majja enne, kui keegi neid kutsub. See ei kehti aga avalike kohtade (haiglad, koolid, klubid) ning teise vampiiri elupaiga kohta. Vampiirid liiguvad kiiremini kui inimesed ning sulavad ülihästi varjudega kokku. See aitab neil paremini varjuda. Hoolimata sellest, et vampiiri peatoidus on veri, võivad nad juua ka muid jooke, nt. limonaadi. Kuigi vampiiride lemmikaeg on öö, võivad nad ringi liikuda ka päeval. Kuidas vampiiriks saadakse? Põhimõtteliselt saadakse vampiiriks lastes vampiiril juua oma verd ning juues tema oma. Kuidas vampiire tappa? Peamine vampiiritapumeetod on vaiaga südame läbistamine. Hästi mõjuvad ka pea maharaiumine ning tuli...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise...

Kunstiajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Klasstisism, romantism, realism, impressionism

Klassitsism (1750 ­ 1850, kunstistiil) ­ mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur ­ eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa ­ W. Kent ­ inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa ­ T. Jefferson ­ Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa ­ J.G. Soufflot ­ Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel...

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Filosoofia konspekt

Nad toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust. Hinged on nagu sõjavankrid, mille üks ratsu kisub mateeria poole. Teine ideede maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki juurde. Koopamüüt: Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina külge. Näevad ainult varje seinal , mida koopasuust tulev valgus seinale heidab. Tegemist on asjade varjudega , mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. Väljaspool koobast asub tõeline ­ ideede maailm. Ideede ja meelelise maailma suhe: asjad väljendavad ideesid. Ideed kehastuvad asjades. Asjad on ideede varjud. Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maailma kunstnik. Õppimine on meeldetuletamine. Tunnetus on meeldetuletamine ­ anamnesis. Kolm võimalust: Me ei olegi neid ideesid näinud....

Filosoofia
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hingedepäev

See on väga rahulik aeg ja tuleb olla ka ise rahulik ja mitte tormakas Luuletused HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) 8 Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust....

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Hingedepäev

Lillede viimine surnuaeda on levinud Hispaanias, Portugalis , Itaalias, Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Iirimaal. Poolas , Slovakkias, Ungaris, Leedus, Horvaatias, Sloveenias, Rumeenias, Austrias, Saksamaal, Rootsis, Norras ja Soomes on nagu Eestiski kombeks pigem süüdata surnuaial küünlaid ning külastada lahkunud sugulaste haudu. 11 HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust. Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,...

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Retsensioon - Londoni National Gallery

Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 1840­1855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga. Üks lemmikuid kunstnikest oli Jacob Abels, üks Barend Cornelis Koekkoeki õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega , lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil...

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Minu elukutse

Platon snastas inimajaloo he tuumakama kujundi mida nimetatakse Platoni koopana: meie elu on kui koobas, kus me asume seljaga valguse poole ja neme ainult kujutisi koopa seinal, ning me kardame end prata noga valguse poole ,sest valgus-tde-pimestakse meid. Mned inimesed pole leppinud pelgalt varjudega ja on sendanud mitte vaadata iseendasees. Usk on see mis viib meid iga pev aina krgemale.See on imeline jud mis paneb inimesed tegutsema, mis annab meile mtte siin maailmas ,ning uskudes vib inimene saavutada kik.Kige thtsam on kindlasti usk iseendasse, sest ilma selleta ei saavuta siin elus mitte midagi. Minu elulugu on san alles alguses, kuid juba praegu tean ma, mida ma oma elult ootan ja millised on mu eesmargid ning liigun iga pave aina oma unistustele lhemale....

Eesti keele Õppetaterjal
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun