EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju. Peale 6 klassi lõpetamist oli võimalik minna kutsekooli, kuna kutseharidusele hakati üha rohkem tähelepanu pöörama. Trükkima hakati ka eestikeelseid kooliõpikuid. Suur...
Erich Maria Remarque Pärast 4-kuulist väljaõpet saadeti poisid rindele. Sõdis samas rindelõigus Hitleriga. 1917 juulis sai Remark 5 kohast haavata. (Pärast sõda bravuuritses ja uhkeldas saksa lambakoer Wolfiga) Romaan "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Tänaseks on teos tõlgitud enam kui 50 keelde. 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Remarque annab ülevaate sõjakoledustest ja nende mõjust sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses maailmasõjas osalenuna...
Alguse saab maalikunstis. Sõna impressioon tähendab muljet Termin võeti kasutusele 1974.a. kui noorte kunstnike näitusel oli välja pandud C. Monet´ maal "Impressioon- Päikesetõus" Ülesandeks: momendi meeleolude kajastamine kogu pildi pind anti ühetaolise täpsusega loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest ei otsitud mingeid erilisi süzeesid maaliti tavalisi esemeid, linnavaateid, maastikke, inimesi jne. Oluliseks valgus, varjud eripäevaaegadel näeme valgust ja varju erinevalt · Claude Monet · Eduard Manet · Pierre-Auguste Renior Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt, kujunes 19. saj. 90-ndail aastail: Esiplaanile tõusis kõla ilu värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus puuduvad tugevad elamused, võitluspinged · Claude Debussy
Persephone on Demeteri tütar. Persephone veetis allmaaimas ainult kolmandiku aastast.Ülejäänud aja oli ta oma ema juures.Allmaailmas veedetud ajal aitas ta oma abikaasal Surnuteriiki valitseda.Sellest hoolimata et ta oli naine oli ta niisama karm kui Hades.Karistades kurjasid hingi täie karmusega. Paadimees Charon on eemale hoidev kuid abivalmis hallihabemeline kiprimütsiga vanamees kellel on alati käed jalad tööd täis.Tema veab oma reisijaid vaid ühes suunas .Surnute varjud on Styxi ääres hõljumas ja ootavad paati. Charon ei tee tööd tasuta ,ta veab üle vaid need hinged kes on korralikult maetud ja suudavad tasuda . Seepärast pidid omakesed panema surnule keele alla obooli siis oli ta reisiks valmis. Vastasel korral hinged üle ei pääsenud ja pidid jääma maa peale elavaid kummitama! Kasutatud kirjandus Leo Hjortso 2003 Kreeka jumalad ja kangelased LK 88-92 Gerhard Fink 2000 Kes on kes antiikmütoloogias LK 117-118
15) Millistes riikides hüdroenergia osatähtsus suur? Hiina, Brasiilia, Kanada, USA ODAV 16) Hüdroelektrijaamadega (Veeenergia) rajamisega kaasnevad probleemid - kalade elu on häiritud - kallis ehitamine - ei saa igalepoole rajada - hapnikuvaesem vesi - üleujutused 17) Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest - kallis - väikese tuulega kohtades ei tasu ära - linde takistab - kallis hooldus - vaate rikkumine - müra, varjud 18) Tuuleenergia osatähtsus on märkimisväärne Saksamaal, Hiina, Suurbritannia 19)Analüüsi päikeseenergia, bioenergia ja geotermaalenergia kasutusvoimalusi. Päikeseenergia: - Soojusenergia kättesaamiseks - Elekter Bioenergia: -Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale
temast teinud oli, temast enam ei saa. See viis ta endast välja. Ta tundis end abitult ja ei tahtnud teistele risuks kaela jääda. "See oleks pidanud varem olema, ütleb Villu viimaks, siis võibolla, kui mul alles teine silm peas ja mõlemad käed otsas. Aga nüüd, mõtelge ometi isegi, kuhu ma nõnda kõlban." Villu ei suutnud võtta üht ega jätta teist. Poleks olnud Annat, oleks ära jäänud õnnetused, segadus. See kõik, Anna pealesurumine ja mineviku varjud olid Villule liiast. Suutmaks selgusele jõuda ja otsuseid teha, lõpetas ta enda elu. Võibolla tõesti õige tegu tema poolt, nagu arvas tema isa. "Isa seisis natukene aega liikumatult paigal, pöördus siis toa poole ja ütles eidele: "Esimene mehetemp tema elus." Võiks öelda, et armastus võttis Villult elu. Kuigi arvan, et enda elu lõpetamine on probleemide eest põgenemine ja ei pea seda õigeks, pani see teos
erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad, mida keegi ei mõista. Mu hinges on mustad varjud - ei aita see kui ma karjun. Seisan keset tühja tuba, püüan leida enesesse luba. Miks pean kasutama palju kavalusi,
Kultuurielu Peale riikliku iseseisvuse saavutamist hakati Eestis Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine. Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest, kuid see sai lõpuks liiga suureks koormuseks. Olukorra lahendamiseks loodi 1925. aastal Eesti Kultuurikapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning kokku jagunes sissetulek kuue sihtgrupi vahel kirjandus, helikunst, näitekunst, kujutatavad kunstid, ajakirjandus ja kehakultuur. Tänu abirahadele said andekamad pühenduda vaid oma alale. Väljapaistvamatele hakati jagama auhindu. 1935. aastal ilmus teadaolevalt esimene eestikeelne trükis. Sel aastal jagati rohkesti mitmesuguseid auhindu: romaanide ja novellide eest pälvis auhinna Anton Hansen Tammsaare ja Mait Metsanurk, luule alal Gustav Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjand...
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a...
Üldiselt aga näeb Block ümberringi midagi muud, kui seda, millesse ta eluaeg on uskunud. Katkus virelev kodumaa tekitab tas kahtlusi ja hirmu. See sisemine konflikt tekitab aina uusi küsimusi, kuid vastuseid on vähe. Film oli väga meeldejääv oma minimalistliku stiili ja muusika poolest. Film oli tugeva kontrastiga. Mis oli must, oli tõesti must, valge väga ere ning vaikus võis olla paljuütlevam ja kõhedust tekitavam kui miski muu. Kõik varjud, mis langesid tegelaste nägudele, tundusid läbimõeldud ning inimeste pilgud teravad. Väga meeldejääv oli ka viis, kuidas Bergman Surma kujutas. Julgeksin pakkuda, et Milos Farmon, filmi ,,Amadeus" (1984) rezissöör võis ,,Det sjunde insegletist" kindlasti inspiratsiooni saada. Sarnasus kahe filmi vahel oli igal juhul olemas. Samuti oli ärevust tekitavalt julged Jörni vastused Antoniusele ning tema lõbusus, naljatlemine ja laulmine ajal, kui ümberringi oli kõik kõle ja hirmus.
Praegu, noorukieas, on meie õlul juba palju suuremad ja raskemad koormad, mida kanda tuleb. Antud elujärgus tuleb teha otsuseid, mis mõjutavad suuresti meie tulevikku ning seekord ei ole enam kedagi teist, kes need otsused meie eest langetada saaks. Seega tõepoolest oli minu arust lapsepõlves taevas sinisem ja muru rohelisem. William Wordswort on oma teoses ,,Surematuse aimused" öelnud: ,,Lapsepõlves kummub meie kohal taevatelk! Nooruki sirgudes haakavad ta ümber tihenema vangimaja varjud." ma arvan, et väide ,,vanasti oli taevas sinisem ja muru rohelisem" ei ole täiesti õige ega ka täiesti vale. On valdkondi, kus saame kindlameelselt öelda, et jah, vanasti tõesti oli kõik parem, kuid on ka neid, kus me seda väita ei saa. Meie ühiskond muutub ja areneb pidevalt ja ei saagi loota, et kõik uuendused on alati paremuse poole.
tegelikkust. Seetõttu nad alustasid uue kunstistiiliga, millele oli iseloomulikuks lühikesed, paksud ja kiired pintslitõmbed, jättes need nähtavaks lõuendil. Värve segati vähe ning neile anti vähe aega kuivamiseks, andes maalile pehmemad üleminekud äärtel. Kasutati palju loomuliku valgust, anti edasi seda, mida nende silmad ise nägid. Ka varjud muutusid värvilisteks, kuna ei kasutatud enam musta varjude saavutamiseks, leides, et varju värvus sõltub alati värvist, kuhu peale vari satub, ning ei ole kunagi täielikult must. Impressionism sai ametlikult alguse 1874.aastal, kui toimus esimene näitus Pariisi kunstnike poolt, kelle tööd olid ametliku salongi poolt tagasi lükatud. Tööd tekitasid skandaali, kuna ei kujutanud enam mütoloogiat, vaid päriselu ja kaasaega. Maalimisstiili peeti räpakaks, jättes
kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL Põhiliselt kujutati inimesi nn egiptuse poosis: Nägu külgvaates Silmad otse Õlad otse Jalad külgvaates Puudusid varjud ja heledalt tumedale üleminekud. Täname tähelepanu eest
• Kontrastsus parandab loetavust, püstkiri on paremini loetav kui kursiivkiri ———————————————————- Valguse temaatiline funktsioon: Esinejat saab näidata positiivselt soojas valguses (ta näib sümpaatne). Objektide vms esiletoomine valgusega — valguse osutav funktsioon (tekstuuri näitamine). Pehme valgus — suur valgusallikas, inimene näeb ilus välja. Terav valgus — väike valgusallikas, õudusfilmi efekt, teravad varjud. Suunatud valgus — kunstiline motiiv, pool nägu valgustatud. Vari kui info — varjud kannavad sõnumit (nt. ratsanik pealtvaates, näha on hobuse vari) Kolmepunktivalgus — klassikaline kolmepunkti skeem: Peavalgus — toob välja objekti või sündmuse. Anonüümsuse puhul tagant valgus, tekib siluett. Täitevalgus — täidab varju jäänud alasid, nõrgem valgus. Võib olla loomulik valgus või laualamp. Kontravalgus — tagant valgus, eraldab esineja taustast, tekib kolmemõõtmelisus
16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof, kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga. * Graafiline tippteos: Surmatantsule pühendatud seeria, monotoonne surmatants muutub dramaatiliseks aktsiooniks, kus kangelasena esineb Surm. * Elu lõpul Inglismaal, Henry VIII õukonnas, kus saavutab oma porteemaalidega tuntuse, neis valitsevad soojad toonid, kadunud on varasemate tööde hallid varjud etc. Georg Gisze portree Berliinis, Robert Chasemann Haagis, Marget Butts Bostonis etc. · Matthias Grünevald ehk Mathis Gothardt. Oma ajastu probleeme kujutab müstikale toetudes. * Isenheimi altar: 3m kõrge, asub Colmaris Prantsusmaal, tuntud on selle tiibaltari väliskülje maal, mis kujutab Kristust ristil. Moonutatud, rohekaks tõmbunud keha ja juuresviibijate võikalt punased mantlid jätavad musta öötaeva taustal õudse mulje
segatakse. Ja loomulikult vajab õlivärvidega töötav kunstnik pintslit. Õlivärvidega maalitakse põhiliselt kahel klassikalisel viisil. Esimest neist kutsutakse alla prima tehnikaks. Alla prima eeldab kiiret ja hoogsat maalimist. Pilt tuleb hoogne ja vahetu, sest valmib ühe või kõige enam kahe seansi jooksul, mis toimuvad enne kui värvid kuivada jõuavad.. Maalitakse tavaliselt pastoosselt, eriti valguspinnad, varjud jäetakse õhema värvikorra alla. Teine võimalus õlivärvidega töötamiseks on mitmekihiline maalimine. Mitmekihilises maalis kasutatakse erilisi läbipaistvaid või poolläbipaistvaid vahekihte - lasuure. Need maalitakse õlis lahustunud vaikudest valmistatud lakkidega, kuhu on sageli lisatud ka pisut värvainet.. See töö nõuab meistrikätt, sest arvestada tuleb nii külmade kui soojade toonide vastastikust mõju kui ka alumiste lasuuride läbikumamist ülemistest lasuurikihtidest
Karl Ristikivi Kõik, mis kunagi oli Kirjanduse Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord. 1. Sissejuhatus.....................................3 2. Arutlus.............................................4 3. Autorist............................................5 Sissejuhatus. Raamatu autoriks on Karl Ristikivi raamatupealkiri on kõik, mis kunagi oli. Raamatu printis välja Tallinna Raamatutrükikoda. Sarja on kujundanud Jüri Jegorva , maketti ja küljenduse tegi Villu Koskaru. Kaanefoto kujunduse tegi Jarek Jõepera ja autori foto on Eesti Kirjandusmuuseum. Raamat räägib mälestustest mis kunagi toimus kui inimesed olid noored ja lõpeb sellega ,et inimesed jäävad vanadusse ja lahkuvad taevasse. ...
· Naivistid ehk "pühapäevamaalijad". · NAIVISTID: a) pole kunsti õppinud, rohkem nagu asjaarmastajad, maalivad enda lõbuks b) loodus hinged, tsivilisatsioonist kaugel c) loovad oma meeleolu ja maalivad kõik ühele tasapinnale. Ei hakka rohkem vaeva nägema. Kõik on ühesuguse teravusega, toonidest pole arusaada, mis asub tagapool v eespool. Puuduvad varjud. · Sarnasus itaalia eelrenessansi kunstiga, sp ongi seda nimetatud primitiivseks. · Naivism on sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning nende teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. · ROUSSEAU tõsine naivist! Ja veel oli tolliametnik ka.Maalis olustikupilte ome ümbrusest. Iseloomulikud portreed, dzungli pildid. Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane
bändidest The Stooges ja Undertones. Kohe alguses, 1992. aastal lahkus bändist Andres Aru. Tema asemele asus Tõnu Poopuu, kes lahkus varsti pärast esimese albumi ,,Tusk.Töötus.Armetus" salvestamist. Uueks trummariks sai Kohtla-Järvelt pärit andekas noor rütmimasinist Sven Liba. Bänd sai hoo sisse ning salvestas kaks klassikalist albumit ,,Viva la Revolucion" (1995) ja ,,Chaos City" (1996) ning pälvis oma skandaalse käitumisega vastuolulist tähelepanu. Need varjud jälitavad bändi tänaseni. 1996. aastal käis "Psycoterror" esimesel Saksa-turneel, selle tulemusena ilmusid bändil esimesed lood rahvusvahelistel kogumikel Hiljem on bänd käinud mitmel Euroopa-turneel, esinetud on Soomes, Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Lätis ja Leedus ning Venemaal. 1998 liitus bändiga teine kitarrist Sven Kimmel (Mozg). Uue kitarristi tulekuga sai bänd juurde metal-mõjutusi ning salvestas albumi ,,Cheap Holidays". Kui bassist
kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide laadi. See teos meeldib mulle väga ,sest sellel on väga hästi kujutatud
neegerskulptuuridest Tendents kujutatava lahutamine osadeks ja püüe näidata seda korraga mitmest küljest korraga – kubismi iseloomulik võte. 1937 „Guernica“ – hispaania küla hävitamisele pühendatud BRAQUE – piltidel kirjatähed, ajalehetükid, riidetükid – kollaaž; kandilisem kui Picasso. GRIS – sünteetiline kubism; must-valged varjud. LEGER – tubist (torude maalija); püüdis väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust; silinderjad inimfiguurid. DELAUNAY – nn noor kubist; orfismi rajaja Eestis – Vabbe, Vahtra, Akberg, Laarmann, Ole FUTURISM 1909-1914 ISELOOMUSTAB: o Erksad värvid o Värvikillud o Mitme ajahetke ühes pildis kujutamine o Väljendab liikumist o Tuleviku idealiseerimine o Jõhker, toores värvigamma
Jeruusalemma mäed, mis laskub mitmetesse samme Surnumereni. Iidsetel aegadel mäed olid kaetud metsaga ja Piibeli arvestust põllumajanduse ja lambakasvatuse praktiseeritud valdkonnas. Loomad ikka kasvavad täna, karjased liigutavad neid väike maa ja künkatippude vahel (kus on rohkem sademeid), sest suvine lähenemisviise, ikka samadel nõlvadel veel õhuline sajandeid vana kivivall. Piirkond on kuivanud sajandite jooksul ning paljude iidsete puude varjud on vahepeal kadunud Kasutatud allikas; http://www.bloggersbase.com/travel/judean-desert-pride-of-israel-1/
Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Sportreziimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk. Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Teravussügavus ja fookuskaugus loevad. Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud.
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Seda kuidas keegi elab, kus ta elab, kuidas riietub ja mida kannab on pakkunud huvi kõigile inimestele läbi aegade. Tänapäeval võetakse moe eeskujuks just seda, mis juba kunagi on olnud. Nn retrostiili kasutatakse kõikjal moes, arhitektuuris, sisustuses, jne. Kuid milline oli olustik ja eluolu 1920. aastatel Eesti Vabariigis. Minu kodukoha Põltsamaa eluolu ja olustik on olnud väga huvitav ja mitmekesine. Põltsamaa on linn, mis on rajatud jõe kallastele, nagu seda vanasti peamiselt tehtigi, sest nii sai liigelda ka mööda jõge, ning sealt toitu hankida. Põltsamaa linna elu on olnud kirev kuna linnas oli olemas kool, loss, kirik, tulejõrje, haigla, põllumeeste selts, kultuurimaja, postkontor, kauplus, pangamaja, kohtumaja ja veel palju muud. Linna inimesed olid aktiivsed, osalesid seltsieludes, puhkpilliorkestris ja segakooris. Praegusel ajal on linna elu üsnagi rahu...
3l Tulefadaristisoneetriaskujufafudobjekfi varjudkiirfe anfud sihik puhul. 2l w Tulefadavarjud perspektiivis a) eesfvalgusfuse,il faganfvalgtisfuseia c) kiilg- puhul, valgust'use F, puhul ( k - kiirfe siht ). Tuletadaperspektiiviskujutafudobjekfi varjud ktitgvalgusfuse 40.Pr07
lõpus, samas kui tuli ja koopa-suue kaugemal ülal jäävad nende selja taha. Tule ja vangide vahel asub keskmise kõrgusega sein, mille kohal kantakse figuure ja esemeid, aga sein varjab kandjaid, see annab varjuteatri efekti. Sest figuurid ja esemed, mida seina kohal mööda kantakse, heidavad veel kõrgemal oleva tule tõttu varje allpoolsele seinale, mida vangid näevad. Vangid näevad nende kunstlike moodustiste varjude liikumist ning arvavad, et ka nemad on varjud seinal. Nad peavad tegelikkuseks ainult varje. Oma tegelikust olukorrast võivad nad tõepärase ettekujutuse saada alles siis, kui nad saavutavad ahelaist vabanemise. Kui vangi püütakse vabastada, siis peab seda lausa sundima, kuna pilk valguse poole põhjustab talle valu, kuna ta pole valgusega harjunud ja silmad on pimestatud. Pimestuse tõttu näeb ta alguses isegi halvemini kui koopas ja sellepärast arvatb ta, et ta oli koopas olles tõesemalt näinud
Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olenevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise on aga algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Inimesed on alaliselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal.
op pinnad, tavaliselt õlimaal, siis siiditrükk. 50-60 lisaks kineetiline kunst"tulckell". op kunstile järgnes arvuti op. pildid. Dadaism- esimese MS aegne kunstistiil, kunstnikud . lauljad, kirjamkud kogunesid Sveitsi Zürichi linna kabareesse.lncmest tuleb sokccrida.M.Duchamp- pakkub äbrikulöid"Föntään""L.H.O.Q.Q.". F.Picabia- maalis veidraid masinaid ja tegi iroonilisi kollaaz"e juhuslikest ainetest. H. Arp- "Naise torso" metafüüsiline maal, 1917 pole inimesi on ainult varjud "Öised tänavad" Sürrealism- pealpool rcalsust 1920-1945 põhiliselt tegutsesid endised dadaistid, kuulus palju kirjanike ja lauljaid.A. Bretou ja L.Arago nad tegelesid näillemisega(näidendid) "Tereisiase rinnad"-laval mees rindadega. Iseloomustab: huvi unenägude ja hallulsioonide vastu, ei maalinud loodust, mäss. skandaal, psüülüline. automatisin.Allikad: unenäod, müstika, seksuaalne sümboolika, vormivad ja muudavad kehaosi elavaks ja
sümfoonilised suurvomid kui ka kamermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu- keskuseks kujunes tln kolme kutselise teatriga. Silmapaistvaim roll oli Estonial see oli rahvusteater. Graafikutest tuntus eduard vilde skulptorid jaan koort ja anton starkopf. Hariduselu- mindi üle emakeelsele õppele, lihtusati koolisüst. töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, ehitati koolimaju, 6-klassiline koolikohtustus. Taheti rohkem kutse õpilasi. 1924- eestibesimene fil mineviku varjud vabadusvõitlusest. spordis olid tähtsaimad maadlemine ja tõstmine.
Siis astus ta pisut hämmeldunud ilmel oma tuppa. Võtnud lille kuuereväärilt, lõi ta kõhklema. Lõpuks tuli ta tagasi, astus pildi juurde ja uuris seda. Ähmases valguses, mis tungis läbi kreemikasvalgete siideesriiete, paistis portree nagu pisut muutununa. Näoilme oli teistsugune. Näis, nagu oleks suu ümber tekkinud mingi julm joon. See oli tõesti veider. Ta pöördus ümber, läks akna juurde ja tõmbas eesriide üles. Hele koiduvalgus voolas tuppa ja peletas fantastilised varjud hämaratesse nurkadesse, kuhu nad võbisedes lebama jäid. Kuid kummaline ilme, mida ta oli portree näol märganud, näis seal püsivat ja isegi selgemaks muutuvat. Terav värelev päikesevalgus näitas talle julma suujoont nii selgesti, nagu oleks ta end pärast mingi hirmsa teo kordasaatmist peeglist vaadanud." 3. Hinda Doriani suhteid meeste ja naistega. Doriani suhted meestega olid paremad kui naistega. Dorian ei suutnud oma lähedasi suhteid naitsega kaua üleval hoida
Muuseumianalüüs Käisin 15. veebruaril 2013. aastal Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis. Mõlemas muuseumis vaatlesin viite maali/teost. Kadrioru loss Esimesena vaatlesin maali nimetusega `Soome suurmehi' (I. Repin), mis on maalitud aastate 1922 1927 vahel. Maal on õlivärvidega lõuendile värvitud. Maalil on näha 17 erinevat isikut, kellest kõik peale ühe paistavad olevat meessoost. Härrased asuvad nähtavasti õhtusöögilaua ääres, eespool istuvad 3 härrat, kellest kaks vaatavad vaatleja poole, ning 2 seisavad seljaga; tagapool on näha härrasmehi seismas. Meeleolu tundub olevalt elav ning mõtterohke. Härrad kannavad musti ülikondi valge triiksärgi ja lipsuga, ühel härral on peas ka müts. Värvivalikust on Repin kasutanud teose kujutamisel domineerivalt heledaid värve (valge, beez, kreemjas valge), samas ka tumedaid värve, nagu härrasmeeste mustad ülikonnad. Mulle meeldi...
Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti EgiptusMesopotaamiaArhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, templid Skulptuur- istuv, jalad koos, käed põlvedel, või seisev vasak jal ees, käed küljel ja rusikas Pea oli alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugustesse Maal, Reljeef- nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates Käsitluslaad olid pinnaline, puudusid varjud, värvidel hele- tumeduse üleminek. Ruumilisus- ei osatud edasi anda ruumi, tagapool olevad inimesed asetati ülemisse ritta. Maagilisus- vaenlane pidi olema maha paisatud, jahiloom noolest läbitud.Arhitektuur- materjal savi või sissetoodud tellised.
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
Tihtipeale võtab ta kaadri kompositsioonikeskmeks n.-ö. elava valguse, suure päikeselaigu puudealusel võrkpalliplatsil või üllatab vaatajat päikesemänguga kasarmuõuel nagu filmis „Noorsõduri esimesed päevad“ (1930). Hoopis kummalised on aga Lutsu kaamerasilma ette sattunud Saaremaa hobused filmis „Kas tunned maad...“, kus metsatukas rahulikult karjatuvad loomad on nagu lapilises peiterüüs: neile langevad päikesest valgustatud puulehtede varjud. Mustvalge filmilindi toonisuhteid kasutab Luts ka kaadrisisese värvidramaturgia saavutamiseks. Veel üks võte Põhjarannikust: kaugusesse ulatuv metsaga kaetud kaldajoon ja loiult lainetav meri. Esiplaanil jäme kasetüvi. Selle mustade tähnidega hele koor annab otsekui juhttooni lehtpuumetsa kokkusulavale tumedusele ja merepinna valkjale helgile. Theodor Lutsu üheks tugevaks küljeks on olnud ka inimhulga liikumise ja tegutsemise näitamine
Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur Kivi. Hauakambrites: mastaba, püramiid, niss, sarkofaag. Templid: sfinkside allee, samamstik. Maailmaime Giza. Skulptuur Asendid: istuv, jalad koos, käed põlvedel; seisev, vasak jalg ees, käed külgedel. Mehed: ihu pruun, juuksed mustad, riided valged. Naised: ihu kollane, riided valged, juuksed mustad. Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7
mõjutused Omaseks on usk jumalasse (kus laps kord Jumalat palus, löödi risti Jumala tall) Luuletused on loodusest, eriti voolavast veest (jääalused vood, jõe karges ruhus) Surma motiiv (surnute varjud tõusevad tolmust, leek suri viimastel sütel) Väga iseloomulik on jutustav luuletus, mis on väga sisutihe ( nt. "Sealpool nukrust", "Uppunud kell") "Käoraamat" Luuletusi 1956 - 1980 · Luuletustes korduvad sõnad: tuul, meri, lilled, aeg, kirjanik, Jumal, laps, kajakad jne.
Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endae lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamine valguseallikad oli pird. Pimedatel ja pikkadel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Naised tegid näputööd, mehed korrastasid tööriistu, arutati päeva jooksul juhtunud ning rääkisid mitmesuguseid jutte. Nurkadest vastu vahtiv hämarus, seintel liikuvad fantastilised varjud soodustasid usu- ja ebausuga seotud hirmu- ning fantaasialugude pajatamist.
Väga kobe ja kerge muld ei ole valjus kasvavatele taimedele sugugi halb, kuigi varjulist kohta eelistavad taimed vajavad sageli palju niiskust. Mäestikutaimede heaks käekäiguks tuleb eelnevalt teada, kuidas nende kasvukoht võimalikult meelepäraseks muuta. Enamik alpitaimi on valguslembesed, seega on eelistatumaks kohaks päevaringselt päikesele avatud ala. Ideaalne alpiaia koht on päikesepaisteline ja liivane lõuna või läänenõlv, mida ei kata puude oksad ega õhtused pikad varjud. 5 Alpiaia stiilis võib taimestada kõnnitee plaatide vahesid, treppe, terasse, et neid siduda aiaga ja elustada suuri kivipindu. Sinna tuleks valida tallamiskindlaid taimi, mida loodus vajalike omadustega on varustanud. Traditsiooniline alpiaed See on kõige klassikalisem variant, aga kaugeltki mitte kõige tavalisem. Nõuab palju mulda ja spetsiaalseid teadmisi
4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus ...
Henri Matisse Henri-Émile-Benoît Matisse (31. detsember 1869 3. november 1954) oli prantsuse kunstnik, fovismi esindaja. Fovismi põhitõdedeks on puuduvad varjud, kunstniku tunded, ekspressionism ning rühmitus võttis eeskuju V. Van Gogh töödest. Kuigi ta oli huvitatud Kubismist, ta vältis seda, ning selle asemel taotles värvi kasutamist kui ekspressiivse, dekoratiivse ja tihti monumentaalse maali alusena . Matisse kasvas üles Bohain-en-Vermandois'is. Koolis käis de Saint Quentin kolledzis ning õppis seal juurat. Seejärel läks Pariisi. 1889 aastal naasis ta Saint-
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
Ja otsuste langetamine temast teistmoodi mõtlevate inimeste üle ja veel täiesti teises keskkonnas põhjustab vaid naeru ja arusaamatust. 4) Millist mõju avaldab koopast väljunule päikese valgus ja kuidas selle allegooria kaudu selgitab Platon hüve ideed? Koopast väljunu silmadele teeb päikesevalgus valu ja ei suudaks sädeluse tõttu enam näha neid varje, mis ta varem nägi. Ta satuks segadusse, kui talle räägitakse, et varasemad varjud olid tühised ja nüüd on ta õigele lähemal. Pigem läheks ta tagasi varjude juurde, mis tundusid talle loogilisemad ja tõelisemad. Inimesed ei mõista kohe hüvesid, nad vajavad harjumiseks ja mõistmiseks aega, et näha suuremat pilti (maailmast, polisest, valitsemisest). 5) Milline on hariduse mõiste (eelkõige sofistidelt pärit), millele vastandub Paton? Nende kohaselt ei ole haridus olemas inimeses endas vaid, et see pannakse nende sisse. Nii
Kirikus asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi (mis tõenäoliselt algselt kuulus Haapsalu linnusekirikule) ja Pöide kiriku ristimiskivi 14. sajandi I poolest. Wormsi toomkirik Wormsi toomkirik asub Reini äärses, tänapäeval on piiskoplik toomkirik. Kirik valmis 1181. a. Mainzi ja Speyeri eeskujul. Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega ( viimased mõjuvad justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Wartburgi linnus Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via Regia kaitseks. Notre-Dame-la-Grande Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s. Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ü...
-------------------------------------------------------------------------------- Kirjand, essee Heategu minu silmade läbi Pea kõik siin maailmas koosneb kahest aspektist - heast ja halvast. Öeldakse, et nad käivad lausa käsikäes. Sellest leiavad lohutust paljud, kel viltu veab, kuid samas tekitab see muret õnnelikele, kes aimavad, et heaolu on kõigest ettevalmistus millekski halvaks. Seega ei saa päris kindlalt väita, et on olemas nii puhast heategu, mis mitte mingil moel ei põhjustaks mõnd negatiivset tagajärge. Andes järgi kodutu mehe palvetele ja rõõmustades teda mõne rahasummaga, on see küll heategu, kuid iial ei või teada kas heast südamest loovutatud kopikaid ikka õigel moel kasutatakse. Tuleb tunnistada, et ega räbaldunud inimesed tänavanurkadel ning prügikastide vahel ei oska selle vähese rahaga midagi...
oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Manet` peasiht on kujutada valgusest üleujutatud vorme, fikseerida lõuendile valguse ja õhu lõpmatut varieerumist. Tema hilisemate töödes hakkavad kaduma heledate ja tumedate osade kontrastid, kaovad tugevad kontuurid, varjud muutuvad heledamaks, maalitehnika vabamaks, skitseerivamaks, näiliselt ,,lohakaks". Teoseid: ,,Eine murul" (1863), ,,Olympia" (1863), ,,Argenteuil" (1874), ,,Baar Folies- Bergcre`is" (1882). 2) CLAUDE MONET (1840 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus
1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aasta...
õrnalt üksteistega ning taustaga. Tema esialgsete maalide värvilisuse mõju tuleb Eugène Delacroix'ist ning värvide heledus Camille Corot'ist.Ta austas ka Gustave Courbet ja Édouard Manet, mida saame näha sellest,et mõned ta tööd sarnanevad nende omadele kuna nagu nemadki, kasutas ta musta kui värvina. Veel meeldis talle Edgar Degas' e liikumine pildil. 1860 avastas ta Monet'ga maalides valgust ja vett vabas õhus, et varjud ei ole musta ja pruuni värvi vaid sellised, mis värvi on objektid ta ümber. Tema varase küpseaja tööd olid tüüpilised impressionistlikud reaalelu hetkepildid,täis värelevat valgust ja värve. Kui ta külastas aastal 1881 Itaaliat, siis ta avastas Raphaeli ja teiste renessansikunstnike töid uurides, et on valel teel. Mõned järgmised aastad maalis ta rohkem tõsisemas stiilis kavatsusega pöörduda tagasi klassitsismi. 1890
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ...
all jalge vajub lume pehme murd. On puhkepäeva rahu kõikjal ringi, ees raiesmiku seisatama jään. Kriiks kostab metsamaja ukselingilt, üks eksind puhang riivab männi pääd. Siis mõne hetke vaatepiiril talub silm päiksetõusus õhetavat lund. Ning pikad varjud jooksvad üle palu maailm täis põhjamaiselt külma lund. J.Sütiste Juhan Sütiste kirjutas just väga palju loodusest, kuid ka ühiskondlikust ebavõrdsusest. Tema loodusluulet on väga hea lugeda ja ta kasutab oma luuletustes väga huvitavaid võrdlusi. Mu juurde voogas Mu juurde voogas sinu suurest särast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
