esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). 4. Liigi definitsioon ja praktiline standard Liigi definitsioon- Liigi definitsioone on taimede jaoks rohkem kui 300. Nendes esitatakse lisaks üldistele printsiipidele ka liigi omadused ja üksikasjalikud üldised kriteeriumid, mis võimaldavad liike eristada Liigi praktiline standard on mingis rühmas (perekonnas või sugukonnas) liikide eristamiseks kasutusel olevate tunnuste loetelu ja varieeruvuse kirjeldus. 5. Liikide tekkimine Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu. 6. Ühevanemalised liigid, apomiksis Ühevanemalised liigid Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küsimusteg...
Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC
Iseloomujoonte ja situatsioonide interaktsiooni teooria omaksvõtmine tähendab, et isiksuse mõõtmise juures peaksime hindama mõlemaid, enamgi veel, ka nende vastastoimet. Nii on ka tehtud. Endler ja Hunt (1966) lõid rea situatsiooni-spetsiifilisi ärevusküsimustikke. Rakendanud neid hulgale inimestele, avastasid nad, et nii situatsioonide erinevustest kui indiviidide erinevustest tingitud varieeruvus on tühine nende kahe teguri interaktsioonist tuleneva varieeruvuse kõrval. 20 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © pulsi- 84 - kõrge sotsiaalärevusega KI-d sagedus 80 - 76 - 72 - madala sotsiaalärevusega KI-d 68 -
Kõik elusorganismid on võimelised: ◦ Paljunema ◦ Kasvama ◦ Arenema ◦ Toimima ◦ Vastama mõjutustele Isendid jaotatakse liikidesse (dokumenteeritud 1,2 mlj, hinnanguline 10-14 mlj) Esialgne jaotus välimuse/tunnuste sarnasuse alusel, tänapäeval geneetika alusel Liikide ja eluvormide mitmekesisuse põhjused Taimeriigi suur mitmekesisus täieneb pidevalt evolutsiooni käigus Katteseemnetaimed: kõige rohkem liike, mitmekesisus suureneb liigisisese varieeruvuse arvel ◦ Hübridisatsioon ◦ Kohastumine ekstreemsetele kasvutingimustele ◦ Kleistogaamia ◦ Apogaamia Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste
Psüühiline tegevus jaotub: o Tunnetus e kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele
ligikaudu 4000 aasta eest tõi kaasa kuusemetsade pealetungi ja laialaehiste puuliikide vähenemise. Männimetsade mõningane uus laienemine algas ligikaudu 3000 aasta eest ja sõltub tänapäeval eelkõige inimese kaasabist. Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Sageli kasvab ta puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades. Segapuistus on ta kaaslaseks tavaliselt kuusk või kask. Peamiselt kasvukohast tingitud puude suurte välistunnuste varieeruvuse järgi on harilik mänd jagatud mitmeks alamliigiks või teisendiks. Näiteks madalatüveline ja okslik rabamänd (P. sylvestris var. nana) või rannaluidetel meretuulte poolt mõjutatud ühekülgse võra ja viltuse tüvega madal P. sylvestris f. deflexa. Omal ajal tekitas meie metsakasvatuses probleeme kõvera ja oksliku tüvega ning Eesti kliimaoludele ebasobiv darmstadti mänd (P. sylvestris var. superrhenana, var. haguenesis). Need tänaseks raiutud rohked darmstadti
Keskmine ja modaalklass Valimi keskmine (sample mean) X arvutatakse sel viisil, et summeeritakse kõigi isendite andmed (Xi) ning jagatakse need vaadeldud isendite arvuga. X = Xi /n Modaalklass on väärtuste klass, kuhu jaotub analüüsitud valimist kõige enam indiviide. Joonisel 25.9 on see näidatud noolega. 8.7. Valimi varieeruvus ja standardhälve Valimi keskmine üksi ei kirjelda seda, kui suures ulatuses andmed keskmisest väärtusest erinevad. Et seda kirjeldada, tuuakse sisse varieeruvuse (variance) mõiste. Varieeruvus mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Valimi varieeruvus s^2 (sample variance) arvutatakse valemist s^2= (Xi X)^2/ (n 1) Valimi keskmisest erinemise kirjeldamiseks kasutatakse ka standardhälvet s (standard deviation). Standardhälve on ruutjuur valimi varieeruvusest. s = s^2 8.8. Korrelatsioonikoefitsient Mõnikord on erinevate omaduste mõõtmistulemuste seeriad omavahel seotud. Näiteks
Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). ) Polümeeria- mitteallelsed geenid determineerivad ühte ja sedasama tunnust. polümeerne geenitoime (polymeric gene action) -- e. aditiivne geenitoime, kahe või (enamasti) mitme geeni samasuunaline ja kumuleeruv toime ühele tunnusele. Selline geenide koostoime põhjustab tunnuse erinevaid avaldumistasemeid, kvantitatiivse varieeruvuse erinevate mõõdetavate tunnuseväärtuste vahel. Igal polümeersüsteemi geenil eristatakse tunnust intensiivistavaid pluss-alleele ja mittetoimivaid null-alleele. Tunnuseväärtus oleneb eri lookuste pluss-alleelide koguarvust (geenidoosist), kuid mitte sellest, milliste geenide pluss-alleelid genotüübis on (genotüübid AAbb, aaBB ja AaBb on fenotüübiväärtuse poolest samaväärsed). Kui tunnust kujundavad 4-5 või enam polümeerset geenipaari, siis
supressorgeeniks. Pleiotroopsus Pleiotroopne geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Ka eelpoolkirjeldatud fenüülketonuuria on pleiotroopsuse näide. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti on pleiotroopsus tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides. Pideva fenotüübilise varieeruvuse geneetiline baas 21 Sama liigi piires varieeruvad ulatuslikult sellised tunnused nagu organismide kasv, kaal, mille väärtus on määratud paljude geenide ja keskkonna kombineeritud koostoimega. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad Kromosoomid avastati 19. sajandi teisel poolel saksa tsütoloogi W. Waldeyeri poolt. Kasutades erinevaid
interpreteerimine ebakorrektne. Andmete analüüsimisel kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid. Toome siinkohal ära peamised neist: risttabelid; summeerimine – mõnikord on järelduse tegemiseks vaja andmeid rohkem üldistada. Selleks kasutatakse andmete summeerimist, nt liidetakse lahtri „jah“ ning „pigem jah“ vastused; dispersiooni mõõtmine – dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui kogu küsimustiku raames on kõik vastused täpselt ühesugused, on dispersioon null. Mida suurem on dispersioon, seda rohkem erinevad vastused üksteisest; chi-ruut analüüs ehk erinevuste mõõtmine. Mõõdetakse vastuste erinevust – kui palju vastused üksteisest erinevad; korrelatsioonianalüüs ehk sarnasuste mõõtmine. Kui sarnased on vastused üksteisega.
heterosügootsus (erinevalt iseviljastumisest, kus homosügootsuse tase tõuseb). Mittesuguline sigimine kombineerituna sugulisega võib olla kolmest variandist parim. See kindlustab hea sigivuse (pole vaja sigimispartnerit, järglased sageli kohe hea ellujäämusega) ja ka mitmekesisuse. Suur osa taimi, paljud mereselgrootud ja putukatest lehetäid sigivad reeglina mittesuguliselt. Tihti mittesuguliselt paljunevatel organismidel tuleb geneetilise varieeruvuse vähesuse tõttu ette küll tagasilööke, kuid täielikult sugulise sigimise eeliseid veel täielikult ei mõisteta. Kui populatsioon on täielikult geneetiliselt identne, on ta tingimuste muutumisele eriliselt vastuvõtlik. Näiteks kui üks isend geneetiliselt identsest populatsioonist on ohustatud uue haigustekitaja poolt, on samamoodi ohustatud ka kõik teised. Homogeensel populatsioonil pole materjali loodusliku valiku jaoks. 37. Asutajaefekt ja pudelikaelad populatsioonis?
Õieg võivad olla 1) Kiirja sümmeetriaga (ka korrapärane; 3 kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) – tulp, ülane, õunapuu, kukehari. 2) Sügomorfsed (=monosümmeetrilised) – ühe sümmeetriateljega – kannike, lõvilõug. 3) Bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega= - väga harva – murtudsüda 4) Ebasümmeetrilised – väga harva – kannalised ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline ehitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud lehti Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi viies ringis katteta õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied Erinevates ringides sama õie Üksikute õie osade kadumine tsüklitest, seetõttu piires võrdne arv õie osi mõnes ringis vähem osi kui teistes
supressorgeeniks. Pleiotroopsus Pleiotroopne geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Ka eelpoolkirjeldatud fenüülketonuuria sobib näiteks pleiotroopsusele. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti on pleiotroopsus tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides. Pideva fenotüübilise varieeruvuse geneetiline baas Sama liigi piires varieeruvad ulatuslikult sellised tunnused nagu organismide kasv, kaal, mille väärtus on määratud paljude geenide ja keskkonna kombineeritud koostoimega. Sellest täpsemalt järgmises peatükis. 20 5. Komplekssete tunnuste päritavus Pärast Mendeli seaduste taasavastamist 20-nda sajandi algul otsisid bioloogid võimalust, kuidas ühendada
supressorgeeniks. Pleiotroopsus Pleiotroopne geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Ka eelpoolkirjeldatud fenüülketonuuria sobib näiteks pleiotroopsusele. Mitme tunnuse üheaegne patogeenne muutus on sündroom. Enamasti on pleiotroopsus tingitud ühe geeniprodukti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või erinevate rakutüüpide vahelises kommunikeerumises ja arenguprotsessides. Pideva fenotüübilise varieeruvuse geneetiline baas Sama liigi piires varieeruvad ulatuslikult sellised tunnused nagu organismide kasv, kaal, mille väärtus on määratud paljude geenide ja keskkonna kombineeritud koostoimega. Sellest täpsemalt järgmises peatükis. 5. Komplekssete tunnuste päritavus Pärast Mendeli seaduste taasavastamist 20-nda sajandi algul otsisid bioloogid võimalust, kuidas ühendada esialgu vastandlikena näivaid Darwini ja Mendeli vaateid organismide muutlikkusele. Vastavalt Darwini
õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) - tulp, ülane, õunapuu, kukehari 2) sügomorfsed (=monosümmeetrilised) - ühe sümmeetriateljega - kannike (s.h. võõrasema), lõvilõug, keelõis korvõielistel 3) bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega) - väga harva - murtudsüda, 4) ebasümmeetrilised - väga harva - kannalised. ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline ehitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi katteta lehti viies ringis õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied Erinevates ringides Üksikute õie osade kadumine tsüklitest, seetõttu mõnes sama õie piires võrdne ringis vähem osi kui teistes arv õie osi Õie osad lihtsad, Õie osade kuju varieerumine (väga suurest väljavenimisest
kuni palju sümmeetriatelgi, ka paljude õieosadega õied, kus on raske sümmeetriatelgi näha, aga kõik osad on ühesugused) - tulp, ülane, õunapuu, kukehari 2) sügomorfsed (=monosümmeetrilised) - ühe sümmeetriateljega - kannike (s.h. võõrasema), lõvilõug, keelõis korvõielistel 3) bisümmeetrilised (kahe sümmeetriateljega) - väga harva - murtudsüda, 4) ebasümmeetrilised - väga harva - kannalised. ÕITE EHITUSE ÜHTSUS JA VARIEERUVUSE PEAPÕHJUSED Tüüpiline eitus Varieeruvus 4 tüüpi muundunud lehti Õieosade ringi kadu, seetõttu õiekate lihtne (isegi katteta viies ringis õis), ühesugulised õied, steriilsed äärisõied Erinevates ringides sama Üksikute õie osade kadumine tüklitest, seetõttu mõnes õie piires võrdne arv õie ringis vähem osi kui teistes osi Õie osad lihtsad, Õie osade kuju varieerumine (väga suurest väljavenimisest
täiuslikult, nihkub norm vaevumärgatavalt eemale kohe, kui mõni 228 Keelekorraldus inimene selles keeles kõnelemiseks suu lahti teeb. Silmatorkavad lahknevused jõuavad tekkida mõne aastaga. • Norm pole kõnealuses küsimuses veel ühtlustunud ehk kõigub märgatavalt isikuti või grupiti keelekollektiivi sees. Nagu eelmise punkti ajalise varieeruvuse puhulgi, ei saa norming kui lõpliku pikkusega tekst põhimõtteliseltki niisugust muutlikkust kogu selle mitmekesisuses kajastada. 29.2 Vastuolude näiteid Üks koht, kus erinevused kipuvad ilmsiks tulema, on keeletehnoloogia arendamine. Kui inimene saab tänu oma leidlikkusele ja paindlikkusele aru ka loomingulist tõlgendamist vajavast keelekorraldusallikast – grammatikakirjeldusest või sõnastikuartiklist – siis masin sellistega
kohta. LPS-i O-antigeenne osa on kõige varieeruvam ja ka kõige antigeensem. 28 G(-) bakter Neisseria gonorrhoeae on võimeline patogeneesi ajal oma O- antigeenset koostist muutma ning ,,kõrvale hiilima" immuunvastusest. Bakter teeb seda faasivariatsiooni abil, mille käigus bakter muudab O-antigeenide sünteesi eest vastutavaid geene sarnaselt süsteemiga, mida inimene kasutab antikehade varieeruvuse tekitamiseks. Lipopolüsahhariidide sahhariidse osa võib jagada põhimõtteliselt kaheks: polüsahhariidne südamik (core-polüsahhariid) ja O-antigeen. Salmonella polüsahhariidse südamiku osa koosneb ketodeoksüoktonaatidest (KDO), heptoosidest, heksoosidest (glükoos, galaktoos) ja N-atsetüül-glükoosamiinist. Tuum-polüsahhariididid on kovalentselt seotud O-antigeeniga, mis koosneb tavaliselt galaktoosist, glükoosist, ramnoosist ja mannoosist (heptoosidest) ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
