Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega Koopa müüt kujutage endale ette suurt koobast, seal on inimesed, kes on seal olnud terve elu aeg, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür. Mööda teed lähevad teekäijad, kes kannavad erinevaid esemeid, eed heidavad varje koopa seinale, kus ees istuvad inimesed. See on näide sellest milline on olukord siin maailmas. Kujutage ette et tuleb keegi, kes vabastab vangid ahelatest ja hakkab neid valguse poole juhatama. Niimoodi viiakse need inimesed sealt koopast välja tõelisse maailam ja seal peavad need vangid harjuma valgusega. Tõeline maailm on ideede-maailm, seal särab jumalana headus, meie aga oleme unenäo maailmas. Plaatoni poliitilised seisukohad
Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid. Õiglased valitsejad pole kunagi tagasi kohkunud vaieldavates küsimustes iseend hukka mõistmast; ja täie õigusega on kõige soodsam olukord see, kui tuleb end kaitsta ausa ja haritud vastaspoole ees, kes on kohtunikuks omaenese kohtuasjas. ESIMENEOSA On ülev ja kaunis vaatepilt näha inimest väljumas teatud mõttes olematusest omaenese jõupingutuste varal; hajutamas oma mõistuse kiirtega varje, millesse loodus on ta mähkinud; tõusmas iseenda kohale; sööstmas vaimu varal taevastesse valdkondadesse; läbimas hiiglasesammul, just nagu päike, universumi tohutut avarust; ja mis veel kõige ülevam ning raskem, tagasi pöördumas iseendasse, et seal uurida inimest ning tundma õppida tema olemust, tema kohustusi ja tema otstarvet. Kõik need imed on paari põlvkonna jooksul taas teoks saanud. Vaimul on omad vajadused nii nagu kehalgi. Viimased moodustavad ühiskonna alused,
Brockeni viirastus on nähtav üsna kitsas alas valgustavate kiirte ümber. Kui liikuda prožektori ja torni joonelt eemale, muutub torni vari kiiresti ähmaseks ja kaob varsti, sest siis vaatleme udus suurt sügavust omavat varju läbi kõrval oleva valgustatud udu. Oma nimetuse on niisugune "varjuteater" saanud Hartzi mägedes oleva Brockeni mäe järgi, millel alpinistid on sageli näinud tõusva või loojuva Päikese valguses mäge ümbritseval udul viirastuslikke varje liikumas - need olid nende endi varjud udul. Oma varju vaadates on vaatesuund alati valgustavate kiirtega paralleelne ja seetõttu on võimalik suurt sügavust omavat varju näha hästi kontrastsena(Veisman & Veskimäe 2005) KOKKUVÕTE Referaadis käsitleti erinevaid atmosfääri optilisi nähtusi. Paljudest teistest osutusid valituteks miraažid, halod, peegeldus, virmalised, vikerkaar, pühasära, tarad ja glooriad ja varjud. Oma referaadi kirjutamisel kasutasime U. Veismann’i ja R
Ka liblika röövikutel on varjevärvus, aga tundes ohtu, lähevad nad täiesti kangeks ja muutuvad oksa sarnaseks- varjekuju. Varjevärvuse kõrval on looduses ka hoiatusvärvus, mis annab märku mõnest vähem silma torkavast kaitsevahendist olgu selleks siis mürk, ebameeldiv maitse vms. Tihti on selleks värvukombinatsiooniks punane ja must või kollane ja must. Sellest hoiatusvärvuse signaalist saab ka inimene aru. Varje ja hoiatusvärvused on mõlemad ka kaitsevärvused. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga nn. mimikri . Mitmed kahjutud maod sarnanevad mürgiste madudega, kägu sarnaneb raudkulliga, mitmed putukaliigid sarnanevad herilasega. Nendel õiekärbestel on üks paar tiibu, aga herilastel kaks. Kohastumused avalduvad ka sellistes keerulistes käitumisiseärasustes nagu talveuni, ränne, hoolitsus järglaste eest. Toome näiteid loomade enesekaitse (kohastumuste) kohta.
ühed inimvaimud on tugevamad ja võimekamad märkama asjade erinevusi, teised märkama asjade sarnasusi. Püsivad ja teravad vaimud suudavad ju fikseerida mõtisklusi ja püsida ja jääda erinevuste kogu peenusesse, ülevad ja diskursiivsed inimvaimud aga tunnevad ära ning ka panevad kokku asjade kõige peenemaid ja üldisemaid sarnasusi; kumbki inimvaim libastub kergesti ülemäärasusse, haarates kas asjade astmeid või varje. LVI Leiduvad ühed inimvaimud, kes on andunud antiigi imetlemisele, teised uudsuse armastamisele ja kallistamisele; aga vähesed on sellise temperamendiga, et suudavad hoida mõõtu, puruks rebimata seda, mis antiiksed on õigesti postuleerinud, ega põlgamata seda, mis uued on õigesti sisse toonud. See on aga teadustele ja filosoofiale suureks kahjuks, sest need on pigem antiiksuse ja uudsuse kired kui
teadmised tulevikust. Märkide tüübid: (saab jaotada 2ks ka selles osas: mis tekivad ise ja mis mitte nt liiklusmärgid) - Asjad ja jäljed (jäljed on kõige primitiivsemad märgid) - Asjad ja märgid - Jälg, vari ja peegeldus (peegeldus on sama vana kui jäljed, mõlemat tunnevad kõik kultuurid. Erinevus see, et peegeldus näitab pilti peegelpilti, asja palju täpsemalt kui jälg) - Vari (Varjude teater lapsed näevad varje, mis näevad välja nagu loomad. Saavad aru, mis looma tähistab mingi vari) Metafoor tähendus tekib läbi kirjelduse. "Peeter on vapper nagu lõvi " Metonüümia "jalajälg kui inimene" jalajälg on metonüüm. So kui kirjeldatakse midagi millegi muu kaudu. Nt raamatule viidatakse autori nime kaudu. Nt tootja toote asemel (pampersid as in "mähkmed" ) Peegel on alati olnud midagi müstilist, kasutati alati maagilistel eesmärkidel
Kuid selline väärtuste alalhoidmine muutub üha välisemaks ja formaalsemaks, samal ajal kui neid väärtusi justkui tunnustavad inimesed sisimalt on enda poolt deklareeritavatesse väärtustesse üha ükskõiksemad ning vaevalt veel vaevuvad nende tähenduse üle järele mõtlema. Antud nähtusele on Nietzsche andnud kuulsa nimetuse "jumala surm": "Suurim uusim sündmus et "jumal on surnud", et usk kristlikkusse jumalasse on saanud usku-mitte-väärivaks hakkab juba oma esimesi varje Euroopa üle heitma." [Die fröhliche Wissenschaft, 5. raamat, af. 343). Seda Nietzsche määratlust võib esimeses lähenemises mõista Euroopa tsivilisatsiooni kujunemiskäigu ajaloolise kirjeldusena. Euroopa tsivilisatsioon on ajalooliselt tõepoolest kujunenud eelkõige kristlikuks tsivilisatsiooniks, kus pikkade sajandite vältel said kõik inimelu olulisemad, ühiskondlikult aktsepteeritavad küljed oma kristliku tõlgitsuse ja õigustuse. Nietzschele
põhjus: iidolid. (krk-eidolin kujutis, viirastus) Neli liiki idoolasid Idola tribus sugukonnaiidolid, omased kõikidele, in eeldab looduses suuremat korrapära, kui seal tegelikult on, omastab inimlike omadusi. In kalduvud näha aint neid fakte, mis kinnitavad ta seisukohti, tähelepanemata neid, mis vastupidised. Põhjustab usku astronoomiasse... Idola specus koopaiidolid igal inimesel erinevad, tingitud kasvatusest, eluviisidest ja kogemustest, iga inimene ,,elame oma koopas, näeme varje erinevalt, kuigi on sama lõke." Isiklikud moonutajad. Mehed on sead! Idola fori turuiidolid, inimene kasutab sõnu, mille tähendus puudub/ebatäpne nt saatus. Kasut sõnu sisu teadmata. Usk, et mõistus valitseb sõnade poolt, sõnad võivad mõistuse vallutada. Et nii poleks, tuleb sõnu defineerida, et ei juhtuks eksimist. Alles siis saab hakata arutlema, vaidlema. Idola theatri teatri-iidol. Tingitud usaldavast ja mittekriitilisest suhtumisest igast teooriatesse
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
väljaspool. See sümboliseerib ka seda, et inimene on enda kitsa maailmapildi ning näilisuse vang. 2. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Inimesed on üles kasvanud selles koopad ing sinna vangistatud. Nad on näinud vaid koobast seestpoolt ning see, mis asub väljaspool koobast, on neile võõras. Tõelisuseks peavad koopavangid vaid seda, mida nad on näinud ning kogenud koopa seinu ning varje neil seintel. 3. Mis juhtuks, kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Kui vangi sunnitaks koopast välja minema, ei usuks ta, et see, mis on koopast väljaspool on tõde ning tegelikkus. Tema reaalsus ja tõde asub ju koopas. Tema silmadele teeks valgus tohutult haiget ning selle peale läheks ta tagasi koopasse, sest seal on tema reaalsus, tõde ning turvalisus. Teine võimalus on, et ta hakkaks samm-
(1) Töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku päevavalgust. Kui töökoha valgustuse osas on juhindutud standardi EVS-EN 12464-1:2003 «Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus» 1. osast «Sisetöökohad», eeldatakse, et töökoha sisevalgustuse nõuded on täidetud. Vajadusel tuleb töökoha valgustatust suurendada vastavalt töötaja eale või terviseseisundile. (2) Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje ning et see ei pimestaks otse ega peegeldunult. Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. (3) Tööruumid, kus töötajad võivad sattuda tehisvalgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava turvavalgustusega. (4) Kui päevavalgus ei ole piisav, peavad välistingimustes paiknevad töökohad ja liikumisteed olema varustatud tehisvalgustusega.
Üheks seesuguseks kõige kergemini leitavaks kupliks on Kies , mis asub Pilvede mere lääneosas samanimelisest kraatrist veidi läänes. Tegemist on 12-kilomeetrise läbimõõduga lameda kupliga, mille tipus paikneb väike kokkuvarisenud purskekraater. Samuti tasub üles otsida kuplid Arago ja Arago , mis asuvad Läbipaistvuse mere lääneosas samanimelisest kraatrist vastavalt põhjas ja läänes. Kõige lihtsam on kupleid leida siis, kui Päike on nende asukohas madalal ja heidab pikki varje. Laava, mis täitis impaktbasseinid, põhjustas alloleva pinnase vajumist Kuu keskmise pinna suhtes 1-8 km. See tekitas Kuu koores pingeid ja paindumist ning basseinide servas murranguid. Väikseid murranguid võib vaadelda Läbipaistvuse- ja Nektari meres, aga parim koht nende vaatlemiseks on Niiskuse mere idaosa, kus nad moodustavad kolm kuni 200 kilomeetri pikkust kaart. Kõige tuntum murrang on siiski Rupes Recta ehk Sirge Sein. See 100 kilomeetri pikkune murrang asub Pilvede mere idaosas
kunigad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad) Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist ,,demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari. 2) Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). ,,Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist ,,teadmist", näevad asjade olemust, teised näevad vaid varje (,,koopamüüt"). 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu 2) kuningas hakkab filosoofiks 2 Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle,
(eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit
on sunnitud vaatama koopa tagaseina poole ilma võimaluseta pead keerata ja pilku selja taha heita. Aheldatute selja taga asub lõke, mis valgustab koobast. Lõkke ja aheldatute vahel on aga sirm, mille kohal liigutatakse erinevaid asju, nii et tagant langev valgus jätab liigutatavatest asjadest koopa seinale varjud. Sokrates küsib nüüd kaasvestlejatelt, kas ei pea need koopas- viibijad paratamatult pidama varje tegelikkuseks, kui nad on kogu oma elu olnud sel viisil aheldatud. Ja kaasvestlejad nõustuvad temaga – on tõepoolest loomulik, et niisuguste aheldatute jaoks saavad varjud koopa seinal tegelikkuseks endaks. Varjud koopa seinal sümboliseerivad antud juhul meeltega tajutava maailma nähtusi. Platoni kujund annab väga hästi edasi seda, kuidas tema kujutab ette nähtuste ontoloogilist staatust. Nii
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
Pealegi, Platoni järgi, eelneb laua idee selle valmistamisele või taime idee taime kasvamisele seemnest. Ideede maailm, ideederiik on muutumatu ja täiuslik. Ideed on asjade algkujud, prototüübid ja asjade tekkimise põhjused. Asjades on ideed mateeria inertsuse (või nt tislerite erineva meisterlikkuse) tõttu realiseerunud deformeeritult; asjad on ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud. Inimesed saavad meeleliselt tajuda üksnes neid varje. Platoni argumendid ideederiigi olemasolu kasuks on peamiselt epistemoloogilised, tunnetusteoreetilised. Kujundlikult, nn koopa võrdpildina, on Platoni tunnetusõpetus esitatud tema filosoofiat hästi kokku võtva dialoogi ,,Politeia" (,,Riigist") seitsmendas raamatus. Kujutlegem koobast, milles viibivad lapsepõlvest alates aheldatud vangid. Vangid on aheldatud nii, et nad ei saa ennast pöörata. Nende pilk on üksiti suunatud väljapääsu vastas olevale koopa seinale
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
Suhtelise kasvukohapüsivuse reegel (Walteri reegel) kui kliima on taimeliigi levila ulatuses erinev, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevused ja tegurid vastavad kõige suuremal määral ökoloogilisele amplituudile Tolerantsus (ökoloogilised nõudlused) määrab selle, kas populatsioon suudab asustatud koosluses püsima jääda. Igal liigil on lisaks kliima sobilikkusele tarvilik nii toidu (või toiteainete) olemasolu, kui varje kiskjate eest. Ökoloogiline amplituud on mõjutatud kaasnevate liikide poolt. Liikide jaotamine: 1.Eluvorm ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Liigid, mis oma arenguloost (fülogeneesist) olenemata on omandanud ühesuguseid kohastumusi teatavais tingimustes elamiseks. Funktsionaalsete iseärasuste kogu. 2.Kasvuvorm geneetiliselt konstantsed vegetatiivsed morfoloogilised tunnused, mis võivad muutuda vaid fenotüüpilise plastilisuse piires.
Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite rühma, mis asustab mingis ajaühikus mingit kindlat territooriumi. Populatsioon on omavahel ristuda võivate isendite kogum, kusjuures isendite ristumine teiste analoogiliste kogumite esindajatega on mingil põhjusel takistatud. Populatsiooni sekundaarne tunnus on struktuur, s.o. koosseis, mis on populatsiooni püsivuse eelduseks. Pmst võib eristada väga erinevaid struktuure, sest populatsiooni moodustavaid isendeid võib eristada väga paljude tunnuste soo, vanuse, tervisliku seisundi jms järgi. Sooline ja vanuseline struktuur (nt kui küttimisega vähendada mingit populatsiooni 4x,eemaldades kõiki vanuserühmi ja mõlemat sugu propotsionaalselt, taastub esialgne arvukus kiiremini, võrreldes olukorraga, kui vähendatakse loomade arvu 2x, kuid kütitakse ainult emasloomi), etoloogiline struktuur (hierarhia). Populatsioonil on rida tunnuseid, mida saab mõõta: Arvukus on ulukite arv mingil suvalisel te...
Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: ÜLEMISED PILVED (alus 6-10 km kõrgusel; valge värvusega, läbipaistvad ning varjudeta. Päike või kuu paistab neist läbi teravate kontuuridega. Koosnevad alati jääkristallidest, sademeid ei anna). Nt. Kiudpilved. KESKMISE KÕRGUSE PILVED (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel; tihedamad kui ülemised pilved. Pilveosadel esineb kohati varje. Pilved koosnevad kas väikestest, tunduvalt alla 0 C° jahtunud piisakestest või veepiisakeste, lumetähekeste ja jääkristallide segust). Nt. Kõrgrünkpilved. ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes). Nt. Kihtpilved. VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni
(idee ei ole seotud ruumiga). Ideede seos meelelise maailmaga: 1) Asi jäljendab ideed (N: kui joonistada ringi, siis püüan seda jäljendada) 2) Idee kehastub asjas (N: kui lauas ei näe lauaideed, siis ei oska mõelda) 3) Asi on idee vari (N:koopamüüt) Koopamüüt: (põhiteos "Riik" 7 ptk) On harituse ja harimatuse (ainult meelelise maailma objektidega) võrdlemine. Vangid aheldatud, saavad ainult vastu koopa seina vaadata, nägid varje ja hääli ja arutasid seda omavahel. Üks vang vabaneb, liigub koopasuu poole, alguses valgus (päike) pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus). Vang läheb tagasi koopasse ja räägib teistele vangidele, et nad pidasid illusiooni reaalsuseks. Oleksid vangid vabad, oleksid tapnud selle mehe. Platoni järgi matemaatika ja geomeetria aitab tabada eidoseid. Filosoof vaba askeldustest, soovidest. Platon tunnetab keha kui vanglat
röövli h ei ole kunagi omasõnades konsonantühendis viimaseks konsonandiks: nt puhta, lahke, kohmakas, kõhna, kahvel, kahju; vrd nt soome karhu > eesti karu, aga eL metateetiline vorm kahr; võõrsõna parh `riidesort' Reeglina järgnevad klusiilid nasaalidele, kuid ei eelne neile, v.a nt kn: nt akna, võõrs. akne; võõrsõnas nt tm: rütm Järjend *ji ei saa olla silbi alguses: nt kuri : *kurji > kurje, vari : *varji > varje Välditakse morfoloogiliste vormide puhul ebamugavaid konsonantühendeid: leem : *leemt > leent, lumi : *lumd > lund, laps : *lapst > last, uks : *ukst > ust Konsonantide kombinatoorika seaduspärasused kehtivad hästi sõna alguses ja lõpus. Keeruline on kirjeldada ühendeid mitmesilbiliste sõnade sees silbi piiril, kuna vokaal võib kaduda muutevormis (tekib uus ühend) eelnevale konsonantainesele võivad liituda konsonandiga algavad tuletussufiksid või grammatilised muutevormid
32 Kui väljund- ja sisendahelad on lähestikku, siis võib osa väljundsignaalist kanduda parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.7.31) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend- ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.7.32) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja parim vahend selle tagasiside vältimiseks on väljundtrafodele sobivama asendi leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure
Väljundjuhe i i C välj 01 Väljundjuhe Varje C0 tagasiside vool C 02 Sisendjuhe i i välj Sisendjuhe JOONIS 7.31 JOONIS 7.32
nimega. Tadz Mahal on ehitatud üle 320 kilomeetri kauguselt karjäärist toodud marmorist, kuid ta ei ole sugugi üleni valge, nagu osa piltide järgi võiks arvata. Tuhandeid vääris- ja poolvääriskive on inkrusteerinud marmoripinda, samuti on kasutatud musta marmorit kalligraafiliste kaunistuste loomisel. Osavad meistrid on nikerdanud marmorisse kauneid azuurseid mustreid, mis heidabad dramaatilisi varje, kui päike neile langeb. Alguses olid mausoleumil hõbedast uksed, kullast käsipuud ja pärlitega kaunistatud lina katmas valitsejanna kenotaafi. Vargad ei ole suutnud vastu panna sellisele kiustatusele ja paljud on püüdnud kätte saada marmorisse inkrusteeritud juveele. Hoolimata röövlite tekitatud kahjust on Tadz Mahali ületamatu ilu säilinud. Ehitise ümber on rajatud imepärased pargid ja mausoleumi juurde viib suurejooneline ja massiivne paradiisi sissepääsu sümboliseeriv värav
komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Impressionistid kasutasid ära 19. sajandi keskel kasutusele tulnud ettesegatud värve tuubides, mis meenutavad tänapäeva hambapastatuube. See võimaldas neil paindlikult töötada nii vabas õhus kui ka siseruumides. Varem tegi iga maalikunstnik oma värvid ise,
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea ...
Suure-Jaani Gümnaasium Foobiad Uurimistöö Koostaja: Merris Kivisoo 11. klass Juhendaja: Varje Aule Suure-Jaani 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Foobia......................................................................................................................................4 1.1
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu juures või on seotud selle langetamisega. Oht lendoravat häirida on seoses pesapuuga, kui aga tegevus ei ole seoses sellega, siis võib häirmist kui ohtu lugeda lendorava jaoks vähetähtsaks
Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu juures või on seotud selle langetamisega. Oht lendoravat häirida on seoses pesapuuga, kui aga tegevus ei ole seoses sellega, siis võib häirmist kui ohtu lugeda lendorava jaoks vähetähtsaks
punast ja valget värvi. Lascaux koobast hakati kohe turiste sinna laskma ja raha teenima. Inimeste hingeõhk + bakterid hakkasid tekitama seintele vetikaid, mis õgisid maalinguid. Kümmekond aastat tagasi pandi uus ventilatsioon ja pärast seda hakkasid seened ja bakterid väga võimsalt vohama. Selle koopaga on väga tõsiseid probleeme olnud. Joonised on tehtud mingi tõrviku all. Need on koobaste kõige kaugemates soppides, kuhu päevavalgust ei ulatunud. Kehv valgustus heidab varje, leek liigub ja tänu sellele tekib optiline illusioon, et sentel olevad loomad ka liiguvad. Koopamaalingud on tehtud valdavalt naiste poolt. Paljudel maalidel on kujutatud ka inimese käsi, mis on naiste omad sõrmede järgi tehakse kindlas. Naistel on nimetissõrm ja neljas sõrm (sõrmuse sõrm) enamvähem ühe pikkused. Samas ei saa aga kindlaks teha, et käejälgi on teinud sama inimene, kes maalid. Paleolootikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Jääajad
·Üldine düskomfort ·Töövõime langus -Valgustus, valgustatus ·Kunstlik valgustus (üld-, lokaalne valgustus) ·Loomulik valgustus (üla-, külg- ja kombineeritud ) ·Kombineeritud valgustus loomulik + kunstlik ·Valgustatus eelloetletud valgustused annavad ruumi valgustatuse Nõuded valgusallikale: ·Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel - töölaadi - töötsooni heledust - kontrastsust ·Valgustatus peab olema ruumis ühtlaselt jaotunud ei tohi olla varje ·Valgustuse intensiivsus ajaliselt stabiilne ·Keelatud ainult kohtvalgustus ·Vaatevälja pimestuse vältimine - elektripirn või helkivad kohad ei tohi paista silma, kutsub esile pimestuse, vilkuvustunde, silmade ees täpid - pimestuse puhul hävivad silma valgustundlikud elemendid, mis viib nägemise languseni, pimeduseni. ·Hajutatud valgus silm ei väsi -Keemilised ohutegurid 1)Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse
Idee on nagu eesmärk mille poole kõik 5 eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike. Tegelikkus e Platoni jaoks ideedemaailm on tabatav ainult mõtlemise abil. Meeltega on võimalik tajuda vaid näilikku, nagu koopasse suletud vangid näevad ainult varje. Et küündida tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. Aristoteles. Aristoteles ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud objektid: teadmine hõlmas üldist ja abstraktset, mitte meelelise maailma üksikjuhtumeid. Ta
o Haritud ja harimata inimest o Inimesed näevad koopa seintel varjusid, mis on teiste inimeste poolt tekitatud ja nemad arvavadki, et see on kogu maailm ja usuvad seda, mida nad näevad. Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? o Nad on ahelais ja seal üles kasvanud. Nad pole näinud midagi muud kui seda koobast. Nende selja taga on valgus ja inimesed, kes liiguvad kaugemal moodustavad varje, mis paistavad koopakatele. Nad ei ole valguse allikat ise näinud. Nende jaoks on koobas reaalsus ja ainuke tõeline eluviis. o Inimesed on koopas aheldatud ning neil ei ole õrna aimugi, mis toimub väljaspool koobast ja selle pärast nad usuvadki kõike, mida nad koopa seintel näevad ehk need samad varjud, mis on teiste poolt tekitatud. Ning see elu, mida nad elavad ongi nende jaoks tõelisus.
Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid. Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud kloostrikavatis, mis viitab sellele, et kloostrid ei olnud mitte ainult tähtsad vaimuelu, vaid ka majanduselu keskused. Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis oli juhtiv, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Sagenes inimeste ja loomade kujutamine. Püüti kujutada ja valgust ja varje, ruumi ja isegi maastikku. Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Täis liikumist on näiteks evangelist Markust kujutav pilt. Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa-ja juveliirikunsti meistriteosed. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Romaani stiil Karolingide ajal sõltus ehituskunst keisri õukonnast ja oli väga kitsa levikuga. 11
fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia
tavapäraste signaalärritajate omadustest, kuid mis kutsuvad vastava käitumise esile viimastest suurema tõenäosusega. 12. Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus. Samasugustele ärritajatele võivad loomad erinevalt reageerida, sõltuvalt mõnest väikesest erinevusest. Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. 13. Perifeersed filtrid (konna näitel). Konna silm on loodud nägema väikesi liikuvaid objekte (saaki) ja suuri varje (kiskjaid). 14. Perifeerse filtermehhanismi piiratus. Perifeerne filtreerimine eeldab, et vastav meeleelund reageeriks üksnes vähestele väga spetsiifilistele ärritajatele. 15. Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete filtritega. Suudavad eristada suurel hulgal mitmesuguseid ärritajaid. Nt hõbekajakas eelistab rohelisi mune, toit põhiliselt pruun. 16. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite koostoime.
kosmoloogia, loodusfilosoofia) Ideeõpetus e idealism on olemas kehatud, meeltega mitte tajutavad vormid, mida ta nim ideedeks. Sõltumatud ajast ja ruumist, st igavesed ja lõputud. Tõesed teadmised on teadmised ideede kohta. Ideed eelnevad kõikidele nähtustele, materiaalsetele asjadele. Meeleline tunnetamine on moonutatud. Meeleline tunnetamine on inimese koopas olemine seljaga koopa suu poole, nägu seina poole ja näeb ainult moonutatud varje. Platoni ühiskonna filosoofia ideaalses ühiskonnas on 3 ühiskonna kihti: Valitsejad e juhid (filosoofid, targad inimesed, kellel on mõistus) Sõjaväelased ma julgeoleku tagamine, kehaliselt treenitud, peavad omama iseloomu. Tootjad käsitöölised, põlluharijad, kaupmehed Ühiskonna struktuurile vastas hinge struktuur, sellel ka 3 osa: Mõistus vastas juhtidele Emotsionaalne osa sõjaväelased
ühe kõige ammusema õpilase juures. · Tänu idee kehastumisele on asi see, mis ta on. · Viibib mitu korda Lõuna-Itaalias, kus kohtub pütaagorlaste · KOOPA MÜÜT koolkonna esindajatega. · Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina · Platoni Akadeemia külge. Näevad ainult varje seinal, mida koopasuust tulev · 387 a.e.Kr. rajab ta Ateenas Akadeemia. See asus valgus seinale heidab. Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus. · Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool · Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. loodusteadusliku uurimisega
huvedest. Tema edu ongi riigi edu. Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristotelese valitsusvormid . Monarhia, aristokraatia, politeia on head. Türannia, oligarhia, demokraatia on halvad. Milline on neist parim ? V: sõltub ühiskonnast, rahva loomusest. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia(sageli raske tunnustada, sellest ka revolutsioonid).
rahvusliku kunsti tuleviku suhtes ja pani mõtteid uues suunas liikuma. Seda oligi kunstnik oma üritusega eelkõige silmas pidanud. Varasemate õpilaste hulgast oli üks andekamaid neiu V. Grüner, kelle suhtes kunstnikul tekkinud sügavamaid tundmusi ja kaugemaleulatuvaid lootusi. Tema tunded ei jäänud ilmselt ühepoolseks, kuid oma seisuslikus kõrkuses äärmuseni šokeeritud perekond tunnistas neiu nõdrameelseks ja ta saadeti viivitamata Saksamaale ravile. See seik heitis oma varje Laikmaa kogu edasisele isiklikule elule: tuli ridamisi varieeruvaid vahekordi, kiindumusi või ka pealiskaudsemaid seltskonnaseiklusi. Kindlamat ja püsivamat pidepunkti ei suutnud mees oma tundeelule enam leida. Väga andekas ja loomupäraselt sarmikas oli kursusi neljateistkümneaastaselt alustanud gorodskoi koolipoiss Aleksander Uurits, voorimehe poeg kaugest agulist. Temast sai peagi nii maestro enda kui ka õpingukaaslaste lemmik ja teda hakati kutsuma Printsiks. Kuigi ta
liini pikkusest, vaid on määratud liini parameetritega. D 138 D Koaksiaalliini lainetakistus: lg d - koaksiaalkaabli dielektriku läbilaskevõime ehk elektriline läbitavus (soone d ja varje vahel). Polüetüleenil = 2,25 D Lõpmata pika liini võib asendada kuitahes pika liiniga, kui selle lõppu ühendatakse liini lainetakistusega võrdne takistus. Sel juhul liinis levivad kulglained st. U ja I on kuni takistuse ühenduskohani samasugused kui lõpmata pikas liinis. 10 Skeemitehnika. SS-98.
fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) · 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristoteles: (järj. üks, vähesed, paljud): monarhia, aristokraatia, politeia hea, ühistes huvides ning vastandina halb, valitseja huvides: türannia, oligarhia, demokraatika. Parim sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui
o taustaga sulandumine: looma värvus ja muster sarnanevad tema tüüpilisele taustale. Fenotüübiline plastilisus võimaldab omandada taustaga sobituva värvuse o katkestab värvus: põhivärvusega kontrasteeruvad värvilaigud paiknevad looma kehal nii, et muudavad keha piirjoone vaataja jaoks o vastuvarjutus: keha allpool on heledam kui ülapool, mis takistab keha kolmedimensioonilisena nägemast tumedaid varje, mis keha alapoolele tänu ülalttulevale valgusallikale langevad o maskeraad: loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga · Suurus o maskeraadi seisukohast oluline; oluline on sarnaneda ka suuruse poolest. kasvujärk periood ühest kestumisest teise kestumine vana välisskeleti eemaldamine, kui uus on valmis. Toimub vastseperioodi jooksul, vastsest nukuks ja nukust valmikuks koorumisel (3
* Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel). * Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. (Botaanika II) HK MÄNDVETIKTAIMED * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele. * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje. * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja. * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka ,,lehtedeks"
kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust. - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
