Telofaas: toimub tsütokinees. Tsütokkinees on tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. Meioosi ja mitoosi erinevused. Meioosi käigus tekib 4 rakku, mitoosi käigus 2. Meioosis tekib poole vähem kromosoome, meioos annab haploidse kromosoomistiku (23), mitoos diploidse kromosoomistiku (46). Meioosil 2 järjestikust jagunemist. Mitoosil 1. Mitoosis on rakud identsed, meioos annab geneetilise varieeruvuse; geneetilise varieeruvuse annab ristsiire. RAKUTSÜKKEL in t e r f a a s m it o o s p ro fa a s m e ta fa a s a n a fa a s t e lo f a a s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s k a r ü o k in e e s t s ü t o k in e e s 21.Rakkude vaheline signaliseerimine. Rakkude vahelist signaliseerimist on vaja: rakkude jagunemine; rakkude
III Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk Psüühiline tegevus eeldab kõigi kolme bloki koostööd Sissejuhatus psühholoogiasse 61 Lühiülevaade olulisematest kognitiivsetest protsessidest Emotsioonid ja motivatsioon räägib teine õppejõud Taju Mis on?: Taju on meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks. Peamised alajaotused: Taju on organiseeritud meelespetsiifiliselt nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Mälu Mis on?: Mälu on organismi võime säilitada omandatud informatsiooni. Peamised alajaotused: Protsessid: salvestamine säilitamine taastamine
VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused:
Külmema kuu Graafik 1. Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981-2010 (15) – veebruari – keskmine on -4,5°C (15). Sellepärast et Eesti paineb Maa kõrgetel laiuskraadidel, sealset õhutemperatuuri iseloomustab suur amplituud. See amplituud on suurem Ida-Eestis, kus kliima on kontinentaalsem, ja vähem Lääne-Eestis, kus kliima on merelisem. Just see kliima „kontinentaalsus“ ja „merelisus“ on õhutemperatuuri territoriaalse varieeruvuse ja klimaatiliste aastaaegade kestuste erinevuse tegurina. Nagu oli öeldud varem – vesi soojeneb ja jahtub kiiremini, kui maismaa. Seega suvel, kui maismaa on juba hästi soojendatud, meri jätkub soojendama ja ainult juulikuuks temperatuurid maismaa ja mere kohal muutuvad võrdsateks. Sügisel on vastupidi – maismaa kiiresti jahtub, meri aga jääb võrdeliselt soojaks ja rannikute kohal on temperatuurid suve lõpust kuni talve keskmeni kõrgemad kui sisemaa kohal.
1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼. Inbriidinguefekt amisi suguvõsas (USA) retsessiivse autosoomse tunnuse albinismi avaldumisele 8 põlvkonna jooksul. Kogu sugupuu lähtub kahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse. Albiinod on tähistatud kollaselt, terved mehed tumedalt ja terved naised helelillalt. Sugulasabielud on tähistatud kahe horisontaaljoonega vanemate vahel. 6. Päritavus 1. Varieeruvuse komponendid Kvantitatiivse tunnuse väärtus T · Genotüübist põhjustatud hälve · Keskkonnast põhjustatud hälve Populatsiooni fenotüübiline varieeruvus · Fenotüübiline varieeruvus · Genotüübiline varieeruvus · Keskkonnavarieeruvus e. keskkondlik hajuvus VT = Vg + Ve 1. Päritavus Laiatähenduslik päritavus H2 = Vg / VT Kitsatähenduslik päritavus h2 = Va / VT Päritavus ühe- ja erimunakaksikutel · Keskkondlikkus (proportsioon C2)
fülogeneetiline rühm. 6. Millised on eukarüootide seas neli põhilist aseksuaalsusele viivat põhimehhanismi? Spontaansed mutatsioonid (rikuvad meioosi toimumise), aseksuaalsed geenid levivad kiiresti, bakteriaalne nakkus (feminiseerivad, partenogeneesi soosivad sümbiondid), hübridisatsioon eri liikide vahel viib allopolüploidsuseni. 7. Milline asjaolu võimaldab sugulisel paljunemisel olla sisuliselt uue varieeruvuse tekitaja? Geneetilise materjali homoloogiline rekombinatsioon võimaldab tohutult tekitada uusi varieeruvusi ja see ongi väga heaks substraadiks LV-le. Meioosis tekib selle abil uute DNA järjestuste teke Kui populatsioon oleks HW tasakaalus, siis realiseeruksid kõik genotüübid ka ilma rekombinatsioonideta ja tekitaksid suure varieeruvuse. Kuna reaalselt ei ole populatsioonid HW tasakaalus ja reaalselt on realiseerunud ainult osa genotüüpe, siis rekombinatsioon toimib kui
ökoloogilise seisundi indikaator ning muutused põhjakoosluste ruumilises levikus ning liigilises koosseisus aitavad hinnata rannikumere keskkonna seisundit. Senini on põhjataimestikku Läänemeres kaardistatud sukeldumismeetodil, mis on aga suhteliselt kallis, aeganõudev ning uuritava ala suurus on väga väike võrreldes Eesti rannikuvete kogupindalaga. Kaugseiremeetod võimaldaks kaardistada laialdasemaid alasid võrreldes sukeldumismeetodiga. Suure põhjataimestiku varieeruvuse tõttu on Eesti rannikumere põhjatüüpide kaardistamisel eelistatumad suure ruumilise lahutusvõimega sensorid. Kuna selliste satelliitide spektraalne lahutus ei ole mitmete oluliste põhjatüüpide eristamiseks piisav, siis võib järeldada, et optimaalseim riist põhjataimestiku ulatuse ja tüübi ning vee sügavuse kaardistamiseks Eesti rannavetes on lennuvahendil paiknev suure ruumilise ja spektraalse lahutusvõimega spektromeeter [6]. 2.2. Pinnakihi temperatuuri määramine
ta tähendada kas mingi suuruse aritmeetilise keskmise leidmist kaudselt antud andmete abil... Teiseks võib harmooniline keskmine tähendada lihtsalt samade andmete sama majandusnähtust iseloomustavat teist keskmist. Aritmeetilist keskmist kasutame me hästi sageli eelkõige tema interpreteeritavuse mugavuse pärast. Siiski on olukordi, kus ka harmoonilisel keskmisel on selge majanduslik tähendus. · Ruutkeskmisi kasutatakse statistilise rea varieeruvuse üldistavaks iseloomustamiseks. · Geomeetrilist keskmist kasutatakse majandusstatistikas kõige sagedamini aegridade uurimisel keskmiste kasvutempode leidmiseks, kuid teda on kasutatud ka hinnataseme muutusi kirjeldavate börsiindeksite konstrueerimiseks. Geomeetrilist keskmist leida ei ole üldjuhul võimalik, kui mõned rea liikmed on hulgas negatiivsed. · ÜL. Midagi liigub punktist A punkti B, vahemaa 100 km. Läbib edasi ja tagasi. Minnes 60 km/h, tagasi 120 km/h
3. Esmased hominiidid ja nende tekkeaeg 60ndate aastate keskpaigani peeti kõige ürgsemateks tuntud inimlasteks 1924. a. Lõuna-Aafrikas avastatud ca 2.5 mln. a. tagasi elanud australopiteekusi (Australopithecus africanus). Hiljem on peamiselt Ida-Aarikast leitud mitmete varasemate ja ka hilisemate australopiteekuse-liikide säilmeid, vanusega 4...1 mln. aastat. Nende ajukolju maht oli võrdlemisi väike (jäi Aafrika nüüdsete inimahvide ajumahu varieeruvuse piiridesse: 400...550 cm3), kuid hammastu ja eriti jäsemete ehituses ilmnesid neil selged inimlikud põhitunnused. Need olendid olid ilmselt kõik (aga kindlasti need, kes elasid vähem kui 3,7 mln. aastat tagasi) kahejalgsed, püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused
inimese eri testimiskordade tulemuste vahel, sest alati on ju küsitud täpselt samade asjade kohta ja täpselt samal moel. Väheoluline ei ole ka see, et kuna testide abil koguneb alati sama info ja samal moel, siis on selle põhjal saadav hinnang „mehhaaniline“ ja seetõttu objektiivsem kui järele mõtlemise või vestluse põhjal tekkiv mulje. millised väärtused on andmetes “keskel” või “populaarsed”. Teine asi, mida me tõesti tahame, on andmete varieeruvuse mõõtmine: kui "laiali" on andmed. Kui kaugel keskmisest või mediaanist vaadeldavad väärtused kipuvad olema. Testitüübid: - tegevustestid (tests of maximal performance): inimene täidab mingit ülesannet (nt. valikvastustega testid; essee; mingite kujundite äratundmine arvutiekraanil; psühhomotoorika testid jne.); hinnatakse edukust ülesandes - kiirustest vs tulemustest (speed vs power test)
Teine kriitiline märkus juhtis tähelepanu sellele, et käitumismustrid ei jagune üksnes täielikult sünnipärasteks või täielikult omandatuteks, vaid et igas käitumises võib esineda nii sünnipärane kui ka õpitud komponent: ka tavapärase õppimisvõimaluseta jäetud metsvindil arenes siiski välja kindla liigispetsiifilise mustriga laul, kuid õppimise korral see täiustus oluliselt. Geenid määravad tavaliselt ära vaid organismi tunnuste varieeruvuse piirid ja üldised seaduspärasused ehk reaktsiooninormi, tunnuste (sh käitumise) konkreetne avaldumine sõltub aga ka kasvukeskkonnast. Koolkondade vastuolu lahenemine - Pärast aastaid vaidlemist ja eksperimente: • Etoloogid mõistsid, et 1) Erinevate isendite sarnane käitumine mingis konkreetses elukeskkonnas ei tähenda alati, et nende käitumine oleks täielikult sünnipärane, geneetiliselt determineeritud
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. Populatsioonigeneetika uurib geneetilise varieeruvuse muutumist nii ajas edasi kui tagasi. Populatsioonigeneetika üritab ennustada, mis saab varieeruvusest tulevikus. Selgitada kuidas tänane varieeruvus tekkis. Populatsioonigeneetika ennustav pool arendati suures osas välja juba 20.sajandi esimeses pooles. Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas sõltuvalt erinevatest tingimustest. Ennustatakse seda, kui palju populatsioon
1930-1932. Ka nemad olid sellega tegevad juba varem, isegi enne 1920. Nende teeneks on juhusliku geneetilise triivi, geenisageduste sõltuvuse selekstioonist jne. matemaatilise teooria loomine ja seoses sellega ka tõestamine, et isegi väike selektiivne erinevus võib tekitada evolutsioonilise muutuse. Dobzhanski osast oli juba juttu. Ernst Mayr’I olulisim panus seisnes geograafilise varieeruvuse ja liigitekke seoste näitamises. George G. Simpson võttis selles valguses kokku uued paleontoloogilised leiud (Tempo and Mode of Evolution, 1944). Julian Huxley Evolution: The Modern Synthesis (1942) liitis kokku süstemaatikat ja geneetikat. Ja muidugi oli veel palju teisi suurepäraseid teadlasi. Seega: sünteesi põhiolemuseks on seisukoht, et: populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st.
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise. ...
nõudlusfunktsioon qli 79,3 0, 540 pli 0,195 psi ui k parameetrite arv ANalysis Of Variance · Kui loomaliha hind tõuseb 1 sent ja sealiha hind jääb Varieeruvuse Hälvete Vabadus- Keskruut MS F-statistik konstantseks, siis loomaliha nõutav kogus väheneb 0,54 naela allikas ruutude astmete arv elaniku kohta aastas. summa SS df · Kui sealiha hind tõuseb 1 sent ja loomaliha hind jääb
rühmades (taimed, linnud, teisseened, jne.). Nii võimegi liigi reaalsuse probleemi kohta väita: ühise päritoluga (monofüleetiliste) isendirühmade esinemine looduses on reaalsus, nende nimetamine liikideks on aga mudel, mille on loonud inimene. Enamusel juhtu- dest on see mudel ilmselt vastavuses reaalsusega (kuid pole mitte reaalsus ise). Varasemad (näit. Linné) seisukohad liigi ühemõttelisest reaalsusest tuginesid eelkõige napile infole liikide varieeruvuse kohta, samuti filo- soofilis-ideoloogilistest eelarvamustest. 1.1.6. Elusolendite esinemine liikidena on ilmselt seoses nende ehituse ja elutegevuse spetsialiseerumisega teatud elu- (kasvu-)tingimustele, nende seosega nn. 'oma' ökoloogilise nishshiga. Oletatavasti on see kujunenud evolutsiooni vältel, s.t. evolutsioon (looduslik valik?) on soodustanud liigilist esinemisvormi. Sellest tulenevalt ei saagi liik ühes organismi- rühmas olla samasugune kui mõnes teises
Psüühiline tegevus jaotub: Tunnetus- ehk kognitiivsed protsessid vastutavad otseselt infotöötluse eest. Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
molekulaar-epidemioloogia, - mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine) Veterinaarimmunoloogia (- loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; - resistentsete liinide ja tõugude kujundamine e. veterinaarselektsioon) Veterinaarfarmakoloogia (- farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, - ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsiooni-des, - genotüübi- ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin (- pärilike anomaaliate vältimise meetodite rakendamine (geneetiline hügieen selektsioonis) - produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tõstmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus- health breeding).) 4. Veterinaargeneetika roll ennetavas veterinaarmeditsiinis. Vt üleval 5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste.
10. Seostevahelisuse uurimine, mida peab selleks tegema? Vt teisest failist 11. Ülesanne: hinnad langesid 3%, müük kasvas 2%. Mis juhtub müügiga, kui hinnad ei langeks? ? ma teeks selle järgi, et Ims = Isn * Ips Age says: Ips= 0,97 ja Ims=1,02 Age says: Isn= 1,02/0,97 = 1,05 ehk müük suureneks 5 Age says: % 12. Aegrea tasandamine Vt teisest failist Eksam jaanuar 2007 1. Varieeruvuse hindamisel... ? 2. Hüpoteesi kontrollimisel... ? Tuleb sõnastada hüpoteeside paar, arvutada välja sobiv valimi suurus, viia läbi vaatlus, teha järeldused üldkogumi kohta, toome välja konkreetse järelduse hüpoteesi kohta ehk siis hüpoteesi kontrollimine 3. Aritmeetilise keskmise +/- 1 pindala %? 4. Eksponentkeskmine? Eksponentkeskmine 16. kasutatakse keskmise kasvutempo leidmisel (geomeetrilisena, mitu korda keskmiselt) 17
pH mõjutab ressursside kättesaadavust. pH < 3 ja >9 on organismidele toksiline. (On olemas ekstreemsete pH talujad) Muldade hapestumine on loomulik protsess, taimede laguproduktid kergelt happelised. Madalatele pH-dele kohastumine väga keeruline, seal hakkab Al taimedesse liikuma. Al ei dissotseeru, tegemist alumiiniumi mürgisusega. Aluselistes muldades raua kättesaamine probleemiks. Happelises veekogus fotosünteesijatel suurem süsiniku nälg, kui aluselises. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Fenotüüp organism oma tunnustega, genotüübi realisatsioon. Fenotüübiline plastilisus organismi võime toota erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest sama genotüübi piires. (Vegetatiivselt paljundatud taim panna kasvama varju ja päikese kätte). VF = VG + VK + VG *K + ; VF- Fenotüüp; VK- keskkonnast põhjustatud varieeruvuvs; VG *K kahe koosmõju. Kasti sees olev osa määrab plastilisuse.
VII.2. Mälu süsteem, mille ülesandeks on individuaalse kogemuse talletamine Peamised alajaotused: * Protsessid: salvestamine – säilitamine – taastamine * Salvestatud info liik: protseduuriline, semantiline, episoodiline 121 Meelte vahendusel uuritakse keskkonda et hinnata lahenduseks vajaliku ressursi olemasolu VII.3. Aisting on süsteem, mille ülesandeks on füüsikalise keskkonna muutuste muundamine närviimpulssideks. Taju on aistitud füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine infoks. Peamised alajaotused: Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) 122 Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus.
identsetes piirkondades. Koosnevad nukleiinhappest. Alleelid tekivad üksteisest geenmutatsioonide tagajärjel. Paaris olevad alleelid lahknevad ühekaupa sugurakkudesse. Lookus - koht kromosoomis, kus asub geen voi geenid. 11. DNA srmejäljed, PCR reaktsioon. Geeniteraapia. PCR reaktsioon - meetod, mis vimaldab lühikese ajaga amplifitseerida e. paljundada spetsiifilisi DNA segmente, kasutades väga vähest algmaterjali. DNA srmejäljed - saadud DNA varieeruvuse alusel saadakse nn. DNA srmejäljed. Geeniteraapia - pärilike haiguste krvaldamine asendades defektsed geenid normaalsete geenidega. 12. Mis on telomeer, tsentromeer, kääviniit, sünapsis, mikrotuubulid, kinetohoor? Telomeer - kromosoomi lpp-piirkond. Tsentromeer - kromosoomi piirkond, mis hoiab koos kromatiide ning sisaldab mitoosi- vi meioosikäävile kinnitumise kohta. Kääviniit - niitjas moodustis, mis tekkib looma- voi taimerakkus mitoosi kaigus ja osaleb kromosoomide lahknemises.
Väikesed RNAd võivad moodustada mikroRNPd mille funktsiooniks on translatsiooni regulatsioon. Tsütoplasmas on peamiseks RNP-ks ribosoom, mis viib läbi translatsiooni. Ribosoomid assotsieeruvad ka signaali äratundvate partiklitega (SRP) RNP mis suunab valgud ERi. tRNAd moodustavad tsütoplasmas komplekse aminoatsüül-tRNA süntetaasidega, mis aminoatsüleerivad tRNAd. • • • • • • • • Genoomi varieeruvuse klassikalised allikad, mutatsioon ja rekombinatsioon: • • Somaatilised ja idurakkudes toimuvad DNA nukleotiidsed asendused: olulisus evolutsioonis; nende ‘saatust’ mõjutavad faktorid (indiviidi, populatsiooni ja evolutsiooni tasandil) • Kui somaatilises rakus toimub asendus, mõjutab see ainult mutatsiooni kandva indiviidi fenotüüpi ning seega ei ole evolutsiooniliselt oluline. Kui aga idurakkudes toimub asendus, võib see päranduda ja levida edasi
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
tõenäosuse p väärtuse. Kui leitud p < 0,05, võib lugeda tõestatuks hüpoteesi H1, st. et varieeruvus kahes võrreldavas üldkogumis on erinev olulisuse nivool 0,05. Võrreldes näiteks mannaputru armastavate ja seda mittearmastavate tudengite kehakaalude varieeruvust, saame olulisuse tõenäosuseks p = 0,37. Kuna 0,37 > 0,05, siis ei õnnestu meil tõestada kehakaalude varieeruvuse erinevust. Mannapuder? Kaal ei 63 64 88 88 48 57 52 67 ja 54 55 57 62 85 70 60 46 69 55 71 60 85 66 62 52 90 55 60 71 Kahe üldkogumi dispersioonide võrdlemine - F-test Ühepoolne hüpotees Hüpoteesi esimese üldkogumi suuremast varieeruvusest (H1: )
kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: · vee ja õhu ringluse tagamine · vee ja õhu puhastamine · pinnase erosiooni vältimine · puhta vee varude säilitamine · veereziimi reguleerimine · eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). 4 Bioloogilise regulatsiooni väärtus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: · geneetiliste ressursside säilitamine · liikide kaitse · ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus väljund: · rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil
Tõlgendab kultuurilisi erinevusi kui mõtteviise, mis peegeldavad erinevaid arengustaadiume, kus kultuurid olla võivad ie kui klt’id oma arengus samale staadiumile jõuavad, mõtlevad kõik ühtmoodi. Kuidas: 1. Identifitseeri konkreetne psühholoogiline protsess kui küpse/arenenud mõtlemise standard. 2. Võrdle teisi klt’e selle standardiga. Nt. Müller-Lyeri illusioon. Etnotsentrism ja kultuurilise varieeruvuse tõlgendamine Evolutsioonililine perspektiiv – kõige suurem vastuseis klt psühholoogidelt, sest kas on võimalik psühholoogilise fenomeni standardit objektiivselt identifitseerida? Pigem võetakse relativistlik perspektiiv, mille kohaselt tajuline süsteem vormub kogemuste käigus. Reeglina viib etnotsentrism eelduseni, et inimese enda kultuur ja eluviis on mingil moel paremad kui teiste omad
Tsütoskeleti valkude degratsioonile, mis kaasneb koormusest tingitud rakukahjustusega järgneb intensiivne valkude sünteesi intensiivsuse tõus. Rakukahjustused on ühtlasi kaitseks edasise kahjustuse eest. Koormuse (treeningu) pikemaajaline mõju lihasrakule Inimese lihased on segalihased ehk segu kõikidest lihaskiu tüüpidest, milledest üks või teine võib domineerida. Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega. Lihaskiu tüüpide erinev rekruteeritus sõltuvalt koormusest: kiirus-jõualad kiired; vastupidavusalad aeglased. Kiutüüpide vähene muutumine ei tähenda, et lihas ei paranda oma kiiruse, jõu ja vastupidavusealast võimekust muutused toimuvad kiutüüpide sees (muutused mõõtmetes).
diferentsiatsiooni. Vastavalt sellele, kas magma diferentsiatsiooni põhjustavad protsessid toimuvad täiesti vedelas faasis, enne mineraalide väljakristalliseerumist, või kristalliseerumise käigus, eristatakse magmalist ja kristallisatsioonilist diferentsiatsiooni.Magmalisel dif eristatakse: 1) gravitatsioonilist 2) likvatsiooni 3) assimilatsiooni. Vulkaanikoonuse suuruse, kuju ja ehituse varieeruvuse alusel jagatakse vulkaanid kolme rühma: laava- ehk kilpvulkaanid, kiht- ehk stratovulkaanid ja tuhavulkaanid. Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena
Ford oluliselt autotootmist F. Zeppelini õhulaev – tsepeliin vendade Wrightide lennuk L.Bleriot lend üle La Manche` i väina Telegraafiline side üle Atlandi 1901.a Maailmamajandus XX saj.algul monopolide kujunemine Monopol- tootmine ja kapital olid enamvähem ühtse võimu all +tootmine oda –kvaliteedi langus, suur kompaniid mõjutavad riiki, varieeruvuse tekkimine? Kapitali väljavedu: kolooniatesse (tooraine,maavarad, odav tööjõud), laenudena, investeeringud teistesse riikidesse majanduse kasvu soodustus: raudteedevõrgu tihenemine, sadamate areng, kanalite ehitamine nt. Kiele ja Panama arengu ebaühtlus – majanduse ebaühtlane areng viis suuriikide vaheliste suhete teravnemiseni Ühiskondlikud liikumised XX saj. algul
selgitamine, mikroobide genotupiseerimine, molekulaar-epidemioloogia, mikroobide geneetiline modifitseerimine (insenergeneetikal baseeruvate vaktsiinide ja diagnostikumide loomine); (3) Veterinaarimmunoloogia loomade immuunsuse ja resistentsuse geneetika uurimine; .resistentsete liinide ja tougude kujundamine e. veterinaarselektsioon, (4) Veterinaarfarmakoloogia .farmakokineetiliste protsesside geneetilise determineerituse selgitamine, .ravimitele reageerimise geneetilise varieeruvuse sedastamine loomapopulatsioonides, .genotuubi-ja indiviidispetsiifiliste ravimite loomine (5) Ennetav (preventiiv-) e populatsiooniveterinaarmeditsiin parilike anomaaliate valtimise meetodite rakendamine (geneetiline hugieen selektsioonis) produktiivloomade populatsioonide resistentsuse tostmisele infektsioonide suhtes selektsiooni abil (tervisearetus-health breeding). Parilikkuse moiste Parilikkus uldisemalt on organismi voime anda omataolisi jarglasi. Korgematel
tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, pinnase erosiooni vältimine, puhta vee varude säilitamine,veerežiimi reguleerimine, eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemi tüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine, liikide kaitse, ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt
Nt kõigusoojastel oleneb sellest arengukiirus. Temperatuurist sõltub ka kliima. Vee ja pinnase pH: ph mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Nt on kahjulik väga happeline pinnas, sest siis sisaldab see selliseid ioone, mis on taimedele (taime juurtele) toksilised. Samuti oleneb pH-st see, kuidas erinevad ained vee lahustuvad ja on seega taimedele kättesaadavad. Happelises keskonnas on nt mürgised ained (nt alumiinium) väga liikuv ja seega ohustab taimi. 7. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Fenotüüpiline plastilisus ühe genotüübi piires erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonnast. 8. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaliselt on muld mitmefaasiline süsteem, milles esindatud aine oleku kolm faasi- tahke, vedel ja gaasiline. Mulla põhimassi moodustab
ja nad on aktiivsemad, aga talvel on külm ja kõik on rahulik ja magavad ja liike on vähem). Ruumiline heterogeensus see võimaldab koos eksisteerida suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem liigirikkus. Mosaiigi teooria Duelli. Alternatiivne teooria. Tähtsamad faktorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust on elupaiga varieeruvus ja elupaiga heterogeensus. Mõlemad teooriad väidavad, et elupaiga varieeruvuse suurenedes suureneb ka BM, st et mida rohkem on erinevaid elupaiku, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus. Vastavalt mosaiigi teooriale suureneb BM koos elupaiga lappide arvuga. Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on ,,saar", seda väiksem on ka BM. Massiefekti seadus BM on suurem piirkondades, mis on ümbritsetud erinevatest elupaikadest. Paljud putukad
tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine vee ja õhu puhastamine pinnase erosiooni vältimine puhta vee varude säilitamine veerežiimi reguleerimine eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine liikide kaitse ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil
+ kaudne f. = inklusiivne fitness 18. Suguluskoefitsient. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga 19. Hamiltoni reegel. Looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära sel juhul, kui c < b * r ehk b/c > 1/r kus c = hind, mida maksab abistaja b = kasu, mida saab abistatav r = abistaja ja abistatava vaheline suguluskoefitsient 20. Sigimisstrateegiad, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised) Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomade suremus ilma lõimetishooldeta on
Tsütokkinees on tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. Meioosi ja mitoosi erinevused. Meioosi käigus tekib 4 rakku, mitoosi käigus 2. Meioosis tekib poole vähem kromosoome, meioos annab haploidse kromosoomistiku (23), mitoos diploidse kromosoomistiku (46). Meioosil 2 järjestikust jagunemist. Mitoosil 1. Mitoosis on rakud identsed, meioos annab geneetilise varieeruvuse; geneetilise varieeruvuse annab ristsiire. Sugurakkude areng. Iseloomulikud tunnused. 1.Haploidse kromosoomistikuga. 2. Pärilikelt omadustelt erinevad 3. Küpsed sugurakud ei jagune enam. 4.sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermatogenees. Seemnerakkude ehk permide areng mehel. Permid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Seemnetorukesed ei tohi verega kokku puutuda, see hävitab permid ja neid tootva koe.
Industriaalrevolutsioon Klassilõhe Muutujad Muutuja näitaja, millel võib olla erinevaid väärtusi ja mis on mõõdetav Sotsiaalteadustes eristatakse kahte liiki muutujaid: Sõltumatu muutuja (independent variable) muutuja, mis põhjustab muutuse Sõltuv muutuja (dependent variable) muutuja, millega muutus toimub, mis on mõjustatud Sõltumatu muutuja varieerumine põhjustab sõltuva muutuja varieeruvuse, mitte kunagi vastupidi Sõltuvaid harilikult üks, sõltumatuid rohkem! Näide Sõltuv muutuja nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad: Veesurve Nõudepesuvahendite kvaliteet Nõudepesija kogemus Valgus Tunne ära sõltuv ja sõltumatu muutuja Uurime vanuse mõju inimeste ideoloogilistele eelistustele Uurime kuidas riigi demokraatlikkuse aste sõltub riigi SKP-st
Peamiselt mõjutab see taimede elu. pH alla 3 ja üle 9 on toksilised. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium (mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid. Liiv on happeline ja ei neutraliseeri taimede poolt tekitatud happelisust. Loopealsed ehk alvarid on kõige liigirikkamad. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga, kuid ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditest. Endeem ainult ühes ökosüsteemis leviv liik, näiteks Saaremaa
· Hard objectives ehk otseselt mõõdetavad aspektid · Logistika kvaliteedi eelis tarned ilma kahjustusteta, valede kogusteta ja vale kauba tarneteta, toodete pidev kättesaadavus (tarneaukude vältimine) · Logistika kiiruse eelis kiirem tarne, väiksem tellimustsükkel · Logistika kulueelis panus kogukulude vähendamiseks ja hinna alandamiseks · Protsesside varieeruvuse kontroll, usaldusväärsus soorituse peale võib kindel olla, lubaduste ja soorituse vastavus on piisav, et luua usaldust · Ebakindluse vähendamine, paindlikkus the agility advantage, kiire ja professionaalne reageerimine mistahes ootamatustele ja riskide esinemisele (riskide vähendamine, varuplaanid, alternatiivsed tarnijad, laiem partnerite võrgustik jne) · Soft objectives ehk pehmed aspektid:
• Lewis M. Terman (1877–1956) tõlkis aastail 1910– 1916 A. Binet testid inglise keelde ning kohandas neid Ameerika oludele • Stanford - Binet test Mis intelligentsust mõjutab? • Vaimne kiirus • Töömälu ja tähelepanu • Täidesaatev kontroll Intelligentsuskoefitsent (IQ) • W. Stern 20 . saj alguses • IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)* 100 Flynni efekt (1987 / 2007) • Intelligentsuse skoor kasvab ajas • 1 SD 50 aasta jooksul Nature or nurture • Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: • Genotüüp (pärilikkuse alus) • Keskkonna mõjud Perekonnastatistiline meetod • Sugulus x IQ korrelatsioon • adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 • mittesugulased, kooskasvanud .23 • lapsed, vanemad .49 • mittesugulased, lahuskasvanud .00 Kaksikute meetod 51 52 • Ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (genotüübi
Suguluskoefitsient. Hamiltoni reegel. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga. Suguluskoefitsient väljendab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb teatud geen nende ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde,
sellest, kui palju esineb nende elupaigaks olevas ojas nende vaenlasi, röövkalu. Selgus, et mida rohkem esines ojas röövkalu, seda suurematesse parvedesse olid koondunud guppid (joonis 6.1). J.P. Myers koos kolleegidega (1979) aga uuris leeterislasid ja avastas, et kui mõnel pool toituvad rislad üksikult ja isegi kaitsevad oma toitumisterritooriume, siis teistes kohtades toituvad nad hoopis salkades. Püüdes selgitada sellise varieeruvuse põhjusi, leidsid uurijad, et leeterislad koonduvad salkadesse seal, kus toitu on kas väga vähe või väga rohkesti (joonis 6.2), kusjuures vahepealse toidurohkusega aladel toituvad rislad üksikult oma kaitstavail territooriumidel. Niisiis paistavad ka liigisisesel tasandil grupieluviisi seisukohast olulised olevat needsamad kaks tegurit: toit ja vaenlased. Nagu alljärgnevast näeme, lisandub neile kahele tegurile veel kolmas sigimine. Järgnevalt käsitleme neid aspekte detailsemalt.
proliferatsiooni käigus eraldatakse pinnapealsed antikehad (ka antigeenidega seotud) Immunoglobuliinide isovormid ning IgG struktuur. Antigeeni seostumiskoht. Isovormid: IgM, IgE, IgG, IgA IgG struktuur- Rasked ahelad ja kerged ahelad, hinge regioonis disulfiid sidemed,Otstes on antigeeni hüpervarieeruvad piirkonnad, kuhuseondub antigeen Antikehade mitmekesisuse tekke geneetilised põhjused. Somaatiline koha-spetsiifiline rekombinatsioon kui immunoglobuliinide kerge ja raske ahela varieeruvuse alus. Antikeha polüpeptiidahela sünteesi jaoks ei päri organismid vanematelt mitte ühtegi terviklikku geeni. Idutee rakkudes on antikehade sünteesi jaoks vajalik geneetiline informatsioon olemas ainult mõnesaja geenisegmendi kujul. Paljude somaatiliste rekombinatsioonide kaudu, mis leiavad aset just B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus need geeni segmendid ühinevad tuhandeteks terviklikeks geenideks. Järgnevad paljukordsed
põhjalikult uuritud ravimtaim nii efektiivsuse kui ka toimeaine osas. Samblad ja samblikud Samblik ( kahjuks ei oska liiki määrata) 33 Seened 1. Pilvik (Russula) Kasvavad kõikjal metsades ja puisniitudel, nii mineraal- kui soostuval pinnasel. Kõik pilvikud on mükoriisaseened, tihti väga kitsalt spetsialiseeritud. 2004. aasta seisuga oli Eestis määratud 45 liiki pilvikuid, tegelik arv on ilmselt umbes 200, kuna suure varieeruvuse ja välise sarnasuse tõttu valmistab nende määramine isegi spetsialistidele raskusi. Tegu on tuntud ja hinnatud söögiseentega. Üldiselt saab pilvikud maitse alusel jagada kolme rühma: mahedamaitselised liigid, mida saab metsavärskelt toiduks valmistada, kibekad, mida on enne söömist vaja kupatada, ning ebameeldiva kopitanud lõhna ja maitsega liigid, mida ei saagi süüa. Ohtlikult mürgiseid liike meie pilvikute seas ei esine. On küll 34
Stabiilsete seoste ja seaduspärasuste üldistamine mudelis annab analüüsile võimaluse interpreneerida üksikuid fakte kogutud teadmiste tervikliku kompleksi taustal ja identifitseerida üksikfaktides ilmnevat uut kvaliteeti – nende faktide hälbeid nähtuste mudelparameetritest. Kvalitatiivse analüüsiga peab selgitama nende hälvete põhjused, kvantitatiivse analüüsiga aga hälvete ulatuse ja varieeruvuse. Analüüsiga väljatoodud informatsioon annab võimaluse sünteesi täiustada ja juhitava protsessi mudelkirjeldust parandada. 193. Millist rolli mängib otsuse ettevalmistamise mudelite koostamisel kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs? - Kvalitatiivse analüüsiga peab selgitama hälvete põhjused, kvantitatiivse analüüsiga aga hälvete ulatuse ja varieeruvuse. Otsuse ettevalmistamisel kasutatavad mudelid toetavad eelkõige
Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid sooritustestid Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC
3. Isohüeedi meetod (samasademete jooned) - joonistatakse välja samasademete jooned ehk isohüeedid, kahe isohüeedi vahele keskmine sademete hulk on võrdne nende keskmisega. Kahe isohüeedi vesikonna ala korrutatakse nende keskmise sademete hulgaga, tulemused summeeritakse ning jagatakse kogu vesikonna pindalaga. Nii saab arvutada kogu vesikonnale langenud keskmise sademete hulga. Sp - sademete aastasisese varieeruvuse indeks, P – aasta keskmine sademete hulk, Pi – kuu keskmine sademete vaatlusjaamade arv P 8. Õhutemperatuur ja veeaur. Veeaur mängib väga suurt osa vee hüdroloogilises ringes. Õhuniiskus on vajalik sademete tekkeks. Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Õhuniiskusega seotud karakteristikud: veeauru rõhk absoluutne ja relatiivne niiskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
