artiklit Cannabis Indica nimelise rohu (praegu tuntud kui marihuaana terapeutiliste väärtuste kohta). Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. 1913 aastal soovitas sir William Osler seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks (3). Tänapäeval on kannabise 4000-aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20.sajandi alguses sellepärast, et valmististe potents oli varieeruv, reaktsioon suu kaudu manustamisele korrapäratu ja alternatiivid - süstitavad opiaadid ja hiljem sünteetilised ravimid nagu aspiriin ja barbituraadid - muutusid kättesaadavateks. Ühendriikides oli lõplikuks löögiks 1937.aasta Marihuaana Maksuakt (Marijuana Tax 9 Act). Et ära hoida laialdast kasutamist lõõgastusvahendina, tegi see seadus kannabise
GNSS kordamisküsimused 1. Kirjeldage lühidalt GPS-satelliitide orbiite ja seda, millisel kujul orbiidi andmeid esitatakse. · GPS satelliidid tiirlevad keskmisel Maa orbiidil (MEO) 20200 km kõrgusel maapinnast tiirlemisperioodiga ligikaudu 12 tähetundi (11h 58m), kiirusega ~3,8 km/s. Orbiite on kuus, neli põhisatelliiti igal orbiidil pluss osadel orbiitidel varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb s...
ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel.
väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad · valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel REBANE Vulpes vulpes (L.) · tüvepikkus on 50...90 cm, sabapikkus 40...60 cm · 4...10 kg · karvavärvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall · tavaline nii mandril kui ka saartel ja väikestel laidudel · loendatud on 6000 isendit · eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega · elutseb ka metsades, soodes ja rabades · suuri metsamassiive väldib · põhiliselt üksikeluviisiga · uruga on seotud vaid pesakonnaperioodil · toitub väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest, sööb ka putukaid, raibet ja
Eesti keeles peetakse sageli mõisteid risk ja oht samatähenduslikeks, kuigi neile püütakse anda ka erinevaid tähendusi. Enamikul juhtudel ei olegi mõtet eristada eestikeelset sõna oht inglise keelest laenatud riskist. Mõnel juhul peetakse sobilikuks tähistada sõnaga oht midagi abstraktset või kvalitatiivset ja sõnaga risk hinnatud määraga ohtu ehk kvantitatiivse iseloomuga nähtust. Riskianalüüs Metoodikate ja allikate kohaselt on riskianalüüsil varieeruv tähendus. Praegusel juhul on segaduse vältimiseks kasutatud pigem sõnaühendit töötingimuste hindamine või riski hindamine – viimast kasutatakse ka riskianalüüsi sünonüümina. Töötingimustele hinnangu andmisel lähtutakse eeskätt töötingimuste võimalikust mõjust töötajate tervisele. Riskianalüüsi mõiste on enamasti laiem, hõlmates peale riskide hindamise ka meetmete väljatöötamist ohu vähendamiseks. Protsessi, mis algab ohutegurite väljaselgitamisega ja lõpeb
Laastu- või ka pilbaskatus on täna Eestis enim levinud puitkatuse tüüp, selle paigaldamine on teistest ka lihtsam ja odavam. Esimese vabariigi ajal oli igas väiksemaski külas laastulõikamismasin ja meister, kes oskas kvaliteetset laastu lõigata. Laastu pilbas valmistatakse mehhaaniliselt elektri- või vanasti ka aurujõul töötava masina abil. Pilbas on käsitsi tõmmatud, tavaliselt meistri enda valmistatud pingil. Laastu paksus peaks olema 5 mm ja laius kuni 120 mm. Pikkus on varieeruv, sõltuvalt katuse suurusest ja piirkonnast 500- 750 mm. Soovitatav on paigaldada kolmekihiline laastukatus, mis tagab korraliku kasutusea. Laastud peaks kinnitama tavaliste tsinkimata naeltega, sel juhul toimub naelte ja katuste vananemine samaaegselt ning katust on lihtne väljavahetada. Laastu löömisel on tähtis jälgida, et selle kumerus jääks ülespoole ja kiud suunaga allapoole, et vältida vihmavee sisseimbumist. Räästarida kinnitatakse aga vastupidiselt, laastukumerus allapoole
· Õpetajal on toetav roll (giid, nõuandja, juhendaja, järeleaitaja) kes suunab, mitte ei anna valmisteadmiseid. Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel.Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. · Konstruktivistid peavad õppimise juures väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Pidevalt rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. · Konstruktivistid soovisid luua nn. uut haridust, mille eesmärgiks oli endisest vabamate ja õpilasekesksemate teadmiste omandamise võimalused. · Konstruktivistliku teooria kuulsamateks esindajateks on John Dewey ning Jean Piaget kes oli algselt kognitivismi teooria rajaja. Konstruktivism õppetegevuses
Seitsmevõistlus on naiste mitmevõistlus kergejõustikus. Naiste seitsmevõistluse alad on esimesel päeval 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 meetri jooks ja teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. KROSSIJOOKS Krossijooks või murdmaajooks (varem nimetati ka maastikujooksuks) on pikamaajooks, mida jookstakse maastikul. Jooksurada on üldiselt 3-12 km pikk. Stardi- ja finisikoht asuvad tavaliselt lähestikku ja rada kulgeb üldiselt ringina. Osavõtjate hulk on varieeruv. XX sajandi alguses oli maastikujooks ka olümpiaala (viimati kavas 1924 Pariisis). KIIRJOOKS EHK SPRINT Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel
Protsess läbib oma eluea jooksul üldiselt järgmised põhiolekud: Hoie – valmidus – käitus – ootel – lõpetamine. 14. Protsesside töötluse korralduse mudel. Operatsioonisüsteemi tuuma osa mis tegeleb protsessori ressursside jaotamisega programmide ja protsesside vahel on järjestid //scheduler//. Järjesti määrab rutiinid, mis suunatakse protsessorisse töötlemisele. Järjestite liigid, mida rakendatakse protsesside ohjel, on süsteemiti varieeruv. 15. Programmide ja protsesside järjestamise etapid. Kaugjärjesti – kasutatakse harva. Ülesandeks on otsustada, millised protsessid suunatakes valmisolevate protsesside jadasse. Vahejärjesti – tegeleb põhimälu dünaamilise jaotamisega protsesside vahel, mida parajasti protsessoris töödeldakse. Lähijärjesti – tegeleb otseselt protsessoris käivitavate protsesside väljavalimisega kõigi põhimälus resideerivate protsesside seast. Jaoturi -
Mitokondriaalsed geenid jaotatakse kaheks. Esimesed osalevad oksüdatiivses fosforüülimises, teised valgusünteesis, Mitokondriaalne geneetiline kood on teisene. 60 koodonit ja neli stopp koodonit (AGA, AGG, UAA, UAG). Koodon UGA kodeerib Trp. 93% genoomist kodeeriv (erand D-loop), esineb lugemisraamide kattumine. Mitokondriaalne genoom omab limiteeritud autonoomiat. Teiste organismide mtDNA: Esineb ka lineaarseid mitokondriaalseid genoome (kingloom), mtDNA on väga varieeruv oma pikkuse poolest (6kb algloomad - 2Mb taimed). Strukturaalselt erinevad, geneetiliselt koosseisult sarnased. mtDNA võib olla kas introniteta (metazoa) või intronitega (taimed ja alamad eukarüoodid), Esineb mitokondriaalse RNA editing (taimed, algloomad), Erinevused mt geneetilise koodi kasutamises loomarühmade vahel. 12. Plastiidide genoom ehk plastoom. Genoom semiautonoomne, funktsionaalseks ühikuks nukleoid (DNA, RNA ja valkkompleks), Plastiidide pärandumine on
aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal. PÕHIFUNKTSIOONID ORGANISMIDES: Struktuurne - põhiliselt omane fosfolipiididele; kompleksis valkudega kuuluvad rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
pahameelt. Võõras seltskonnas viibides kasutame sageli oma ebakindluse väljendamiseks poosi, kus kõverdatud käsi haarab rippuvast käest kinni. Sarnaselt kätele on ka ristatud jalad negatiivse suhtumise või ohutunde väljendajad. (Pease, 1994) 5.2.1 Kätlemine Käesurumist peetakse avatuse sümboliks, käte ühendamist ühtekuuluvuse sümboliks. Hoolimata käesurumise üldisest kombest on see varieeruv - prantslased suruvad kätt nii ruumi sisenemisel kui lahkumisel, sakslased ainult kord. (Nierenberg, 1997) 5.2.2 Avatud peaopesad Peopesad on siiruse, avatuse, austuse ja usalduslikkuse väljendajaks. Usaldav laps sirutab ette oma mõlemad peopesad. Kui inimene on teiega täiesti avameelne, sirutab ta teie poole ühe või kaks peopesa. Nagu teisedki kehakeele liigutused, on see täiesti ebateadlik zest, mis kinnitab teile, et vestluskaaslane räägib tõtt. Laps peidab
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
konkreetne, muutusterikas ja reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on varasemate kogudega võrreldes üldjoontes lüürilisem, malbem. Intellektuaalsed ja Krossile omased värsikonstruktsioonid on taandunud ja toimekat edasipürgimist asendab üha enam mõtlikkus, meenutus ja intiimne sisevaade. Isegi kogu pealkiri annab vihje tundelisest intiimsusest. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused ka luule struktuuris: kordus on poolik ja varieeruv. Üllatavad liitsõnad, tuletised, täiendusvariandid ja muud sõnadega mängimised. Just mäng sõnadega näitab lugejale Krossi osavat sõnakasutust, mis täie jõu ja võimu võtab.(Kalda, 1991) 2.6 ,,Voog ja kolmpii" (1971) ja ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) Luulekogu "Voog ja kolmpii" võtab hästi kokku kogu Krossi luule, kuna sellesse raamatusse on pikitud luuletusi alates 1938-st aastast ning lõpetades aastaga 1968. Kogu näitab ära mehe
3) Rahaasutused ehk finantsvahendus 4) Riik ja kohalikud omavalitsused Varad Kohustused Varad ja finantsvarad Omakapital Reaalvara Võõrkapital Rahaasutustel on omakapital suhteliselt väike. Kuni 20% omakapital ja ülejäänu võõrkapital. Reaalvara kuni 10% ja ülejäänu varad ja finantsvarad. Võõrkapital on suhteliselt lühiajaline ja varieeruv. Pankade puhul on põhiline võõrkapitali hoiused. Rahaasutuste puhul räägime litsentseeritud valdkonnast. Järelevalveorganiks on finantsinspektsioon. Litsents tuleb taotleda finantsinspektsioonilt. Vajalikud dokumendid sätestatakse seadustega. Rahaasutustele on kehtestatud omakapitali nõuded. Panga puhul on omakapitali miinimum 5 000 000 Eurot. Rahaasutuste üldine nõue - juhtide ja omanike suhtes kõrgendatud nõudmised
võimsuse kahanemine vahemaal on suur. Sülearvuteid, kus on WiFi juurdepääs, kasutatakse inimeste lähedudes. Praegused uuringud näitavad, et raadiolainete mõju, mis tuleneb mobiilidest, on suurem kui see, mis tuleb WiFi seadmetest. Bluetooth kasutab samuti mikrolaine sagedust spektris 2,4GHz kuni 2,4835 GHz. Bluetoothi võimsus varieerub 1 kuni 100 mW ning võib töötada koguaeg või ainult vajadusel, seetõttu on kokkupuude kiirgusega varieeruv. Praeguseks ei ole veel bluetooth seadmeid seostatud ühegi terviseriskiga. 3.4 Kaitsmine Kuigi uuringud pole kindlaks teinud elektromagnetlainete mõju inimesele, usuvad mõned inimesed, et elektriseadmetest tulenev kiirgus on kahjulik ning väsitab neid ja tekitab muid probleeme. Selle vältimiseks üritatakse eemaldada näiteks magamistoast elektrilised seadmed, samuti kontrollitakse üle kõik juhtmed, lülitid jne. 4. Seadusandlus
EESTI MAGEVEEKALAD. Klass SÕÕRSUUD Selts silmulised Sugukond silmlased. ( ussitaolised, t täppi) MERISUTT. Ühevärvilised, mustrita. JÕESILM Jõesilm on maolaadse kehakujuga, esmapilgul angerjat meenutav kala. Suu asemel on tal sarvhammastega imilehter, nahk on soomusteta, pea külgedel on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suu...
Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned Muutuv ehk varieeruv ressurss on selline tootmistegur mille suurust saab muuta. Nt lühiperioodil firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP)- teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Selle suurus muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine product (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis Piirprodukt (MP). Täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise
kaske Raba (ehk kõrgsoo)- turba ladestumine, soostumine, toitainevaesed sademeteveed muutuvad happeliseks ja valguvad soo servaaladele, laukad ja älved. Sood meelitavad ligi matjakaid, kus korjatakse marju. 31. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks – Soometsad- kasvavad turbal, valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikuks mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad
Atmosfäär jaotatakse temperatuuri ja tiheduse järgi, mis on tingitud füüsikalistest ja fotokeemilistest protsessidest, troposfääriks, stratosfääriks, mesosfääriks ja termosfääriks. Atmosfääri maa lähedane püsiva koostisega kiht troposfäär ulatub 10-16 km kõrgusele Maa pinnast. Troposfääri ülemise kihi tropopausi madalaim temperatuur on - 56°C, mis põhjustab veeauru sublimatsiooni ja jääkristallide teket. Veeauru hulk troposfääris on varieeruv. Stratosfääri temperatuur tõuseb kuni -2°C, tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Mesosfääris on kiirgust neelavate osakeste kontsentratsioon madal, mistõttu temperatuur kihis langeb kuni - 92°C ca 85 km kõrgusel. Maapinnast kuni 500 km kõrgusele ulatuvas termosfääris tõuseb temperatuur lühilainelise <
Emotsioonid annavad motivatsioonidele energiat. Emotsioonid-motivatsioon-tahe-tegutsemine 9. Gagne ja Driscolli motivatsioonimudel(TOER) Vaimne jõupingutus eeldab õpimotivatsiooni ja õpetamise planeerimine peakski alguse saama motivatsioonilise seisundi esilekutsumise kavandamisest. Konkreetsed sammud (TOER-mudel): T Tähelepanu ja uudishimu. Oluline on, et tähelepanu keskmes oleks õpetaja poolt räägitav või tehtav. Ka tunni käigus aitavad varieeruv esitlustehnika, metoodiline vaheldusrikkus ja huumor väsivat tähelepanu turgutada. O Olulisus: see on väärtus õpilase silmis, kasulikkus. On kasulik näidata, mille võrra on rikkam inimene, kes teab, oskab, on pädev jne. E Eneseusk, enesekindlus: eelkõige tähendab see, et õpilane usuks, et eesmärk on saavutatav. Just see tagab püsivuse ja pingutuse, sest lootusetus olukorras pole pingutusel mõtet
(O. Renno,1993) Talvituvate lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee) Händkakk: III kategooria liik. Varesest suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. "Loor" hästi arenenud, samuti helehall. Pikk saba. Aktiivne peamiselt öösiti. Hääl kume kahesilbiline haugatus, millele eeneb pisut pikem ühekordne huige. Häälitsustes veel kähisev "tsää", lühike kõlav "kräik" või siis paarimiseajal ka väga varieeruv ja omapärane küllalt pehme kõlav "haukumine". Eesti mandriosas ja suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind, mõnedel talvedel harilik talikülaline. Eelistab suuremaid kuuse-segametsi ja lodumetsi.( T. Randla, 1976) Händkakku võib Eestis kohata aastaringselt, sest lisaks meil pesitsevale kuni 2000'le paarile, lisanub igal talvel rände tulemusena põhja poolt veel kuni 1500 lindu.(eoy.ee) Karvasjalg-kakk e. laanekakk: II kategooria liik. Rästa suurune, kuid jässakam
järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg. Täiskasvanud isendi pikkus on 1,6-2,6 m. Isased võivad kaaluta 300-315 ja emased 150-200kg. Karvastiku värvus varieeruv, mitmesugustes värvitoonides helehallist kuni mustani, emased on enamasti heledad ja vähem laigulised. Vastsündinud hülgepoja karv on kollakasvalge. Hallhüljes on levinud Barentsi, Lääne- ja Põhjameres. Kõige idapoolsemaks levikualaks on Valge mere kael. Eestis esineb hallhüljest Lääne-Eesti saarestiku ümbruses, Soome lahe kääneosas ja Riia lahes. Arvukas levik sõltub toitumistingimustest ja jääoludest. Kevadel
Karjamaad ja alalised lumevaljad aastase keskmise 8° C-ga katavad 3000 meetrist kõrgemat ala. Aastane keskmine sademete hulk madalikes ja tasandikel on 430 mm, Kariibi mere läänerannikul ja Orinoco delta juures on 1000mm. Sademed mägedes on erinevad. Varju jäävad orud saavad vähe vihma, aga nõlval, mis jääb kirde tuule meelevalda, sajab palju vihma, Carcases sajab 750 mm. c) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) 4 Kireva maastiku tõttu on Venezuela mullastik väga varieeruv. Maracaiba järve ja sealt põhja poole jäävad kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Soodes on soomullad. Orinoco jõe ümbruses on peamiselt alluviaalmullad ehk lammimullad. Kõige rohkem on vihmametsa puna-kollaseid ferralliitmulde ja vihmametsa ning savanni punaseid ferralliitmulde. Kõigeviljakamad mullad asuvad Valencia järvepiirkonnas, mis jääb Caracasest läände ja Puerto Cabellost sisemaale
Corynebakterium vaginalis). · Gardnerella vaginalis on isoleeritud inimese urogenitaaltraktist. Esineb 20-40% tervete naiste tupe mikroflooras. · Arvatakse et ta on põhiline bakteriaalse "mittespetsiifilise" vaginoosi põhjustaja. Perekond Bifidobacterium Morfoloogia: · grampositiivsed, asporogeensed, väikesed mitteliikuvad pulgad. Bifidobakteritele on iseloomulik hästi varieeruv kuju: lühikesed, korrapärased, peenikesed rakud, sageli on teritunud otstega. Rakkude asetus võib olla V või Y- kujuline. Füsioloogia ja biokeemia. Anaeroobid, kääritavad suhkruid, moodustades peamiselt äädik- ja piimhapet. Bakteritel puudub ensüüm glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas ja aldolaas. Glükoosi kääritakse spetsiifilises rajas, mis on tüüpiline ainult bifidobakteritele. Levik
Kui looma elulaad muutub, muutub ka evolutsiooni suund. Seda on korduvalt juhtunud lindudega: mõned liigid on õppinud lendama ja kaotanud uuesti lennuvõime, kui nad on läinud üle maapealsele elule. LIIGID JA LIIKIDE TEKE Liik on loomarühm, mis võib omavahel paarituda ja mis tavalises olukorras ei paaritu ühegi teise rühmaga. Liikide teke on evolutsiooniprotsess, mis kujundab uusi liike. LIIGI TEKE Apolloliblikas on väga varieeruv liik. Paljud vormid on seotud põhjapoolkera kindlate piirkondadega. Kuna liblikas elab tihti mägedes, on selle eri vormide elupaigad eraldatud. Aja jooksul võivad neist vormidest areneda uued liigid. See toimub tavaliselt olemasoleva liigi jagunemisel kaheks või enamaks üksteisest eraldatud grupiks, keda lahutavad kas füüsilised tõkked, nagu meri või mäed, või siis muutunud käitumine. Kui need rühmad on piisavalt kaua isoleeritud, arenevad igaühel oma
tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356) Enne energiasäästumeetmete rakendamist tuleks kaardistada hoone energiakasutus. Koolihoone energiabilanss on väga varieeruv: tööpäevadel koormatud ning öösel ja puhkepäevadel tühi. Vanad koolihooned on amortiseerunud, seega tuleks enne energiasäästumeetmete rakendamist teostada energiaaudit. Hästi korraldatud energiaaudit näitab ära nõrgad kohad kooli tehnosüsteemis ning annab soovitused süsteemiosade rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356) 14 KOKKUVÕTE
Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Seostuvad kirjakultuuriga. Misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus
Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus
Saadud teadmisi on õpilased võimelised hõlpsasti rakendama uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, arutlemisel ja edaspidisel õppimisel. Tähtsaks peeti käelist tööd, kuna selle kaudu võivad lapsed kergemini näha oma töö tulemusi. Õppimise juures peetakse väga oluliseks ka õpikeskkonda, mis peab olema rikkalik, valikuid võimaldav varieeruv, motiveeriv individuaalne. Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise. Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? 17. Nimetage atmosfääris olev...
tekivad segavad varjud mis segavad kirjutamist ja tahvlile kirjutatud materjali jälgimist. Igale ruumile tuleks koostada individuaalne valgustussüsteem. Samuti tuleks hõõglambid vahetada säästupirnide vastu. Energia säästmiseks tuleb maksimaalselt ära kasutada loomulikku päevavalgust. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356) Enne energiasäästumeetmete rakendamist tuleks kaardistada hoone energiakasutus. Koolihoone energiabilanss on väga varieeruv: tööpäevadel koormatud ning öösel ja puhkepäevadel tühi. Vanad koolihooned on amortiseerunud, seega tuleks enne energiasäästumeetmete rakendamist teostada energiaaudit. Hästi korraldatud energiaaudit näitab ära nõrgad kohad kooli tehnosüsteemis ning annab soovitused süsteemiosade rekonstrueerimiseks ja puuduste likvideerimiseks. (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1356) 12 KOKKUVÕTE
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Marian Ilves ILUSÜSTID Referaat Tallinn 2014 Sisukord: 2 Nahk ja selle ehitus. Inimese keha katab nahk. Täiskasvanud inimesel on seda 1,5 2 ruutmeetrit, naha paksus varieerub 0,1 4 millimeetrini. Nahk on õhuke laugudel ja väliskuulmekäigus ja paks peopesadel ja taldadel. Inimese nahk koos nahaaluse rasvkoega moodustab 16 17,7 % kogu keha massist. Ehituselt jaotatakse nahk kolme ossa: · pealisnahk ehk epidermis · pärisnahk ehk dermis · nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Si...
Väljund ehk tulemuste esitamine Hindamise tulemusi, järeldusi jagatakse lapse vanetamatega arenguvestlusel, enamsti toimub see suulises vormis. Kirjalik kokkuvõte on vajalik juhul, kui laps läheb lasteaiavälisele uuringule lastepsühholoogi või -psühhiaatri juurde, nõustamiskomisjoni või sügisel kooli. Mõlemal juhul on oluline, et kogu info oleks kuulajale või lugejale mõistetav. Eelkooliealiste laste arengu hindamine on keeruline, kuna laste aktiivsusaste on varieeruv, tähelepanu lühiajaline ning võib esineda võõra keskkonna kartust. Arengu hindamiseks tuleb koguda informatsiooni lapse arengu eri valdkondadest, lisaks teavet lapse taustast. Kuna lapse oskused arengu käigus muutuvad ja neid tuleb juurde, siis kehtib reegel, et mida väiksem on laps, seda üldisem saab olla õpetaja poolt antav hinnang. Hindamise käigus peaks lisaks sellele, mida laps juba oskab, ära märkima ka
· n= elanike arv Käitlemisprobleemid: Eestis: ca 1 kg/d erinevate materjalide segu olmejäätmete kogused suurenevad pidevalt koostis on varieeruv Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 21 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 22 Jäätmete tiheduse hindamine (kg/m3; t/m3) Miks on kasulik teada olmejäätmete koostist? Jäätmete koguste mõõtmine toimub massi või jäätmetes leiduvate materjalide ruumala kaudu, tavaliselt mõlemaid ei mõõdeta! kasutamisvõimaluste hindamiseks
• Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geenirikas. Eukromatiini iseloomustab histoonide kõrge atsetüleerituse tase (ning samuti on transkriptsiooniliselt aktiivsele kromatiinile omased histoonide metüleerimised). Tema replikatsiooni aeg on varieeruv. Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb tsentromeerides ja telomeerides. Heterokromatiini iseloomustab võime levida: kui on juba tekkinud hakkab toimuma ahelreaktsioon, mis viib ühe suurema osa kromatiini heterokromatiniseerumisele. Rakud peavad vaeva nägema selle tõkestamiseks. Heterokromatiini iseloomustavad deatsetüleeritud histoonid. Replikatsioon toimub hiljem. Heterokromatiin:
aga moodustavad prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Tänu keelelistele erinevustele on Belgias kehtestatud mõlemale poolele eriõigusi. Belgias on läbi aegade olnud erinevaid domineerivaid poliitilisi jõude, kuid nüüdseks on kujunenud välja tugev Belgia kuningriik, kellel on head välissuhted teiste riikidega. Belgia loodust iseloomustab mitmekesisus. Ta asub ühel poolt Põhjamere kaldal, kuid tema territooriumile ulatuvad ka mõned kõrgemad mäetipud. Loomastik on samuti varieeruv. Belgia kultuur on segu mitmest kultuurist, kuid peamisi mõjutusi on saanud see Prantsusmaalt. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 19 KASUTATUD ALLIKAD ENE Illustreeritud Lasteentsüklopeedia http://en.wikipedia.org/wiki/Belgium (+ Belgiateemalised alateemad) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/be.html http://www.vm.ee/est/kat_215/
sobib eesti k rõhulisusega, ,,Suviõhtu maal" Jamb: U-/U-/U-/U-/U-/U, on soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge; algab enamasti 1silbilise sõnaga Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine Rõhuline värsisüsteem Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik, seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki. Vabavärss Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga.
2)tehiskütusteks(koks,brikett, petrooleum, veegaas, generaatorgaas) Lämmastik Valgud Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Valgud koosnevad tuhandetest aminohapetest. Polüpeptiididest eristab neid see, et kui polüpeptiidide molekulmass on tavaliselt alla 10 000 daltoni, siis valkudel on see suurem. Molekulmass ei ole seotud bioloogiliselt aktiivsete valkude funktsiooniga. Polüpeptiidide ahelate pikkus on valkudes väga varieeruv, ulatudes sajast paarikümne tuhande aminohappejäägini. Enamik looduslikult esinevatest valkudest sisaldab alla 2000 aminohappejäägi. Lihtsama struktuuriga valgu aminohappejääkide arvu saab umbkaudselt arvutada jagades molekulmassi 110-ga. Kuigi 20 tavalisema aminohappe keskmine molekulmass on 138 ühikut, esinevad valkudes enamasti väiksemad aminohapped, mille osakaale arvestades on valkude keskmise aminohappe molekulmass 128 ühikut, ning kuna
Joonis 4. 15-24 aastaste tööpuudus Eestis kestvuse aja järgi aastatel 2000-2009, aastakeskmine tuhandetes. Allikas: Lisa 2. Joonisel 4 on näha noorte töötute arv töötusperioodi kestvuse järgi. Suurema osakaalu hõlmavad pikaajalised töötud ehk inimesed kes pole tööd leidnud 12 kuud või isegi kauem. Pikaajaliste töötute arv on olnud üldiselt väikeses osas varieeruv. Suuremad muutused leidsid aset 2006-2008 aastatel, mida võib nimetada hea majanduskasvu perioodiks. Nendel aastatel oli ka töötuse üldine tase protsentuaalselt väiksem (joonis 3). Majanduskriis jättis oma jälje aga 2009. aastasse, mistõttu eelnevatel aastatel töötuks jäänud noortele lisandus veel hulgaliselt uusi töötuid. Neid andmeid vaadates tekib suur huvi näha juba ka 2010 ja 2011 aasta statistikat, et nii
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
ümberkorraldusteks. Antud ettevõte on valmis nii kliendi poolt kui ka ise algatatud muudatusteks. Toodete täiendamine toimub vastavalt klientide soovidele. Tooteid, millele pole nõudlust, võetakse tootmisest ära. Töötatakse välja ideede põhjal uued retseptuurid. Et leida, kas tootel on turgu, antakse klientidele proovitooteid degusteerida. Kui kliendid soovivad uut toodet ka edaspidi, siis hakatakse tootma seda täismahus. Valmis olek muutusteks töötajate seas on varieeruv, pooled on motiveeritud ning soovivad pakkuda klientidele kvaliteetseid nii uusi kui ka traditsioonilisi tooteid. Siiski on ettevõttes töötajaid, kes pole piisavalt motiveeritud algatatud muudatusteks. 10 3.3 Edaspidise edu tagamine Edaspidiseks eduks nii koidu- kui hämarikustsenaariumide käivitumise korral tuleb ettevõttel pöörata enam tähelepanu antud aspektidele:
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on avatud süsteem, mis pidevalt täieneb(vastupidiselt kõrgreligioonile, mis on fikseeritud). Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus ja ta seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. 42. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest? Vernakulaarne usund: religioon, nii nagu seda elatakse, nii nagu inimesed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad, praktiseerivad. See ei ole ametlike
erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond; seostuvad kirjakultuuriga; üleolev hoiak teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine. Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik; kr ette kirjutatud, ru elatud; kr fikseeritud ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42
Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele ja enamasti on sellel ka pühakiri (Piibel, Koraan jne – seos kirjakultuuriga ), on organiseeritud, üleolev teiste usundite suhtes. Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon, vaimulikkond, usu levitamine. Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises suhtluses ja traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel kohal on inimene ja tema religioosne kogemus. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja isiklikku kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi
Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks, soode kuivendamine, teede, linnade ja tööstuspiirkondade rajamine, jõgede tammistamine, niisutussüsteemide ja suurte hüdroelektrijaamade rajamine, korallrahude ja mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügimeetoditega. Koosluste elurikkus on väga varieeruv. Maismaal on kõige liigirikkamad kooslused troopilised vihmametsad, kus asub ligi pool liigirikkusest. Maailmameres on liigirikkad korallrahud ning seal on ligi veerand leiduvast liigirikkusest. Paraku on inimesed juba havitanud ligi poole vihmametsadest ja kolmandiku korallrahudest. o Võõrliigid looduses
Tiinus kestab ca 2 kuud, pojad sünnivad märtsis-aprillis www.jahindusinfo.ee Täiskasvanu: 110-160 cm; 40-45 kg Üksikjälg: nagu koeral aga piklikumad; jäljerida on sirge. Jälje pikkuse ja laiuse suhe on isashundil 1,3 ning emashundil 1,5 Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid). Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, kuid eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastike. Enamasti öö ja hämarikuloom, kuid häirimise puudumisel tegutseb ka päeval. Territoriaalsed loomad, kes märgistavad oma elupaiga piire uriini ja väljaheidetega. Lõhnamärgid jäetakse nähtavale kohale
Vastavalt äriseadustikule peab iga ettevõte tegutsema kasumlikult ehk tootma kasumit. Annab iga tootmistsükkli järel kasumi üldreeglina, sest teatud juhtudel ettevõte ei pruugi olla kasumlik, aga see ei tohi olla pikaajaline. Ettevõtte majandustegevus C+V+m=T C- konstant. Tootmiskulud (kulud materjalile, toorainele). Tootmistsükkli konstantsed elemendid on need, mille väärtus kandub tootele ühe või mitme tootmistsükli jooksul muutumatus väärtuses. V- varieeruv, muutub element/ suurus. Tööjõu tasu on varieeruv sest tööjõul on oma hind m- lisandunud väärtus. Tuleneb ainult tööjõust. T- Tootlustoode Ettevõtte loomisel peab olema algkapital VV TV R TJ T K R' OV TA 1 R- raha K- Kaup TV- tootmisvahend R'>R R´=R+m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
