Nende mõttelaad muutub ja sageli teadmine oma saatusest raskem kui teadmatus. Siinkohal tuleb mängu tervishoiu sotsiaaltöötaja, kes leiab võimalusti terminaalselt haigete inimeste abistamiseks. Arvestades järjest paremaid kasvajate ravi võimalusi, võiks oletada, et haiged soovivad olla ravil haiglas kuni surmani. Siiski eelistab kirjanduse andmeil 50–75% inimestest veeta oma viimaseid elupäevi kodus. Surmade osakaal kodus varieerub aga nii aastate, riikide kui ka ühe riigi eri piirkondade vahel. (Suija, 2009, lk 683) Kokkuvõttes võib öelda, et vähihaigete kodune toetusravi ongi kodune palliatiivne ravi, mille põhieesmärgiks on aidata säilitada elu füüsilist, vaimset ja üldinimlikku kvaliteeti ka siis, kui raviga ei ole võimalik haiguse kulgu muuta ning järelejäänud elu pikkus on piiratud. Lisaks kaebuste ravile pakutakse toetust nii haigele kui ka perele. Oluline on
Populaarsemad mitte riigikeeled on Hiina keel (853 745 rääkijat), Itaalia keel (469 485), Saksa keel (438 080) ja pandzabi keel (271 220). (Canada, 2009) 13 6. INTERVJUU KANADALANNA IVY ASHFORDIGA Intervjueeritavaks oli 16-aastane kanadalanna Ivy Ashford. Ta elab Vancouveris, British Columbia provintsis. Kuidas te kirjeldaksid Kanada loodust ja milliseid loomad on seal tavalised? Siin on palju heitlehiseid ja okaspuid, aga see varieerub igas regioonis. Mõned loomad on näiteks koprad, põdrad, karud jne. Ma ei näe just eriti palju metsiku looduse loomi siin. Kuidas on kliima ja ilm seal? Kliima jällegi varieerub, aga sealt, kus ma pärit olen (Lääne-Kordiljeerid) on kliima väga keskmine, seega me saame soojad suved ja mõnevõrra külmemad talved. Meil sajab lund igal aastal, tavaliselt detsembris või jaanuaris. Vihm on ka tavaline. Tegelikult sadas ta samuti(naerab). Kirjelda tüüpilist kanada inimest?
* deklaratiivne - midagi kuulutatske välja või nimetatakse. Ma nimetan sind värdjaks. Kohtuotsused 18. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Tekstil on keelest sõltumatud seaduspärad: * fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust 19. Semioos ja semiosfäär.
aga telomeeri piirkonnas ja kromosoomil on visuaalselt eristatav vaid üks õlg. Inimesel esineb karüotüübis nii meta-, submeta- kui ka akrotsentrilised kromosoomid. Kõrgemalt arenenud liikidel on rohkem asümmeetrilisi kromosoome. Tuuma DNA hulk on määratud liigi kromosoomide arvu ja suurusega. Igal liigil on genoomis kindel hulk DNA-d ja seda suurust nimetatakse C-väärtuseks. Antud suurus võib olla väljendatud nii pikogrammides kui ka aluspaarides. On täheldatud, et DNA hulk varieerub lähedastel liikidel väga suures skaalas ja samas suur sarnasus morfoloogiliselt väga erinevate ja süstemaatiliselt kaugete liikide vahel. Seda nähtust nimetatakse C-väärtuse paradoksiks. Eukarüoodi DNA-seoselised valgud jagunevad kaheks- histoonid ja mittehistoonsed valgud. Mõlemat tüüpi valkude kompleksid tuuma DNA-ga moodustavad kromatiini. Histoone nimetatakse ka kromosoomi struktuurvalkudeks, ülejäänud on regulatoorsed valgud. Histoonid sisaldavad palju
(IA), halogeenide rühm (VIIA), väärisgaaside rühm (VIIIA). Keemiliste elementide perioodilisustabel koosneb metallidest ja mittemetallidest. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid. Tabeli enamuse moodustavad metallid, vähem on mittemetalle. Metallid (nt. Na, K, Ca) paiknevad tabelis vasakul, paremal on mittemetallid (nt. P, S, C).Paremal, kõige ääres on väärisgaasid (nt. He, Ne, Ar). Metallid on enamasti iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni. Metallide siledad poleeritud pinnad peegeldavad hästi valgust. Metallid on enamasti plastilised ja hästi töödeldavad. Metallid on ka head soojus-ja elektrijuhid. Metallide sulamistemperatuurid on väga erinevad. Enamik metalle on veest raskemad. Metalli tihedus on seda väiksem, mida väiksem on selle aatommass ja suurem aatomiraadius. Metallid erinevad üksteisest ka kõvaduse poolest. Leelismetallid on pehmed
koopamaale ning esitas argumente nende esiajaloolise päritolu kasuks. Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koobast ja koopamaale uurisid Émile Cartailhac, Henri Breuil ja Hugo Obermaier. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutré ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. 3. Koobas Koobas on kokku 270 m pikk. Peakoridori kõrgus varieerub 2 kuni 12 meetrini, laius 6 kuni 20 meetrini. Lagi on maapinnale väga lähedal: keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit. Koobas on paleoliitilise asustuse ajast muutunud nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel: koopasuu on sisse varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus- ja kindlustus- seinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid.
Tavalised noorte kohtamispaigad on ka kohvikud ja kiirsöögirestoranid. Kuna õpilastel keelatakse tööl käia, ei ole neil palju raha kulutada väljaskäimiseks. Enamik abielud tänapäeval põhinevad romantilistel suhetel, mitte vanemate korraldatud abielud, mis olid reegliks varem. Riietus Traditsiooniline rõivaese on kimono, kleit, mis on ümber keha, vasak pool üle parema, ja eest seotud (Obi). Naiste kimono varieerub lihtsa, igapäevase ja väga kaunistatud ja kalli vahel. Viimaseid kannavad naised ainult tähtsatel üritustel. Mehed kannavad harva kimonoed, tavaliselt ametlikus korras ja seegi traditsioonide pärast. Suvel on puuvillaga kimonod (yukatad) endiselt väga populaarsed: nii kodus, puhkekohtades kui ka suvel festivalidel. Traditsioonilised jalatsid on sandaalid (Zori) või puidust puukingad (Geta) koos nahkrihmadega, mis lähevad suure varba ja teise varba vahelt läbi.
Iraak kuulub Lähis-Ida riikide hulka. Asub samas ka Aasia mandril. On põhimõtteliselt piiri koht kus ristuvad Euroopa, Aafrika ning Aasia. Ning koordinaadid on 32°00 N, 44°00 E. Looduslikud tingimused Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde-Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m). Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjustada üleujutusi. Põhiliseks maavaraks on nafta. Kuigi leidub ka teisi nagu näiteks maagaas jne. Riigi arengutase Tegemist on arengumaaga. Iraagi majanduses on valdav naftasektor, mis on traditsiooniliselt
Niisuguse malmi murdepind on hele ja teda nimetatakse tihti valgeks malmiks. Töötlusmalm ei sobi valamiseks ning teda töödeldakse teraseks. Raua saamine soomaagist Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt
Lindude rände tippaeg on Eestis kevadel märtsist mai alguseni ning sügisel septembris ja oktoobris, kuid rändeliikumine käib peaaegu aasta läbi. Esimesena saabuvad veebruari lõpusvõi märtsi algul künnivaresed ja hõbekajakad, nende järel lõokesed, kiivitajad, kuldnokad jt. Kevade edenedes saabub üha rohkem linde ja liike. Rände kulminatsioon on aprillis ja mai alguses.Viimasena saabuvad päris mai lõpus või isegi juuni alguses aed- roolinnud ja nõlva-lehelinnud. Üldiselt varieerub kevadine saabumise aeg seda vähem, mida kaugemal on linnu talvituspaik. Näiteks rukkiräägu või ööbiku saabumisaega võib ennustada mõnepäevase täpsusega. Liiga vara tulles riskivad linnud oma eluga. Kui olud on väga kehvad, lendavad linnud sageli lõuna poole tagasi. Lindude tagasiränne talvituspaikadesse on tunduvalt keerulisem kui kevadränne ja toimub palju pikema aja jooksul. Paljudel liikidel lahkuvad mittepesitsejad, emased, isased ja pojad eri ajal
valgalas võib lugeda P ( x, y ) = P = const , siis sademete koguhulk on PA = P S A , kus S A on valgala pindala. Jaamade paigutusel on vaja leida kompromiss määramise täpsuse ja maksumuse vahel. Eriotstarbelistes uuringutes määratakse sademeid radariga. Kuigi meteoroloogias määratakse sademeid intervalliga 3, 6, 12 või 24 tundi, hüdroloogilistes analüüsides kasutatakse enamasti kuu või aasta sademete hulka. Aastane hulk varieerub globaalselt suurtes piirides, < 250 mm/year kuni >2500 mm/year (Joonis 2.4). 12 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken Joonis 2.4. Keskmine aastane sademete hulk (cm). Eesti vaatlusvõrk ja andmed on esitatud joonisel 2.5. Joonis 2.5. Eesti sademete mõõtmise jaamad ning aastase keskmise sademetehulga muutused.
· PSU muudab väljast saadud ~220V AC 12 V DC kettaseadmete mootorite toiteks ±10% 5 V DC AT emaplaadi ja kettaseadmete elektroonika toiteks ±5% 3,3 V DC ATX emaplaadi toiteks ±5% Toiteploki valik · CE märk näitab, et arvuti toiteplokki on ohutu kasutada meie elektrisüsteemis ning see ei kiirga välja lubatust rohkem häireid ja on immuunne väliste häirete suhtes. · Piisav võimsus eri pingete väljunditel. Lauaarvuti toiteploki üldvõimsus varieerub 200W 460W. Tähelepanu tuleks pöörataerinevate pingete väljundvooludele. P4 ja uuema Celeroni arvutil peab +12V väljund suutma väljastada vähemalt 10A voolu. · Temperatuurikontrolli lülituse olemasolu. ("TC" või "Temperature controlled") · Soovitav on PFC (power factor correction) lülituse olemasolu. Pisut elektrivoolust · Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. · Elektrivool tekib, kui
Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist aga unetus tihti süveneb kui kannataja sellega tegeleb. Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Uni on oluline inimese funktsioneerimiseks, kuid üllatuslikult suur osa sellest faktist ei ole tõestatud. On mõistlik arvata, et keha võiks vajada rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks. Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Tavaliselt kui inimene vananeb, vajab ta järjest vähem und. UNENÄOD JA NENDE VAJALIKKUS Unenäod on otsekui avatud aken laiemasse maailma, milles inimene küll elab, kuid millest ta üldse teadlik pole. Unenäod kompenseerivad inimese teadvuse ühekülgsust, avardavad tema mõistuse piire. Unenägudes kasutab inimene palju rohkem oma aju kui ärkvel olles
meie rahva sfääri. Seega püüab poliitik paista rahva hääle kuuldavakstegijana.(R. Järv ,,Vanasõna ei ole varnast võtta")1 Vanasõna tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja didaktilisus. Peale lühiduse on vanasõnades taotletud ka kontsentreeritud sõnastust. Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka
valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Loomsetele organismidele on -karoteen ning -krüptoksantiin vitamiin-A eelühendiks. A- vitamiini põhiliseks funktsiooniks on nägemisprotsessi tagamine, luues selleks fotokeemilise aluse, lisaks on ta ka antioksüdant. Karoteeni isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, mis ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustes. Kõik karotenoidid on värvilised, kuid värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Karotenoidide võime neelata valguskiirust spektri nähtavas osas (400-700nm) tuleneb nende molekulide ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, molekul koosneb pikast konjugeeritud kaksiksidemetega süsivesiniku ahelast. Uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust saab iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi, mis kujutab endast absorptsiooni sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest.
hommikusöögiks oma perele londonis 'Green' pargis Arst hiljem kirjeldas, et kõige noorem laps oli täielikus naeruhoos, ja isegi ema ja isa ähvardused ei suutnud teda vaigistada. 7 Keemia Esmane toimeainete Psilocybe cubensises on psilotsübiin ja psilotsiin, vähemal määral baeocystin ja norbaeocystin. Suhe psilotsübiini ja psilotsiini vahel varieerub liigiti. Peamine erinevus nende kahe vahel on, et psilotsiin on ebastabiilne ning see laguneb kui seeni on kuivatatud, samas psilotsübiin kestab palju kauem (115-aastase seene proov näitas, et seen sialdab mõningaid ühendeid). Need kaks on võrdselt psühhoaktiivsed, kuna üks molekul psilotsübiini jaguneb kaheks molekuliks psilotsiiniks. Need ained suurendavad dopamiini taset ajus. See põhjustab seente hallotsinogeense mõju. Psilotsiin
Neelab väga tugevalt UV kiirgust. Osooni tekkimine ja lagunemine O2+ho=O+O (ho-kiirgus lagundab). O2+O+M=O3+M. ergastatud olekusannab energia teisele molekulile. M(muu aine). O3 lagunemine valguse toimel. O3+ho=O2+O2 või O+O3=O2+O2. Inimene põhjustab selle lagunemist NOx gaaside ja freoonide õhkupaiskamisega. Vulkaanipursetega paiskub õhku SO2, mis veeauruga reageerides tekitab H2SO4, mis lõhub osooni kinti. 15. Atmosfääri aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline
Üksikõie läbimõõt kobaras on ca 5 sm. Nagu juba mainitud, puhkevad lehed hilja mai lõpus või isegi juuni algul, üheaegselt õitsemisega või isegi selle lõppfaasis. Üks vastupidavamaid ja kaunimaid rodoliike, mis õitseb nii poolvarjus kui päikese käes. Dekorativne ka oma punase sügisvärvuse poolest. · Rhododendron japonicum -jaapani rododendron Meenutab kollast rododendronit, kuid on madalam ning märksa nõrgemini lõhnav. Õite värvus varieerub kahvatukollasest lõheroosani. Õitseb üheaegselt kollase rododendroniga ning seetõttu võib neid kasutada koos. Lisaks eeltoodutele on olemas veel mitmeid teisi suvehaljaid rododendroniliike ning sorte. Põõsasmustikas Ka põõsasmustikad kuuluvad hapulembeste taimede hulka ning kasvatatakse valdavalt marjakultuuridena. Mustikate kasvatamine Eestis alles võtab hoogu ning levib kolletena peamiselt lõuna-Eestis. Mustikapõõsas võib lisada mitmekesisust ka turbaaiale.
rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Oma jahimaadel toimetavad tuhkrud peamiselt öösiti ja üksi. Territooriumi märgistatakse tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Segamini võib ajada Käitmine ja liikumisviis on üsna sarnased nugistele ja naaritsatele, kuid näolapp on neil hoopis erinev. Seega, kui satute tuhkrule otsa vaatama, siis ei saa teda kellegagi segamini ajada. Levik ja arvukus Eestis Tuhkur on levinud üle terve Eestis, kuid tema arvuku varieerub niimoodi, et Lõuna-Eestis on tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Selle peidulise ja öise eluviisiga arvukust on väga raske hinnata, mistõttu polegi teada palju tuhkruid Eestit oma koduks peab. Eluiga Kuni 5 aastat. Pereelu Tuhkrud sigivad korra aastas, mille tulemusena sünnivad pärast 40 päevalist tiinusperioodi 5-8 pealised pesakonnad. Emapiimast toituvad tuhrkupojad neli esimest elunädalat. Toidulaud Tuhkrute põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud
Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISSEJUHATUS Enamus inimesi arvavad, et itaalia köök on ainult pizza ja pasta, aga kaugel sellest, itaalia köök on väga mitmekülgne. Itaalia on väga mitmekülgne maa. Pikk vahemere äärne rannajoon ümbritseb viljakaid tasandikke, metsaga kaetud mägesid ja kõledaid kaljusid. Kuumast, kuivast lõunaosast kuni jaheda Alpi mäestikuni varieerub kliima märkimisväärselt. Samuti erinevad üksteisest ka kohalikud toiduained: riis, mais ja sink on iseloomulikud maa põhjaosale, lõunakuumuses aga kasvavad oliivid, durum-nisu ja tomatid. Suur osa Itaalia toidust pärineb contadino'st ehk talupojakultuurist. Seda iseloomustavad värsked toiduained ja lihtsad valmistamistehnikad. Liha, kala ja juurviljad maitsestatakse ürtide ja oliivõliga ning tihti grillitakse või küpsetatakse.
akordion, suupill ja traditsiooniline hiina sheng). Keeled Kreeka mütoloogia järgi oli vibunööri heli see, mis äratas jumal Apolloni tähelepanu pillikeele võnkumise vastu. Teooria. Kahe punkti vahele pingutatud keele põhikõrgus sõltub selle pikkusest, jämedusest, raskusest ja pingest koos kõlalaua või kõlakasti omadustega. Iga keele vibreerimissagedus on pöördvõrdeline selle pikkusega, võrdeline massi ruuduga. Võnke amplituud varieerub vastavalt energia hulgale. Pillikeelt võib valmistada igast materjalist, mis tekitab heli, kui see on tõmmatud pingule ja kui seda näpitakse, sellel poognaga tõmmatakse või selle pihta lüüakse. Vanal ajal valmistati pillikeeled enamasti soolest või siidist. 5 saj. eKr on Pärsiast leitud ka kuldtraadist pillikeeli. Uuemal ajal on levinud nailon- ja teraskeeled. Heli tekitamiseks on kolm võimalust: · keele näppimine üks energiaimpulss ja võnkumine ei kesta kaua st
Lipiidid on organismide energiallikaks. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks
Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%. Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks probleemiks luuhõrenemine. *PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest
Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka, kitsast ja seest õõnsat lehte. Viimaseid tuntaksegi rahvapärases kõnepruugis murulaugu pealsetena. Et puhma moodustab palju sibulaid, siis eemalt vaadates meenutab murulauk suisa väikest mätast. Juunis-juulis pakub see tagasihoidlik lauk ka silmailu. Nimelt kujunevad sellel ajal taimel tihedad kerakujulised õisikud, mille värvus varieerub roosast violetseni. Murulaugu viljaks on kupar, seemned on suhteliselt väiksed, piklikud ja selgelt eristuvate kantidega. Kuid murulauku ei hinnata mitte sibulate, õiteilu ega seemnete pärast, vaid maapealsete osade maitseomaduste ja vitamiinirikkuse tõttu. Heade kasvutingimuste korral sirguvad pikad, kitsad ja seest õõnsad lehed kuni 30 cm pikkusteks. Muide, murulaugu sordid erinevadki üksteisest peamiselt lehtede pikkuselt ja jämeduselt. 1.4 MAITSE
Üks gaasidest on hapnik, mida elusolendid vajvad hingamiseks. Maakoor koosneb paljudest suurtest kiviplaatidest-laamadest, mis on pidevalt pisut nihkuvad ja üksteise vastu hõõruvad. Laamade järsud kokkupuuted tekitavad maavärinaid. 34.6% rauda 29.5% hapnikku 15.2% räni 12.7% magneesiumi 2.4% niklit 1.9% väävlit 0.05% titaani Marss Marss on neljas planeet. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes. Asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 5560 mln km. raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust); mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi); keskmine tihedus: 3, 95 g/cm3 (0, 72 Maa tihedust);
kivimitest tuumas, mille läbimõõt on umbes 15000 km. Arvatavasti tekib ta seda tuuma ümbritsevas enam kui 10000 km paksusega kuumas (temperatuuriga mitu tuhat kraadi) veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. Uraani rõngad Uraani keeruline rõngaste süsteem avastati 1977. aastal Päikesesüsteemis järjekorras teisena Saturni rõngaste järel. Rõngad koosnevad väga tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Praegusel ajal tuntakse 13 eristatavat rõngast, neist eredaim on (epsilon) rõngas. Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad on tõenäoliselt planeedist nooremad; dünaamika kaalutlused näitavad, et nad ei tekkinud planeediga ühel ajal. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest
Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009Looduslikel kiududel on ristlõikel näha südamikuõõnsused nö õhukanalid, seetõttu ongi need kiud õhku läbilaskvad ja niiskust imavad. Keemilisi kiude on võimalik valmistada erineva ristlõikepinnaga, näiteks seest õõnsatena ja sellega muutes neid kergemateks ning soojapidavamateks. *KIU VÄRVUS JA LÄIGE KIU VÄRVUS sõltub looduslikel kiududel kasvuoludest ja liigist. Värvus varieerub kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu
ülesöötmine ei ole loomadele tervislik ega majanduslikult kasulik. Liigse proteiini omastamine koormab looma ainevahetust, üle tarbe antud kallist söödaproteiini ei kasuta organism mitte valkude ainevahetuses, vaid süsivesikute ja rasvade asendamiseks, sellejuures osa energiast ja valgu lämmastikust läheb ainevahetuse käigus kaduma ning võib sattuda väljaheidete näol keskkonda. Söötade proteiinisisaldus. Söötade proteiinisisaldus varieerub suuresti. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Mäletsejate seede
Lehed on vastakud, lihtsad, südaja või sirge aluse ja teritunud tipuga, terved, harva lõhestunud või paaritusulgjad, teravelliptilised kuni munajad teravaservalised. Lehed on 5-13 cm pikad ja 3-9,5 cm laiad. Sireli lehed on üsna paksud, nahkjad, pealmine pind harilikult tumeroheline, alumine heledam, paljas või noorelt peenekarvane. Pea- ja kõrvalrood on silmapaistvad, teise ja järgmiste astmete rood on vaevalt märgatavad. Lehtede värvus varieerub sõltuvalt sordist. Leherootsud on tugevad, harilikult paljad 2- 3,5 cm pikad. Lehed püsivad haljaina hilissügiseni. PUNGAD Pungad asetsevad lehekaenlais ühekaupa ja on vastakud. Nende alusel on 2 uinuvat punga. Võrse tipuosas on pungad suuremad. Ladvapungad teravmunajad, suuruselt ei ületa külgpungi. Külgpungad on terav- või tömpmunajad, enamasti võrsest pisut eemale hoiduvad. OKSAD
neid reguleerivaid õigusakte. Kõrvutades Euroopas läbi viidud koostööprojekte piirangute toimimise ja rakendusala väljaselgitamise või täpsustamise eesmärgil, selgusid mitmed nüansid, mida üksnes seaduspõhine analüüs ei suudaks pakkuda. Võib nentida, et kuigi nii arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad sarnaselt aluselt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Ühtlasi varieerub juurdepääs dokumentidele, sest mõnedki olulised mõisted, näiteks ,,isikuandmed" ja ,,privaatsus" on seni piisava põhjalikkusega defineerimata.5 Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Eesti NSVs. Autorid käsitlevad totalitaarse riigi ja demokraatliku riigi arhiivinduse erinevusi, püüdes vältida mälestuskatkeid ja kaemuslikke hinnanguid ning toetuda õigusaktidele, kehtivatele määrustele ja eeskirjadele. Tuuakse välja nõukogude arhiivinduse tähtsaimad jooned:
a. võrreldes +160%. 1.6 VASE TEHNILISED NÄITAJAD Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastne metall tõmbetugevusega: Rm= 200...250 Mpa. Eelised: 1. Esteetiline välimus. 2. On kauakestev. 3. Juhib suurepäraselt soojust. 4. Kasutatakse eriti peente toitude väljapanekul Puudused: 1. Kõrge hinnatasemega. 2. Jahtub pärast pliidilt tõstmist kiiresti. 3. Oksüdeerub kergesti. 4. Vajab pidevat hooldust ja poleerimist. 5. Ei tohi pesta nõudepesumasinas. 1.7 VASE TOOTMINE JA MÜRGISUS 3
ennetamine. Und peetakse oluliseks elukvaliteedi näitajaks. Igaüks, kes kannatab unehäirete all, teab, et nii see ongi. Kuid enamasti siiski neid fakte ignoreeritakse.1 Miks on uni oluline inimese heaolule? Unevajadused on ikkagi kõigest abstraksed näitajad. Tegelik küsimus kõlab: kas teie saate piisavalt magada, et tunneksite oma heaolu? Keegi ei tea ju tegelikult, kui suur on teie unevajadus, sest see varieerub isikuti. Oluline on enesetunne ning viletsast unest või magamatusest johtuvad ilmingud (kui neid tekib). Nimetagem neist väsimustunnet, reflekside aeglustumist, olukordade väärthindamist, loidsust, halba tuju või raskusi kesvate ja korduvate ülesannetega toimetulemisel. Mõistagi on need ainult üldtunnused, mis võivad tekkida ka hoopis muudel põhjustel. Inimese heaolule on alati palju kriteeriumeid: Tundma rõõmu ka pisikestest asjadest
1. Count (Kogus): valitud elementide kogus. 2. Minimum (Miinimum): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete miinimum. 3. Maximum (Maksimum): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete maksimum. 4. Sum (Summa): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete summa. 5. Mean (Keskmine): valitud elementide ja nende kindla veeru andmete keskmine. 6. Standard deviation (Standardhälve): ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Mida suurem, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. MapInfo on statistilised näitajad on: 1. Kogus 2. Miinimum 3. Maksimum 4. Vahemik 5. Summa 6. Keskmine 7. Dispersioon 8. Standardhälve 5. Lisage aruandesse 4 pilti ArcGISis ja 4 pilti MapInfos arvutatud kolme suurima pindalaga taimkatteüksuse ja kõigi taimkatte üksuste lämmastiku ja pindala statistika kohta (1. kolme suurima pindalaga taimkatte areaali N_protsendi statistika, 2
neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning väga haruldane ja kohtab ainult mõnes kohas Dartmooris (Carvalho, 2015). Eestis on kirjeldatud ligikaudu 270 liiki (vikipeedia, 2014). Tuntumad liigid on süsijooksik (Pterostichus sp.), ajajooksik (Carabus nemoralis), põllujooksik (Carabus cancellatus) ning nõmmliivakas (Cicindela hybrida) (Tamm). 1 Täiskasvanud jooksiklaste suurus varieerub kahest millimeetist kuni kolmekümne viie millimeetrini. Jooksiklased on öösel tegutsevad loomad, päevasel ajal varjuvad nad maas lamavate puutükkide ja kivide alla. Värvuselt on nad tumedat värvi, üldjuhul süsimustad. Tume värvus on abiks jääda maapinnal liikudes märkamatuks. Neil on tavaliselt pikad võimsad jalad, mis võimdalavad neid kiiresti liikudes saaki püüda või põgeneda kiskjate eest. Jooksiklasi võib
vaja see plaatidega ära katta. Plaate kasutatakse põrandate tegemisel. Põrandate tegemisel pannakse plaadid talade peale. SISU Kipsplaat Foto 1 Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatidepaksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Kipsplaadi keemiline tähis on CaSO4. Fotol 1 on näha missugune võib välja näha kipsplaat. Page 3 of 10 Tallinna Ehituskool Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Eestis
järel teeb sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja kodukülastuse, kus hindab eaka toimetulekut ning selgitab välja teenuse vajaduse ning sellest tulenevalt määratakse eakas koduteenusele või tühistatakse avaldus. Koduhooldusteenuseid osutatakse enamasti üksi elavale eakale, kelle ei ole lähedasi, tasuta, kui eakal on piisavalt suur sissetulek, siis kohalik omavalitsus tasub poole teenuse hinnast. Ning on ka võimalus, et lähedased maksavad teenuse terves ulatuses kinni. Eestis varieerub koduhooldusteenuse tunnihind kolmest eurost kuni viie euroni. Koduhooldusteenuseid teostavad kohalikus omavalitsuses sotsiaalhooldustöötajad, kes on saanud, kas erialase hariduse või läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Eestis oli 2011. aasta lõpus 663 sotsiaalhooldustöötajat ning 2013. aastaks 633. Neist 65% olid üle 50. aasta vanad ja 21% vanuses 40-49 aastat. 25% neist oli erialane haridus ning 70% neist oli läbinud koolituse vastavas valdkonnas
okstest. Vähesel määral söövad nad soo- ja veetaimi (Rukovski, 1981) Vees aitab kopral ujuda lai saba ning tagajala varvaste vahel paiknev ujunahk. Kopral oli vanasti väga hinnatud kasukas, see on tihe ja kopra sabajuurel paikneva kopranäärme nõrega kaetud täiesti vettpidav. Kobras kannab nõret kõikidele kehaosadele, mis kaitseb karva määrdumise eest. Õhukiht, mis jääb aluskarva vahele, kaitseb looma nahka märgamise ja jahtumise eest. Karvastiku üldtoon varieerub helekaspruunist kuni mustani. Kobras hoolitseb oma karvkatte eest pidevalt. Tagajalgadel seistes vajub ta eeskäppadega karvadest vett välja ja kammib seda (Kuresoo, 2005). Kobras on praegu 21 sajandil Eestis tavalisem, kui kunagi varem. 19.sajandil hävitati koprad Eestis täielikult ja taasasustati ligi sajand hiljem (Kuresoo, 2005 ). 1. KOBRASTE JÄLJED 3 1.1 Liikumisjäljed Kobraste esijalgadel on viis küüntega varustatud varvast aga ujulestad puuduvad. Jälgedes
kvante neeldunuiks./22/23/40/ 16 4.3 Segajad 4.3.1 Grafiit-AAS määramisel Füüsikalised segajad. Põhilised füüsikalistest segajatest põhjustatud probleemid on seotud pindpinevuse, viskoossuse ja fooni absorptsiooniga. Probleemiks võib olla proovi viskoossus. Liigselt viskoosse proovi puhul võib automaatne proovisisestaja jätta väikeseid koguseid kapillaari välisküljele. See kogus varieerub hiljem mitmete sisestuste jooksul ja annab halva korduvuse. /24/25/ Fooni absorptsioon on kõige enam esinev ja kõige rohkem kirjeldatud füüsikaline segaja. Süsiniku osakesed võivad vabaneda torust atomiseerimise faasis, nõrgendades koheselt valguskiirt. Peale tuhastamist alles jääv orgaaniline aine võib süttida, tekkiv suits aga viib valgusvoo nõrgenemisele. Samuti põhjustab enamik sooli
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega
prahipaikadel. Pärit algselt Ameerikast. Korvõieliste sugukonnast, üheaastane taim. · Enamasti on õitsvad taimed 1 kuni 2 meetri kõrgused, kuid on ka erandeid, leidub veel madalama kasvuga kui kõrgemaid. · Lehed suured, alates 10 cm kuni isegi 40 cm. · Õite kuju ja värvus varieerub eri sortidel. Värvivalik varieerub säravkollasest kuni tumepruunini. · Õitseb augustist oktoobrini. · Päevalille kasvatataksegi enamasti seemnete saamiseks, millest pressitakse õli, kuid teda on kasvatatud ka silotaimena. Eestis kasvatatakse erinevaid päevalillesorte ka ilutaimena. · Päevalilled ja tema saadused leiavad rakendust põllumajandustootmises, kosmeetika- ja toiduainetetööstuses, rahvameditsiinis ja iluaianduses.
kuid mõnikord on taimed terve varre ulatudes kaetud vahelduvalt asetsevate lehtedega. Varrel paiknevad lehed on enamasti väikesed. Lehed on sageli viltjaskarvased. Õied paiknevad varre tipus pikas püstises kobarjas või pöörisjas õisikus ja on enamasti kollakat värvi, harvem purpursed, punakad või valged.õied on viietised, peaaegu korrapärased. Tolmukaid 5, kaks alumist on teistest pikemad. Viljaks 2- pesaline kupar. [1, 11, 13] Aedades kasvatatakse hübriide, mille kõrgus varieerub 30 cm kuni 100 cm. Kasvuks vajavad nõrgalt aluselist toitainetevaest pinnast ja päikeselist kasvukohta. Toitaineterikkas pinnases kasvavad taimed suureks ja vajavad siis kaitset. [13] Vägiheinu on kõige lihtsam paljundada seemnete abil. Nende paljundamine on aga problemaatiline. Kui aias kasvatatakse
elemente, Enamik baktereid haploidseid, mõned ka di- ja tetraploidsed (D.radiodurans). Teatavates situatsioonides ka 10 koopiat (M.jannaschi), Genoomide suurus jääb 1-5Mb vahele. Väiksem genoom M.genitalium 517 geeni (genoomi suurus 580 kb), suurim M.xanthus 9,2 Mb. Genoomi suurus sõltub geeniduplikatsioonidest (sage arhebakteritel) ja korduselementide olemasolust ning arvust, ~85% genoomist valke kodeeriv (parasitaarsel M.leprae vaid 47,5%), GC hulk varieerub 67%-25%, Eukarüootidest erinev koodonite kasutamissagedus. Geeniproduktide funktsionaalsed grupid: energiametabolismiga seotud, transportvalgud, valgusünteesiga seotud, rakuliste protsessidega seotud, regulatoorse funktsiooniga, rakukest, DNA metabolismiga seotud jne. 5. Prokarüootsete mudelorganismide genoomiprojektid (E.coli, bakteriofaagid, multiresistentsuplasmiidid). Bakteriofaagide genoom enamasti kaheahelaline DNA (ka üheahelaline DNA või RNA). Suurus 1
Need on püsivalt helendavad taevakehad. Nende püsivus helendada tuleneb sellest, et sees toimuvad tuumareaktsioonid, mille puhul kergemad aatomituumad liituvad raskemaks ja kaotavad tuumaenergiana mingi kindla osa massist. Päike on väga kõrge temperatuuriga täht, mille tegelik suurus on teiste tähtedega samasugune. Arvamus, et Päike on kõige suurem ja heledam täht, tuleneb sellest, et ta asub meile kõige lähemal. Tähtede värvus varieerub sinisest kuni punaseni. Kõik oleneb täiesti temperatuurist ning see määrab tähe värvi. Tähtedest moodustavad tähtkujud, mida astronoomid jälgivad. Neid on vaadeldud juba väga ammustel aegadel ning uuritakse aina edasi. Tähtede plahvatustest tekivad kas neutrontähed või mustad augud. 9 Kasutatud materjal 1) Dorling Kindersley Raamat,"KOSMOS- tähed, planeedid, ja kosmoselaevad", kirjastus "Varrak", 1997
Fosfodiestersideme moodustumine ja stabiilsus Põhimõtteliselt võiks moodustuda dehüdratatsioonireaktsioonis: kuid G0=+25 kJ/mol Looduses kasutatakse aktiveeritud nukleotiide nukleosiid trifosfaate (NTP, dNTP). RNA (ATP, GTP, CTP ja UTP) DNA (dATP, dGTP, dCTP ja dTTP) G0= +25 + (31) = 6 kJ/mol Rakkudes toimub lisaks pürofosfaadi hüdrolüüs: PPi + H2O = 2Pi (G0= 31 kJ/mol). Summaarne G0=6 + (31) = 37 kJ/mol DNA molekuli suurus varieerub erinevates organismides Lihtsamates organismides on kogu genoomne DNA üks lineaarne või tsirkulaarne molekul Eukarüootsetel organismidel on mitu kromosoomi DNA moodustab kogu raku massist ligikaudu 1% Organism DNA (bp kokku) konformatsioon Viirused SV40 5,100 tsirkulaarne Adenoviirus 36,000 lineaarne
siseneda. Insuliin aktiveerib ka glükoosi kasutamist rakus. Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI (hormoon), mis aktiveerib omakorda ensüümid , mis hakkavad glükogeeni lagundama glükoosiks. Tekkinud glükoos läheb verre ja sealt rakkudesse. Maks kontrollib veres sisalduvaid aineid Maksa läbib intensiivne vereringe. Kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Maksa siseneva vere hulk varieerub sõltuvalt söömisest möödunud ajast ja söödud toidu iseloomust. Maksast väljuva vere hulk on pidevalt stabiilne. Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Maksa ülesanded: - vere glükoosisisalduse kontroll - aminohapete sisalduse kontroll o keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rahkem valke kui organism vajab ja maks lagundab need
mõõdetakse katse käigus materjali iga mõõde kolmest eri punktist ning võetakse neist aritmeetiline keskväärtus. Saadud keskväärtuste korrutisega leitakse objekti ruumala ning kg kaalumise teel ka objekti mass. Objekti massi ning ruumala jagatis [ m3 ] annab tulemuseks 1 materjali umbkaudse tiheduse - Vastus varieerub hüpoteetilsest õigest tulemusest mingil määral, sest objektid pole ideaalsete mõõdetega, esineb kulunud nurki ning muid ebatäpsusi. Samuti mängib rolli kaalu ning nihiku poolt tekitatud mõõtemääramatus. Korrapärase kujuga materjali ruumala määramine V = abc valem nr: 1 V - proovikeha ruumala/maht [ m3 ] a - proovikeha pikkus b - proovikeha laius c - proovikeha kõrgus/sügavus Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine m = V *1000 valem nr: 2
tunnuste valikut. Rahvaluule on 1. kollektiivne - ilma pärimusrühmata ei saaks olla ka rahvaluulet. 2. väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet - väljendab teatud inimrühma kollektiivset kogemust, probleeme, lootusi ja väärtushinnanguid. 3. suuline pärimus 4. tugineb traditsioonile traditsioon tagab järjepidevuse eelnevate põlvkondade pärandi ja selle kaasaegsete vormide vahel 5. varieerub ulatuslikult rahvaluulepalu ei reprodutseerita kunagi üksüheselt, vaid luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast. 6. mitteametlik isegi vastandumine riiklikele ja teistele ametlikele struktuuridele 7. võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme poeetiline, kujunduslik keelekasutus 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? 4
4 Diospüür e. Hurmaa ( pilt 1.3 , pilt 1.4 ) Välimus ; Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk , hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Diospüüri vili on mari, selle läbimõõt on 6-8 cm ning meenutab kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna. Keskmine kaal 100-400g, õhukese sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni. Maitse : Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore. Toored hurmaad on kõvad ja tanniinisisalduse tõttu mõrkjad ning tekitavad süües suus "paksu tunde" nagu toomingamarjad. Küpsedes lähevad viljad pehmeks ja sisu muutub
Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt. Aja jooksul kujunes koto kandleks, millel oli 13 siidkeelt ja mille pikkus ulatus 1,6 meetrist 2 meetrini. Koto iga keel kinnitus omaette liikuva silla külge, mille positsioon määras keele tonaalsuse. Mängiti seda instumenti umbes nagu tänapäeval kitarri. Kotosid on mitu liiki, keelte arv varieerub 5-st (yamato koto) kuni 50-ni (hitsu no koto). Siiski on kõige tavalisemaks 13 keelega koto. See oli Edo ajajärgu (1603 - 1868) alguses, kui sündis kotol põhinev muusikastiil: sokyoku. Selle muusika kuldaeg langeb Meiji ajastu (1868 - 1912) kestele ja jätkub tänapäevalgi. See koostati, mängiti ja kanti edasi vaid pimedate naiste ja tüdrukute poolt. Kõrgemas militaar- ja jõukamas kaupmeeste klassis õpiti seda osana kultuurilisest haridusest. Edo perioodil rajati kaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
