Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli
1) V A H A S E 2) A B R U K A 3) M A R T I N P R I I T 4) S I N I N E 5) P Ä Ä S U K E 6) J A L G R A T A S 7) K Ü Ü L I K U P U U R I 8) R O O M A S S A A R E S 9) M U M M I 10) H Õ B E T I I B 11) S U V I 12) L U I G E T A P J A 13) K A L U R 14) P Õ L E M I S 15) K A S ...
Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek , ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel soov näitlejaks saada aina kasvas, siis ei läinud enam niisama katsetama, vaid andsin endast kõik , parima," on Vares öelnud. Fakt, et noormees näitekunsti õppima pääses, oli üllatuseks nii Sergole endale kui ka kaaslastele. Positiivsest uudisest teavitas noormees oma vanemaid sõnadega "Nüüd saab minust näitleja". Karjäär Neljaaastase õppimisperioodi jooksul jõudis Sergo Vares kaasa teha mitmetes kooli lavastustes. Esimene 22. lennu etendus mängiti 19. märtsil 2004 Eesti draamateatris, kui kursusejuhendaja Priit Pedajase lavastajakäe all jõudis lavale Madis Kõivu "Finis nihili"
4. detsembril käisin Kuressaare linnateatris vaatamas etendust ,,Vares", mis on valminud Jüri Tuuliku samanimelise raamatu põhjal. Publiku ette toodi Urmas Lennuki dramatiseering sellest teosest ning see oli tema kümnes tükk, mis on lavale jõudnud. ,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja laud. Tee, mis viis
"Malev" (2005) Henrik "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Kodu keset linna" (2007) Henri "Ohtlik lend" (2007) Kaaro "Detsembrikuumus" (2008) Tanel "Päikese poole" (2011) - Ronald "Kättemaksukontor" (2012) Karl Suur Näitlejana teatris Mänginud ligi 20 lavastuses Tuntumad neist on "Nipernaadi" "Rehepapp" "Hirvekütt" "Kommunisti surm" "Praht, linn ja surm" Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga ütles, et Sergo Vares on üks väljapaistvamaid Eesti noornäitlejaid, kel on oma suhteliselt lühikese karjääri jooksul täita tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina
Paigalind Vares Kristofer Vuks Liigitamine · Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole üksmeelt. · Vareseliike on üle 60. · Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad
Johannes Vares-Barbarus 2017 Elulugu Sündis 12.01.1890 Viljandimaal Õppis Kiievis arstiteadust I maailmasõja ajal oli vene sõjaväes Osales Eesti vabadussõjas Peale vabadussõda alustas luuletuste kirjutamisega Luule oli sotsiaalkriitiline, kuid jäi siiski pigem elitaarseks Esimene luulekogu „Fata-Morgana“ 1940. aastal sai peaministriks Peale Eesti okupeerimist muutusid luuletused Nõukogude liitu ülistavaks Suri 29.11.1946 Tallinnas Kirjaniku foto Ürgelemendid Algusen polnud sõna — oli joon. Polnd harmoonilist kõla — oli toon. Maakera vettinud risu peksis torm, polnud väärtuslist sisu — oli vorm. Oli mõõdetav keha, kontuuritu hing, — sõõr, millel unustet teha ümbritsev ring: Lehvis vee pääl kurvana looja vaim, ei pakatanud urvana klorofülliline taim. Oli algusen antud vaid kest — õudne ruum, ilma...
liige aastast 1940. Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. Pärnu gümnaasiumis aatatel 1904 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 19101914. Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939. Jätkas arstina töötamist ka Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks" Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes Varesest vasakpoolse maailmavaatega poeet, kes vastandas end koos teiste sotsiaaldemokraatlike intelligentidega Konstantin Pätsi vaikivale ajastule. 21.juunil 1940 kell 22.20
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918
Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010 Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu; Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901
Johannes Vares-Barbarus Olga Suhhanova Anastasia Bogdanova 8.B klass Johannes Vares-Barbarus Johannes Vares, ka Johannes Vares- Barbarus. Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast. Ta sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Lapsepõlv Poisike õppis lugema juba 5- aastaselt, 12-aastaselt pani ta paberile oma esimese pikema luuletuse. Juku lõpetas Heimtali 3- klassilise vallakooli. Perekond Pärast ema Reeda surma kodus perenaiseks olnud õde Leena oli abiellunud ja paari kilomeetri taha Raanile elama
Must vares Liis läks uude kooli. Seal, aga ei olnud klassi suhtlemine selline nagu eelmises koolis. Näägeldi üksteise kallal ja olid teatud kambad, kes omavahel suhtlesid. Ühe poisiga (Sethiga) ei suhelnud keegi ja teda noriti, kuna ta elab lastekodus ja ta on neeger. Liis, aga teadis kohe, et ta tahab selle poisiga tuttavaks saada. Kui õhtul Liis läbi pargi kodu poole läks ilmusid ta teele kolm meest. Liis kartis, sest ta oli kuulnud, et millalgi oli siin üks tüdruk vägistatud. Äkki ilmus välja Seth, kes lõi mehed oimetuks ning sellega päästis ka Liisi. Järgmine päev koolis ei teinud Seth temast väljagi ja vaatas nagu alati tühja pilguga aknast välja. Mõni päev hiljem toimus koolis disko, neil oli oma klassis klassikaaslastega väike istumine. Ta jõi vaid ühe klaasi veini, kuid ta jäi sellest nii purju. Ta mõistis, et keegi on talle midagi joogi sisse pannud. Ta uuris peol välja, et nende klass...
Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. Johannes Barbarus . Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 ) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata-Morgana". Järgmisel aastal
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja".
selle kohta sõnagi ja tavapärast otsust ka ei ole- nagu kõik piinlikud asjad, läks seegi ,,erakausta".Varese surma ametlikuks tunnistatud versioon koos arstliku komisjoni otsusega ja varese surmaeelse kirjaga pandi 14.detsembril 1946 aastal isegi ,,suletud ümbrikku". Ajalehtedes trükitud põhjus haiguse ägenemine ei kannata kriitikat ka protokolli jäänud teate põhjal, sest 26. Novembri koosolekul saab Vares ülesande esineda Konstitutsioonipäeval ettekandega, mille ta tõrkumata vastu võttis. Tegelikult kogunes büroo- või vähemalt selle tähtsamad liikmed- Kadrioru lossi juba Varese enesetapuööl. Paistis, et asja juhtimise võttis oma kätte Nikolai Gorlinski, kes oli Boris Kummi kohapeal resideeriv otsene ülemus. Johannes Vares maeti 3.detsembril, büroo tuli kokku uuesti 4.detsembril, ei mingeid kahetsussõnu, kõik jätkus sealt, kus 29.detsembrilt oli pooleli jäänud.
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus
Nõukogude poolel (Punaarmee) (20/30 000): viha sakslaste vastu, kommunismi poolehoid, sund mobilisatsioon. (22.territoriaalne laskurkorpus, tööpataljonid, 8. Eesti laskurkorpus) 7. Nimed Jüri Uluots viimane EV ametlik peaminister, kelle eest vedamisel moodustati enne sakslaste lahkumist ja enne punaarmee tulekut Tallinnas uus valitsus (18-22 september 1944) Otto Tief Uluotsa poolt moodustatud uue valitsuse juht taasiseseisvumiskatsel (1944) Johannes Vares Barbarus Eest poliitik ja luuletaja, presidendi kohusetäitja, EKP liige alates 1940. Aastast. Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja 1941-1945 Eesti Omavalitsuse juht
pääsuke. Äkki ilus pereelu katkes, kui poiss tagasi tuli ja pesa lõhkus. Linnupojad kukkusid alla. Poiss jooksis koju. Aga üks linnupoeg elas veel. Nii leidis Mardu õhtuhämaruses Hõbetiiva. Mardu oli 9 aastane poiss. Tegelik nimi oli Martin Piit. Poisil oli üks silm pruun ja teine sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka
tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame, kas ta reageerib. 3. Vaatleme, kas vares sööb valmis orgaanilisi aineid. Siin kasutame kahte varest, ühele varesele paneme toiduks valmis orgaanilise aineid ja teisele mitte orgaanilisi aineid. Vaatleme poole tunni jooksul, kumb vares sööb ja kas sööb. Katse tulemused: 1
Eestis seatakse üles sobiva suurusega pesakaste Arvukus Erinevatel andmetel on siniraage Eestis 2- 15 paari. Euroopas 53.000-110.000 paari. Iseärasused Jõnksuliste tiivalöökidega kruvib isane end kõrgele puude kohale (kuni 200m kõrgusele), kus viskleb kraaksudes küljelt küljele ning sööstab alla näidates oma kirevat sulestiku. Sellega avaldatakse muljet emaslindudele ja kaitstakse territooriumit sissetungijate eest. Rahvapäraseid nimetusi Saksamaa vares, Saksamaa harakas, Saksamaa pasknäär, Austria vares, Samaaria vares, Jaapani vares, merevares, mandli vares, kolkvares, sinine vares, sinivares, roheline vares, linnukull, kesavares, vihmaharakas, laanelind. Koht ökosüsteemis Eredavärvilise sulestikuga pakub inimestele ilusat vaatepilti. Väikese arvukuse tõttu erilist tähtsust ökosüsteemis ei oma, vähesel määral hävitab kahjurputukaid. Kasutatud kirjandus L. Jonsson „Euroopa linnud“, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 C-F
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5
..Ootasid ja ootasid, aga mitte keegi pulmalistest ei võtnud hoogu ülesse. Kui nad olid käega löömas, läks tare uks lahti ja keegi karjus:" Huu...uhuu". Esimene kull võttis selle laulu endale. Äkitselt puristas hobune rehe all:"Prrrrr!" Teine kull kohe kisama, et see on tema laul. Kui sa vahel õhtul metsas käid võid tihti kuulvat kaht lindu laulvat. Üks neis hüüab: ,, Uhuu." Teine vastab kedrates:"Prrr!" 6.Vares ja rebane Heinalised unustasid heinakuhja juurde hangu püsti. Vares juhtus sinna juurde ja kuna hang oli tugevasti maa sees, otsustas sinna pesa teha.Munes munad ja hakkas hauduma. Rebane, kes seda kõke nägi, haudus kurja plaani, kuidas pojad kätte saada. Kui pojad koorusid hüppas rebane ligi ja hakkas karjuma, et mis õigusega vares sinna pesa tegi, see olevat tema hang. Et kui vares talle poga ei anna söögiks, siis saeb hangul varre maha.Vares kohkus, võttis poja ja ndiski rebasele. Nii pettis rebane välja kolm poega
8 b klass Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2006 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. IVAN KRÕLOVI SAAVUTUSED 4 1.1 Valmizanri leidmine 1.2 Krõlovi loomingu tulemus 1.3 Valmide peategelased 2. KRÕLOVI TUNTUIMAD VALMID 5 2.1 Luik, haug ja vähk 2.2 Vares ja rebane 2.3 Hunt ja kurg KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 3 SISSEJUHATUS Ivan Andrejevits Krõlov (vt. joon 1) oli tuntud vene kirjanik. Ta sündis Moskvas, ühes vaeses peres 2. veebruaril 1769 aastal. Tema isa suri, kui ta oli vaid 11-aastane. Tema perekond jäi ilma sissetulekuta ning ta kolis koos ema ja vennaga St. Peterburi. 1783. aastal
Siniraag Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja emaslind on välimuselt väga sarnased, kuid isaslinnu saba äärmisi siniseid sulgi ehivad pisut välja ulatuvad mustad tipud
mis sina siin teed ,sa peaskid ju lõunamaal olema juba?" Linnupoeg vastas:" mul on 2 probleemi esiteks ma ei saa aru ,mis see valge asi on ja ma ei oska lennata seetõttu ma polegi lõunamaale lendanud." Rebane vastas:"see valge asi on lumi ja selle teise probleemiga ma saan sind ka aitada." Linnupoeg küsis:"ei tea kuidas sina mind aitada saad?"Rebane sellepeale lähme minu urgu. Ja lähevadki rebase urgu. Linnupoeg küsib:"noh kuidas sa mind ,siis aitada saad." Rebane vastab:" mul on sõber vares ,ta võib sind lendama õpeteda ,aga enne seda kui ma varese kutsn peame kõhud täis sööma." Rebane andis linnupojale söökiks liha aga linnupeog seda ei tahtnud . Rebene küsis:" mida sina siis sööd?" Linnupoeg vastas:" ma söön teri, marje ja usse. Nad läksid otsima ja leidsid seda ,mida tahtsid. Siis kutsus rebane varese ja vares hakkas teda lendama õpetma ,aga ta ei saanudki lendamist selgeks .Seepeale rääkis vares linnupojale jõuludest ja lumest ja ütles:" et
Samueli võlupadi Kristiina Kass Raamatu tegelased olid Samuel Seebimull, tema õde Susanna, tema ema Katariina, tema isa Silver, õpetaja proua Vares, Hull Manda ja valvekoer Fernando. Samueli ema oli väga nõudlik ja alati pahandas, miks Samuel ei olnud nii tubli ja tark kui tema õde Susanna. Samuel käis Andekate Laste Koolis koos Susannaga aga talle ei meeldinud seal. Kõige rohkem talle ei meeldinud geograafia õpetaja proua Vares. Geograafias pidi tulema kontrolltöö. Selleks pidi Samuel pähe õppima kõigi Euroopa riikide pealinnad. Susanna tegi nalja Samueli õppimise üle ja soovitas Samuelil padja alla
Sõnastus on raskepärane, luuletuste trükipilt jätab rahutu, isegi meelevaldse või kaootilise mulje. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid Eestis olid peamisteks ekspressionismi stiilis kirjutajateks rühmituse “Tarapita” kirjanikud, näiteks Johannes Vares- Barbarus, Marie Under ja Friedebert Tuglas. J. Vares “Katastroof 1” Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm, täis raipeid, nagu viirastus veel kõigub kesk laotust ahastuses päästjat appi hõigub... Ent lõhkeb siis, kui vahust seebimull, maast, merest - kaos, jääb järgi minust null, Lääb hukka kõik... planeet, kui haisev pomm. “Katastroof 2” Ei ilma vereta ei miski sünni, sure, kõik meie elu, see on verimärk, Ja veres leotet nüüd, kõik meie rõõmud, mure, revolutsioone imed, mässe tulivärk,
suurt lambaikaldust. (Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne
METSLOOMAD KODULOOMA D KANA PAIGALINNUD ÖÖBIK KALKUN KOER KULDNOKK TUVI KASS LUIK VARES HOBUNE EI MAGA MAGAVAD PÄÄSUKE TALVEUND TALVEUND VARBLANE LEHM PART KAJAKAS SIGA KARU HUNT ÖÖKULL LAMMAS SIIL REBANE
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1...
kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. 2. Millised kirjanikud tõstsid nooreestlased tolmu alt välja. Juhan Liiv, Kristjan Jaak Peterson 3. Novell tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga ja lõpus on puänt. (Tuglas, Gailit) Sonett luulevorm. Koosneb 14 värsireast, mis paigutuvad stroofidesse.(Under, Visnapuu, Semper, Kärner) Ajaluule aktuaalsete sotsiaalsete probleemidega tegelev luule. (Semper, Vares, Alle) Ekspressionism - Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. (Under, Suits, Vares, Tuglas) Pagulane poliitilistel põhjustel kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik. Vagabund Hulkur, rändur 4. Taunima Hukka mõistma, laitma
mängunurka, kus nüüd ta võttis raamatu (pildiraamat), jooksis tagasi vanaema juurde ja palus, et ta talle loeks. Vanaema võttis raamatu ja läks lapsega suurde tuppa, kus asetas lapse diivanile ja istus temaga koos maha. Koos nad hakkasid seda raamatut lugema. Vanaema näitas lapsele pilte ja küsis tema käest, mis üks või teine asi pildi peal on. Laps kordas sõnu nagu näiteks: vaes (vares) vanaema küsis lapse käest, kuidas vares häälitseb, Liisa tegi varese häält: kraaks-kraaks, kiisu (sama asja küsis uuesti, kiisu teeb mäu-mäu), aamat(raamat). Vaatlus lõppes 18.52. Sellel ajal viidi laps sööma. Kellaaeg Tegevus Laps (lapse reaktsioon, tegevus) 18.05 Laps tuli vanaisaga poest Märkas, et võõras on tema
õppida. Susanna tuli Samueli tuppa ning tegi nalja, et äkki Samuel paneks geograafia õpiku padja alla ja hommikuks on kõik peas. Tegelikult tõmbas Susanna Samueli haneks. Samuel oli lõpuks väsinud ning pani raamatu padja alla ja heitis magama. Kontrolltöö ja mälumäng Oli kontrolltöö päev ja Samuel oli hirmul. Klassis käratas kuri õpetaja, kes käskis end kutsuda proua Vareseks. Oli aeg hakata kirjutama. Kui tööd olid valmis oli Samuelil ootusärevus. Proua Vares ütles: ,, Tubli töö Samuel, null viga’’. Samueli silmad särasid, aga õpetaja ei suutnud seda uskuda ja hakkas Samueli käest spikrit norima, spikrit mida Samuelil polnudki. Proua Vares käskis Samuelil klassist lahkuda, seda ka Samuel tegi. Väidetavalt läks proua Vares hullumajja, seljas hullusärk. Samueli äkiline targenemine ei jäänud ka vanematel märkamata. Hakkas õhtune mälumäng, mida Silver armastas. Seekord oli Samuel väga tubli, ta teadis kõiki vastuseid tänu
14. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL · 1939. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Et vältida sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasidelepingule alla. Samad lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. · 1940. aastal nõudis Venemaa Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu ja needki nõudmised võeti vastu. Punaarmee okuperis Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. · Mõned päevad hiljem seadis Moskva Eestis ametisse endale kuuleka ''rahvavalitsuse''. Selle etteotsa sai arstist luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Juulis järgnesid Riigikogu uue koosseisu ''valimised'', valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuid siiski kuulutas ...
Claude Monet Helesinised Claude Monet Helesinised tantsijannad tantsijannad Edgar Degas Edgar Degas Kuningas Carlos IV perekond Vares Ema Francisco Goya Claude Monet Johann Köler Vares Claude Monet Kummardus Kummardus publikule Riietatud maja publikule Edgar Degas Francisco Goya Edgar Degas Vesiroosid
neid valminult tublisti kallima hinnaga. 8. Nõudmine veriapelsinide järgi on praegugi suur sest nad on õhukese koorega ja väga mahlakad. Leia lünkadesse paslikud siduvad sõnad ja pane vajalikud komad. aga, et, ja, kui, kuid, ning, sest, siis Varest tunti juba vanasti selle poolest .................ta oli ivake laisavõitu. Sügiseti kutsusid sõbrad teda endaga talvitama ................. soojal maal pidi kõik hoopis parem olema................. vares ei viitsinud minna. Seni teised meelitasid................. võttiski vares kord kätte ................. lendas lõunasse. Seal istus ta palmi latva ................. leidis kohe................ tühja juttu aeti selle maa kohta. Janu piinas................ keegi ei andnud tilgakestki selle kustutamiseks.Kui teised nüüd veel vareseonu pilkama hakkasid................. vihastas ta nii ................. rändas tagasi. Siitpeale ei läinud vares enam kunagi soojale maale.
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
liidetakse 3 uut Liitu. Liitu. 5. aug. Läti liiduvabariiki. inkorporeeritakse NSV Liitu. 25. aug. Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks saab J. Vares, Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks (valitsuse juhiks) saab Johannes Lauristin. Novembris teostatakse rahareform. Kroonide asemel tulevad käibele rublad.
puude alt okkaid korjama. Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab ,vana karu?" Mesikäpp ohkas seepeale ja vastas varesele, et ta tahab endale talveks maja ehitada. Ta rääkis varesele, kuidas tal okastest maja ehitamine ebaõnnestus. Selle peale kostis vares: ,,Kes siis okastest maja ehitab? Tee oma maja okstest nagu on tehtud minu pesa!" Karu leidis, et see on väga hea mõte. Ta tänast varest hea nõu eest ja läks metsa oma maja jaoks oksi korjama
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
"Rongid siin enam ei ..." "Kadunud kingapood" "Ellumõistetud" (Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Boob teab" (Linnateatris on lavastanud Jaanus Rohumaa; Rakvere teatris lavastanud Kalju Komissarov) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" alusel (Emajõe suveteater, 2007, lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" " Vares " ( Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Raivo Trass) 2.2 Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999) "Võlulift ehk Kivimüüt" (Andres Ait; 1999; koos Jaan Tootseniga eriprojekt Jõhvi lauluväljakul) "Iguaani öö" (Tennessee Williams; 2000; Rakvere teater) "Valge uni" (Richard Grauberg; 2000; Rakvere teater) 2
alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu nagu ronga puhul: vares, vares, kui sa head tead, siis karju veel, kui halba, siis lehvita tiibu või nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron- gapojad, keda vana ronk suurel reedel enne päikesetõusu ristida ei jõua. Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ära ristima, muidu jäävat need mustadeks varesteks
Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Sina ja mina. Mu ees on surm, ma tunnen ta vina. Ja säälpool on nurm, kus õitsed sina. Küll ilus on nurm, kus õitsed sina. Mu ees aga surm, ma tunnen ta vina. Luuletus ´´Sina ja mina ´´ - räägib kahest inimesest, ühel neist läheb elus hästi, teise elu on aga raske. *** *** *** Johannes Vares - Barbarus Johannes Vares - Barbarus sündis 1890. aastal Viljandis. Tema kodaniku nimi oli Johannes Vares. Kooli ajal võttis omale varjunime Barbarus, sest õpilastel oli trükisõnades esinemine keelatud. Kirjandusest huvitus ta juba koolipõlves, luges palju ja võttis Pärnu gümnaasiumis õppides osa põrandaalustest kirjanduslikust ringist. Johannes õppis Kiievis arstik ja oli sõjaväearst Esimeses maailmasõjas, hiljem Vabadussõjas.
Siia kuuluvad ka määrsõnalise esikomponendiga liitumid (püsti kurat püstikurat jms), milles esimene pool iseloomustab nimekandjat seisundi oleku või olemisviisi kaudu. Nominaalfraas Isikunimetusena esineb ainult selline nominaalfraas, mille aluseks on substantiiv, sest inimese nimetamise määrab tegelikkuse objekt. Fraseologism kui nimisõnafraas, kus peasõna laiend väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust. Siia kuuluvad adjektiivatribuudiga fraasid (valge vares, igavene juut), genitiivatribuudiga fraasid (kurva kuju rüütel, saksa Mihkel), fraasid, kus atribuudiks on nimisõna muud käändevormid (sarvedega mees, tiibadeta ingel) ja adverbiaalatribuudiga fraasid (hunt lambanahas, kits kärneriks). Fraseologism kui hulgasõnafraas, kus peasõnaks on hulga- või mõõdunimisõna, laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena
põhimõtted l Toimus geograafiline ümberpaiknemine: 1) põgeneti Eestist; 2) jäädi Eestisse l Kirjanikest jäid Eestisse näiteks: J. Vares-Barbarus, J. Semper, A. Jakobson l Kirjanikud, kes vaikisid olid B. Alver ja U. Masing l 1949. aastal heideti Kirjanike Liidust välja mitukümmend kirjanikku, sealhulgas F. Tuglas, J. Semper, K. Merilaas, A. Sang, H. Raudsepp Johannes Vares-Barbarus (1890- 1946) • Kodaniku nimi Johannes Vares, kirjanikunimi Barbarus • Oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik • Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970)
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
