Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest,
Näiteks komeedi orhidee , Angraecum sesquipedale , haruldane Madagaskari taim, mille nektar asub 30 cm sügavusel ,arutles Charles Darwin, et ka sellisele taimele peab olema kindel loom kes sellest toitub. [2] Elutsükkel Enamus liike on võimelised tootma mitu generatsiooni aastas juhul kui ilmastik seda soosib. Emased munevad valgust poolläbilaskva kattega, rohekaid,lamendunud,siledaid mune ning tavaliselt asetavad munad üksikuna peremeestaimedele. Muna areng varieerub palju, kolmest kuni 21 päevani. [2] Madara-vöötsuru röövik otsib koha kus nukkuda ning tema värv tumeneb enne nukkumist. Madara-vöötsuru röövik. (https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae#/media/File:Hyles-gallii-caterpillar.jpg) Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega - nad on paljad, tagakeha tipul asub tugev kõver oga, mis võib olla vähenenud mügaraks või olla pea olematu viimases rööviku elustaadiumis
Looduse referaat Metssiga Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Välimus 3.Eluiga 4.Elumood 5.Levik 6.Toitumine 7.Sigimine 8.Vaenlased 9.Metssiga Eestis 10.Kaitsestaatus 11.Allikad 1.Sissejuhatus Metssiga on sigalaste sugukonda ja sea perekonda kuuluv metsloom. Metssiga on omnivoor nagu kodusigagi. Ta on pärismaine Kesk-Euroopas, Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Atlase mägedes), Põhja-Aafrikas ja enamikus Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suh...
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta
huviobjektiks. Alumiinium Üldised omadused Keemiline valem Al Välimus Hõbehall, tahkis Füüsikalised omadused Molekuli mass 26.98 amü Sulamistemperatuur 933,15 K (660 °C) Keemistemperatuur 2792,15 K (2519 °C) Tihedus 2700 kg/m³ Omadused-Füüsikalised Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub olenevalt pinna karedusest hõbedasest matja hallini. Alumiinium ei ole magneetiline ning süttib raskelt. Puhas alumiinium on suhteliselt hea nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Puhta alumiiniumi voolavuspiir on 711 MPa ning sulamite oma 200600 Mpa. Alumiiniumi tihedus ja jäikus on umbes 1/3 terase omast. Alumiinium on kergesti pressitav,valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht
Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. . Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega.
· Uudised 4% Sotsiaalvõrgustike uurija Danah Boyd kommenteeris seda küsitlust. Tema ütles, et "Mõttetu möla" saab paremini nimetada kui "Sotsiaalne arenemine" ja/või "Väline teadlikkus" (mille kohta ta kirjeldab, et inimesed "soovivad teada, mida neile lähedased inimesed mõtlevad, teevad ja tunnevad, isegi kui koosolemine pole võimalik") Reitingud Twitter on üks kümnest enimkülastatuimast veebilehest maailmas Alexa võrguliikluse analüüsi järgi. Päevane külastatavus varieerub, sest firma ei avalda statistikat aktiivsete kontode kohta. Veebruaris 2009 tehtud Company.com blogisissekanne nimetas Twitterit kui kasutuselt kolmandat sotsiaalvõrgustikku. Tulemused saadi 6 miljoni erineva arvuti ühe külastussageduse ning 55 miljoni külastuse põhjal ühe kuu lõikes. Märtsis 2009 nimetas Nielsen.com blogi Twitterit kui kõige kiiremini kasvavat veebilehte Kasutajakeskkonna kategoorias. Twitteril oli aastane kasv 1382%, kasvades 475 000 erineva külastajalt
BAKTERHAIGUSED aleksander pihlak SALMONELLOOS Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikuks võivad olla paljud koduloomad! Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, piimas, joogivees ning munas. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümber paiknevates lümfisõlmedes. Levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonelloosi saabumisel tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, väike palavik ja äge kõhulahtisus. AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksiste...
sümboliseeris taevaliku tule (Päikese) ja maise tule ühtsust. Tulejumala ehteks oli ,,türkiismadu" tema ,,teine mina", ja tema maiseks teisikuks oli asteekide kuningas. 5 4 TÜRKIISI ETÜMOLOOGIA Türkiis on kalliskivi, mineraal, mis iseloomustab imeliselt hästi rohelise ja sinise vahel asetsevat värvitooni, sest türkiis ise varieerub ekstreemsuste vahel, nii päritolult, koostiselt kui värvilt. Euroopas on ehtekivina hakatud seda kasutama alles 19. sajandil ja mis on olnud moekiviks Saksamaal eelmise sajandi teisel veerandil valitseva biidermeier-stiili ajal. Türkiisi eestikeelne nimetus seostub maaga, kust seda sinakat või rohekat poolvääriskivi on arvatud pärinevat Türgiga, vahel on seda nimetatud ka Türgi kiviks. 6
rohkem nõudlust. Varude nõudluse võib jagada kaheks üldkategooriaks- sõltumatuks ja sõltuvaks nõudluseks. Sõltumatu nõudlus on sõltumatu, kui see ei sõltu muude artiklite nõudlusest. Sõltumatu laoartikli nõudlus tuleneb klientide otsesest ostu- või tarnetellimustest. Sõltumatut nõudlust iseloomustavad tunnused: Laoartikli nõudlus ei sõltu ettevõtte varude haldamise otsusest. Laoartikli nõudlus varieerub ebaregulaarselt, juhuslikul alusel. Laoartikli varu plaanitakse ja hallatakse sõltumatult muudest laoartiklitest. Laoartiklite varude plaanimisel kasutatakse tavaliselt selliseid nõudluse prognoosimise meetodeid, mis ennustavad tuleviku nõudlust mineviku nõudlusest lähtudes. Tootevarusid plaanitakse koos reservvaruga, et kompenseerida prognoosivigu. Laoartikli tarnevõime tagamiseks lähtutakse pigem kogusest kui ajastamisest
juurdepääas võivad mõjutada leekpunkti temperatuuri. 11. Mõõtemääramatuse abil kirjeldatakse mõõtetulemuse kõikumist. Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse, kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb mõõtetulemuse ümber vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub 12. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt. See näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Keskmine ruuthälve on üks varieeruvuse karakteristik Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem dispersioon on, seda rohkem erinevad katsete tulemused üksteisest 13. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Kõik väärtused kokkuliidetud ja jagatud väärtuste arvuga. 14. Standardhälve iseloomustab vastuste hajuvust keskmise ümber. Standardhälbe saab,
kiirusega, nii et tekib valge puderjas lagupuidumass. Eriti just okaspuude valgemädaniku tekitajad lagundavad ligniini kiiremini kui süsivesikuid, nii et lagunemisprotsessi käigus suureneb tselluloosi osakaal. Lagundamine saab alguse rakusisust ja jätkub väljapoole, nii et rakuseinad õhenevad. Valgemädanikuga puit on pehme ja kiuline, laguneb sõrmede vahel hõõrudes lõngataolisteks tükikesteks. See on sageli hele (värvus on mädanikutüüpide eristamiseks siiski halb tunnus), valiums varieerub sõltuvalt seeneliigist. Valgemädaniku tüüpe nimetatakse välisilme alusel korrosioon-, sõel- ja marmormädanikuks. Pruunmädanik tekib tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamisel. Sitkest ja valgest tselluloosist jääb järele ligniin, puit värvub pruuniks, olles nakatumata puidust tumedam, muutub hapraks ja põikisuunaliselt murduvaks. See laguneb sõrmede vahel hõõrudes puudritaoliseks tolmuks. Süsi- ja destruktsioonmädanik tähendavad pruunmädanikku.
asetleidvate protsessidega tihedalt seotud .Ilma maksata ei ole võimalik elada.Kui tekib maksahaigus või kahjustus,ei tööta maks korralikult ning selle tagajärjel hakkate te märkama muutusi oma tervises.Chepatiidi viiruse poolt põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul, mistõttu on väga tähtis see kindlaks teha ja seda ravida. Chepatiidi kulg varieerub individuaalselt.On inimei , kellel areneb Chepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab aega ligikaudu 520 aastat, enne kui tõsist muret tegema hakkab. Maailmas on ligi 170 miljonit viirusega nakatunud inimest ja igal aastal esineb 3 kuni 4 miljonit uut haigusjuhtu.Eestis on 1%haigestunuist ehk ligi 14 000 inimest. KUIDAS NAKATUTAKSE CHEPATIITI?
aasta vältel 1990-1996 oli 12,64 t/ha. Kasvamine Astelpaju on tuultolmleja, kuiv ja tuuline ilm õitsemise ajal soodustab oluliselt viljakust. Üldlevinud istutuskeem näeb ette isastaimede vahedeks 12-16 m, üks isastaim suudab efektiivselt tolmeldada 6-8 m kaugusele. Pungade puhkemise algus varieerub Peterburi lähistel 20. aprillist kuni 14. maini, tavaliselt 1.-8. maini. Õitsemine algab ca 10.-14. päeval alates pungade puhkemisest, tavaline õitsemise algus on 14.-18. mai paiku, kusjuures erinevused aegades sortide ja vormide vahel pole oluliselt märgatavad. Õitsemine kulmineerub ca 19.-24. mail, siis
Biomassi dominantliik silmviburvetikas Euglena viridis. (<1%). 3. Väga väikese vooluhulga, aeglase voolu ja/või kõrge veetemperatuuriga jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on kõrge, arvukuse tase kõrge või väga kõrge ning taksonite arv keskmine või suur. (1%). 4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Bentos · Zoobentos · Fütobentos mikrozoobentos mikrofütobentos makrozoobentos makrofütobentos Põhjaloomastiku liigiline mitmekesisus ja asustustihedus ning sagedaim biomassi dominant Eesti jõgedes mitmesugusel põhjaainestel.
Negriidide tüüpiline esindaja on neegrirass. Negriidide esindajat neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi , kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat. Europiidide tunnused on varieeruvad. Europiidide tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Mongoliidsesse põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile
(korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) Keel Arhailine Kaasaegne keel keel Eestlaulja ja koor (kordab eestlaulja sõnu, tavaliselt ka Esitaja Varieerub viisi) Retsitatiivset laadi ja väiksema ulatusega. Lauldakse Viis Keerukam (tantsuviisid), ühehäälselt (va setu laulud) intervalliline ulatus suureneb. (viis = toon = mõnu) Enamasti ühehäälne Vähe vahelduv (va kiige- ja hällilaulud) Rütm Vahelduv
Piret Järvis Egert Pommer Jüri Gümnaasium 8R Sisukord: Lehekülg 2......Sisukord Lehekülg 3......Elulugu Lehekülg 4......Faktid Lehekülg 5......Bändist Lehekülg 6......Kasutatud kirjandus -2- Piret Järvis (sündis 6. veebruaril 1984 Tallinnas) on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht. Piret sündis 6. veebruaril 1984 Tallinna Pelgulinna Sünnitusmajas. Kui Piret oli juba piisavalt vana, läks ta Rukkilille lasteaeda. Kool, kuhu Piret esimesena õppima asus oli Tallinna 21. Keskkool, kus ta pinginaabriks oli praegune bandikaaslane Katrin Siska. Ülikool, kuhu Piret sisse astus oli Concordia Rahvusvaheline Ülikool. Õppis ta seal suhtekorraldust ja meediat.Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades j...
valguse intensiivsus väheneb. Tugev punane muutub hämaras mustjaks. Järgnevalt valik püsililli varjuaeda. Fotod 2-4.Valik efektsete lehtedega püsikuid. Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum) Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim
Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng. Gastrulatsioonile järgneb histo- ja organogenees ning selle algusaeg varieerub. Histogeneesis toimub kudede teke ning organogeneesis toimub kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik organid ja struktuurid juba ,,üldjoontes äratuntaval kujul" olemas. Lootekestad ja lootevälised elundid
Parim käsi võidab panga (kõigi panuste summa). Esimene panustamisvoor (Pre-flop) Pärast kaartide jagamist toimub esimene panustamisvoor. Alustab mängija, kes istub suure blindi vasakul käel. Tal on valida kolme käigu vahel: maksmine (call), tõstmine (raise) või loobumine (fold). Maksmine mängija paneb panka panuse, mis on võrdne eelmise mängija panusega (hetkel suure blindiga). Tõstmine mängija paneb tasa eelmise mängijaga ja lisab juurde omapoolse panuse. Lisapanuse suurus varieerub mängu panustamistruktuurist. Traditsionaalselt esineb kolme tüüpi panustamisstruktuure : fixed limit (FL) mängudes saab tõsta ainult kindla summa (reeglina üks panus) võrra. Lisaks on tõstmiste arv piiratud (capped); traditsionaalselt on piiriks tõstmine neljale panusele. Näiteks kui suur blind on $1, siis esimene tõste on $2-le ja maksimaalselt saab panus tõusta $4-le. pot-limit (PL) mängudes saab maksimaalselt tõsta hetkel pangas olevate panuste summa võrra.
ning groteskskulptuuride vahel. Tuleb mainida, et gooti zooloogiaraamatutes olid eluviisikirjeldused ka draakonitest ning greifidest, kelle olemasolus tol ajal ei kaheldudki (küllap leiti juba tol ajal maapõuest dinosaurusefossiile). Kajastatud eluviisikirjeldused andsid loomadele ka Kristlikust vaatevinklist lähtuva moraalse ning seeläbi sümboolse tähenduse. Korduvad motiivid ja nende sümboolika Korduvaid motiive leidub võrdlemisi vähe ning nendegi kujutuslaad varieerub ulatuslikult.Sümbolism seletab mõnede lemmikmotiivide kordumist: näiteks koer, ahv ja lõvi, keelt näitav sarvik, kehata inimesepea jpt. Siinkohal seletan lahti vaid mõningad. Koeri iseloomustati zooloogiaraamatutes (ja see väide leidis kinnitust juba ürgajast) lojaalsete, mõistlike ning arukatena ja
leivajärjekorrad. Kõige põhjalikuma peatüki vallutas liha, eraldi on teemad veiseliha, sealiha, lambaliha ja linnuliha. Eestis toodetud veiseliha kritiseeritakse, kuna arvestades siinseid häid tingimusi, on kodumaisel ning vähese rasvasisaldusega veiselihal kõvasti arenguruumi ja potensiaali. Lisaks on raamatus ka seletused, näiteks mis on peekon ning pilt veiseliha osadest, kus asub mis. Hea sealiha pole värvuselt hele, vaid varieerub õrnroosast roosakaspunaseni. Üle poole kodumaisest sealihast kuulub superklassi ehk selle tailiha sisaldus on rohkem kui 60%. Lambaliha road olid minule isiklikult väga üllatuseks, sest ei teadnud ühtegi toitu, milles on lambaliha. Raamatus on ära toodud lambaliha-kaalikasupp ning lambaliha kadakamarjadega või köömnekastmega. Ära on tootud ka asjad, mis on lambalihale heaks seltsiliseks, selleks on kindlasti piparmünt ja küüslauk.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Kala on tähtis toiduaine, sisaldades inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala tarbitakse 3,7 korda vähem kui lihatooteid. Kala tarbimine on täna teisejärguline, eelmevalt tarbitakse looma- ja linnuliha. Kala on kergesti seeditav, temas leidub vähe kaloreid ja palju toitaineid. Kalas on 13- 23% täisväärtuslikke valke, paljudes kalades on antud valke isegi 25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad väga olulist omega- rasvhapet. Kalas leidub natuke ka mineraalaineid, 1- 5%. Kalas leidub kaaliumit, rauda ja fosforit. Eriti
toodetavast põlevkivituhast ladestatakse veega Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljadele. Põlevkivituha ladestamisel kasutatava vee ringlus on kinnine ja läbib uuesti soojuselektrijaama (mittepõleva lubja saab ahjust kätte ainult vee abil). Transportimisel on tuha ja vee suhe 1:20. Tuhaväljade kasutamise käigus on selgunud, et tuhk seob vett umbes 0,60,7 kuupmeetrit/tonni tuha kohta. Põlevkivituha keemiline koostis ja mõju keskkonnale Põlevkivituha keemiline koostis varieerub vastavalt leiukohale, kuid 1997. aasta andmetel domineeris põlevkivituhas kaltisiumoksiid umbes 41,5%, sellele järgnes kvarts 30 protsendiga, ning alumiiniumoksiidi, raud (III) oksiidi, kaalimoksiidi, vääveltrioksiidi ja magneesiumoksiidi leidus tuhas juba alla 10%. Seega koosneb põlevkivituhk põhiosas oksiididest. Tuha keemiline koostis sõltub kasutatud meetodist. Näiteks tolmpõletamisel juhitakse põlevkivi
Reageerib halvasti hapetega. Madal sulamist. Konservikarbid. Pb- läikiv metall, õhu käes seistes muutub tuhmiks, omades tumeda sinakashalli värvuse, raske metall. Reageerivad halvasti hapetega. Madal sulamist. Autoakud, elektrikaablite kaitsetorud Fe- terashall, pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Reageerib kergesti hapete lahustega. Hea soojus- ja elektrijuht Cu- väheaktiivne. Elektrijuhtmete materjal, vase sulamid. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. plastiline metall.hea soojus- ja elektrijuht Ag- terashall, iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. väheaktiivne Au- pehme metall, tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Rahandus, ehted 9. Leelismetali oksiidid on valged tahked ained, millel on tugeval aluselised omadused. Reageerivad väga aktiivselt veega.
maailma väikseimaks karuks. Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3). Omadused Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda. Kaela külgedel asetseb tal madal hari, mis jõuab välja rinna keskosani, moodustades kuusirbi kujulise heleda keermekoha, kus kasvavad karvad vastupidises suunas tavalisele karvakasvule. Selle toon varieerub tumekollasest, kreemjast või määrdunud valgest ookerkollaseni. (lisa 1) Ülahuule kohal on tal paljas nahk. Keel on tal pikk ning seda on võimalik jõuga veel rohkem väljapoole lükata. (lisa 2) Kõrvad on väiksed, ümarad ja laiaaluselised ning võimaldavad väga vähe liikumist. Esijalad on mõnevõrra kõverdunud tänu sissepoole pöördunud käppadele ja küünised on kreemjad. (viide 2) Päikesekaru on karudest kõige väiksem. Täiskasvanud on umbes 120-150cm pikad ja
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. ...
suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni- saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist 2KClO 3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Sõltuvalt tingimustest (temperatuur, rõhk) nende vahekord tasakaalusegus varieerub. Pöörduvaid reaktsioone märgistatakse sageli kahe vastassuunalise noolega Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist.
mille ühes või mõlemas otsas on reeglina kuue-liikmelised ionoontsüklid. Kaheks põhigrupiks karotenoidide seas on karoteenid(ei sisalda hapnikku) ja ksantofüllid (sisaldavad hapnikku). Taimedes täidavad karotenoidid lisaks kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade radikaalide eest. Loomsetele organismidele on karotenoidid vitamiin A eelühenditeks. Kõik karotenoidid on värvilised, kusjuures värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide võime neelata valguskiirgust spektri nähtavas osas (~400...~700 nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast.
bibimbap ja gujeolpan. Koreaalastele meeldib ka toitu jagada, tavaliselt kui võetakse midagi kaasa siis suurem kogus, et jaguks kõigile. Tihtipeale juuakse mitu tassi teed ja usutakse, et see teeb kehale palju head. Juuakse kui veinina Bokbunja ju, see on rohkem magustoidu vein kui punane vein. Makgeolli on üks vanimaid Korea likööre, see on magus ja värskendav. Banaani piim on üks põhilisi karastusjooke igapäeva elus seal. Korea köök varieerub väga palju just maitsete osas ja erineb Eesti köögist, kuid ka Eesti köögis mängib kala suurt rolli. Suupisted Eestipärased kukeseenepesto näkileivad Koostisosad: Kukeseened, või, küüslauk, maitseained, seedermänniseemned, basiilik, parmesanilaastet, oliiviõli ja näkileivad. Valmistusviis: Puhastada kukeseened ja kuumutada kuni suurem osa seentest eraldunud vedelikust on aurustunud. Lisada võitükk ja hakitud küüslauk. Segada läbi ning lasta jahtuda. Maitsestada
17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse olenevalt liigist. enamasti rohelised, mõnel enamasti toorelt. liigil punased. Peasalat Peasalati lehekodarikus Välimised lehed on rohelised, Kasutatakse toorelt, sobib kujuneb pea, mis võib olla sisemised, mis pole valgust kõige paremini üsna tihe ja kaalub 120-250g
jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja õhu süsteem Atlandilt puhuvad lääne- ja edelatuuled ning soe Golfi hoovus. Sellest tulenevalt on kliima äärmiselt mereline, rannikul on talv pehme, suvi jahe ja sajab palju, sisemaal on talv karmim, suvi soojem ja sademeid vähem. Sademete hulk varieerub sisemaal ja põhjas 300-400 mm, rannikul sajab rohkem. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi
keskosasse ja lääne küljele, kus on põllumajandusliku arengu seisukohalt väga hea asukoht põllurajamiseks, sest seal on lauge ja tänu jõgedele loodud sobivad tingimused. Kuigi ka põhjaosas on rajatud oliivi istandusi (Pilt8.1), sest need on sobilikud lõunapoolsete mäekülgedele rajamiseks. 8.2.Kliima Portugal asub lähistroopilises kliimavöötmes ja on vahemerelise kliimaga riik, kus suved on palavad ja kuivad ning talved on soojad ja niisked. Aastane keskmine temperatuur maismaal varieerub 12°C juures ja mägisel alal põhjaosas üle 18 °C. Aastane keskmine sademetehulk maismaal on varieerub üle 3000mm ja põhjas mägisel alal alla 300mm. Aktiivsete temperatuuride summa lõuna osas jääb vahemikku 2500- 1000 ja põhja osas 1000- alla 500 . Vegetatsiooni perioodi pikkus on peamiselt terves riigis aastaaegne. Saagikuse arv aastas on üldiselt 2 korda. 8.3.Mullad Portugalis on levinud rohkem okasmetsa leetmullad. Mullad on põhiliselt liivased ja
Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. (Melany, 2009.) LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta
:S Mossis nägu (A) ingli nägu :@ kuri nägu (k) musi (L) süda :O imestunud nägu 1.Kirjanduse analüüs Võrgu suhtluses kasutatav keel erineb traditsioonilistest allkeelest ning varieerub ka ise sõltuvalt suhtlusvormist, kasutavast programmist, suhtlemise eesmärgist, suhtlejate taustast ning omavahelistest suhetest. (Kasuk 2002: 131). Noored kasutavad omavahel suheldes väga palju lühendeid ja inglis keelseid sõnu, millest on raske aru saada inimestel, kes nendega kokku ei puutu või inglis keelt ei oska. Suuline suhtlus toimub kiiremini, kui kirjalik ja sellega seoses üritavad inimesed suhtlemist kiirendada sõnu lühendades
töötaja elukohast. Lisaks peetakse Itaalias töötaja brutopalgast kinni 9%-10% sotsiaalmaksu. Konkreetsed maksude määrad sõltuvad konkreetseks aastaks riigi poolt kehtestatud määradest. Tööjõukuludeks loetakse Itaalias järgmiseid kulusid: brutopalk töötajale, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks. Itaalias tuleb tööandjatel oma töötajate eest riigile maksta 29%-32% sotsiaalmaksu. Lisaks tuleb tööandjatel veel maksta töötuskindlustusmaksu, mis varieerub Itaalias 0,4 -3% vahel. Nagu näha, varieeruvad tööjõumaksud- ja kulud riigiti üpriski palju. Näiteks Eestis ei pea töötajad maksma piirkondliku maksu ega munitisipaalmaksu. Samuti ei ole Eestis läbi läinud astmelise tulumaksu teostamine. Lisaks ei loeta Eestis töötaja maksuks sotsiaalmaksu, 11 vaid see tuleb tööandjal oma töötaja eest tasuda. Itaalias seevastu peetakse ka töötaja palgast kinni sotsiaalmaks. 3
hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni. Maitse: Poolvalminult on vili suure tanniinisisalduse (parkained) tõttu kõva ja mõrkjas. Seetõttu tekitavad süües suus „paksu tunde“ nagu toomingamarjad. Valminud viljad muutuvad pehmeks, mahlakaks ja magusaks. Küpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisu mis paistab läbi õhukese koore. Maitselt sarnanevad magusa ploomiga. Sisaldus: Sisaldavad rohkesti A- ja C-vitamiini . Kuni 20% suhkruid, kaaliumi, kiudaineid ja mitmeid antioksüdante.
VHK GÜMNAASIUM XI KLASS KUNSTIAJALUGU KREETAMÜKEENE JA VANAKREEKA KULTUUR KREETA Geograafilised andmed: Kreeta saar asub peaaegu võrdsel kaugusel Euroopa, Aasia ja Aafrika rannikust. Saare pikkus 245 km idalääne suunal, laius 1256 km, pindala 8261 km2. Loodus: merest kerkivad teravad mäed; idalääne suunaline mäestik; põhjakallas on laugjam, mistõttu just seal on mitmeid sadamad ja linnad. Kliima varieerub mõõdukast troopiliseni, suved on kuumad ja kuivad; talv on suhteliselt pehme. Kasvatatakse põhiliselt oliive, apelsinipuid. * * * Meie teadmised KreetaMükeene kultuurist põhinevad suurel määral muistsete legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon
pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi. 3.Atmosfäär Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons' tipus. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid, mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidis,tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra. 4.Kliima
annab alust arvata, et tsink on suguisasloomade söötmisel olulisema tähtsusega kui emasloomade söötmisel. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks, osaleb hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses (soodustab B-kompleks vitamiinide ainevahetust). Tsink osaleb ka vereloomeprotsessis, kuuludes vere erütrotsüütides leiduva ensüümi koostisse, mis kiirendab süsihappegaasi eraldumist verest ja kopsu allveoolidest. Tsink söötades Taimede tsingisisaldus varieerub suurtes piirides (10-130 mg/kg kuivaines) ning sõltub taime liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust.
Pantheoni pronksist uksed, mis olid algselt plaaditud kullaga, on küll iidsed, kuid mitte orginaalsed. Praegused uksed, mis on avausele liiga väikesed, on pärit viieteistkümnendast sajandist. Pantheoni 4535 tonni kaaluva Rooma betoonkupli raskuskese on koondunud 9,1 meetrise läbimõõduga võlvkivide ringile, mis moodustab oculuse, samas kui kupli raskust kannavad kaheksa 6.4meetri laiused trumlid, mis asetsevad seinas. Kupli paksus varieerub 6.4 meetrilt alumises osas kuni 1.2 meetrini oculuse ümbruses, koos sellega väheneb ka kasutatud betooni tihedus ja kaal. Pantheoni kuplit on võetud eeskujuna ka Veneetsia katedraali kupli ehitamisel. Ringikujulise ehitise tipuosas asetsevad telliste raskust kandvad kaared, mida on näha väljastpoolt. Pantheonis leidub taolisi mehhanisme veelgi terve sisemus on selliseid kaarekesi täis, enamasti peidetud marmorist sisekujunduse taha.
[8] · Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.[9] Koera anatoomia ja füseoloogia · Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.[10] üldandmed · (Sulgudes inimese näidud) · Kehatemperatuur 37,5-39,0°C (36,2-37,4°C), pulsisagedus 100- 130 (60-80) lööki minutis · Vererõhk 110 (120/80) mm Hg, mõõtmiskoht reiearter (kodarluu arter) · Peaaju mass 100 (1400) grammi, peaaju massi % keha massist 0,22 (2-2,5) · Organismi keharakkude diploidne kromosoomiarv (2n) 78 (48)
Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik.
kuum ja niiske. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu kõrgemal kui 2500 meetrit ei ületa temperatuur 17 kraadi ning sademeid esineb rohkem. Seega jäävad riigi äärealad kuiva ja kuuma kõrbekliima või poolkõrbe kliima aladele. Ida-Etioopia poolkõrbelised ajad on ühed maailma kuumemad, kus õhutemperatuur ulatub isegi 50°-ni. Keskmine õhutemperatuur on siiski +25 kuni +35 kraadi vahemikus. Etioopia sademete hulk varieerub väga tugevalt. Kesk- ja Edela-Etioopias on sademete hulk aastas nt 1500-1800 mm, kirdes aga vähem kui 50 mm. Etioopia on vähearenenud põllumaa, kus põhisuunaks on taimekasvatus. Tegeletakse ka rändkarjakasvatuseda ja tööstuses toiduaine-, tekstiili-, jalatsi- ja puidutööstusega. Energiat toodavad põhiliselt hüdroelektrijaamad. Seega on Etioopia üpris loodussõbralik riik ja ei reosta oma tööstuste jm ettevõtetega väga õhkugi (eriti võrreldes näiteks suurtootja Hiinaga)
abstraktsioon, millel võib olla mitu välist kuju. Näiteks sõnavormides saat/is ja saada/b esineb üks ja seesama morfeem kord kujul saat-, kord kujul saada-, ehkki tema tähendus on sama. Need eri kujud on morfeemivariandid ehk allomorfid. Supletiivne tüvi on tüvekuju, mis pole algvormist reeglipäraselt tuletatav, nt keskvõrdevorm parem sõnast hea. Keeleteaduse haru, mis uurib seda, kuidas sõna tüvi eri sõnavormides varieerub, nimetatakse morfofonoloogiaks. Eesti keele puhul peab see haru kirjeldama mitut liiki tüvevaheldusi (nt astmevaheldust, tüve¬vokaali teisendust ja kujuvaheldust), mis väljendavad grammatilisi tähendusi või kaasnevad vormimoodustusega. Kõigist eesti käänd- ja pöördsõnadest ei moodustata vorme ühtmoodi, vaid need jagunevad erinevate muutuvate sõnade rühmadesse ehk muuttüüpidesse, nt sepp-tüüp, õpik-tüüp ja hein-tüüp.
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis...
nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra 2003. aastal veebruaris tehtud sateliidipildil Norra kliima Norra riigi pikkuse tõttu on väga keeruline anda lühiülevaadet Norra metsadest ja kliimast. Tema pikkus ületab ligi 2 tuhat kilomeetrit. Selline kuju mõjutab riigi looduse tingimusi äärmiselt palju. Metsapiir Bergeni läheduses on ligikaudu 600 meetrit merepinnast ning langeb peaaegu merepinnani kaugesse põhja. Kasvuperiood varieerub riigi pikkuse tõttu samamoodi. Päevade arv keskmise temperatuuriga üle 6° C Oslo piirkonnas on 176,Trondheimis 115 päeva ning Kirkenes 90 päeva. Bergeni lähedal, kus Golfi hoovus mõjutab rannikut,on kasvuperiood pikim ehk 194 päeva. 3 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990. Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest
Laboratoorne töö 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Sissejuhatus Keemilised protsessid jagunevad pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni, vastupidiselt need reaktsioonid ei kulge. Pöörduvad reaktsioonid aga kulgevad nii ühes kui teises suunas, reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi, mille vahekord varieerub sõltuvalt erinevatest tingimustest. Keemiliseks tasakaaluks nimetatakse olukorda, kus pöörduvate reaktsioonide puhul ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu, vastassuunalised protsessid kulgevad ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc). [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 (A, B on lähteained, C, D on saadused) a, b, c, d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
