TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem 011K ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge
AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega.
Riigikogu liikmest Rein Randverist sai Keskkonnaminister, kelle asemele tuli Riigikokku Elmar-Johannes Truu. Seoses Elmar Truu lahkumisega erakonnast, oli Rahvaliidu fraktsioonis 14 esindajat.Rahvaliidu XI koosseisus on 6 liiget. Erakonna esindajad valitsustes Rahvaliidu eelkäijate ridadest kuulusid valitsusse: Aavo Mölder 1992-1995 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Rahvaliit valitsustes: Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister; Rein Randver 2006 - 2007 keskkonnaminister.
Töökeskkonna ohutegurid Küllike Varik Töökeskkonna ohutegurid OHUTEGUR on vigastuse või tervisekahjustuse võimalik tekitaja. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised; Keemilised; Bioloogilised; Füsioloogilised; Psühholoogilised; Füüsikalised ohutegurid Müra Vibratsioon. Kiirgus (ioniseeriv ja mitteioniseeriv) Õhk (liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, õhurõhk) Valgustus. Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad Füüsikalised ohutegurid Kukkumine (kõrgustest, tasapinnal, kukkuvad esemed) Elektrilöögioht Tehniline tolm Ultravioletne kiirgus, Infrapunane kiirgus Mikrokliima Õhutemperatuur: optimaalne vahemik 20 - 24°C sõltub Füüsilisest aktiivsusest Töö ja töökoha iseloomust Riietusest ja aastaajast Õhu relatiivne niiskus norm 40 – 60% (lubatud 30 – 70%) Õhuliikumine kiirus Õhus tolmu konsentratsioon Masina ohutuse tagamisel vasta järgmistele k...
viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne. Kasutatud allikad: · Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile · Wikipedia · Varik M. Ühiskonnaõpetus. Ülessannete kogu ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistujale.
Tallinna Tehnikaüliko Informaatikainstituut Töö Massiivid Üliõpilane Nils Varik Õppejõud Jüri Vilipõld na Tehnikaülikool rmaatikainstituut Massiivid Õppemärkmik 082723 Õpperühm MATB-14 Tee maatriks Tee vektor OP_Mas Kustuta Maatriks 73 58 -25 93 75 -89 90 -27 5 127 -32 -6 127 -32 -6 147 -15 -70 90 -27 5 90 -27 5 90 -27 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Külm – ja küümtöötlemisvõte Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2014 Sisukord 2.Mida paneeritakse?.....................................................................5 3.Kuumtöötlus................................................................................ 6 4.Lasnamäe Prismas müügil olevad kuum- ja külmvõttega valmistatud tooted.........................................................................7 2 3 1. Paneerimine
viljakusega. Materjalid ei kuulu kapitali hulka. Nad haaravad kõike seda, mida ettevõte oma tootmise käigus kasutab. Siia kuuluvad enda või teiste ettevõtete kaevandatud, töödeldud jne. kaubad. Mis ühe ettevõtte jaoks on lähteaine, on teise jaoks lõpptoodang. Materjalide hulka kuuluvad: tooraine, abimaterjalid,kütus jne. Kasutatud allikad: · Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile · Wikipedia · Varik M. Ühiskonnaõpetus. Ülessannete kogu ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistujale.
Villu Reiljan – kuulub keskkonnakomisjoni Ester Tuiksoo – kuulub Euroopa Liidu asjade – ja majanduskomisjoni Jaanus Marrandi – kuulub maaelu- ja korruptsioonivastase kohaldamise erikomisjoni Tarmo Mänd – kuulub rahandus- ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni Rahvaliit varasemates valitsustes Aavo Mölder 1992 põllumajandusminister; Ilmar Mändmets 1995-1997 põllumajandusminister; Tiit Kubri 1995 - 1997 minister; Andres Varik 1997-1999 põllumajandusminister; Villu Reiljan 1995-1999 keskkonnaminister Villu Reiljan 2003 - 2006 keskkonnaminister; Margus Leivo 2003 - 2005 sisejulgeoleku eest vastutav siseminister; Jaan Õunapuu 2003 - 2007 regionaalse arengu eest vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister;
vajadusel parandusettepanekuid tegev. Kasutatud kirjandus Ilves, K. Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e-kursuse õppematerjal http://www.tabasalu.edu.ee/fileadmin/parkla/failid/Uur (15.03.2011) www.kose.edu.ee/doc/uurimistooekoostamisejuhend. (15.03.2011) http://poltsamaa.edu.ee/content/uurimus/uurimistoo_j (15.03.2011) Kasutatud materjalid www.ptg.parnu.ee/dokument/40 (15.03.2011) http://www.tuulberg.ee/hwg/uurimistoo.html (15.03.2011) Varik, M. Kuidas juhendada uurimistööd www.oesel.ee/maidu/cd-le/Kuidas%20juhendada%20u (15.03.2011) www.oesel.ee/maidu/TVihik/.../15%20Kuidas%20teha (15.03.2011)
Elanikud peavad aina maksma kõrgeid makse. Isegi vanglas on hea elu, sest seal ei pea maksma toidu eest midagi, sest seda teevad Eesti elanikud ehk maksumaksjad. Digitelevisiooniga liitudes pidi elanikud jälle maksma, et näha Eesti telekanaleid. Kurjategijaid ka hellitatakse väikeste karistustega. Eesti ei hooli oma elanikest, sest neile ei pakuta just kõige paremat ühiskonda, kus elada . Karel Varik 12.B
Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi Õppekäik Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud? V: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Detail Üliõpilane Nils Varik Õppemärkmik Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm aülikool tituut ail 082723 MATB-14 ( ( 1 S t =2 ab- c 2+ 2 r 2 2 V = abd-c d -
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja eriala Pilleriin Varik PRAKTIKAARUANNE Juhendaja: Ene Kiivit Valga 2013 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 1. PRAKTIKA ETTEVÕTTE LÜHIISELOOMUSTUS..........................4 1.1. Rimi väärtused..................................................................................10 2
kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õetasin lastele 1945, et fashism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Stiina Siraki HT12-KE Mikroobsed toidunakkused ehk infektsioonid ja toidumürgistused Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Selles töös annan ülevaate Helmintoosidest ehk Usstõvedest ning Askaridoosidest ehk Solgetõvest. Helmintoosid Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-järgult inimese organismi. Soolenugilistesse
LääneViru Rakenduskõrgkool ST 10 Annika Kukke, Reelika Sinimets, Jane Varik ALKOHOLISM PERES Mõdriku 2011 Milline on probleemne alkoholi tarvitamine peres? o Pidev alkoholi tarvitamine, kus vanem joob igal võimalusel, sõltumata rahalistest võimalustest või argimuredest. o Õhtune alkoholi tarvitamine, kus vanem joob regulaarselt õhtuti ühesuguse koguse alkoholi ja väldib nii lastega koos olemist, tegelemist ja emotsionaalset lähedust. o Rohke alkoholi tarvitamine nädalavahetustel.
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyk...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu
Valgamaa Kutseõppekeskus Müüja Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2. CHRONI TÕBI.....................................................................................................5 2
Kas tõde on olemas? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegel...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti Vabariigis on kodanikuks on inimene, kellel on Eesti riigi kodakondsus. Riik ja seal elavad kodanikud on väga tihedalt seotud. Tänu kodanikuks olemisele on meil õigused, aga ka kohustused riigi ees. Eesti kodakondsusel on mitmeid eeliseid võrreldes määratlemata kodakondsuse staatusega. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanikuna on mul õigus käia hääletamas Riigikogu, kohalikul omavalitsuse valimistel ja võtta osa rahvahääletustest. Iga uus täieõiguslik valija võiks saada ning paljudes kohtades ka saab mingi meene selle eest, et on esmakordselt käinud valimas. See päev on neile väga tähtis, sest nad saavad anda oma panuse, et nende valitud kandidaat pääseks Riigikokku ning saaks seal oma piirkonna eest seista. Mina sain oma esimesele valimisel tänutäh...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2. CHRONI TÕBI.....................................................................................................5 2
Kas elul on mõte? Karel Varik ,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud
-5. märtsil argumenteerimis koolitusel. 16. Omastavas (kelle? mille?) käändes järellisand eraldatakse komaga põhisõna poolt. nt Mati, meie kooli töömehe puhkus algab augustis. 17. Ülejäänud käänetes eraldatakse mõlemalt poolt komadega. nt Mina, Evald Ohakas, soovin apelleerida oma eksamitulemuse. IV. OTSEKÕNE - saatelause + kellegi otsene mõtte edastamine. 18. Saatelause: "Otsekõne!?." nt Maidu Varik, KG õppealajuhataja ütles: "Daigi, esita oma töö kohe!" 19. "Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik. 20. "Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas: "mine üksi või jäta minemata!" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost
Filosoofia kodutöö EUTANAASIA Karel Varik 12.b 1. Tekstidest juurdub välja, et eutanaasia on aja möödudes muutnud õiguseks surra, aga kunagi oli see just nagu inimestele määratud kohustus, et nad pidid surema. Algses eutanaasia programm mõeldud saksa rassi ,,puhastamine". Selleks valiti psühhiaatriahaiglast patsiendid ning neid jälgiti suremas. Eutanaasiat võiks kasutada väga harvadel juhtudel, kui on teada, et inimesel pole võimalik enam mitte mingil viisil
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotellimajandus HM31 Ave Rhede 3 PÄEVA MENÜÜ KOOSTAMINE Kodutöö menüü planeerimises Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2007 1 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1 3 päeva menüü.....................................................................................
Antsla Gümnaasium OpenOffice.org Calc Koostaja: Karel Varik Klass: 10B Juhendaja: Urmas Soonvald 2010 Sisukord Tabeltöötluseprogrammi kasutamine..............................................1 Töövihik..........................................................................................2 Valemid ja funktsioonid..................................................................3 Diagramm...................................................................................
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop .Selle kaudu said televaatajad hinnata ka vlismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Thtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli vistluskontsertidel. Idee
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9
Hindamine peaks teenima lapse huve, innustama meid töötama lapse huvides, mitte tema vastu. (Baker, 2005, 282-287.) Lisatoetused kakskeelsele lapsele Vähemusrahvustest õpilastel esineb koolis algperioodil sageli kohanemisprobleeme, mis toe saamise korral ületatakse. Lapse esimeseks toeks peavad olema tema vanemad. Kodu ja kooli koostöö on vähemusrahvustest õpilaste võtmeküsimus. Vanemate kaasatus kooliellu mõjutab positiivselt lapse enesekindlust, motivatsiooni. Varik. (2008). Kakskeelsus. [2012, 1. mai]. http://www.annaabi.com/download.php?matid=12227 Järeleaitamis-, tasandusõppe, ülemineku-, kohanemistunnis või ükskõik millise muu nime all neid tunde tuntakse, pakuvad lapsele keelelist tuge üleminekul koduse keele kasutamiselt kooli keelele. Täiendav abi on lapsele väärtuslik ja vajalik, see annab talle kindlustunde keetulises keelelises olukorras toimetulekuks. Võib ilmneda ka negatiivseid efekte, millel pole tegemist keelega
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur Rühm T11 HT TOIDUMÜRGISTUSED Clostridium perfringens Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Piia Maria Nahkur Toidumürgistused SISSEJUHATUS Referaat keskendub erinevate toidumürgistuste ülevaatele. Veidi täpsemalt kirjutasin Clostridium perfringensist. Töö peaks andma lugejale üldist infot erinevate mürgistuste iseloomu kohta ja samuti nende välitmise nõuandeid. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eripedagoogika Helena Lai, Liina Peterson AKTIIVSUS- JA TÄHELEPANUHÄIRED. Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate Kissell Avita kirjandus 2011a.)
tekkinud mudalaviini alla. Maalihe tabas tööliste ajutist eluaset Luojiangi külas Guangxi piirkonnas kell 1.30 pärastlõunal (Eesti aja järgi kell 8.30 hommikul), vahendab AFP Xinhua uudist. Nädalavahetusel olid piirkonnas tugevad vihmasajud. Kuressaare gümnasistid sõidavad Hiinasse keelepraktikale Kuus Kuressaare gümnaasiumi 10. ja 11. klasside õpilast sõidab juunis kaheks nädalaks Hiina Guangxi provintsi sealsesse ülikooli keelepraktikale. Gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik ütles Saarte Häälele, et sõidu Nanningi linnas asuvasse laagrisse korraldab Tallinna ülikooli juures tegutsev Konfutsiuse instituut. «Laagris õpitakse hiina keelt, tegeletakse võitluskunstidega (peamiselt tai chiga) ja kalligraafiaga, õpitakse tundma traditsioonilisi Hiina pille ja käsitöötehnikaid. Lisaks külastatakse templeid, looduskauneid paiku ja palju muud,» rääkis Varik. Kuus noort saarlast viibivad Hiinas 19. juunist 3. juulini.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Liis Kasemaa T11HT JUUSTUD Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ....
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas....................................................................................
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?........................
· näitama töö kasutusvõimalusi · jälgima vormistuse vastavust nõuetele · välja tooma töö peamised väärtused ja huvipakkuvamad osad · välja tooma töö puudused (viidates konkreetsele leheküljele, lõigule, reale v. joonisele) · andma hinnangu tööle · esitama retsensiooni töö koostajale enne töö kaitsmist. 14. Materjale uurimistööde kohta: Kuidas teha uurimustööd: Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile /Koostanud Maidu Varik // Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised. 1994. Nr.1. Kõverjalg, A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tln., 1999. Leinus, M. Algteadmisi uurimistööst. Õppevahend põhikooli õpilastele. Tartu, 1997. Luka, E. Soovitusi kodu-uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks // Õpilaste kodu- uurimistöid. Tln.: Eesti Noorsoo Algatuskeskus, 1996. Nr.18. Lk. 74-90. Relve, K. Õpilaste bioloogiaalaste uurimistööde vormistamise juhend. Tln., 1992. Kuressaare G
esitama retsensiooni töö koostajale enne töö kaitsmist. SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest 14. Materjale uurimistööde kohta: Kuidas teha uurimustööd: Praktilisi näpunäiteid algajale teadurile /Koostanud Maidu Varik // Kuressaare Gümnaasiumi Toimetised. 1994. Nr.1. Kõverjalg, A. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Sisekaitseakadeemia. Tln., 1999. Leinus, M. Algteadmisi uurimistööst. Õppevahend põhikooli õpilastele. Tartu, 1997. Luka, E. Soovitusi kodu-uurimistöö koostamiseks ja vormistamiseks // Õpilaste ko- du-uurimistöid. Tln.: Eesti Noorsoo Algatuskeskus, 1996. Nr.18. Lk. 74-90. Relve, K. Õpilaste bioloogiaalaste uurimistööde vormistamise juhend. Tln., 1992. Interneti-materjale:
asemel aitasid lauluväljakut ehitada. Seetõttu muutus juubeliaasta motoks: "Oma kätetöö uuel laululaval."85 83 Juubelikomisjon. (15. mai 1984. a.). Kõik on oodatud. Töörahva Elu, lk 1. 84 Võru linna RSN Täitevkomitee. (4. august 1984. a.). Kodulinn korda!. Töörahva Elu, lk 1. 85 Annom, K. (10. juuli 1984. a.). Kubija lauluvälja uuestisünni eel. Töörahva Elu, lk 3; Kudu, I. (26. juuli 1984. a.). Pidustused on ukse ees. Töörahva Elu, lk 3; Varik, G. (7. august 1984. a.). Võru pidustuste eel. Töörahva Elu, lk 3. 27 Võru linna parema miljöö ning väljanägemise eesmärgil värviti 1. augustiks üle mitmed elamud, lammutamisele määratud majad ja tarad. Enamjaolt värviti üle Tartu tänaval asetsevad hooned (Foto 8). Kultuurimaja ,,Kannel" värviti üle86 ning Rannatare sai uue interjööri ja puitvõred akende ette, et takistada järjekordset vandaalitsemist.87 Linna ehitati
6. Tallinna 32. Keskkooli uurimistööde koostamise ja kaitsmise juhend (2011). http://mail.32kk.edu.ee/uurimistoodevorm2012.pdf (17.01.14). 7. Tartu Kivilinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise, vormistamise, kaitsmise ja hindamise juhend (2012). http://www.kivilinn.tartu.ee/wp- content/uploads/2012/04/Uurimist%C3%B6%C3%B6de-koostamise-ja- vormistamise-juhend.pdf (17.01.14). 8. Uuspõld, E. (2000). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu. 9. Varik, M. Soovitusi uurimistöö koostamiseks Ajalooõpetajate Seltsi lehel http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html (17.01.14). 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm UURIMISTÖÖ VAHEARUANNE Õpilane ____________________________________________________ Klass ________ Uurimistöö pealkiri ________________________________________________________
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega ini...
“K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile järgnes “C ollage”. 1960 aastate lõpupoole sai ülipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari “H orosk oop ”. Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
