On teada, et eelkõige joonistusõppejõud olid Mäetammest vaimustuses, soovitades tal kool nelja aasta asemel kolmega lõpetada. Vive Tolli, üks õppejõududest, meenutab teda siiani kui üle kooli joonistajat. Ent hoolimata tööde selgest tehnilisest iseväärtusest lisaks joonistuslikule tugevusele teeb Mäetamm ka mõned märkimisväärselt nooblid värviipponid on need maalid võluvad eelkõige oma äraspidise loogika ja varjamatu huumori tõttu. Tõsi, mõnes töös valib Mäetamm motiivi võrdlemisi klassikaliselt, väljas on ka näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid. Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda kui tavaliselt räägitakse tegelikkusest erinevate motiivide valikul «unenäolistest» algetest, siis see ei pea siin paika. Maastikud «kihutavate härgadega» ja «kitkutud kanadega» või karvane meesakt
et see kõik oli tegelikkuses just niimoodi. Selle romaani lugemine andis mulle, kui tulevasele lasteaiaõpetajale, mõista, et elus on väga vajalik selline võime, nagu vaatlusoskus. Näiteks romaanis oli stseen, kus Vermeer küsib Grieti käest, mis värvi on pilvid taevas. Ja kui ta vastab, et valged, siis kunstnik annab talle võimalust vaadata veel kord, aga rohkem hoolega. Ja siis Grieti näeb, et peale valget, seal on veel sinetus, hallus, kollasus ja isegi natuke rohelus. Grietil oli varjamatu imetlus, sest ta terve elu vaatas pilvi, kuid tal tekis tunne, et ta näeb neid esmakordselt. Salapärane, pingelise õhkkonnaga, maalimisprotsessi sügavalt tajuv ja nähtavale toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust. ,,Tulbid" Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele
I.K. Halonen on märkinud, et kuna enamik naisi ei ole ühiskonna võimustruktuurides aktiivsed, esinevad nad uudistes oma spetsiifiliste naiselike kvaliteetide tõttu (hoolitsus, dekoratsioon, meelelahutus). Soosüsteemide normide ületamine või rikkumine pälvib naiste puhul meedia tähelepanu, meeste varieeruvust talub meedia paremini. Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane kriteerium, mille alusel naisi läänemaailmas tööle võetakse, sellega diskrimineerides neid võrreldes meeskonkurentidega (Wolf 1996). See seletab keha kirjelduste esinemist isegi edukate ja kõrgetel positsioonidel olevatest naistest kirjutavates meediatekstides. Meedial on oluline roll stereotüüpide tekkimises ja piiratud rollimudelite promoveerimises. Stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud mitu probleemi. Stereotüüpide
parimatest töödest-paavst Innocentius X portree. Ta kujutas paavsti väga tõetruult, kujutades tema tõelist loomust. Paavst oli väga valvas ja teisi umbusaldav inimene, millele kunstnik vihjab paavsti tõstetud kulmude ja ainitise pilgu kaudu. Innocentius X portree, 1650 · Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. · Arvati, et Velázquez satub selle maali tõttu paavsti ebasoosingusse, kuid vastupidi, paavst oli maaliga väga rahul . Parimad tolle perioodi maalid on kaks suurt kompositsioni "Õuedaamid" (1656) ja "Ketrajad" (umbes 1657). "Õuedaamid" kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas. Valitsejate figuurid peegelduvad tumeda ruumi
Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled. Lisaks koolis omandatud saksa, prantsuse, ladina ja kreeka keelele õppis ta iseseisvalt inglise ja soome keelt. Peale keskkooli lõpetamist suundus ta Nezini ajaloo filoloogia instituuti, seejärel Emajõe kaldale tunnustatud Tartu ülikooli, kust peale ühte aastat jätkas õpinguid naaberkaldal, Helsinki ülikoolis. Selle lõpetas Aavi...
Puhta ilu asemel oli talle tähtis loomulikkus, lihtsus, tõde - need kolm omadust, mis tavaliselt inimese hinge kõige rohkem liigutavad. Tema maalidel on kõnekaid metafoore, näiteks katkenud lõng, koridor tundmatusse. Pildi salapärasemaks, muinasjutulisemaks muutmiseks oskas Rembrandt kasutada valguse ja varju koosmõju. Rembrandt on endast teinud palju autoportreid. Iga pilt on halastamatult tõetruu. Kunstnik uuris ja kujutas ennast varjamatu avameelsusega. Ta ei häbene oma väsimust, lohakust ja inetust. Rembrandt näitab end plekilises kitlis, ajamata habeme, aukuvajunud silmadega. Ta ei karda vanadust. 1661. aastal maalitud "Autoportreel" kujutab Rembrandt ennast koos töövahendite - paleti ja pintslitega. Rembrandti kõige mõjuvamad teosed on portreed omastest. Erakordselt intiimsed on Rembrandti hilisema elukaaslase Hendrikje Stoffelsi ja Rembrandti poja Tituse portreed ("Titus", "Hendrickje Stofellsi portree")
asemele tuli venemeelne valitseja. Sellest hetkest alates tähendas Serbia konflikti Venemaaga. Austria-Ungari ei olnud samuti rahul enda nõrgeneva võimuga poolsaarel. Esimese maailmasõja valla päästnud Balkani probleem kasvas ka pärast sõja lõppu üle uuteks probleemideks – probleemideks, mida jätkus ka Teise maailmasõja puhkemiseni, probleemideks, mis kestavad tegelikult tänaseni. 1914. aastal valitses Euroopa mandril varjamatu natsionalism. Katolik kirik oli ammu kaotanud oma üle-euroopalise mõju. Ilmaliku maailmariigi idee oli surnud koos Püha Rooma keisriga 1804. aastal. Meedias hakati õhutama karikatuuridega konflikte, mis oli ilmselge, et publikatsioon aitab kõigele toimuvale kaasa. 1914. aastal üle kasvanud kriisi traagika seisneb selles, et üha kasvavas tempos üksteisele järgnenud sündmused halvasid riigimeeste ja diplomaatide võime neid kontrollida ja vaos hoida, kui ei leidunud sidevahendeid
jne). Mõjutusi tuli ohtrasti nii idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest, oma kohal oli rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil anekdootlikud löbusad rahvajutud samuti Itaalias, kus neid tunti novella ('uudisjutt') nime all -- sealt sai oma žanrinime novell. Rändlaulik STRICKER (XIII saj I pool) lõi terve švankide sarja "Papp Amis" kavala preestri
täiustub inimese organismis rida füsioloogilisi, biokeemilisi, psüühilisi jt. protsesse. Need omakorda kutsuvad esile vastavad muutused motoorses ja vegetatiivses sfääris. Reeglipärane füüsiline tegevus täiustab kõiki organeid ja süsteeme, arendab tahet, tundeid, intellekti, meeleorganite ja üldse kogu peaaju talitlust, kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. (Isop, 1993). Liikumistarve on looduse poolt inimese sisse peidetud programm. Mis lapsest peale on varjamatu ja nähtav. Kasvatamise käigus õnnestub täiskasvanutel laste loomulik liikumistarve tihtipeale pöördumatult kahjustada. Tihti öeldakse lastele mõeldamatult, et kuhu sa ometi ronid, mida sa küll jooksed jms. Tulemuseks on see, et teismelisi peab liikumisele juba sundima. Liikumistarbe unarusse jätmise hinnaks on elujõuetu olek, kehv vorm, paha tuju, vilets tervis ja haigused. Vähese liikumise ohtudest arusaamine nõuab teadmisi, mõistlikku sekkumist ja tahet
Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne otsene, varjamatu järeldav, varjatud protseduuriline semantiline episoodiline (oskused, praiming tingitud (faktid) (elusündmused) vilumused) reaktsioonid Mäluprotsessid (mäluoperatsioonid) 1. Salvestamine ehk kodeerimine Meeleorganite abil saadud andmed muudetakse vaimseteks kujunditeks, koodideks, mille abil meelde jäetakse
valitsuskriiside kunstlikust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda. Valitsuse abinõud tähendasid vaid näilist meeleolude rahunemist tegelikkuses langes valitsuse autoriteet veelgi ning astutud sammudesse suhtuti varjamatu halvustusega. Asjad läksid aga veelgi hullemaks, kui riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada 1934. aastal 12. märtsil sõjaväelise riigipöörde. Sügisel algas Vaikiv ajastu, mis kujutas endas sisuliselt autoritaarset diktatuuri. Rahvas hoiti poliitikast eemal, otsused võeti vastu kitsas ringkonnas. Ajakirjandus allutati tsensuurile, mis kulmineerus sellega, et lõpuks puudus igasugune avalik arvamus. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. aasta novembris
Muusika hoogne energia ja atraktiivsed rütmikujundid. Tegevus toimub modernse suurlinna agulis, kus prostituut meelitab oma kliente urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga hiina päritolu mandariini ehk Hiina riigiametniku puhul, keda röövlite noahoobid ei vigasta. Hiinlane on sedavõrd oma kire võimuses, et alles pärast rahuldust hakkavad haavad veritsema ja saabub surm. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka põhjuseks, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua. Klaveritsükkel ,,Mikrokosmos" (1937) Kirjutas seda 11 aastat, kaante vahele sai 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. Teost võib nimetada ka omamoodi Bartoki kompositsioonitehnika õpikuks. Viimane loomeperiood Viimased teosed loomingust filosoofilisemad ning sagedamini esitatavad. ,,Orkestrikontsert" (1943) Viieosaline sümfoonia suurele orkestrile. Partiid olid suhteliselt keerukad ning kuigi maailma
eksport, hea teedevõrk ning tohutusuur tulu koormiste näol. Provintside majanduslik olukord üha paranes. Orjanduslik kord hakkas aga lagunema, talupoegade asumine suurematesse linnadesse, eeskätt Roomasse, oli valdav. Langes ka orjatöö tootlikkus ning Itaalia hakkas provintside majandusliku iseseisvumise tõttu esikohta keisririigis kaotama. Rooma moraalne allakäik oli I sajandil täies hoos levis orjameelsus, varjamatu materiaalsete hüvede tagaajamine, ühiskondlike tunnete nõrgenemine, abielusidemete nõrgenemine, vaba kooselu, sündimuse langus. Vanarooma arsitokraatia hakkas välja surema tekkis uus ülikkond, eelkõige pärit Itaalia linnadest või provintsidest. Ametliku religiooni kõrval levisid idamaise päritoluga kultused ja müsteeriumid. Filosoofia ergutas ebausku, rooma filosoofid eemaldusid teoreetilistest küsimustest, piirdudes praktilise moraaliga, erinevused stoikude ja epikuurlaste
meelitab kliente oma urkasse, et tema kolm hulgusest kaaslast nad paljaks rööviks ja tapaks. See läbiproovitud skeem ei tööta aga salapärase võõramaalsase, hiina päritolu mandariini puhul, keda röövlite noahoobid ei näi vähimalgi määral vigastavat. Hiinlane on lihtsalt sedavõrd oma kire võimuses, et alles siis, kui prostituut on teda rahuldanud, hakkavad kummalise võõra haavad veritsema ning seejärel ta ka sureb. Libreto varjamatu seksuaalsus oli ka peamine põhjus, miks Ungari teatrid ei julgenud teost lavale tuua ning "Võlumandariini" esmalavastus toimuski 1926 aasta l hoopis Kölnis. Ulatusliku klaveritsüklu "Mikrokosmos" kirjutamis alustas Bartok 1926 aastal ning lõpetas selle 11 aastat hilejem. Pikaajalise töö tulemusena sai kaante vahele 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. "Mikrokosmos" kuulub tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Selle esimesed palad on jõukohased ka väikestele
Kirjanik Kivirähk on teinud seda, mida ainult meie teha saame ta on võtnud eesti müüdid ja need omal moel ümber jutustanud. Mida muud need Põhja Konn ja ussisõnad on? Koolilapsed peaksid seda raamatut lugema. Mitte küll nooremate klasside õpilased, vaid natuke suuremad, kelle jaoks raamatu tipphetk ei ole see, kui karu iseendal riista küljest hammustab. Ja kes muretseb ropendamise pärast, ärgu kartku: see paar "perset" ei tohiks küll kellegi ilumeelt riivata. Kivirähk on varjamatu iroonik, tema autoritekst on alati väga otsekohene. Ussisõnade sümbolism keele hääbumisest ja globaliseerumisest on üpris ilmne. Meeleheitlik juurtest kinni hoidmine ja kõik need kohanemisraskused on tõenäoliselt esitatud meelega niimoodi marurahvuslikus toonis - skeptiliselt ja ironiseerivalt, veidi üle dramatiseeritult. Pean ütlema, et Kivirähk suutis üllatada. Raamat on lummav ja lõpuni hästi välja peetud. Teist säärast
''Innocentius X'' portree valmistastas Velazqueze oma teisel reisil Itaaliasse ja valmistas selle 1650. Portree oli tehtud 76- aastase paavstist ja see polnud Velázqueze jaoks just kõige kergem ülesanne. Velázqueze ei üritanud paavsti ilustada ja paavsti meelest oli see töö liiga sarnane, aga siiski ta võttis selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. See on tema üks parimaid tõid. Enne surma ta maalis kaks suurt meistriteost ''Õuedaamid'' (Las Meninas) ja "Ketrajad" (Las Hilanders). Kunstnik on ''Ketrajates'' kujutanud Madriidi vaibatöökoda; esiplaanil on elusuuruses ketrajad tööl, tagaplaanil näeb müügiruumi, kus suursugused daamid uurivad ülesriputatud vaipu. Siin ei ole peaasjaks mitte figuurid ja tegevus, vaid optilismaatiline probleem
sündmus oleks kujutatud loomulikumalt ja sundimatumalt, ilma paatose ja zestita. Pildi peamisi võlusid on õhu ja valguse ainulaadselt meisterlik kujutus. "Innocentius X portree" Aastatel 1649-51 sooritab Velazquez teise reisi Itaaliasse. Jällegi ruttab ta algul Veneetsiasse, peatub siis ligi aasta Roomas ja külastab teisi linnu. Roomas maalib ta 1650 aastal ühe oma parimatest töödest, paavst "Innocentius X portree". Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. Vaatamata sellele, et ametikohuse täitmine kuningakojas (ta oli nimelt kuninga lossimarssal) Velazquezilt palju aega ja energiat röövisid, on viimased üheksa aastat tema elus äärmiselt produktiivsed. Nüüd loob kunstnik mõned mütoloogilised pildid, millest tuntuim on "Veenus peegliga", hulga kuninga ja tema pereliikmete, samuti õuenarride, kääbuste jt. portreid. "Las Meninas" Autor Diego Velázquez
Leidis ka, et põlvkondade keelelised erinevused võivad olla käimasoleva keelemuutuse eri staadiumid. Labov kasutas statistilist võrdlust. Keelekollektiiv ei ole kunagi staatiline ega homogeenne, vaid dünaamiline ja heterogeenne. Keeles on olemas sotsiaalne ja geograafiline variatiivsus(võib olla keelemuutuse vaheetapiks). Uued keelevormid levivad inimeselt inimesele kuni muutuvad valdavaks ja tõrjuvad varasema keelevormi kõrvale (mitte alati!). Grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik ja varjatud prestiiz(nt võrokad on uhked oma keele üle ega püüdlegi ühiskeele kasutamise poole). Uuritakse variaableid. Variaabel on nähtus, mis varieerub(nt teinud, teind, teid), enamjaolt uuritakse häälduserinevusi, millal ja mis olukordades missugust sõna kasutatakse. Uurimine on võrdlev nt kes hääldab sõna algul h, kes mitte. Tüübid: a) indikaatorid-näitavad sots kihistumist; keeleline joon, mille tunneb
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikk...
venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala)
Ärritunud loom võib oma järglaste kaitseks inimest rünnata, kuid võib ka lihtsalt põgeneda ning kui ta järglaste juurde ei naase, saavad omapäi jäetud pojad kergeks saagiks kiskjatele või surevad nälga. Pesitsevate lindude pildistamine peaks jääma lindude bioloogiat ja pesitsuskäitumist tundvate inimeste tegevuseks. Sageli on linnud tundlikud häirimise suhtes, arvestada tuleb ka asjaoluga, et kiskjad on väga tähelepanelikud nii võib linnupesa varjamatu jälgimine juhtida röövloomade tähelepanu pesa asukohale. Nahkhiirte pildistamine pesitsuskolooniate, ööbimispaikade ja talvitumispaikade läheduses ei ole soovitatav, kuna nahkhiired on häirimise suhtes väga tundlikud ja võivad elupaiga häirimise tõttu maha jätta. Valge-toonekurg on reeglina inimtegevusega harjunud ja piisab mõõdukast ettevaatlikkusest, et tema pesast pilte teha. Must-toonekurg on põlislooduse liik
Võimukeskne organisatsioonikultuur- põhineb sellel, et ressursid ei ole org. liikmete vahel võrdselt kättesaadavad. Võimupositsioonil olijad kasutavad neid ressursse teiste töötajate mõjutamisel, et kontrollida nende käitumist. Võimukeskses organisatsioonis motiveerivad inimesi hüvitused, karistused ja tahtmine olla seotud tugeva liidriga. Suur võimukeskne organisatsioon on üldjuhul ebatõhus ning täis hirmu ja segadust. Rollikeskne organisatsioonikultuur- Asendab juhtide varjamatu võimu struktuuride ja protseduuride süsteemiga. Need pakuvad alluvatele kaitset ning kindlustavad ettevõtte stabiilsuse. Organisatsiooni liikmete rollidega kaasnevad kohustused ja hüvitused on täpselt määratletud, kirja pandud ning on kahe osapoole vahelise kokkuleppe objektiks. Ülesandekeskne organisatsioonikultuur- Kaasab inimesed ühise visiooni või eesmärgi elluviimisele. Missioon on see, mille täitmine vallandab inimeste energia ja keskendab selle
Teleoloogiline põhjus on matemaatiliselt väljendamatu ja seega kõige ebateaduslikum. Maailm on tema jaoks mehhaaniliselt töötav masin. 4. Antropoloogia Hobbesist sai mehhaanilise psühholoogia rajaja. Kogu inimliku tahte algseimaks ajendiks on alalhoiutung. Inimene nagu teisedki olendid on väljas oma elu ja isikliku heaolu säilitamise peale. Tahtevabadusest ei saa rääkida. Tahe käivitub nende ajendite alusel, ms teda liikuma panevad. Kogu moraal on seega vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Kõrged moraalsed tunded nagu ligimesearmastus või vastutulelikkus on vaid maskeeringud. Hea ja kurja määratlevad ühiskonnas väljakujunenud konvensioonid. Inimese algne seisund on kõigi sõda kõigi vastu (bellum omnium contra omnes). Darwin kasutab seda mõtet hiljem oma liikide tekke seletamisel. Ei ole mingit objektiivset headust ega kurjust. Kõik asjad on hea ja kurja suhtes neutraalsed. Õige ja ülekohtune kujunevad
See kõik aga oli juba "Ruja" hingekell ja "lõpu algus". Ruja hääbumine algas hetkest, kui mängu tuli raha. Ansambli (ja eriti Alenderi) siiras austaja ajakirjanik Ivan Makarov teeb venekeelsed tekstid ja püüab neid igati vene lainele häälestada. Paljudele selleaegsetele eesti pillimeestele tuttav "vene põrgu" elatakse täie rauaga läbi. Kaks, kolm, kuni viis kontserti päevas, külmad kinosaalid läkiläkides pahurate vene jõmmidega ja lõpuks veel "laulva revolutsiooni" aegne varjamatu vene viha "eesti fasistide" vastu - see sööb närvid läbi. Bänd lõpetas turnee Nevil Blumbergiga. Endist "Rujat" ei olnud enam. Alender ja Nõgisto ei suhtle üle poole aasta, kuni Tiit Haagma nad kokku viib ja nad ära lepivad. 1988. aasta Tartu muusikapäevad kujunevad "Ruja" trööstituks lõppakordiks. Varsti lahkus Blumberg ja asendati Raul Jaansoniga. Bänd lindistas "Ih-ih-hii ja ah-ah-haa" - kuid see ei olnud enam "Ruja". URMAS ALENDER 20. saj
Michelangelo voolinud ning kes oma julma võluga sind kinni hoiab, kuigi kangesti tahaks jooksu pista. Jim Morrison ise olevat arvanud, et temas on kaks poolust romantiliste ajastute poeet on kapseldatud rockstaari kehasse. See keha võis vastu võtta uskumatul hulgal alkoholi ja uimasteid ega öelnud ära mitte mingisugustest seksuaalsetest elamustest. Samas suutsid koos unikaalse elektrilise bluusiga Doorsi säravaks ja suursuguseks muuta just Morrisoni karismaatilisus, tema varjamatu seksuaalsus, surmahingus tema lauludes ja Sisalikukuningas, kelleks ta mõneks ajaks kehastus. Keegi ei osanud öelda, kas see ümberkehastumine oli taas üks popmaailma paroodiaid või oli selle taga soov end võimalikult intrigeerivalt välja pakkuda. Kindlasti oli palju neid, kes Jim Morrisoni annet ja erilisust imetelesid ja teevad seda siiani, aga ilmselt oli rohkem neid, kes arvasid, et ta oli uimastite ja alkoholi mõjul
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal1 ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja van- gide vahel asetseb kõrgemal tee, piki teed,...
"ürgloomusele" viitava, vanatestamentliku raskepärasusega. "Juuditi" põhikonflikt on suure idee (jumalike, riiklike, kogukondlike kohustuste) ja vahetu, "väikese" inimliku eksistentsi igavene vastuolu. Nagu Tammsaare puhul ikka, on loos tunda autori isiklikku kohalolu: "Juuditi" lugu jutustades hindab ja moraliseerib ta lakkamatult. Draamas avaneb Tammsaare üsna varjamatu skeptitsism "suurte ideede" suhtes. Ilmselgelt ei väärtusta ta inimeseks olemist kui mingit ühiskondlikku või üleinimlikku funktsiooni, vaid pigem kui valulist ja paradoksaalset protsessi siin ja praegu -- ka väikestes inimlikes valikutes. Kui palju on Tammsaare naistes tema naist? 28.12.2001 Maris Balbat Kaks kibedat vitsa on maailmas naine ja jumal. Meie ainukeseks lohutuseks nende vastu on teadmine ilma nendeta ei saa läbi
AUGUST GAILIT ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Päritolu Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitu...
seisukohalt. 46. MEIE JA TEIE – „meie“ kood on rühmasisene, informaalne suhtluskeel, „nende“ kood on rühmaväline ja formaalne suhtluskeel. „meie“ kood on ootuspärane (st alati markeerimata) valik, „nende“ kood on ootamatu, alati markeeritud valik. Vähemuskeelele üleminekuid tõlgendatakse rühma solidaarsuse näitamise märgina (we-code), enamuskeele (they-code) kasutamist tõlgendatakse võimu ja prestiiži näitamisega. 47. PRESTIIŽ – kas varjatud või varjamatu. Varjatud prestiiž on grupisisesed normid. Varjamatu ehk avalik prestiiž on keelekorraldus kehtestatud normid. Prestiiž soodustab varieeruvate keelendite püsimist pika aja jooksul. Inimesed väidavad, et nad mõistavad paremini keeli/murdeid, mis on prestiižsemad. 48. INDIVIDUAALNE MITMEKESISUS. Keeleoskusi on erisuguseid ning keeli võib osata eri viisil ja eesmärgil. Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt partnerist
on tolle aja Vm. ainuõige koht vangla. Tolstoi leiab, et Vene ühiskonda tuleb tõsiselt muuta. PILET 4 Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vajas armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits (töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega) pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine tähtis tegevusliin romaanis räägib Kittyist ja
Keskmine periood Bartóki sel ajal kirjutatud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterliku orkestratsiooni üks värvikamaid näiteid, muusika hoogsat energiat ning atraktiivseid rütmikujundeid võib võrrelda vaid Stravinski "Petruška" ja "Kevadpühitsusega". Libreto varjamatu seksuaalsus oli põhjuseks, miks "Võlumandariini" esmalavastus toimus alles 1926. aastal ja Kölnis. Ulatuslikku klaveritsüklit "Mikrokosmos" kirjutas Bartók 11 aastat. See sisaldab 153 klaveripala, mis ilmusid kuues vihikus. Selle esimesed palad on jõukohased ka väikestele muusikaõppuritele, viimased lood eeldavad aga esitajatelt juba üsna viimistletud mängutehnikat. Viimane loomeperiood Bartóki hilised teosed on tema loomingust kõige filosoofilisemad
Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Sisukord. Elulugu............................................................................................... 3 Teosed. .............................................................................................. 5 ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts".............................. 6 Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism. ............................. 6 ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. .................................. 8 Kasuistika, probabilism ja kõlblus. .................................................. 10 Kokkuvõte ......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus .................
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...
Samuti pakkus huvi lugeda erinevate käibel olevate rahade ja müntide lugusid ning kes olid kõige sellega seotud (just eestlastest). Käesolev raamat algab ülevaatega keerdkäikudest Eesti krooni kehtestamisel ja raskustest selle käibele laskmisel. 1940. aastal, mil N Liit okupeeris Eesti Vabariigi, oli kroon aga rahvale nii omaks saanud, et selle taassünnist unistati ka siis, kui riiki enam polnud. Raamat kirjeldab võitlusi Eesti oma raha eest, mis oli täiesti varjamatu väljakutse Kremlile maailmale, mis oli kõige kardetum poliitilise võimu keskus. Kirjeldatakse , miks ja kuidas kujunes isemajandamise ja Eesti krooni taaskehtestamise eestvedajaks Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis moodustatud teaduskollektiiv instituudi direktori, majandusdoktor Rein Otsasoni juhtimisel. Raamatus kirjeldatakse üksikasjalikult Eesti krooni kehtestamisele eelnenud sündmusi, millest laiem avalikkus teab väga vähe.
ja levitamisel. Kui ilmasõja eel ei tarvitsenud sotsialistlik ja rahvuslik hoiak üksteist tingimata välistada, siis 1917. aastaks tekkis ületamatu lõhe Eesti rahvuslaste ja sotsialistide äärmusliku tiiva- enamlaste- vahel. Igasugune koostöö muutus võimatuks, asendudes terava konfrontatsiooniga. Sellesse käärivasse ja vastuoludest pakatavasse olustikku sukeldudes ka 1917. aasta sügisel Eesti tagavarapataljonis teenima asunud JK. Tema saabumisel pataljoni käis selles otsene, varjamatu ja äge võitlus rahvuslaste ja enamlaste vahel. JK asus algusest peale rahvuslaste poolele, püüdes tõkestada enamlaste kihutustööd, lüües kaasa rahvusliku väljaastumiste organiseerimises ja trotsides enamlaste korraldusi. Tema kui pataljoniülema abi roll selles, et enamlastel ei läinud korda tagavarapataljoni tervikuna oma poolele võita, oli arvatavasti päris suur. Eriti seetõttu, et pataljoniülem polkovnik Jaak Rosenbaum, olles küll samuti veendunud isamaalane, oli sügavalt
Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Tolstoi romaani lähivaatlus ,,Anna Karenina" Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vaja armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits, seda töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan noore ja nägusa vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine ||
heldekäeline. Tema võimualused usaldavad teda, sest ette teada olev karmus ja isegi ebaõiglus mõjuvad kultuurile palju stabiliseerivamalt, kui juhuslikult ja seosetult langevad karistused ja ergutused. Kui inimesed teavad, mis on aktsepteeritud ja mis mitte, tunnevad nad end suhteliselt ohutult, on vabad igapäevasest hirmust ja valitseb suhteline turvatunne. Rollikeskne organisatsioonitüüp kujunes kui vastureaktsioon võimukesksele organisatsioonile. Rollikultuur asendab juhtide varjamatu võimu struktuuride ja protseduuride süsteemiga. Struktuurid ja süsteemid pakuvad alluvatele kaitset ning kindlustavad organisatsiooni stabiilsuse. Võimuvõitlust hoitakse ohjes reeglite ja ettekirjutiste abil. Rollile orienteerumise eeliseks on kord, töökindlus, ratsionaalsus, kooskõlalisus. Saavutamaks turvalisust, mis on seda tüüpi organisatsiooni üks olulisemaid eesmärke, määrab ta jäigalt ja rangelt kindlaks igaühe rolli ning aruandmise korra.
"Kehv raamat", ütleb keegi, või ,,kehv pilt" ja teeb näo, nagu ta oleks ta midagi asialikku öelnud. Igatahes reedab ta ilme seejuures, et ta ütleb seda heameelega. Sest öeldu vorm petab ja läheb pealegi isiklikuks. Siis kõlab kohe: ,,kehv kirjanik" või ,,kehv kunstnik", ja kõlab see nii, nagu öeldaks ,,kehv inimene". Kõikjal on võimalus tabada tuttavaid, tundmatuid, ka iseennast selliselt halvustamiselt.rõõm negatiivsest otsusest on alati varjamatu (1:396). See ränk ja julm rõõm, mis ei lase end milleski eksitada. Otsus on vaid siis otsus, kui ta tehakse lausa kõhedustäratava kindlusega. Ta ei tunne leebust, nagu ka ettevaatust mitte. Ta leitakse kähku; ta on kõige loomulikum, kui saab teoks ilma kaalumata. Kirg, mida ta reedab, sõltub sellest, kui vahetu ta oli. Kategooriline ja kiire otsus kajastub rõõmuvälgatusena otsustaja näoilmes (1:396). 1.4.5 Andeksandmise võim. Halastus
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...
sõnadega edasi andma. Matemaatiline mõtlemine on igasuguse tunnetuse eeskuju, sest selle puhul kasutatakse mõisteid täiesti korrektselt. Filosoofia on õpetus kehadest, mis jagunevad loomulikeks ja kunstlikeks. Esimestega tegeleb loodusfilosoofia e füüsika ning kunstlike kehadega riigifilosoofia. Maailm on aga mehhaaniliselt töötav masinavärk. Kogu inimliku tahte algne ajend on alalhoiutung ning inimene püüab säilitada oma isiklikku heaolu. Kogu moraal on vaid varjatud või varjamatu egoismi väljendus. Inimese algne sõda on kõigi sõda kõigi vastu e olelusvõitlus. Õige ja ülekohtune on üksnes kunstlik, sest autoriteedi annab neile riik. 10. PILET DEMOKRITOSE MATERIALISM FILOSOOFILISI ÕPETUSI HEADUSE OLEMUSEST (EUDAIMONISM, VOORUSEETIKA, UTILITARISM, KOHUSTUSEETIKA JNE) Kui Eelea koolkonna põhiargument oli, et mitteolevat ja tühja ruumi ei saa eksisteerida, siis
Elus on tal olnud vaid üks roll armastav ema, leides 11 armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Kas jääda ühiskonna poolt kujunenud kitsastesse raamidesse või talitada nii nagu hing tahab? Kas meestele on rohkem lubatud kui naistele? Kas mees võib petta, aga naine mitte? ,,Vronski ema oli poja armuvahekorrast kuulda saades väga rahul tema vaadete järgi ei andnud peenel noormehel miski muu seda viimast lihvi kui just armuvahekord kõrgemas seltskonnas
· Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane
vastuseisus väljakujunenud teatripõhimõtetele. Tema näidenditel algusest peale suur publikumenu (oma tükkide lavastamise ümber tekitas skandaale). Tema esimene eepilise teatri määratluse alla käiv teos on ,,Mees on mees", kus personaalsust käsitleti kui ühiskondlike tingimuste saadust, mida seetõttu on täielikult võimalik muuta. Autori eesmärgiks on luua siiski naturalistlikust tegelaskujust põhjalikult erinev karakter; seda sihti toetavad lavakujunduse ülim lihtsus ja varjamatu teatraalsus. Dekoratsioone ei kasutata, plakatid osutavad stseeni sisule või jagavad vajalikku infot. Illusiooni aitab vältida asjaolu, et lavatehnika ja valgus on avaliku publiku silme all, tehnilised töötajad toimetajad täiesti varjamatult ning Brechti näidenditele iseloomulike vahepaladena esitatavate laulude saadet mängivad muusikud on samuti vaatajatele näha. Brechti tegelased kannavad sageli maske ja nende ülesandeks oli näidata näitlemist.
Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala)
Pariisi rahukonverentsil selle lootused, et lääneriigid annavad de jure tunnustuse, aga nüüd sai selges, et seda ei tule. Selline poliitiline vastutulematus lääneriikide poolt ajendas veelgi seda mõtet, et sõda tuleks ära lõpetada. Ei saa mainimata jätta ka Eesti ja Vene suhteid. Vene valged võitlesid täiesti selgelt endise reziimi taastamise eest - Vene impeeriumi taastamise eest. Vene ohvitserid suhtusid Eestisse varjamatu põlgusega, eestlasi nimetati kriminaalkurjategijateks, Eesti vabariiki nimetati kartulivabariigiks. Augustikuus hakkas oht Eesti piiridele taas suurenema. Loodearmee taganemine näitas seda, et selle võitlusvõime pole piisav ja eestlastel on põhjust tõsiselt muretseda oma riigi piiride pärast. Aga see oli alles asjade sissejuhatuseks. Küll aga algas augusti II poolel Punaarmee suurrünnak Pihkva tagasivõtmiseks. Ka selleks raknedati ühe enam Eesti vägesid
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Sellist viga ei luba vastuolu välistamise seadus. Kui tulemis olemasolu küsimusega enam ilmutatult ei tegelda, siis jääb eeldusega postuleeritud olemasolu püsima. 23 7) Ükski draakon ei söö hiiri. 8) Mõni draakon oskab lennata. Esimene väide postuleerib ilmutatud kujul koerte olemasolu ja teine väide postuleerib ilmutatult ükssarvikute mitteeksisteerimise, omistamata neile mingeid omadusi. Seda tüüpi väiteid nimetatakse olemasoluväideteks. Tegemist on nö varjamatu olemasolu impordiga ja sel juhul on kaunis raske vigu teha. Kui esimene väide on nt eeldusväide, siis ongi koerad kogu järgneva mittevastuolulise arutluse käigus olemas. Väited (3) – (8) omistavad subjektidele omadusi, kusjuures juhtudel (3) ja (4) on keele argikasutaja kindel, et koerad on olemas, väidete (7) ja (8) puhul on ta kindel, et draakoneid pole olemas ning väidete (5) ja (6) puhul võib ta olla kindel lumeinimese olemasolus, selles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
