Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks. Raamatud on väga vanad ja neid on kasutatud juba väga kaua nii ajaviiteks, kui ka hariduse omandamiseks, paljud kirjanikud kirjutavad raamatu selleks, et oma emotsioone väljendada. Raamat suudab olla siiski kirjanikule vaimseks toeks. Mida annab raamat inimesele vaimselt ja kuidas ta inimest toetab siiski? Raamat ei reeda kedagi ühelgi raskel hetkel. Alati saab raamatu peale loota. Raamat on alati olemas ja ta on koguaeg käepärast võtta. Sõbrad, kes on toeks, ei ole alati olemas just siis kui neid oleks vaja, aga raamat on kindel ta on ja jääb. Alati kui raamatut vajad võid ta võtta. Ta võib raskel hetkel toeks olla ja peletab igavust. Raamatut, kui tahad võid võtta ja kui enam ei taha võid ta sinna tagasi panna, kus võtsid, aga ühegi sõbraga ei saa nii, et kui vaja siis on ja kui pole vaja siis teda enam pole. Inimestega ei saa sellist asja teha. Raamat ei solvu kunagi,...
krohviti üle. Samuti läks luhta nende idee tõestada Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA) Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn" Herbert Johanson ja Eugen Habermann, Riigikogu hoone Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares MUUSIKA Alban Berg. Arnold Schönberg. http://www.youtube.com/watch?v=MJmf6x4Q0K8 Anton Webern Arnold Schönberg pärit Austriast "Uus-Viini koolkonna" juht peetakse muusikalise ekspressionismi rajajaks tõi muusikasse sihiliku atonaalsuse võttis kasutusele seeriatehnika ja dodekafoonia kirjutas väga mitmetes zanrites (nt. ooperid, sümfoonilised teosed, melodraama "Kuu-Pierrot" jm)
baltisakslased lahkusid valitsus vahetati välja Nõukogude Liidu okupatsioon Okupatsioon- vägivallaga sissetung ja territooriumi ära võtmine 14 ja 16 juuni 1940 NL esitas ultimaatumi baltiriikidele Laidoner kirjutas 17 juuni alla Narva diktaadile: 1)kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel. 2)meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati. 3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid laskurkorpus, 7000 meest eestlast Idapataljon ja politseipataljon 10000 vabatahtlikku Eesti SS-leegion 1942.a
Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, ...
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele t...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
Kool NÕUKOGUDE OKUPATSIOON EESTIS (1940–1941) Referaat Koostaja: Nimi Koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus 3 Sõjaväebaaside leping 4 Eesti okupeerimine 5 21. juuni riigipööre ja Eesti sõjavägi 6 - 7 Ümberkorraldused 8-9 Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Li...
KAFKA Kafka 15ndal sünnipäeval kafka pakib oma asjad kokku ja jookseb kodust ära. Vares aitab teda. Kafka läheb bussiga shikokuse. Teel saab ta tuttavaks sakuraga, kes on kogemata sama vana kui ta kadunud õde. Kafka registreerib end odavasse hotelli shikokus, siis veedab päeva komura raamatukogus. Oshima avastab, et kafka on kodust ära-jooksik ja pakub kafkale abi, küsides proua saekilt, kas kafka võib jääda raamatukokku elama. Kafka ärkab põõsast, verega kaetud. Paanikas helistab ta sakurale, kes võtab ta enda juurde ööseks.
| pealkiri | aasta | +--------------------+-------+ | Frankestein | 1968 | | Tde ja igus | 1920 | | Kevade | 1945 | | Konstitutsioon | 1944 | | Rahvasbrad | 1951 | | Leninismi alustest | 1945 | | Mis teha | 1950 | | Kasuema | 1923 | | Kunksmoor | 1966 | | Ja pike tuseb | 1938 | | Vanamees ja meri | 1964 | | 10 aastat hiljem | 1955 | | Soo | 1971 | | Vari | 1928 | | Vares | 1948 | | Sda ja rahu | 1963 | | Saladuslik saar | 1956 | +--------------------+-------+ 17 rows in set (0.00 sec) 7. Leia laenutatud raamatute pealkirjad ja autorid (kasuta predikaati IN). mysql> SELECT pealkiri, autor FROM RAAMAT WHERE raamatu_id in(SELECT raamatu_id FROM LAENUTUS); +---------------------+------------------+ | pealkiri | autor | +---------------------+------------------+ | Asum | Isaac Asimov |
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räi...
Rudolf Tobias 29. mail 1873.a. sündis Käinas orelimeistri Johannes Tobiase paljulapselise pere teise lapsena tulevane helilooja, muusikaprofessor ja orelikunstnik, Eesti süvamuusika rajaja Rudolf Tobias. Pere lahkus Hiiumaalt 1885.a. kui Rudolf oli 12-aastane. Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse (Peterburi konservatooriumis), olid tema teeosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes k...
Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Johannes Semper Looming 1904 avaldus esimene luuletus "Kuidas juhtus..." Postimehes 1917 esimene luulekogu Sonetid (Siuru kirjastus) Looming 192335 aastal oli tema loomingu kõrgperiood · Nooruse ekstaas, hüüded, rõõm Alates 1935 aastast esines palju kurva alatooniga luulet · Kahtlemine, mured, küsimused ja depressioon ema surmast Inspiratsioon 1617 aastaselt mõjutused klassikalisest saksa kirjandusest
ülikoolis. Pärast magistrikraadi omandamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina. - Pärast 1940. aasta juunipööret määrati ta Johannes Varese valitsuse ministriks[2] ja ühtlasi peaministri asetäitjaks. 3. augustil 1940 kirjutas Hans Kruus komparteisse astumise avalduse (soovitajateks olid Johannes Vares ja Nigol Andresen). - 1940. aasta septembris määrati ta Tartu Ülikooli rektoriks. 1941. aasta suvel evakueerus Kruus Nõukogude Liidu tagalasse ja täitis seal EKP ja ENSV Rahvakomissaride Nõukoguülesandeid. ISIKLIK ELU: Hans Kruusi esimene abikaasa oli Linda Bachmann (neiupõlvenimega Paap)]. Tema teine abikaasa oli Vanda Külvik-Kümmel (sündinud Reiman). Kasutatud allikad: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kruus 2) http://www.histrodamus.ee/
AJALUGU Eesti II Maailmasõja ajal Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Sellele kirjutati alla 23.08.1939 Moskvas. Allakirjutajateks olid NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks s...
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja...
Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks ega emale, kel on niigi palju muret. Saali ette minnes olid tehase direktoril, härra Pardil käes pabereid, mis vaatamata hoolikale hoidmisele laiali lendasid, kui ta kõnet alustas. Vares jäi veel natukeseks selili lamama, nagu ootaks rebaselt uut kallaletungi, aga kui see ennast ei liigutanud, kargas maast üles ja lendas ära. Samba alus oli ilusatest siledatest ruudukujulistest kividest. Veekraanist ilmus neiu, kes nuttis nagu purskkaev. Astudes õue, nägi Andres juhtumit, mida ei saa unustada, nii ootamatu oli see. Jüri, minu tuttav väitis, et varguse varjamine on niisama hull, kui vargus ise. Edasi, Kentuki poisid, valu punanahkadele! Sealpool aga
Eesti NSV valitsemine 11. klass ajalugu 2011 Urmas Persidski 1944 Nõukogude võimu taastamine Tagalas moodustatud operatiivgrupid 1944. a sügiseni võimuorganid Võrus Võimustruktuur Eestimaa Kommunistlik Partei EKP 1944-1950 Nikolai Karotamm 1950-1978 Ivan Käbin 1978-1988 Karl Vaino Esimene sekretär 1988-1990 Vaino Väljas EKP keskkomitee büroo tegelik võimukese 1944-1951 Arnold Veimer ENSV valitsus 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1946 a-ni rahvakomissariaadid, 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome edaspidi ministeeriumid partei suuniseid 1990-1992 Edgar...
29) eksimine on inimlik Errare humanum est 30) minu arvates Ex mea sententia 31) kombe kohaselt Ex more 32) ära usalda ühtki inimest Ne humanus crede 33) ei midagi uut päikese all Nihil sub sole novum 34) ära puuduta mind Noli me tangere 35) mitte kes, vaid mis Non quis, sed quid 36) jumala töö Opus Dei 37) elulugu Curriculum vitae 38) kus hundist räägid Lupus in fabula 39) helde ema Alma mater 40) pane tähele Nota bene 41) valge vares Rara avis 42) missugune on valitseja, selline on rahvas Qualis rex, talis grex 43) kus on hea, seal on kodumaa Ibi bene ubi patria 44) nii kaob selle ilma hiilgus Sic transit gloria mundi 45) mu koer sõi selle ära Canis meus id comedit 46) tark inimene Homo sapiens 47) kuni elan, hingan Dum spiro, spero 48) lõvi tuntakse küüntest Ex ungue leonum 49) öeldud-tehtud Dictum-factum 50) mõistuse ja käega Mente et manu
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid pe...
Pushkini tänav, Kindluse juures allee(pärn), Pimeaed, tamme allee- baikeri allee(tamm), sireli allee(võidu tänavas) LINNALINNUD *kus võib linnas näha kõige enam linde? Pargis, aias *millest linnalinnud toituvad? Putukad, seemned, prügi(eriti varesed ja kajakad), inimesed toituvad Linnalinnud söögi järgi Seemne-marja-toidulised Putuka-tõugu-teo-toidulised Segatoidulised Linna- pääsuke Hall vares Peoleo Künnivares rästas Varblane Hakk Piirpääsuke Harakas Tihane tuvi tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru
üheks markantsemaks esindajaks ja Eesti Kunstnikkude Ryhma peasuundade tähtsamaks eestvõitlejaks, väärtustus tema varasem looming 1960. aastate lõpul ja järgmise kümnendi algul kunsti tulnud uuendusmeelse põlvkonna kaudu. "Sügis" Graafiline leht "Sügis" on kunstnikule omaselt teostatud äärmiselt meisterlikult, kuid selle kõrval pakub mõtlemisele ainest pigem teose sisuline kontekst. Aiavaiadest moodustuval ristil istub vares, kes kuulutab ette sügise saabumist. Kujutatud motiivi tagant võib iga vaataja otsida enese jaoks sümbolistliku tähenduse. Teos: "Balzac" 1946
(,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Okupantidega või vastaspoolega koostööd teinud isik. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsionist&F=M) 4. Rahvareetur, anastajatega koos töötaja.( Anastaja- vallutaja, okupant ) (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=anastaja&F=N) Mariana Rõbakova 12 r klass 4. Näited kollaborantide kohta Eestist · Johannes Vares (Barbarus) organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. · Viktor Kingissepp tabati riigipööraja süüdistusega. · Jaan Tomp süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. · Karl Säre töötas Nõukogu luures, riigipöörde üks peaorganisaatoritest. Välismaalt · Josip Broz Tito arvatakse, et ta osales kommunistide põrandaaluses terroristlikus tegevuses
Puhas tahvel tabula rasa 35. Raha ei haise pecuria non olet 36. Saatus on pime fortuna caesa est 37. Saladuskatte all sub rosa 38. Seal, kus on hea, on isamaa ubi bene, ibi patria 39. Sõpra tunneb hädas amicus certus in re incerta cernitur 40. Säilitama eelnevat olukorda status quo 41. Terves kehas terve vaim mens sana in corpore sano 42. Toitev ema alma mater 43. Tulin, nägin, võitsin veni, vidi, vici 44. Täies koosseisus in corpore 45. Valge vares rara avis 46. Veinis on tõde in vino veritas 47. Viimane vahend ultima ratio 48. Viimasel hetkel in extremis 49. Võit armastab hoolt amat victoria curam 50. Ööbik on väike, aga ta hääl on suur luscinia parva, sed vox magna
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
sugestiivselt, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. FOVISM 1905. a Prantsusmaal KUBISM 1907. a Väljendus põhiliselt Guillaume Johannes Prantsusmaal luuletuste ülesehituses. Apollinaire, Vares, (20. saj) Nähtava reaalsuse Johannes Aleksander lagundamine osadeks. Barbarus Suumann FUTURISM 1909 a. Futuristlikud tekstid on Filippo Alberst Itaalias katkendlikud ja Tommaso Kivikas, keerulised, neis on Marinetti Erni Hiir
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Reguleerimine, varieerimine. LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“. N: Luik, harakas, vares, lõoke, tihane, suitsupääsuke, leevike, part, toonekurg, öökull, tuttpütt, papagoi, kajakas, kägu, kakk, rähn, linavästrik, ööbik, kuldnokk, ronk. 10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat sobivat tegevust. • KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11. Ringtreening põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks.
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juun...
Marie Under 27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Elukäik Vanemad kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Neil oli 5 last Evangeline, Gottried, Marie , Berta ja Christfried Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Kasvas üles vaeses piirkonnas Elukäik noorena Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama Õppis saksa tütarlastekoolis Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Töötas ajalehe ''Teataja'' toimetuses(seal tutvus ta Ants Laikmaa, Eduard ...
Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva. Lennuk purjetas veel mitu ööd ja päeva põhja poole, kui mehed märkasid Sädemete saart.Nad seilasid saare juurde ning läksid maale. Nad uurisid saart, kui järsku avastasid, et Kannupoiss on kadunud
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimulik...
Külm puhang lõõtsub kõrgel kõik pilved pikka rongi. (Alver 1989: 346) Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks, vaid kaarnakrooks neil kajab hauasalmiks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Ja olgu öö kuitahes pikalt pime- sa otsaeest ei pühi oma nime. (Alver 1989: 483) Öötaevas on vaikne ja pilve alt kuu vaatab su näkku nii heledalt. (Alver 1989: 332) Pilvi all iga vares ju kraaksub aegade lõppu, kuid Eesti luuletares pole kuulda ei kippu- kõppu. (Jõesaar, Muru 1982: 172) Selles kirjus ilmas, taevas aita, võib nii kergelt leida, mida laita. (Alver 1989: 264) Lõppude lõpuks polegi vajalik olla keegi või miski- veena magedaks lahtub kõik asjalik, mõte on kangem kui viski. (Alver 1989: 269) Hirm ikka läbib nõelana mu rinda. (Alver 1989: 467)
tehnoloogia kõikvõimalike kohalike regulatsioonidega täielikult vastavusse viia. Regulatsioon – täpsustused(asjade kooskõlastamine ja sättimine) 15. Sertifikaati saab digitaalselt kasutada vaid koos krüptovõtmetega, mis tema juurde kuuluvad ja võtmeid omakorda (eelkõige privaatvõtit) vaid koos vastava PIN-koodiga. Krüptovõti – koodiga võti, mida kasutatakse kiipidel 16. Kohalelennanud vares krüpto-operatsioone sooritada ei saa – ta ei tea PIN-koode. Krüpto-operatsioon – koodidesse sissehäkkimine 17. Aga mobiiliäpp annab loomulikult varakult teada, kui nutistu vajab uusi akusid. Nutistu – asi, mis on tulevikustatud(uuendatud IT-ni) 18. "Helendav pall tõusis puude tagant ja liikus minu suunas, alguses arvasin, et tegu on ülivõimsa prožektoriga, aga kõik muutus selle jaoks liiga kiiresti." Prožektor – helgiheitja 19
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist ...
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehte...
kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): kontraarsus Kõik S on P (A) (E) Mitte ükski S pole P subordinatsioon subordinatsioon Mõned S on P (I) (O) Mõned S ei ole P Subkontraarsus A: Kõik varesed on mustad (S+aP); E: Ükski vares ei ole must (S+eP+); I: Mõned varesed on mustad (SiP); O: Mõned varesed ei ole mustad (SoP+). Üldjaatav ja osaeitav otsustus on teineteisele vasturääkivad ehk kontradiktoorsed (ik contradictories): kui üks on tõene, siis on teine väär, ning kui üks on väär, siis on teine tõene. Üldeitav ja osajaatav otsustus on samuti teineteisele vasturääkivad. ÜIdjaatav ja üldeitav otsustus on vastupidised ehk kontraarsed (contraries): nad
• Sass Henno: Mina olin siin. Esimene arest (2005) • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Chaneldior: Kontrolli alt väljas (2008) • Mikk Pärnits: Hundikutsikaeetika (2009) Vägivalllast 2.Psüühiline vägivald • Kirsten Boie: Väikelinn Chicago (2001) • Anne-Marie Brasme: Ühe hingetõmbega (2003) • Jerry Spinelli: Tähetüdruk (2005) 3.Rassism, ksenofoobia • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Reeli Reinaus: Must vares (2010) Armastus ja seksuaalsus 1 . (esimene) armastus ja kiindumine, (esimene) seks • Kamille Saabre: Mu kuninganna (2007) • Aidi Vallik: Anni-lood (2001, 2002, 2007) • Evelyne Stein-Fischer: Esimest korda ja enamgi (ek 2001) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Armastus ja seksuaalsus 2.Alaealiste soovimatu rasedus, vägistamine • Katarina Mazetti: Jumala ja minu vahel on kõik
Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid. Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09.1939, - Saksamaa ründab Poolat 17.09.1939, - NSVL kallaletung Poolale. 30.11.1939 NSVL alustab sõda Soomega 10.05.1940, Belgia ja Hollandi vallutamine 17.06
maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära Eesti iseseisvuse taastamine ebaõnnestus kuna, Eestil polnud sõjalist jõudu taga, kuigi Johan Pitka üritas seda tekitada. NSVL ei hoolinud lääneliitlaste ega eestlaste tegemistest ja vallutasid alasid isegi siis, kui lääneliitlased oleks eestlastele appi tulnud. Riigi väed, milles võitlesid eestlased 1941- 1945. Punaarmee- korpusemehed ( hävituspataljonid, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus, 22. territoriaalne laskurkorpus)
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid
Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Peterson...
06. august 1940 1940. aasta juuli lõpus asusid Nõukogude käsutäitjatest valitsus ja parlament selgelt liikuma omariikluse lõpliku kaotamise suunas, kuna 17. juulil oli Zdanov nõudnud Eesti võimalikult kiiret ühendamist NSVLga. 21. juulil kuulutas Riigivolikogu Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja palus selle vastuvõtmist Nõukogude Liitu. President Päts sunniti samal päeval ametist tagasi astuma ning tema volitused võttis üle peaminister Vares. 6. augustil toimus Eesti ametlik ühendamine Nõukogude Liiduga, kui NSVLi Ülemnõukogu Eesti "vabatahtliku palve" rahuldas. Sellega lõppes esimene Eesti omariikluse periood (või teine, kui arvestada ka ühepäevalist iseseisvust 1918. aasta alguses) ning algas üle poole sajandi kestnud okupatsioonide ajastu.
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
Eesti omariikluse küsimus 1939-45 Teise maailmasõja ajal, aastatel 1939- 1945, otsustasid Eesti nagu ka teiste euroopa riikide saatuse kaks suurimat riiki. Nende riikide koostööd ei saanud takistada mitte keegi, väljaarvatud nemad ise. Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939. aasta oktoobris marssis Ee...
Tallinna Polütehnikum Püstol Waltheriga metsikutes laantes Referaat Kuldar Klaasberg AA-10 Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 Kirjanik ja tema looming................................................4 Teose sisu......................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................7 2 Sissejuhatus T...
Ütle, mitu seppa peavad seda parandama? · Meile toodi titevoodi Titevoodis oli vann · Altmäe rebane tuli mulle külla Vanni sees oli tarakan Mis ma talle süüa annan? Lapsed seisid ümber vanni Kure luid, konna päid Pesid puhtaks tarakani Vana varsa sääreluid · Rätsepmeister Kakaduu · Vares vaga, saba taga Õmbles mulle palitu Lendas üle Põhjanaba Eest oli kitsas Tagant lai · Singel vingel ninaprill Selle eest ta kolki sai Meil oli kodus krokodill Krokodill tegi palju nalja · Torni otsas istus uss Ajas lapsed toast välja Seda nägi väike Juss Tahtis toas tantsu lüüa Mis värvi oli uss Meie koogid ära süüa Seda ütled sina
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku...
Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rah...
Miks kaotas Eesti oma iseseisvuse? 23. augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mis muutis Eesti saatuses nii mõndagi. Pakti salajasteks poolteks olid Saksamaa ja Venemaa, kes olid ära jaganud maad mille vallutamisel nad üksteist ei ründa. Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arv...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
