elamusest. Fotol jäädvustatakse esemete tasapinnaline, mitteruumiline kujutis. Tähtis on tähele panna, et fotografeerimisel me salvestame valguse E-vektori ruudu keskväärtuse, aga kogu info valguslainete faasi kohta läheb paratamatult kaduma. Fotot vaadates tekib küll mingi ruumilisuse mulje, sest harilikult on fotol meile tuttavad asjad ja neid me oskame omale ette kujutada. Ruumilisuse muljet aitavad tekitada perspektiiv, samuti varjud fotol. Põhiline erinevus foto ja hologrammi vahel seisneb selles, et fotol pole võimalik näha mingi eseme taga olevat teist eset, aga hologrammil on. Selleks tuleb ainult pead liigutada, et vaadata hologrammi teisest suunast. 27.Mille poolest erineb polariseeritud valgus loomulikust valgusest ja kus seda kasutame? Loomulikus valguses võivad valguslainete E-vektorid võnkuda suvalises sihis. Polariseeritud valguses on kõikide lainete E-vektorite võnketasandid paralleelsed.
Ivanile ja hiljem on Wolandi toas voodi kõrval, on Goethe Mefistolt (aga deemoneid kujutati keskajal sageli ka rüütlitena) Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari ja valgus (Woland Leevi Matteusele: ..."mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest." (lk 441)), tõeline kurjus on Bulgakovi arvates aga maapealne. Osa Wolandi tegudest meenutab Jeesuse imetegusid (surnu ülesäratamine, raha tekitamine ei millestki). Ta on tulnud Moskvasse kui päästja (õigluse loomine ja kurjade karistamine, meistri päästmine, tulekahjud kui viimsepäeva/puhastustule sümbol). Woland on ka see, kelle suust kuuleme esimest korda Jesuast
Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma. Platoni ideaalne riik: kolm seisust: filosoofid(peaksid valitsema), sõjamehed(kaitsevad riiki), käsitöölised(teenindavad riiki) Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe(10%), mõistus(1%) 2. Arthur Schopenhauer 1788-1860
Tiffany käsitleb seda kõike fantaasiana ning kirjeldab üksikasjalikult midagi olematut, õnnelikku maad, kus silmale ilus pole pidanud olema tõetruu. Aken pakub väljapääsu reaalsusest. Aken pakub väljapääsu reaalsusest. Kuid on veel miskit: Neiu, flamingo ja veenõu moodustavad kolmnurga. Samuti on nad paralleelselt pildi raamiga, nagu pildi taustal paiknevad sambad. Aken on üllatav peegeldus klassitsistlikust traditsioonist, mida praktiseeritakse Prantsuse Akadeemias. Varjud näitsiku kätel ja põskedel on täiendavateks näitajateks Prantsusmaa mõjutustest. [---] Feeding The Flamingoes on hiilgav teos. Neiu, v.a tema kleit (mis on draperiiklaasist), on läbipaistvast maalitud klaasist. Ülejäänu (k.a linnud) on Tiffany enda toodetud ilusaimatest klaasidest. (McKean, 1980: 61) Kaladega anumi kujutamisel on kasutatud peaaegu 2,5cm paksust klaasi. Mitmed tükid flamingode peade läheduses on õhendatud, et paljastada värve, mis peituvad klaasi sees.
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohke...
Kuid see sattus koheselt suurte rünnakute alla nagu näiteks ,,Code Red ja ,,Nimda". Ning pärast seda on Microsoft väljastanud patche, mis tegid Windows 2000-t turvalisemaks. Patchite väljastamine lõppes 13. Juulil 2010. Tuum Windows 2000 tutvustas kihilist windowsi, mis lubas läbipaistvust, Windows 2000 introduces layered windows that allow for transparency, poolläbipaistvus ja erinevate üleminekute mõju nagu varjud, kalle ja segatud GUI elementide tipptasemel aknad. Windows Explorerit on täiustatud mitmel moel Windows 2000s. See on esimene Windows NT, millel on Active Desktop, Internet Explorer 4.0 osana. See võimaldas kasutajatel kohandada nii kaustade väljanägemist ja käitumist kasutades HTML-mallid, võttes faililaiend HTT. See funktsioon oli kuritarvitanud arvutiviiruste et töötaja pahatahtlik skriptide Javat või ActiveX kaustas template faile nakatumist vektor
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja
Nad olid leppinud olukorraga, nad olid kohanenud selle hirmsa tõvega. Inimesed muutusid hajameelseks, nende pilgust paistis tüdimus. Nad seadsid end sisse olevikus. Tegelikult nad ei saanudki enam tulevikku uskuda, sest iial ei võinud teada, millal surm tuleb. Katk oli röövinud armastuse ja sõpruse anni. „Ja jäänud sel viisil poolele teele sügaviku ja mäetippude vahel, nad pigem triivisid, kui elasid, hüljatuna oma sihituis päevades ja viljatuis mälestustes, nagu ekslevad varjud, kes oleksid võinud jõudu leida vaid siis, kui nad oleksid otsustavalt ajanud juured oma kannatuste mulda“. Katku alguspäevil inimesed märkasid pisiasju, mis neil olulised on, kuid nüüd huvitas neid ainult see mis teisigi, nende ideed olid kõige üldisemat laadi. Katku tippstaadiumis oli olukorda kirjeldatud tõelislt süngelt ja muserdavalt. Staadionitele pandi telgid, kus saaks inimesi ravida. Inimesi maeti juba öösiti, nad lihtsalt visati kraavidesse
ruumides erinev, võib tekkida tuuletõmme 2.Ere valgustus Müügisalong Liiga palju Keskmine Seada valgustid valgusteid, tekivad vastavalt, et ei saaks häirivad tekkida häirivaid varjud,ärritab silmi. varje, tuleb valgusteid suunata või ringi tõsta. 3.Astmeline koht Vahekäik Vahekäigus on Kõrge Elimineerida oht ühest ruumist salongist astmeline koht, suur astmelise koha
Tiffany käsitleb seda kõike fantaasiana ning kirjeldab üksikasjalikult midagi olematut, õnnelikku maad, kus silmale ilus pole pidanud olema tõetruu. Aken pakub väljapääsu reaalsusest. Aken pakub väljapääsu reaalsusest. Kuid on veel miskit: Neiu, flamingo ja veenõu moodustavad kolmnurga. Samuti on nad paralleelselt pildi raamiga, nagu pildi taustal paiknevad sambad. Aken on üllatav peegeldus klassitsistlikust traditsioonist, mida praktiseeritakse Prantsuse Akadeemias. Varjud näitsiku kätel ja põskedel on täiendavateks näitajateks Prantsusmaa mõjutustest. [---] Feeding The Flamingoes on hiilgav teos. Neiu, v.a tema kleit (mis on draperiiklaasist), on läbipaistvast maalitud klaasist. Ülejäänu (k.a linnud) on Tiffany enda toodetud ilusaimatest klaasidest. (McKean, 1980: 61) Kaladega anumi kujutamisel on kasutatud peaaegu 2,5cm paksust klaasi. Mitmed tükid flamingode peade läheduses on õhendatud, et paljastada värve, mis peituvad klaasi sees.
toimusid jumalateenistused ja ohvritalitused. Inimohverdustest mindi hiljem üle arhailisel ajastul loomade ohverdustele ja klassikalisel perioodil juba tuli ka taimede ohverdamine. Templitesse võisid minna ainult valitud preestrid. Rõhutatud oli templi välisarhitektuur ja sisearhitektuur oli selle võrra tagasihoidmlikum. Templid olid lihtsakoelised. Ristküliku kujulised, ääristatud sammastega=jumalatemets=sammastemets, mille taga on varjus=jumalate varjud. Olulistest templite kujudest on PERIPTEER. Kõige levinum, mis on elujõuliselt vastupidanud sajandeid hellenistlikust ajastust. Kalssikalisel ajastul on see templi tüüp kasutusele võetud ja taas elustatud ja hiljem korduvalt seda kasutusele võetud. Teised templi tüübid on tihedalt sammastega ümbritsetud DIPTEER ja siis tuli lihtsustatud sammastega PEUDODIPTEER jne. vaata slaid videost ja siis ümar teplivorm MONOPTEER ehk
Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta. 2. Kompuutertomograafia - CAT Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte. Kasutatakse trombide (verekämpude), ajukasvajate jt ajukahjustuste diagnoosimiseks. Neuropsühholoogid uurivad ka, kuidas mõjutavad eri ajuosade kahjustused inimese käitumist. 3. Positronemissioonitomograafia - PET Uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel CAT-meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks,
Kuldre kool Esimesest maailmasõja ajaloolisest taustast referaat Kuldre 2012 Sissejuhatus Remarque kuulub kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque´i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema loomingul on autobiograafiline tagapõhi, see on määranud tema teoste temaatika ja esteetilise lähenemise rindekoledusi omal nahal tundmata, neid isiklikult läbi elamata poleks ta suutnud niisugusel tasemel sõjaromaani kirjutama. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, segi paisanud kõik kujutlused heast ja kurjast, sündis tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nicht Neues" 1929) Romaani tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal ja hõlmab selle kahte viimast aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, ...
Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi. 9 Sevilla veemüüja " Pildil "Sevilla veemüüja" kujutab Velazquez räbaldunud ürbiga vanameest tänaval vett müümas. Mehe ilme on väsinud, näkku on aeg ja raske töö vajutanud sügavad kortsud
Monet paadis töötamas - impressionistid ei maali oma ateljee hämaruses, vaid lähevad reaalselt kohapeale, sellest tulenevalt väikesed maalid, kaasaskantavad värvid! Claude Monet 1840-1904 Impressionism, päikesetõus - kunstivoolu nimi tulenebsellest teosest Maalitakse hästi kiiresti, tegeletakse värvidemänguga Piirjooni ei nää, musta ei ole Saint-Lazare'i vaksal - Pühapäeva hommik - Inimesed koosnevad paarist suvalisest pintslilöögist Kui valgus on soe on varjud sinised Ülevalt alla rakurss - jaapani mõju Kõik ei mahu täpselt pildile ära Kapotsiinide bulvar - Rouseni katedraal - sama hoone erinevatel aegadel Maalitakse ilma eelarvamusteta, nii nagu hetkel on, mitte nii nagu meeles on Vesiroosid Pierre- Augusto Renoir 1841-1919 Moulin de la Galett - ebatavaliselt suur maal impressionistide jaoks Istuv supleja - taust on väga tasapinnaline, vastandvärvilised varjud/peegeldus Jõe ääres - Camille Pizzaro Edgar-Hilaire Degas 1834-1917
Koopa allegooria sümboliseerib harimata ja haritut inimest. Haritud inimene elab koopa suust väljas pool ja näeb ning mõistab erinevate asjade toimimist. Harimata inimene aga paikneb aheldatuna koopas ja näeb ainult asju kui varje, mis on kuvatud tema ees paiknevale seinale. 2.Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Koopas olles on inimene aheldatud maa külge.Ta ei näha koopas olles midagi muud peale varjude, mis tekivad seinale. Varjud on põhjustatud koopa suu eest mööduvatest objektidest, mida valgustab päikesevalgus. Koopas olles peab inimene tõeliseks varje seinal erinevatest asjadest. 3.Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Kui inimene vabaneks koobast ja teda sunnitakse valguse poole vaatama siis ta tunneks kõige pealt valu. Selle tulemusena inimene põgeneb tagasi oma koopasse kus seinal on juba tuttavad
Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil
tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse — ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata — algkujud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil ei saa me mõtlemise abil tekitada, sest ideed pole mõisted tänapäevases mõttes, nad on olemas inimese mõtetest sõltumata. Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ideedele, jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta
Teema impressionism ja postimpressionism Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Juugend Antonio Gaudi (1852-1926) Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet oli katalaani arhitekt ja
1907. a naivism ● Naiivne, lapselik joonistus, unenäoline ● Nn “pühapäevakunstnikud” A. Rousseau P. Kondas “Taara tammikus” → J. Oad 1916. a dadaism ● Publiku šokeerimine ● Uudsuse pakkumine M. Duchamp - skulptuurid valmistoodetest (ready made) nt “Fontaan”, “Jalgratta ratas”, “Pudelikuivati” Metafüüsiline kunst G. de Chirico - inimtühjad linnavaated - valeperspektiiv, valed varjud “Piazza d’Italia” “Vaikivad muusad” 1924. a sürrealism ● Veristlik (veritas - tõde), tõepärased esemed ● Tegelased ebatõenäolises seoses R. Magritte “Filosoofi lamp” → S. Dali + L. Bunuel → sürrealistlik film “Andaluusia koer” - väljamõeldud tegelased ja maastik J. Miro Funktsionalism arhitektuuris (1920) ● Hoone ilme kujuneb funktsioonist e. ülesandest Tähtsamad arhitektid:
Moodne kunst kunstivoolud vahetused üli kiiresti, eksisteerisid parallleelselt, paralleelselt moodsa kunstiga tehti endiselt traditsioonilist kunsti, Pariis oli Euroopa kunstipealinn, enamus kunstivoole tekkis seal va paar erandit Fovism 1905-1907 – suure rühmitusena, rabas kunstipublikut 1905, erilaadne kunst, kunstikriitik Vauxalles, eesmärk oli väljendada kunstinikke meeleolusid, mida sai kõige paremini edasi anda värvidega, ei kasutanud perspektiivi, valgus ja varjud ei olnud tähtsad, Matisse 1869-1954 - Vlaminck, Dufy, Futurism – tulid välja oma manifestiga, ka kirjanduses, Itaalia ja Venemaa, kirjandus ja kunst olid tulevikku suunatud, ülistati moodsat ühiskonna, tehnoloogiat, moodsat linna, masinad, liikumine kiirus, eitasid kõike vana, sõda kui ühiskonna sanitari, itaallased, Kubism Anvinjooni neiud
Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 13. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid.
kõige lõpuks liikumatuna roosa veidi sadistlik kolmnurk Keedusoolast sõdurite vaikus keda pedantne äike on rivistand üles taevaservale kuna laualamp ketrab meeleheitlikult vilkudes oma naeruväärselt pikka lõnga ja miljonid jalad trambivad mere pehkinud tantsupõrandal ah liblikate huumorgi ei suuda peatada uut ujedat päikesesüsteemi Tütarlapseakt Reied magav merehädalistepaar vraki härmatand aurukatlas kümne varba-ämbliku varjud laskumas läbi säärte kergete ulmasõelaga sõelut pilvede mööda kuunähteist kerdat niiti taldade tuulesele kiltmaale 16 Peopesad muruga kaetud peeglid läbistet sõrmin-ojaden kus hüpleb lutsukivena pilke küüned linnusulised tootemid vastu õhtutaevast mis toetub õlgade petlikule kaljuseinale tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed rüütuvad uduste tähtedega
Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad hakkasid ka uutmoodi maalima. Peategelaseks on nende maalidel valgus. Esemeid peab maalima sellisena, nagu me seda näeme. Impressionistid värvisid ka varjud värviliseks. Tööd muutuvad tasapinnaliseks. Impressionistid hülgasid traditsioonilise kompositsiooni. Nad võtsid kindla eluhetke ja hakkasid seda täpselt kujutama. Impressionismiga muutub kunst isiklikumaks(subjektiivsemaks) impressionistid ei tee mitte kunsti selle pärast et teisi rõõmustada vaid pigem enda jaoks. Peamiseks motiiviks jääb maastik, tegeleti vabaõhumaaliga ja kuna valgus oli tähtis, siis pidi kiiresti maalima. Impressionism on murranguline aeg kunstiajaloos
Tulge kõik, tulge kõik, teid kutsun ma, kõik pirrud ma süütasin põlema, laud nõtkub söökide, jookide all ja õled puhtad on põrandal. Mu kojukutset nad kuulevad ja haudadest hulgana tulevad mu esiisad, kaugelt muinasmaalt: kes kütt, kes kalur Volga ra'alt, kes süütasid Muroma kütiste tuld, kes teavad, kus peidus on Kungla kuld; kes ilmus kui võitja maleva, et Eesti kodu siin rajada; kes langes Eesti viimses väes, kes rauges raske orjuse käes. Nende varjud ja vaimud täitvad mu toa, mu tare, mu kambri, mu koduse toa. Võtke mu värsket, mu uudseviljast, kestke mu kappades vahtavast kaljast; saatke mu künnile, külvile kasu, mu töödele tasu, mu rahvale asu; läitke leeki mu poegade rinda, et kodumaa pinda nad koguks ja korjaks, et maad, mis joonud te verd ja higi, ei vääraks, ei võidaks võõras vägi. ja viimaks - kui ähvardab kustuda Eesti päike, siis tulge kui äike, kui kevade torm ja pühkige ära kõik painajad, lööjad
Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel: pool suurringist, hulk lõputu, põhja-lõuna sihilised, üksteisest kõige kaugemal ekvaatoril ja koonduvad poolustel. Maa pinnale tõmmatud mõeldavaid ringjooni, mis kulgevad läbi põhja- ja lõunapooluse, nimetatakse meridiaanideks. Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi
altari. Stukk-dekoor- laekaunistus Riisipere mõis Romantism Prantsusmaal 19. saj teiseks pooleks kujunes Prantsusmaal uus kunstisuund- romantism(romantiline) Tekke põhjused: · Kunstnikud soovisid vastanduda klassitsismile · Maailmapoliitika mõjutas · Kirjandus mõjutas · Tunti huvi eksootiliste maade vastu William Turner (1775-1851) maastikud ja meremaalid. Töödel kaevavad varjud. Tegi õlimaale, akvarell, spaatli või noa kasutamine. David Friedrich- ideaalmaastike kujutamine Ametlikud kunstid: · Mütoloogia · Religioon · Allegooria · Ajalugu · Portreed Maastikumaalid ja natüürmordid: mitteametlikud kunstid Eugene Delacroix(1798-1875) ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" eelimpressionist. Fransisco Goya (1746-1828) Tegi nii maale kui graafikuid, samuti portreesid. Rokkokoolike vaiba motiive. Hästi kuulsad ,,Kapriis" sarjalehed
Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka Impressionismi iseloomustus Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Varem oli maalitud varjud, esemed, kõik võimalikult tõetruult, inimesed poseerisid, töö oli läbimõeldud. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad maalisidki justkui õhku ja valgust. Maalisid ka igapäeva esemeid, loodust ja linnatänavaid. Huvist valguse
meeleolusid. Henri MATISSE (1869 1954) rühmituse juhiks. ,,Ma tahan, et väsinud, vaevatud, kurnatud inimene saaks minu maali ees rahu ja puhkust maitsta." Teosed pealtnäha visandlikud, eredate ebaühtlaste värvipindadena. Tegelikult ülesehitus kaalutletud, inimliku soojusega loodud. Ei pööra tähelepanu joonistusele ,,vaibalikkus", taust samal pinnal Helesinised roosad toonid. Korduvad sarnased motiivid rohelised aknaluugid, triibulised varjud, metallist rõduvõred, suure mustriga vaibad, kuldkalad. 31 Tants 32 Punased kalad 33 Avatud aken 34Ekspressionismi olemus. Riik Ladina keeles ,,ekspressio" väljendus, ilme. Kunst mis seab eesmärgiks kunstniku siseelu, tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamise. Nimetust tarvitatakse tavaliselt saksa kunsti puhul avaldus seal puhtakujuliselt. Algus 20 saj. esimestel aastatel (nagu fovism Prantsusmaal).
· Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. · Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. · Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Kuidas mina näen impressionismi? Mina näen impressionismis, lihtsust ja keerulisust samal ajal. Lihtsust niimoodi, et maalidelt on väga selgelt aru saada, mis seal on kujutatud. Lihtsad päikeseloojangud, sadamad, naised. Ent kui kunsti õppijana, tean, et kõik see, mis mulle tundub lihtsalt maalitud olevat on saavutatud pika ja fokuseeritud tööga. Keerulist on impressionistide maalidel sellist, et need maalid on tegelikkuses ja ma usun, et on, väga sügavamõttelised
küljega · segada saad pastelle tõmmates jooni üksteise peale · pastelle saad helendada, kattes värve valge värviga · höörudes värve sõrme või vatipulgaga, saad värvidele pehme efekti · katsu värvida pindadega, mitte joonteda- see on maalitehnika MAALI ÜLESEHITUS Enne maalima hakkamist vaadelge oma objekti või maastikku pikalt. Määrake kindlaks, missugused värvitoonid selles esinevad ja kus on varjud, kus valgus. Kissitage silmi ja vaadake sel moel oma objekti- kus on kõige tumedamad kohad, kus kõige heledamad, missugused detailid haihtuvad jne. Ärge töötage tükikaupa ehk siis maalite pildil ühe õuna täiesti valmis, siisteise õuna jne. Kõike tuleb maalida nö ühekorraga, et läheksid paika õiged tumedused ja heledused, vormid jms. Kõik peab hakkama omavahel suhestuma. Näiteks võib õlimaali puhul kanda maalile kõigepealt lahustiga lahjendatud õhukesed
TTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilis...
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
Impressionism (1872-1886) – Pearõhk hetke edasiandmisele. Koma-kujulised, kontuure välistavad. Loodi vabaõhumaale, maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene jne. Oluline koht teadusel (füüsika), huvitasid valgus- ja värviprobleemid, poolikud kehad. Tunnused: töö kiire valmimine, tohtis kujutamine muutuva valguse kaudu, pintslitõmbed lühikesed, värvilised varjud. Kunstnikud: Monet (tõusev päike/paadid, moonid, tulpide põld, roueni katedraal, vesiroosid), Renoir (aerutajate eine, portreed, istuv supleja), Pissarro (tänav, aed), Degas (tantsijad, hobuste võiduajamine) Postimpressionism (1890-1905) –Kasutab tumedaid toone. Kasvas välja impressionismist, püüti seda ületada, arendada, täiendada või eitada. Tunnused: geomeetriliste vormide rõhutamine, väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama
Väga edukalt aitab tuulikute müra veel kahandada ka maja ning õue ümber paiknev põlispuudest kõrghaljastus, eriti okaspuumets. Haljastusel on tuuleparkides üldse tähtis roll. Õige haljastus aitab leevendada päiksepaistelistel päevadel pöörleva tiiviku põhjustatud varjude vilkumist. See vilkumine võib osutuda häirivaks hommikul ja õhtul, kui päikesekiired langevad madala nurga all. Veel langevad päikesekiired madalalt talvel ja varjud ulatuvad kaugele, kuid sel ajal on Eestis päikesepaistet vähe. Nii kardavadki inimesed, et tiiviku pöörlemisest tekkiva varju vilkumine toas mõjub närvisüsteemile halvasti. Tuulikute mõju inimeste tervisele on uuritud Taanis, Saksamaal, Hispaanias ja ei ole leitud nende erilist mõju inimestele. Neid tulemusi kasutavad ka meie keskkonnaeksperdid. Ka inimeste arusaamad maastiku ilust on erisugused. Selle tõttu
motivatsioonilised suundumused (tulemuste saavutamine, meisterlikkuse saavutamine), huvi · Õpistrateegiad (pingutamine, vs vältimine) · Emotsionaalne seisund (nt ärevus) Näide: vari · 1. Vari on aine, see eraldub esemest (Piaget, 1927/1972). Nooremad lapsed võivad ka väita, et vari eraldub mitte konkreetsest esemest, mille varju uuritaks, vaid pimedusest või ööst. · 2. Vari on elus aine, mis eraldub esemest (Segal & Cosgrove, 1993). Varjud järgnevad meile, nad ronivad puu otsa, kui meie ronime sinna, nad ei maga. · 3. Vari on eseme omadus, mis eraldub esemest valguse mõjul (Piaget, 1927/1972). Kuna see on eseme omadus, on see olemas ka öösel, aga siis me seda lihtsalt ei näe, sest on pime. · 4. Põhjuslikud seletused, arvestades valguse liikumise ning geomeetria seaduspärasusi (Piaget, 1927/1972). Mida arvate? · Kas lapse valed vastused on juhuslikud? · Kontrollitööst
Tarapita Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Lisaks esinemistel trükisõnas korraldas "Tarapita" 1921 aastal kirjandusliku ringreisi, kus kanti ette progrmmilisi kõnesid ja ilukirjanduslikku uusloomingut. Äärmiselt tähelepanuväärne on see, et kuigi Tarapita rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja...
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7 Kokkuvõte........................
Seetõttu on maastiku kujundamisel oluline jälgida, mis kohta mingeid asju panna, et nad ei jääks liiga varju või vastupidi liiga ereda päikese kätte. Eeskätt on niimoodi võimalik teatud elemente maastikul rõhutada, tuues nad eredama valguse kätte või siis vastupidi neid varjata ning nad varjulisse kohta paigutada. Eristatakse põhiliselt kolme valgust: hommiku-, päeva- ning õhtuvalgus, milledest efektseimaks peetakse just hommikuvalgust. Eriti kuna siis on pikad varjud, mida on huvitav vaadata ning ka atmosfäär on selge. Hämaras kaotavad aga värvid sootuks oma tähenduse ning olulised on vaid heledad toonid, põhiliselt valge. Perspektiiv on nähtus kus silmapiiril olevad objektid koonduvad ühte punkti, ning üleüldse tundub, nagu muutuksid pikemad objektid kaugenedes järjest väiksemaks. Jällegi eristatakse kahte perspektiivi: joon- ning õhuperspektiiv. Kui kauguse suurenemisel muutub näiliselt ainult vormi suurus siis on tegu joonperspektiiviga
asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi
lapsed oma emasid austaksid / tee oma emale rõõmu ja kingi talle midagi odavat / midagi mis maksab vähem kui viissada krooni / sest su ema on selle ära teeninud". Autori irooniline paatos on võimas. Õnneks on Elo Viidingu iroonia piisavalt osav (samas siiski natuke ühekülgselt paljastav ja piitsutav), et olla üksnes vesiveski feminismi paisul. Sekka on raamatus ka isiklikumat, endast ja isast ja luuletajate ("Nende varjud valvasid meeleheitele aetute und") elust. Päris palju on mälestuslikkugi. Ega need tekstid just helged pole, pigem painavad, võitlus vaheldub resignatsiooniga. Elu on "vastupidavuse pidevus": "Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale, / su õdede su vendade peale, / su kodu su keha peale, su verejälgede peale, sinu hingearmidele, / ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud, / laetud lahtise käega
Ning meil on võimalik näha ainult varje mis on koopaseinale tekkinud seljatagant ulatuvast valgusest koopast väljaspool. Kuna esemeid me ei näe ning näeme ainult varje siis võime arvata et tajume tegelikus maailmas tegelike asjade vaid pettekujutisi. Ning sellest järeldame, et koopas väljas asuvad tõelised asjad e. ülim tõelisus asub koopas väljaspool. Minu arvates on Platoni ideeõpetus väga loogiline ja arusaadav ning ise olen samal arvamusel. Varjud on näivad ja tegelikud asjad on käega katustavad e. olevuse maailmast. Samuti olen ma nõus sellega, et inimese hing on surematu. Minu arvates, kui inimene sureb siis sureb ainult tema keha, hing elab edasi ja rändab ringi. Miks muidu on olemas hingedepäev ja räägitakse, et esivanemate hinged külastavad meid sel päeva. Arvan, et hingedepäev võib ka olla mingi seotud Platoni hinge käsitlusega. Dualism- maailm on lõhenenud materiaalseks ja vaimseks maailmaks ning inimene
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Elulaad Haridus-Haridustaseme tõusuga kasvad lugemishuvi.1918-1940 anti välja 30000erinevat raamatut.Ilmus üha enam eesi kui ka maailmakirjanduse teoseid. Meelelahutus-Linnakultuuri osaks kujunesid teatrid,kontserdid ja kunstinäitused.Vaesemal rahval tsirkus ja kino.Inimesi huvitas filmikunst.1924a. Sündis Eesti mängufilm Mineviku varjud. 1930 arenes jõudsalt kohviku-ja restoranikultuur(kus mängisid tantsuorkestrid populaarset dzässmuusikat) Sport-1930 peeti lugu sportlikust eluviisist ja reisimisest.Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine. Välisreisid- regulars laevaliin viisi soovijad Soome,rootsi Lätti Saksam; rongiühendus oli Läti Saksam ja Venemaaga. Usk-Vähenes tasapisi religiooni tähtsus.Enamik inimesi kuulus küll mõnda kirikusse,kuid paljud sattusid sinna harva.
84) Õnn ei peitu mitte selles, mida sa saada tahad, vaid selles, mis sul on 85) 86) Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust 87) 88) On kaks asja, mida ei saa tagasi võtta - Öeldud sõnu ja käestlastud võimalust 89) 90) Iga väiksemgi allaandmine tähendab lõppkokkuvõttes suuremat allaandmist 91) 92) Iga päev on lehekülg sinu eluloos 93) 94) Elu kestab vaid hetke, kuid sellest piisab, et korda saata igavesi asju 95) 96) Seisa alati näoga päikese poole, siis jäävad varjud selja taha 97) 98) Sa võid elada 100 aastaseks, kui sa loobud kõigest, mille nimel võiks nii kaua elada. 99) 100) Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda saab lugeda ainult üks kord. 101) 102) Elu pole puhkus, vaid tegutsemine. 103) 104) Elu ilma piduteta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta. 105) 106) Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda "ei iial! 107)
ei ole oma valgust. Galilei rahamured on igatahes murtud. 10. jaanuar 1610. Pikksilma abil avastab Galilei taevas nähtusi mis tõestavad Koperniku süsteemi. Sõber hoiatab teda uuringute võimalike tagajärgede eest, kuid Galileil on kindel usk inimmõistusse. Galilei töötuba Paduas. Öö. Galilei ja Sagredo paksudesse mantlitesse mässitult pikksilma juures. 3) Galilei selgitab Sagredole, et tähtede peal olevad punktid on hiigelmäed ning nende varjud paistavadki neile nii hästi silma. Galilei arvates ei ole Kuul ning Maal mingis mõttes mitte mingeid erinevusi. Sagredo räägib, et sellise mõtteavalduse eest saadeti kümmekond aastat tagasi üks mees , Giordano Bruno, tuleriidale. Sisse astub kuraator, kes teatab, et Galilei teleskoop on täiesti tähtsusetu, kuna seda tuntakse juba paljudes maades ning seda võib endale ümber nurga võileiva hinna eest muretseda. Galilei seletab, et tänu selle rristapuuga on ta suutnud koostada
· ,,See oli vähem muutunud viiekümne aasta jooksul, vahest ainult rohkem mahajäetud, mõni traataed põiki teele ette ehitatud. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.54 Mälestustes nägi tee enam vähem samasugune välja kui praegu. Ainult üks traataed on põiki ette tehtud ja seepärast on tee ka veidi vähemkäidav. · ,,Viiskümmend aastat on praost Tammik kõndinud Jumalaga ja õhtu varjud ei peaks teda hirmutama. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.108 Viiskümmend aastat on Tammik õhtuid koos Jumalaga mööda saatnud. 1.3. Muud Ülejäänud mälestusi, mida oli raske eraldi rühmadesse jaotada, leidsin kokku 11. · ,,Või koguni veel enam, ta püüdis ajast ette rutata ja ette jõuda, ja isegi siis, kui ta mõnikord hardus mineviku ees, elas tugevam osa temast aina tulevikus.
preekisteeriv hing kaemuses. • Ei teki ega hävi, muutumatu • Ideedest saab mõelda • Mittetõeline - Meeleline maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm • Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävinemises • Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed on aga algkujud. • Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad • Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta saab olla vaid arvamusi, uskumusi, kujulusi. • Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
