Pühalik ja ilmalik sulasid kokku. 15. saj II poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Loodi üksikuid teoseid ka antiikmütoloogia teemadel. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Masaccio (1401-1428) ,,Püha kolmainsus" (fresko), Brancacci kabeli freskod. Andis ruumilisuse maalidele ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje . ,,Paradiisist väljaajamine" (fresko, Firenzes). Alles 1440a. huvitusid kunstnikud tsentraalperspektiivi kasutamisest. Madalamaade kunsti iseärasused: üldine suund ja vaimne tähendus olid samad, mis Itaaliaski, kuid oluliste erinevustega. Madalmaade kunstis ei ole antiikkunsti eeskuju ega jumalike proportsioonide otsingut, kunst oli linnakodanike kätes, mitte ei täitnud tellimusi ning ka elurõõmsust, toretsevust ja elegantsust on M-maades vähe, sest seal olid esikohal inimeste ja...
Pole tal viga ühti, nägu pisut must, suitsu söödud. Pea aga sina kukkur alles, - katkeline hüüd. Rõi-vastega, nagu ta nüüd alati magas, jooksis ta välja. seal on raha sees." Kuu hele valgus kattis maastikku. Mõned hõbedased pilvekoonlad liikusid ruttu Ja võõras pani jala kaldale. taevas, musti varje üle la-gendiku kihutades. Keset päevast heledust jooksis jõgi "Ära mine veel, oota, ütle, kuhu ta jäi!" hädaldas Maret. süsimustana kui tõrvajoom. Ja oli imelikult vaikne. Otse vastas, teispool jõge istus "Pole mul aega. Ootavad mulgi omaksed. Ja tee on kauge." kaldakünkal heledas valguses inimene, põlved püsti, pea kuuvalguses läi-kiva kiivri all...
Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma: 1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus. 2.muutuvate ja kaduvate asjade maailm ehk näiline tegelikkus. Neid maailmu võrdles ta koopaga, väljapool kodust asuvad ideed ja inimene näeb koopa seinal ainult nende varje , sellega ta mõistab, et inimesed asjade tegelikku olemust ei tea, seega kehalised esemed on vaid ideede ebatäiuslikud varjud. Platon pooldas hinge surematust, kui temaöt küsiti miks siis inimene järgmises elus õppima peab? Vastas Plato, et ta on pigem meenutab klunagi õpitut. Ta jagas ideed kolme kategooriasse: 1. Väärtusi sisaldavad ideed-headus, ilu 2. Looduseseneile vastavad ideed-tuli, vesi, jne. 3. Matemaatilisele suhtele vastavd ideed,....
Kokkuvõte Klassitsism Tunnusjooned: · Soovis taastada ühiskonnas traditsioonilisi väärtusi · Maalid olid moraliseerivad · ,,Ideaalne ilu" · Mütoloogilised,religioossed,allegoorilised maalid · Ajalooteemalised maalid ja portreed · Maalid olid suureformaadilised · Kompositsioon on tasakaalukas,rahulik,sümmeetriline · Tegevus on koondatud maali esiplaanile,tagumisel plaanil vähe detaile · Elavat loodust kujutati harva · Maail domineeris joonistus,taotleti lineaarsust ja plastilisust · Jahe värvigamma Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks kesk...
,,Kõik, mis mul on, on minu stiil," on ta öelnud Nabokovi proosa on kahekihiline: on olemas maine reaalsus, sellega kõrvuti eksisteerib ka ideaalne reaalsus. Viimane oli tõeliselt olemas tema lapsepõlves- see oli väärtuste süsteem, mida tajus ta oma pere ringis olles ja millest ilmajäämine oli mitte niivõrd sotsiaalne kui eksistentsiaalne see oli üleminek alatuste maailma. Nabokov mõistis, et sellises varje ja ohte täis maailmas on ainus ellujäämisvõimalus mäng. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaid niivõrd, kuivõrd oli vaja käsikirja müüa. Millegi väärtus polnud kirjanduse omast suurem, midagi polnud kirjandusest kõrgemat: selleni ei küündinud ei usk, moraal ega headus. Oma raamatus Gogolist ütles ta, et pole kuangi eitanud kunsti moraalset mõju, kuid võtileb viimase...
Metafüüsiline maal · 1917-1921 · Georgio de CHIRICO. Meeldib alateadvuslik kunst · Armastavad akadeemilist laadi. (arhidektuursed elemendid) · teravad valguse ja varju kontrastid · Ei maali elusat inimest vaid inimese/mannekeeni varje · Matemaatiline rangus · Kasutavad töödes musta piirjoont. Esemed tugeva valgusega · Unenäoline maailm · Inspiratsiooniks unenäod CHIRICO · 1888-1979 · Sündis Kreekas inseneri peresse · Õppis Ateenas, Firenzes, Münchenis · 1910 läks Pariisi. Tutvus Picasso ja Apollinaire´ga. Alustas oma unenäoliste hüljatud linnu kujutavate maalide loomist · Maalid kummituslikud. Täis kummalisi esemeid ja inimolendeid. · Oli eeskujuks Salvador Dali´le...
Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal). Maalide süzeed Suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus Inimene liikumises Alasti inimkeha...
Tegemist on 12-kilomeetrise läbimõõduga lameda kupliga, mille tipus paikneb väike kokkuvarisenud purskekraater. Samuti tasub üles otsida kuplid Arago ja Arago , mis asuvad Läbipaistvuse mere lääneosas samanimelisest kraatrist vastavalt põhjas ja läänes. Kõige lihtsam on kupleid leida siis, kui Päike on nende asukohas madalal ja heidab pikki varje . Laava, mis täitis impaktbasseinid, põhjustas alloleva pinnase vajumist Kuu keskmise pinna suhtes 1-8 km. See tekitas Kuu koores pingeid ja paindumist ning basseinide servas murranguid. Väikseid murranguid võib vaadelda Läbipaistvuse- ja Nektari meres, aga parim koht nende vaatlemiseks on Niiskuse mere idaosa, kus nad moodustavad kolm kuni 200 kilomeetri pikkust kaart. Kõige tuntum murrang on siiski Rupes Recta ehk Sirge Sein. See 100 kilomeetri pikkune murrang asub Pilvede mere idaosas...
Ei pandud enam rõhku hõljuvale stiilile, vaid jäädi kindlalt maa peale püsima. Kuna põhilised ideaalid kandusid üle antiigist, siis mehised ja tugevad piilarid asendusid antiigipäraste sammastega. Samuti polnud mingit liialdamist, vaid säilitati lihtsus, kuid sealjuures originaalsus. Renessansi ajastu hooneid maaliti ja kaunistati seest õlivärvidega ja peamiselt kasutati freskotehnikat. Seina kaunistustes hakati kasutama valguse suunamist ja varje , et teha pilte ja maale ruumilistemaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe ajastu stiilid erinesid teineteisest nagu öö ja päev. Gooti ajastul rõhutati rohkem usku ja püüeldi jumala poole, ehitades kõrgeid ja teravaid ehitisi. Renessansi ajastul aga usuti rohkem iseendasse ja pöörati rohkem rõhku sümmeetriale. Ülepakutus asendus antiikajast tuntud lihtsusega....
Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
"Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Tõelised esemed on ideed. Neid me ei näe kunagi ja ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted...
Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt) · 2 teed: 1) filosoofid haaravad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks · Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus Aristoteles: (järj. üks, vähesed, paljud): monarhia, aristokraatia, politeia hea, ühistes huvides ning vastandina halb, valitseja huvides: türannia, oligarhia, demokraatika. Parim sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui...
Niisiis võib olla liikuvate asjede kujutisi, mis pole liikuvad kujutised: tajutava reaalsuse järeldamine vihjete põhjal on asendunud otsese tajuga. Ka enne perspektiivi avastamist võisid kunstmikud anda meile mõista, et tajume eri kaugusel objekte: selleks kasutati hajutamist, erinevaid suurusi, varje , tekstuuri ebatasasusi jms. Kuid perpektiivi abil said nad neid objekte näidata kui tõepoolest kaugeid. Niisiis võib seda progressi üldjoontes tõlgendada kui imperatiivi asendada tajutava reaalsuse jäljendamine kõikjal, kus see iganes võimalik, millegagi, mis oleks võrdneväärne sellele, mida tajutav reaalsus ise meie ette asetab. Vihjed ise on suuremal määral kokkuleppelised, kui me seda sageli taipame. Kunstnikud on...
A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz...
Matemaatika uuringute tulemused, mis Platoni koolis saadi, kogus neljanda sajandi lõpul oma töödes kokku Eukleides, eelkõige "Elementides". Proklose teadete põhjal olevat Eukleides ise olnud üks Platoni kooli lõpetanuist. 3) Milles seisneb Platoni ,,koopamüüt"? Inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje . 4) Mida kujutab endast Platoni arvates ideede maailm ja meid ümbritsev maailm? Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid.Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine...
Valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist . Hea valgustus tõstab töövõimet ning väsimus tekib aeglaselt . Lisaks sellele paraneb töökvaliteet ja parem silmanägemine . LOOMULIK VALGUSTUS · Päevavalgus · Muutlik , sõltub ilmast, aastajast · Valguse levik ruumis vältida ruumis tugevaid varje , akende ette ladustatu materjale · Ruumi seinte värvusest sõltub valgushulga suurus ruumis . Tootmisruumides soovitatakse heledaid seinu . KUNSTLIK VALGUSTUS · Üldvalgustus · Kohtvalgustus · Kombineeritud · Elektrihõõglambid · Luminofoorlambid · Halogeenlambid · Kaugvalgus parem kui otsene valgusallikas · Läikivad pinnad peegeldused · Pimestus NÕUDED VALGUSALLIKALE...
aastast. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" "Kammisseppade" kirjastuse väljaandel, kelleks olid autor ise oma lähemate sõpradega. Õhtulaul Enam päikse kuldsest lõõsast punut pärg mu pääd ei ehi. Igast puust ja igast põõsast hiilib mustas mantlis mehi. Võikaid varje kerkib hulgi kohe taeva tuhmjat seina. Kes küll poetas kaarnasulgi ruugesse mu ristikheina? Kes küll pühkis kullapuru punetavalt pilvepangalt, nühkis õiemustrid muru hõberoheliselt kangalt. Ära küsi. Pimedas ju helkimas näed aknaruutu. Koju nüüd! Sest öös on asju, mille külge tark ei puutu. Luuletus ´´ Õhtulaul ´´ - räägib pilkasest pimedusest, ööst mil kõik on teist moodi kui päeval. Hommikul on kõik jälle palju säravam....
Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette, koopa seinale, pead pöörata ei saa), koopasse viib pikk sissekäik, kust paistab valgus. Valguse ja inimeste vahel on sein, seina peal on kujud, inimesed kannavad mööda seda vaheseina igasugu esemeid, mis heidavad varje koopaseinale, koopas olevad vangid näevad varje igasugustest olenditest. Inimesed näevad vaid asjade ideedest varje. Ideede ja asjade suhe: asjad jäljendavad ideid, ideed kehastuvad asjades, asjad on ideede varjud. Inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas...
Räpina Aianduskool VARJUAED Iseseisev töö Koostas: Lea Vartsun 1ak2 Räpina 2010 Valguse ja varju mäng loob varjuaias omapärase meeleolu. Kui avatud aias oleme päikese ja tuulte meelevallas, siis varjuaias kaitsevad puukroonid meid liigse kuumuse ja tuule eest. Taimede valik varjuaeda on suur. Ei tohiks ajada segi varjutaimi ega varju taluvaid taimi. Varjuaeda on lihtsam ja vabam kujundada kui teisi aia osi metsaaed ja varjuaed on osaliselt kattuvad mõisted. Vari ei tähenda automaatselt hädaolukorda. Vari piirab küll taimede valikut, kuid varjuline aed ei tarvitse olla igav. Varjuala lehtede ja õite värvus on tihti taotletult mitmekesine, et le...
1909: Lewis Hine palkas USA Rahvusliku Lapstööjõu Komitee, et pildistada lapsi töötamas veskite ees. Ajalugu 1914: Oscar Barnack, kes töötab Saksa mikroskoobi tootja Leitzis, arendab kaameral kaasaegse 24x36mm raami. 1917: Nippon Kogaku K.K., mis lõpuks muutub "Nikon'iks", asutatud Tokyo's. Kogaku Ajalugu 1921: Man Ray algatab tegevuse photograms, pannes asju fotopaberile ja eksponeerides varje lambipirni abil. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica), mis sai 1930.a. ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. Leica Ajalugu 1925: André Kertész liigub sünnimaalt Ungarist Pariisi, kus ta alustab 11- aastase projekti fotografeerimiseks tänava elu. 1934: Fuji Photo Film avastati. Aastast 1938 teeb Fuji kaameraid ja lisab objektiivile läätse. Ajalugu...