Sisukord Sissejuhatus Töökäik Tekkinud raskused Kokkuvõte Kasutatud allikad 1 Sissejuhatus Käesolev loovtööks koosneb maaliseeriast, kus on kolm 50x60cm maali, pealkirjadega „Kirg”, „Tasakaal” ja „Lootus”. Maalidel on kujutatud ühte ja sama portreed erinevas koloriidis. Maalidel on kasutatud kolme põhivärvi, kuid taustade puhul on värve segatud. Portreedel on mängitud värvi heletumedusega, valguse ja varjudega. Juhendajad on Elis Mets ja Niina Frienberg. Eelmisel aastal õppisin Tallinnas Rahumäe põhikoolis, käisin seal kaunite kunstide klassis, mis tähendas, et lisaks tavatundidele olid mul veel kaunite kunstide tunnid. Arvan, et just sealt võiski alguse saada idee teha siinkirjeldatav maaliseeria. Mulle on lapsest saadik meeldinud värvidega mängida, olgu see siis värviliste kätejälgedega oma toaseina määrimine või lihtsalt värviraamatute kallal töötamine
maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele rännakule läbi kunstniku maailmapildi, mida andis edasi antinaturalistlik vorm ja värv. Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised sellele, kuidas oleme harjunud neid nägema looduses. Loobuti ka valguse ja varjudega modelleerimisest, perspektiivsetest lühendustest ning koos sellega ruumilise sügavuse illusioonist. Foovideks nimetatud kunstnikud ei olnud oma meetodite ja ideede poolest väga sarnased. Rühmitus oli ühtne kuni 1907. aastani, siis haarasid mitmeid rühma liikmeid uued taotlused ning nende loomingulised eesmärgid läksid lahku. Siiski oli rühmituse keskseim kuju Henri Matisse (1869-1954). Värvide metsikusest hoolimatta on tema tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid
Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.
(elutute asjade joonistamine/ kujutamine) Maal ,,Tere, härra Courbet !" Realism prantsusmaalRealism prantsusmaalRealism prantsusmaalVarasem as kunstis Edouard Manet hispaanlaste mõju, (1832-83) hiljem eelsitas puhtamat ja heledamat koloriiti ning viljeles vabaõhumaali Rohke tumedate toonide kasutamine heledate pindade kontrastina Minevikukuntsist ,,laenamine" Vähendas varjudega ruumi kujutamist vähenes pildi sügavusillusioon Maal ,,Kontsert Tuileries´i aias" Tänan kuulamast!
looduslähesemaks Punasefiguuriline stiil 5. Sajandi e.Kr. algus Seina-ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelist ruumilist illusiooni. Vaasimaal muutus vormilt mitmekesisemaks ja realistlikumaks Lisandus valge värviga maalimine Ornamentiksat olid populaarsed 4. Sajand e.Kr Osati maalida väga tõetruult ja ruumiliselt Osati arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega Ei kasutatud tsentraalperspektiivi 4. Sajandi e.Kr. kunstnikud 4. Sajandi e.Kr. kuulsaim kunstnik oli Apelles. Tema tähtsaimaks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Apellese töid pole säilinud. Tema kaasaegse kunstniku, Loxenose teost tunneme Vesuuvi tuhka mattunud Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tänan kuulamast
Leonardo maalil on inimeste figuurid arenenud täiuseni Tintoretto maalis kujutatakse inimeste anatoomiat moonutatult , tundub kehad on ebaloomulikud pikad. Leonardo meistriteosel on kujutatud Kristuse 12 apostli emotsioonid erinevalt, iga apostel reageerib Kristuse teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Kristuse emotsioonid on ainsana varjatud. Tintoretto meistriteoses on raske lugeda inimeste emotsioone, kuna inimeste näod on enamasti kaotatud tumedate varjudega. Vaadates lähemalt ei tundu apostlite emotsioonid olevat erinevad. Ma näen, et kaks version "Püha õhtusöömaajast" erinevad üksteisest nagu öö ja päev, kuigi temaatika on sama. See tulenes erinevast ajastust, võimalustest ja mõjustustest.
See oli üllatav avastus, mis tõi kaasa palju toredaid emotsioone. Kuigi olen käinud päris paljudes kohtades romantismi maale uudistamas, jäid hollandi vaated merele eriti hinge. Maalid ise pärinevad ajavahemikust 18401855, mil romantiline loodustõlgendus põimus Napoleoni sõdadele järgnenud biidermeierajastu kodukollet ja perekonda armastava elustiiliga. Üks lemmikuid kunstnikest oli Jacob Abels, üks Barend Cornelis Koekkoeki õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil
Teos ,,The Frugal Repast" valmis 1904. aastal Pariisis. Teos on valminud sügavtrükitehnika läbi (pr. eau-forte), eestipäraselt on siis tegemist ofordiga. See teos on märkimisväärne ka seetõttu, et on Picasso esimene suur ofort ning seda loetakse kunstniku sinise perioodi kulminatsiooniks. Olgugi, et sellel puudub sellele perioodile omane külm koloriit ja sinine värv. Vaatamata värvi puudumisele ei mõju teos üksluiselt ega igavalt. Kunstnik mängis osavalt varjudega ning kontrastiga, saavutades seeläbi tumedamaid ja heledamaid toone. Mees ja naine on kujutatud üsna tõepäraselt. Rõhk on pandud nurgeliselt ja eriti pikalt mõjuvatele kätele, mis näitavad, et selles peres on kaua nälg olnud. Samuti ka mehe kaelale ja ebaloomulikult pikkadele kondistele sõrmedele. Ruumilisus on loodud tänu jooperspektiivile. Nurgelised suletud vormid näivad liikumatud ja rõhutavad paari lootusetust. Mõju suurendamiseks rõhutas Picasso peale paari enda ka laual
kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise seal maali sees, rohelus keskel. Toomas Vildi omapärased maalid on vaatamata samale stiilile väga erineva. Just sellepärast et ta on kujutanud erinevaid vaateid ja on mänginud oma teostes väga palju varjudega ning erinevate roheliste toonidega. Minu jaoks oli Toomas Vildi teoste juures kõige huvitavam valguse-varju mäng, mille abil tõstis ta esile erinevaid hooneid, puid ning üksikuid puulehti. Minule jätsid suure mulje näiteks tema ringi kujuline teos „Valguse algus“, kus on ta kujutanud päikesetõusu suvisel aasal. Samuti meeldisid mulle tema kaks müstilist maali „Sammaldunud nõlvak“ ja „Tee linnalähedases metsas“. Veel rohkem olen vaimustatud Aili Vindi teostest
Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asjade poole koopas. Teiseks, ühiskonnas elavad inimesed on juba harjunud sellega, mida nad on kogu elu pidanud nägema, antud juhul varjudega. Kui nüüd neile öeldaks, et seni nähtu oli vaid killuke tegelikkusest, siis ajaks see inimesed vaid segadusse ja ei veenaks neid, et näidatav valgus on tõelisem, kui neile tuttavad varjud. Koopast välja pääsemine idee maailma põhjustab inimeses esialgu pimedust, uute asjadega harjumine võtab aega. See protsess toimub sammhaaval, mille käigus inimese maailmapilt endise elu suhtes muutub. Viimaks mõistab inimene koopas veedetud aja negatiivset mõju ja
lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2. Kirjelda vararenessanssi maalikunstnike Mantegna ja Botticelli teoseid: Mantegna: ''surnute saal'' ja ''surnud kristus'' maalitud tempera lõuendil, lisaks kristusele on pildil ka palvetav neitsi-maarja ja püha John. Ta tegeles tõsiselt perspektiivide ja valguse varjudega, maali probleemiga Botticelli: ''kevad'', ''veenuse sünd''- pildil naine, merekarbi sees, sümboliseerib kuidas taevalikust müsteeriumist ilmub armastusjumalanna 3. Leonardo DaVinci elu ja looming. Kirjelda järgmised teoseid: 1. Mona Lisa- pildil on naine, kes naeratab kavalalt, peas on loor, pruunid juuksed, pole kulme, arvatakse et pilt oli teist värvi, ajaga on tumenenud, arvatakse et maalis enda portee 2
Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe sangaga AMFORA, veini hoidmiseks ja lai KRATEER, milles segati vett ja veini. Er nõud olid õli ja teravilja säilitamiseks. Suuri keraamilisi kasutati mälestusmärgina haudadel. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. sajandst e.Kr on leitud geomeetriliste onamentidega keraamikat. See o...
reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Tõelised esemed on ideed. Neid me ei näe kunagi ja ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal
üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koonerdamise vahel jne Sügavam järelemõtlemine ei kummuta koopia. moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis põhjendab neid. Võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju Hindas kõrgelt Ateena riigikorda nende varjudega. ajal, mil rikaste eesõigusi oli pi Ei pooldanud Ateena demokraatlikku kuid täielik demokraatia oli vee riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on arvates hüveline, sest riigivalitsemises olulisim hüve idee, mis kätkeb endas
· GUSTAVE COURBERT - kõige sihiteadlikum ja enesekindlam - maalis suure formaadilisi pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane - ,,Matus Ornan`is" ,,Kivilõhkujad" - korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks ,,Realism" - tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad · EDOUARD MANET - kujutas kaasaegset linnaelu - kasutas mõne teise kuulsa kunstniku teose kompositsiooni - teosed, mille teemaks maalikunsti omaväärtus - vähendas varjudega ruumi kujutamist, millega vähenes pildi sügavuseillusioon · Realim mujal Euroopas · - motiivi osa tugevnes · AJALOOMAAL - püüti olla täpsed niihästi ajaloosündmuse kui ka selleagse olustiku, riietuse, relvade jutamisel · ADOLPH von MENZEL - Saksa kunstnik - lõi hulga teoseid Friedrich Suure ajastust nii graafikas kui ka maalis - ühena esimestest kujutas suurlinna kihavat elu ,,Rauavalutehas" · VASSILI SURIKOV - ajaloo sündmuste maalimine
Konservatiiviks jäi ta elu lõpuni. Nikolai Triik suri 1940. aastal ja ta on maetud Paldiski lähedale. Triigi ja fovistide võrdlus. Triik oli oma loomingus pigem juugendstiili austaja kuigi imetles ja oma sõnade järgi ka õppis van Goghi töödest, kes oli fovistide suur eeskuju.Triigi loomingu tähtsamateks teosteks on Eesti haritlaste portreed. Detailide rohked ja väga realistlikud. Fovistid aga hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ha varjudega modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Triigi maastikuvisandid on koloriidilt raskepärased, vormilt kompaktsetele massidele üles ehitatud. Tema tööd on kuni sünguseni tumedad oma mustjasroheliste, tumesiniste ja raskete kivihallide toonidega. Ka motiivides on midagi karmi: domineerivad suurekroonilised puud, mille rasked oksad ulatuvad peaaegu maani, tüved on käänuliselt jämedad, lehestik varjurikas, loodus on
ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näitab Alenderi loomingu kestvat mõju järgnevatele põlvkondadele. Esitamiseks oli välja valitud kakskümmend kaks pala Urmas Alenderi loomingust. Laule juhatasid sisse helikaadrid Tartu Raadio 1994-da aasta saatest ,,Laulud, mis mind on loonud". Üks meeldejäävamaid sissejuhatusi oli laulule ,,Solaarne". Lindistusel rääkis Alender, et esinedes Varjudega koolipidudel, tulid enne kontserdi lõppu lava ette tihti tüdrukud, kes küsisid just seda laulu. See oli laul, mida ta neile alati laulis. Kontserdil esitas seda laulu Taavi Peterson. Minu arvates oli ta tabanud selle laulu olemuse ning kõige olulisemalt tähenduse Alenderile. Peterson esitas veel kolm laulu: ,,Inimese loom", ,,Üksikutele" ning ,,Mereigatsus". Kuigi Peterson on tuntud kui omapärane ning huvitava isiksusega laulja, siis kahjuks kontsertil see välja ei paistnud
abielus, sest see olevat liiga suur kohustus Inimesed kipuvad tega mitte silmitsi seisma, peites end justkui maski taha, unustades, et ka teadmatusest teadlik olek on samuti vike samm arengus. Platon snastas inimajaloo he tuumakama kujundi mida nimetatakse Platoni koopana: meie elu on kui koobas, kus me asume seljaga valguse poole ja neme ainult kujutisi koopa seinal, ning me kardame end prata noga valguse poole ,sest valgus-tde-pimestakse meid. Mned inimesed pole leppinud pelgalt varjudega ja on sendanud mitte vaadata iseendasees. Usk on see mis viib meid iga pev aina krgemale.See on imeline jud mis paneb inimesed tegutsema, mis annab meile mtte siin maailmas ,ning uskudes vib inimene saavutada kik.Kige thtsam on kindlasti usk iseendasse, sest ilma selleta ei saavuta siin elus mitte midagi. Minu elulugu on san alles alguses, kuid juba praegu tean ma, mida ma oma elult ootan ja millised on mu eesmargid ning liigun iga pave aina oma unistustele lhemale.
seesuguseid ühtlase värvinguga pindu kontuurid ära ja ühendavad teravalt erinevad päikesekiirte mäng ja peegeldused , samuti õhu pinnad (mis paistavad sarnastena ainult värelemine annavad igale väikeselegi pinnale pealiskaudsel vaatlemisel). Samuti ei armasta lõpmatu nüansirikkuse. Ja et seda nüansirikkust impressionistid kehade tugevat modelleerimist tabada, maalisid impressionistid segamata varjudega. värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega (nn. komadega) lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine, tervikuks kokku sulamine pidi toimuma alles vaataja silmis, teataval kaugusel lõuendist. Lähtudes sellest põhimõttest, ei tarvitanud impressionistid kunagi musta. Üldse on impressionistide lõuendite iseloomulikuks jooneks (skitseeriva tehnika kõrval) äärmiselt suur heledus. IMPRESSIONISMIST
mütoloogiaainelised paljufiguurilised piltjutustused. 6.sajandi algul võeti kasutusele mustafiguuriline stiil ja sama sajandi lõpus punasefiguuriline stiil. Mida aeg edasi, seda tõetruumalt ja looduslähedasemalt hakati inimesi kujutama. Ornamentikas kasutati enim meandrit ja palmetti. Tuntuimad kunstnikud sellest ajast on Apelles ja Philoxentos. Nad oskasid arvestada pildi sisse suunduvate vormide illusoorset lühenemist ja kehade mahulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutanud tsentraalperspektiivi. 4. Vanemad, arhailise ajajärgu skulptuurid on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourosed seisavad sirgelt valveseisakus, üks jalg eespool. Kehavormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Nad kujutasid ideaalset sõjakangelast või sportlast. Nägudel oli veider kramplik naeratus. Korede ilme oli rõõmus ja pidulik. Klassikalisel ajajärgul toimus suur muutus vabafiguurides
Kus elasid sküüdid? Sküüdid elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Mida hämmastavat on leitud sküütide haudadest? Kuidas neid nimetatakse? Sküütide haudadest on leitud palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Mis vallandas Suure rahvasterändamise? Suure Rahvasterändamise vallandas nomaadide püüd leida paremaid karjamaid, mistõttu neil ei kujunenud enamasti välja püsivaid linlikke asulaid. Samuti võitlesid rändrahvad eluruumi pärast ning tugevamad hõimuliidud sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Sküüte hakkasid 2.saj eKr lääne poole suruma näiteks neile sugulaslikud sarmaani hõimud. Keldid (galaadid ja gallialased) tungisid suhtelise ülerahvastatuse ja linnakultuuride rikkuse tõttu 4.-3.saj eKr Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. 2.saj pKr hakkasid par...
Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus. Selline teema jääb minu arvates ka läbivaks terve luuletuse vältel. Autor alustab tumedate varjudega, olles haavatav ning samal ajal oma hinge paljastav. Esimeses stroofis, kui autor avastab enda hinge sisemusest oma tumedama poole, leian, et väga väljendusrikkalt on kirjeldatud seda n-ö tundmatut jõudu. Luuletuses on seda edasi antud nii: Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab mu selgust üks tundmatu jõud Tuues rahe löögijõu ja võimsuse tundmatu jõu võrdluseks, tekitab autor tunde, et tegemist on
Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus. Selline teema jääb minu arvates ka läbivaks terve luuletuse vältel. Autor alustab tumedate varjudega, olles haavatav ning samal ajal oma hinge paljastav. Esimeses stroofis, kui autor avastab enda hinge sisemusest oma tumedama poole, leian, et väga väljendusrikkalt on kirjeldatud seda n-ö tundmatut jõudu. Luuletuses on seda edasi antud nii: Otsekui rahe, mis vette lööb ruttavaid ringe, ähmastab mu selgust üks tundmatu jõud Tuues rahe löögijõu ja võimsuse tundmatu jõu võrdluseks, tekitab autor tunde, et tegemist on
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
ajaloolsed relieefid Esivanemate portreed Skulptuurid realistlikud, loomulikud (Kreekas idealiseeritud) Realistlikumaks tegemiseks võeti surimaske Portree, kui võimu tunnus Psüholoogiline Isikupärane Oluline Maalikunst: Vähem säilinud Elumajade esinduslikumad ruumid täideti maalingutega Elutruu Ruumilisust anti edasi valguse ja varjudega Värvid looduslähedasemad Taotleti ka silmapetet Tahvelmaal Portreemaal Silmad maaliti suurimalt – ilmekad Lihtsad, realistliku Rooma Panteon (läbimööt üle 40 meetri) o Kreeka sambad o Kasutati poolsammast ja pilastrit Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari
Laemaalide juures taotleti petlikku ruumimõju, tekib mulje taevani ulatuvast ruumist. Võib oletada, et Pozzo on saanud inspiratsiooni just nimelt Mantegna freskost. 7 3. KOKKUVÕTE Andrea Mantegna tööd on mõjutanud paljusid suurkunstnike, nende seas Dürer, da Vinci jt. Oma töödes võttis Mantegna eeskujuks antiikskulptuure, sest pidas nende üldistatud vormi kauneimaks maailmas. Varjudega mahuliseks muudetud figuurid asetsevad joonistuslikus, enamasti ahitektuurilises ruumis. Kujutatule lisavad monumentaalsust ja dramatismi perspektiivi toonitamine ning ootamatud vaate- või paugupunktid. Mantegna kujutab antiikaegset riietust ja esemeid täpsemini kui teised, kuid ehitised on tema piltidel enamasti varemetes, nagu rõhutades, et antiik on küll kaunis, kuid kadunud. 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS JA LINGID 1. Kangilaski, J
Platon ja tema filosoofia Viimsi Keskkool Räsad Nadzafov 5.D KLASS SISSEJUHATUS Platon(427347 eKr) oli Sokratese kõige kuulsam õpilane.Ta rajaskooli, mis sai nimeks Akadeemia.Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 eKr mil Ida Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava".Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Platoni aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat õpetust ja kasvatust, mida tolleaegne Ateena pakkus.Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming...
Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridega, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgu ülespoole. Kupli alt suunduvad 4 ristiharudena avarat saali, mis Bramante ja Michelangelo arvates pidid olema ühepikkused, kuid 17 saj ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone, mistõttu asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 3. Mis on palladianism?(Kes tegi ja tuntud töö) Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud
Tunnetus ja teadmine 1. Sõna teadmine kolm erinevat tähendust. Selgita ja esita näide! Osata analüüsida lauseid ja selgitada, millises tähenduses on nendes kasutatud sõna teadma. Loe lisaks õpik lk. 10-11. Teadmine kui tuttav olek- Tean, mis on kõrvavalu ( st olen kõrvavalu tundnud) Teadmine kuidas- Tean, kuidas pannkooke teha ( oskan neid valmistada) Tean, kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nime...
ehitama, siis ta juhindub maja ideest. 2. Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao. Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga. KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb inimesest kas filosoof,
Enne paukude põrutamist jagavad padajanni. Kõikidel kaasas leivakotid. Isalndi rasvased heerinag, tallinna kilud ja riia sprotid, eestimaa lõhnav rukkileib. Tagasitulek Minust ei jää maa peale ainult vihkamine. Surnud tõusevad haudadest ja kirikukell kumiseb. Madal kevad ja kõrge taevas. Väinjärve kohal. Kadunud metsas valu sõnajalgadest ring. Lapsemeelsena kergitan kuuskedele kübarat. Mets on varjudega läbi kasvanud. Varjud ei jõua kunagi pärale. Pikk valgus on pikast pimedusest pikem. Kadunud külade läheduses on laul ja tuul. Muld on igipüsiv, igipõline. Siberisse saadetud põllumehe rahulik samm lõhnab põldudel ikka ja veel. 9 Tuleb päev, kus kõik kadunud külade aknad löövad õlilampide valgusest uuesti valgeks.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 Kaubarühma analüüs Referaat Juhendaja: Tiia Kirss Tallinn 2014 Contents 1.Tarbekaup.................................................................................... 3 1.1Voodipesu..............................................................................3 1.1.1Tekk natuur 220x200cm100%Co Lammas.......................3 1.1.2Delux - Tekk 220 x 200 cm...............................................3 1.1.3Krenholm - Tekikott 150 x 210 cm, satiin.........................5 2.Toidukaup.................................................................................... 6 2.1Jäätis...................................................................................... 6 2.1.1Vannilli - koorejäätis 57 g.................................................6 2.1.2Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis............................9 ........................
Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimus-vastus
Fifth level Ø Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks Ø Sündis Sevillastol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Ø Noorpõlve perioodile on iseloomulikud nö Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega Ø Portreed on tõetruud, loodud suure inimesetundmisega Ø Maalimisviis on tugev, selge ning tumedate varjudega Ø Figuurid on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis, olles tumedad ning esinedes lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil Ø 1631. a. loobus ta modelleerivast laadist ning pöördus puhtmaalilise käsitlusvii si pooletunneb ainult pinda, hülgab detailse sisejoonistuse, lihtsustab kõike viimse võimaluseni ning sulatab kokku üksikasju Ø Pintslitehnika on lai, vedel ning voolav nagu vesivärvimaalis Ø
Millised nad on ? Vampiir näeb üsna inimese moodi välja, v.a. enne söömist või vihases ja ärritunud olekus. Siis paljastavad nad oma tõelise olemuse, ning ei näe eriti kenad välja. Vampiiridel puudub peegelpilt, samuti ka hingeõhk. Vampiirid ei saa siseneda majja enne, kui keegi neid kutsub. See ei kehti aga avalike kohtade (haiglad, koolid, klubid) ning teise vampiiri elupaiga kohta. Vampiirid liiguvad kiiremini kui inimesed ning sulavad ülihästi varjudega kokku. See aitab neil paremini varjuda. Hoolimata sellest, et vampiiri peatoidus on veri, võivad nad juua ka muid jooke, nt. limonaadi. Kuigi vampiiride lemmikaeg on öö, võivad nad ringi liikuda ka päeval. Kuidas vampiiriks saadakse? Põhimõtteliselt saadakse vampiiriks lastes vampiiril juua oma verd ning juues tema oma. Kuidas vampiire tappa? Peamine vampiiritapumeetod on vaiaga südame läbistamine. Hästi mõjuvad ka pea maharaiumine ning tuli
Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni – seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) – looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda 2 tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Juugendstiil Väljendusvahendiks on “joon”. “Joon” väljendas stiili põhiolemust,
poolavatud, liikumatuisse silmadesse ja kujunevad pooleldi uinunud ajus uduseiks viirastusteks. Ta neb tumedaid pilvi, mis kihutavad ksteise jrel mda taevast ja kisendavad nagu laps. Siis aga puhub tuul, pilved kaovad ja Varka neb avarat, pdela poriga kaetud maanteed: mda maanteed venivad voorid, longivad inimesed, kompsud seljas, liiguvad edasi- tagasi mingisugused varjud; ja mlemal pool maanteed paistavad lbi klma karmi udu metsad. kki langevad kompsude ning varjudega inimesed pdelasse porri maha. "Miks nii?" ksib Varka. "Magada, magada!" vastatakse talle. Ja nad uinuvad raskesti magama, magavad magusasti, aga telegraafitraatidel istuvad varased, need karjuvad nagu laps ja pavad neid ratada. "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." miseb Varka ja neb end juba pimedas umbse huga tares. Prandal viskleb tema kaudunud isa Jefim Stepanov. Varka ei ne teda, aga kuuleb, kuidas ta veerleb valu prast mda prandat ja oigab. Talle on, nagu
Hingedepäev on väga tähtis aeg millal saab mälestada sõpru ja sugulasi. See on väga rahulik aeg ja tuleb olla ka ise rahulik ja mitte tormakas Luuletused HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) 8 Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust.
peamiselt maiustusi ja mänguasju . Lillede viimine surnuaeda on levinud Hispaanias, Portugalis , Itaalias, Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal ja Iirimaal. Poolas , Slovakkias, Ungaris, Leedus, Horvaatias, Sloveenias, Rumeenias, Austrias, Saksamaal, Rootsis, Norras ja Soomes on nagu Eestiski kombeks pigem süüdata surnuaial küünlaid ning külastada lahkunud sugulaste haudu. 11 HINGEDEPÄEV (Uno Sikemäe) Puud vaikusesse tardunud on talveks, nad varjudega puudutavad maad. Ma sõbra kalmu juures peatun palveks kui taevavõlvil tähed säravad. Siis küünlatulukesi aknalaual ka kodusoojus helendama lööb, õrn tähesära armastuse haual kui hingevalgus helgib läbi öö. Sel ööl sa kuuled tulijate sammu ja märkad puude varjus ootajaid. Taas kordub see mis ununenud ammu, näed silmi teelt su poole vaatavaid. Sel ööl kõik hinged koju tulla tahaks, sel ööl ei seata riivi koduust. Sel ööl ei panda võõraid hääli pahaks,
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust. Hinged on nagu sõjavankrid, mille üks ratsu kisub mateeria poole. Teine ideede maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki juurde. Koopamüüt: Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina külge. Näevad ainult varje seinal , mida koopasuust tulev valgus seinale heidab. Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. Väljaspool koobast asub tõeline ideede maailm. Ideede ja meelelise maailma suhe: asjad väljendavad ideesid. Ideed kehastuvad asjades. Asjad on ideede varjud. Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maailma kunstnik. Õppimine on meeldetuletamine. Tunnetus on meeldetuletamine anamnesis. Kolm võimalust: Me ei olegi neid ideesid näinud.
Impressionistid leidsid,et tuleb maalida sellistena nagu me neid näeme, mitte nagu teame neid olevat. Pildis kujutati kõike valguse ja õhtu kaudu ja kuna objekti on võimalik tajuda erinevas valguses erinevalt, on võimalik ühest motiivist maalida rohkelt erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasutanud impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Heideti eemale lokaaltoonid. Visuaalset pilti maailmast püüti edasi anda visandlike ja väikeste pintslitõmmetega. Teatud kaugusest pidi vaataja tajuma värvilaike nii nagu seda näeb ta looduses. Akadeemilises ja realistlikus kunstis oli selle ajani olnud valguse ja varju rõhutamine tähtsal kohal. Erksad värvid olid esindatud ainult pildi valgustatud osas, see aitas pildi ruumiliseks muutumisele kaasa. Impressionistid üritasid vältida plastilist
"ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed -- nagu samasus, erinevus jms -- allpool aga kitsama määratlusega ideed
San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos nendevaheliste tumedate varjudega rõhutavad vertikaalset suunda ja juhivad pilgud ülespoole. Sama suunda näitavad tambuuri ümbritsevad paarissambad ja ribid kupli välispinnal. Siseruumis toetab kuplit võimsad piilarid. Firenze raamatukogutrepp. 4. Palladionism- Palladio motiiv, Palladio villade iseloomustus; palladionismi levik Inglismaale, neo- plaadionism 18. sajandil Lord Burlington ja Chiswick House, Robert Adam, inglise stiilis pargi arhitektuursed elemendid 5
• Inimesed tajuvad muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi, seejuures arvates, nagu nähakse tõelisi asju. • Ülim tõesus asub aga väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on koopas viibijatele pimestav, ja võimatu näga, kui neid spetsiaalselt ei treenita. • Koopast väljaspool asuvad asjad samastavad ideedega. • Koopas nähakse ainult ideede varje, asju. • Tegemist on koopas olevatele tõeline • Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. • Hariduse seisukoht 5. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST • Platoni arvates on ideaalne riik sõjaväelaagri sarnane, kõik on reglementeeritud ja peab toimuma ülemuse juhtimise all. • Ideaalse riigis saab luua ainult kreeklaste juures. Barbarid pole selleks ideaalseks riigiks võimelised. Kuid ka kreeklaste puhul väljedas Platon teatud kahtlusi.
Ta sai skandaalselt tuntuks kuulsate kunstnike teoste matkimisega. Ta ei küll ei kopeerinud, kuid võttis eeskujuks kompositsiooni. Ta maalis Tiziani ,,Urbino Venuse" järgi samas poosis ja sarnases ümbruses aktimaali tavalisest Pariisi tüdrukust ,,Olympia". Tiziani järgi maalis ta ka ,,Eine murul", millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule. Paljusid jahmatas ka ,,labaste" tüüpide asetamine klassikalise kunsti konteksti. Manet vähendas varjudega ruumi kujutamist vähenes sügavuseillusioon. Tema maalid lakkasid olemast ,,aknad" ja muutisid pinnaks, mis on reaalsusest vähe sõltuv, kuid silma rõõmustav värviline kujund. 7. Realism väljaspool Prantsusmaad + fotograafia Realismi levides väljaspool Prantsusmaad tugevnes motiivis peituva jutustuse osa kunstiteose tähenduse loomisel. Publikule meeldisid ühiskonnakriitikat sisaldavad teosed. Hakkas levima ka ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal
hariduse ja suudate teistest enam mõlemas15 osaleda. Niisiis tuleb minna alla, igaüks omas järjekor- ras, teiste elupaika ja kohaneda, et kaeda pimedust. Sest kui olete kohanenud, näete tuhatkord pare- mini nendest, kes seal, ja tunnete ära iga varjupildi, mis ta on ja millelt, sest teie olete näinud ilusa ja õiglase ja hea tõelisust. Ja sel viisil saab polis valitsetud meie ja teie poolt, ärkvel ja mitte unes, nagu praegu paljusid poliseid valitsetakse vastastikku vaenulike varjudega võitlejate poolt ja või- mu pärast mässajate poolt, nagu oleks see võim mingi suur hüve. Aga tõde on selles: polist, kus kõige vähem ihkavad valitseda need, kes valitsema peavad, juhitakse paratamatult kõige paremini ja kõige vähemate mässudega, aga polisel, mida valitsevad nood teised, läheb vastupidi." ,,Täiesti kindlalt," ütles tema. ,,Kas sa arvad, et kasvandikud, kui nad seda kuulevad, ei kuuletu meile ja ei taha kanda ühist koor-
) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt)
Kuigi Dickens näeb Prantsuse revolutsiooni transformeerimise ja ülestõusmise sümbolina, annab ta mõista, et vägivallaga head ei saavutata. 6 Varjud ja pimedus Varjud domineerivad romaanis ja see loob halba eelaimust. Juba romaani algusest Jerry tuleb udust. Lucie ja Jarvis Lorry tutvumine toimub ruumis, kus põleb küünal ja nende varjud sulavad pimeduses. Selline atmosfäär lisab saladuslikkust Lorry missioonile Pariisis ja Manette vangistusele. Samuti varjudega Dickens avab inimese süda pimedamat poolt. Nagu näidatud peatükis "Öövarjud" iga inimene varjab tumedat saladust, mis ei näe kunagi päevavalgust. Varjud liiguvad terve romaani kestel. Kättemaksuhimuline Madame Defarge heidab varju Lucie ja tema lootuste peale,kui kirjeldas Lucied seismas valges lumes, Madame Defarget aga varjuna mööda valget teed mööda minemas. Lisaks, Madame Defarge kasutab dr. Manette kirja, et Charlesi hukka mõista. Sellega ta "heidab varju" kogu tema pere peale
Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Platoni ideaalne riik: kolm seisust: filosoofid(peaksid valitsema), sõjamehed(kaitsevad riiki), käsitöölised(teenindavad riiki) Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe(10%), mõistus(1%) 2. Arthur Schopenhauer 1788-1860 Sündis praeguses Gdanskis, isa oli jõukas, sai suure varanduse ja hea hariduse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
