6.2. Painutava koormuse mõju vardale Sale sirge varras (Joon. 6.3) on koormatud painutava koormusega (pöördemomentM või põikjõud F): · koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); · igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6
6.2. Painutava koormuse mõju vardale Sale sirge varras (Joon. 6.3) on koormatud painutava koormusega (pöördemomentM või põikjõud F): · koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); · igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v Pöördemoment Põikjõud M Joonis 6
disperssete osakestega, sõltub jäikus maatriksist ja on madal. 5. Kummist detailide valmistamise tehnoloogilised võtted. a) Kalandreerimine. Saadud toore kummi segu lehed suunatakse kuumutatud kalandri masinas rullidele ja seal ta muutub kummiks, mis keritakse puidust rullidele. Kalander-rullidega press, millest materjali läbi surumise tulemusena saadakse sile materjal. b) Pressimine kruvipressil. Saadakse torud, vardad, nöör jms. Segu soojendatakse ja lastakse läbi tigupressi ja surutakse läbi vastava ava. c) Survvalu. Kasutatakse keeruliste detailide valmistamiseks. Kasutatakse kinniseid vorme kuhu surutakse segu. d) Liimimine. Kumm ja mingi muu materjal (riie vms) liimitakse kihiliselt. e) Vulkaniseerimine. Keemiline protsess, kus lisatakse tavaliselt väävlit, et muuta kummi omadus. Suurenevad tugevus, elastsus,
Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja isoleerdetaile; - elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga; - kasutatakse kaablijuhtmete isoleermaterjalina; - metalltorude kaitseks korrosiooni eest; - tehisnahk, põrandakatted, painduvad torud: - Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid. Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, kile, plaadid, torud ja vardad. 144. Polüstüreen: omadused, kasutamine. Polüstüreen on tahke läbipaistev materjal; Kõrged elektrilised omadused; Happe- ja leeliskindel; Vastupidav osoonile; Termoplastiline; Mehaaniliselt töödeldav. Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.; mõõteriistad ja raadiotehnilised isolaatorid. 145
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
Orgaanilistes lahustites lahustatud PVCst toodetakse kilet ja kiudaineid. 136. Polümeeride liigitus (looduslikud, tehis), näited. · Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, Päritolu järgi: kile, plaadid, torud ja vardad. · looduslikud (tselluloos, kautsuk), · modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) · sünteetilised e tehis (naftast, maagaasist, kivisöest) 141. Polüstüreen: omadused, kasutamine. · on tahke läbipaistev materjal;
Eritöö tangensiaalsuunas on 20...50 % väiksem kui radiaalsuunas. Kõvadel lehtpuudel on see 2,5 × pehmetel 1,5 × suurem kui okaspuudel Eritöö erinevate puuliikide kohta on 20 - 50 kJ/m2. Lehtpuud on oma ehituse tõttu 1,5 - 2 korda sitkemad okaspuudest. Sitke puidu murdepind on pikakiuline, hapra puidu murdepind nö põiki "raiutud" või trapetsikujuline ja ilma kildudeta. Proovikehade löögisitkus sõltub kiudude suunast. 10°-se kaldkiulisuse juures kaotavad vardad ligi 50% oma sitkusest. Puidu kõvadus. Sõltuvat ristpinna kõvadusest kõik puuliigid jaotatakse kuute rühma: Väga pehmed puuliigid otspinna kõvadus kuni 3500 N/cm2 (haab, kuusk, pärn, pappel, mänd) Pehmed puuliigid - otspinna kõvadus kuni 3500- 5000 N/cm2 (lepp, kask, kadakas, toomingas) Keskmiselt kõvad puuliigid 5000-6500 N/cm2 (jalakas, sarapuu, remmelgas) Kõvad puuliigid - otspinna kõvadus 6500-10000 N/cm2 (lehis, tamm, vaher, saar, pihlakas, õunapuu).
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...
Võrkudes kasutatakse traati läbimõõduga 3...4 mm. Võrk peab olema tehtud ristuvatest varrastest, mitte aiavõrguna. Selline võrk mahub nominaalpaksusega vuuki (ca' 10 mm). Skeem Müürivõrk Müür on oma töötamise seisukohalt lõpmata pikk. Müüri koormamisel saavad külgdeformatsioonid tekkida ainult müüriga ristsuunas, pikisuunas on sümmeetria tõttu deformatsioonid takistatud. Johtuvalt nimetatud asjaolust töötavad külgdeformatsiooni takistajatena ainult risti müüriga vardad. Pikivardad on võrku siduvad ja loovad müüritise äärtel ankurduse ristvardale. Võrgud pannakse iga 3...5 rea tagant. Katsete abil on määratud müürituse tugevuse tõus sõltuvalt armatuuri hulgast, mis on pandud külgdeformatsiooni suunas. Armeerimise võimsus määratakse teguriga, mis näitab kui palju on töötavat rauda %-des müüritise ruumiühiku kohta (1) kus As on võrguvarda ristlõikepindala, s on võrkude vaheline kaugus,
,,Keskel asus suur laud, külgedel kaks väiksemat. Peale nende oli seal veel mõni lauake, millel asusid aparaadid ja automaadid."11 9 Vadimov & Trivas (1971:90) 10 Mäkela (1994:25) 11 Vadimov & Trivas (1971:90) 23 Kuigi lauad olid tavalise paksusega plaatidega ning kõverate jalgadega, võib neid pidada lausa tehnikaimedeks. Sinna olid monteeritud painduvad vardad, mis vedrude abil võisid jalgades üles või alla liikuda ning kümme nähtamatut nööri, mis olid plokkide abil ühendatud varjatud kolbidega. See salamehhanism ühendas mustkunstnikku lava taga istuva ablilisega, kes käsitles kogu aparatuuri. Kui illusionist asetas mingi eseme kõikide nähes lauale ja kattis selle näiteks rätikuga, jõudis see abilise kätte juba enne seda, kui pealtvaatajad eseme kadumises kahtlema
vastuvõetud. Vaja on ette näha abinõud, mis kaitseksid elemente määrdumise ja vihma eest transportimise ja paigaldamise ajal ning väldiks mineraalvilla märgumist. Elementide tugevus ja kinnitused peavad tagama ohutuse nii transportimisel ja ladustamisel kui ka paigaldamisel. Erilist tähelepanu tuleb osutada toodangu virnastamsel püsivusele, ilmastiku mõju eest kaitsmisele, alustugede horisontaalsusele ja sellele, et toodetest väljaulatuvad vardad või aasad ei läbistaks kattekilet (presenti vms). 8.1.2 Montaaziplaan Elementide paigaldaja koostab montaazi plaani ja graafiku kooskõlastatult toodete valmistajaga selliselt, et valmistoodang saabuks ehitusplatsile vastavalt paigaldusgraafikule. Montaazi ajagraafik peab olema kooskõlas ehituse üldise graafikuga. Lõplik tööde teostamise projekt peab olema vastavuses ehitusosa projektiga ja konstruktsioonide projekteerija poolt kooskõlastatud. Enne montaazi
Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte Vajalikud instrumendid: mõõdulint, rulett, vardad, 2-3 tähist, ekker. Situatsiooni mõõdistamise aluseks on teodoliitkäigu küljed ja punktis. Vajaduse korral rajatakse mõõdistamise tarbeks diagonaalkäik. Hoonestatud või osaliselt hoonestatud maatüki mõõdistamisel on sobivaim ekkermõõdistamine. Ekker peab olema hoolikalt justeeritud. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja isoleerdetaile; - elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga; - kaablijuhtmete isoleermaterjal; - metalltorude kaitseks korrosiooni eest; - tehisnahk, põrandakatted, painduvad torud: - Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid. • Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, kile, plaadid, torud ja vardad. 138. Polüstüreen: omadused, kasutamine 4 Omadused: • on tahke läbipaistev materjal; • Kõrged elektrilised omadused; • Happe- ja leeliskindel; • Vastupidav osoonile; • Termoplastiline; • Mehaaniliselt töödeldav. • Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Kasutamine: Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse:pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm
355mm. Paindet~ ombearmatuuri ankurdus suudab vastu v~otta t~ombej~oudu: 350 350 FRd,As1 = As1 · fyd · = 1608 · 350 · = 158, 3kN (197) lb 1244 Tala osttesse paigaldan t¨ aiendavalt ankurduseks U-kujulised vardad 220, mis suudavad vastu v~otta t~ ombej~ oudu: FRd,2d20 = As1 · fyd = 628 · 350 = 219, 8kN (198) Paindet~ ombearmatuur ja U-kujulised lisavardad kokku suudavad vastu v~otta: 19 FRd = 158, 3 + 219, 8 = 378, 1kN > FEd = 350, 1kN (199) Toel¨ahedase piirkonna kandev~oime on tagatud.
Tõmbepingete olemasolul tuleks eelistada välimist armeerimist (ka tööde teostamine on välise armeerimise korral lihtsam), kuid alati pole see võimalik (liiga kõrge temperatuuriga, materjalile agressiivne keskkond jm.). Pikiarmeerimist võib kasutada ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Sisemise armeerimise korral peab ristlõike kõrgus olema vähemalt 51 cm, sest vardad asetatakse vähemalt ½ tellise kaugusele välisäärest 6. MÜÜRITISE TUGEVUSARVUTUSED. 6.1. Arvutuse alused. Põhilised arvutamise alustega seotud probleemid on toodud 2. peatükis. Oluline on elemendi (posti, seina jm) arvutamisel meeles pidada, et ta on osa kogu hoonest, - ta on seotud enda ümber asuvate konstruktsioonidega. Kivikonstruktsioonides on tavaliselt tegemist kas jäikade või sarniirsete sidemetega (sellest täpsemalt 8.
Müüritise lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95 % tõenäosusega määratud müüritise tuge- vus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritise survetugevus üheteljelises pingeolukorras. Pasta: tsemendi, liiva ja vee segu väikeste lohkude ja tühikute täitmiseks. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3 mm. Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks Projekteeritud mört: mört mille omadused täidavad vastava standardi nõudeid Põhimört (mört): sobiva terasuurusega täitematerjaliga mört vuugis paksusega üle 3 mm Põikarmatuur: armatuur põikjõu vastuvõtuks. Ristlõikepind: elemendi ristlõike brutopind. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks 1äbi nõrkade vahekih- tide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga
koormuse lisamisel deformatsioonid takistatud. Olemasoleva müüri hakkavad nüüd koos tööle Seetõttu töötavad tugevdamine. Osutub metallsärk ja kivipost. külgdeformatsiooni vajalikuks hoonete Põikraua kinnitamiseks on takistajatena ainult risti rekonstrueerimisel või avarii vaja küllalt suurt müüriga olevad vardad. puhul, kui müür on üle keevituspikkust (skeem 5.5), Pikivardad on võrku siduvad koormatud. 3 põhilist võtet: põikraua keevitus püstraua ja loovad müüritise äärtel *tugevdamine metallsärgiga külge on arvutuslik. ankurduse ristvardale. Võrgud *tugevdamine R/B särgiga Keevitusjätk peab olema pannakse iga 3...5 rea tagant. *tugevdamine krohvitud võrdtugev põikraua endaga. Skeem 5.3 Armeerimise võrguga
2 y A 7 Variant 11. Vertikaalse telje AB külge on jäigalt kinnitatud varras 1 massiga m1 ja pikkusega l, ning varras 2 massiga m2 ja samuti pikkusega l. Vardad 1 ja 2 on teljega AB risti. Vaadeldaval hetkel on varras 1 paralleelne y-teljega, varras 2 aga x-teljega. Süsteemi paneb paigalseisust pöörlema jõupaar, mille moment M muutub seaduse järgi M = 6 -0,5t (Nm). Leida laagrite A ja B reaktsioonkomponendid hetkel t1 = 4 sekundit, kui AE = EK = KB = l = 50 cm. z B m1 = 10 kg
Valmistatakse vibratsioonidele ja löökidele vastupidavaid akuanumaid ja isoleerdetaile; - elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga; - kaablijuhtmete isoleermaterjal; - metalltorude kaitseks korrosiooni eest; - tehisnahk, põrandakatted, painduvad torud: - Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid. • Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, kile, plaadid, torud ja vardad. 144. Polüstüreen: omadused, kasutamine. Omadused: 38 • on tahke läbipaistev materjal; • Kõrged elektrilised omadused; • Happe- ja leeliskindel; • Vastupidav osoonile; • Termoplastiline; • Mehaaniliselt töödeldav. • Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). Kasutamine:
o. u. 21 kVef/cm). -8 (tan = 10 ). Kõrgetel pingetel ja ebaühtlases Gaaside elektriline tugevus sõltub eelkõige elektriväljas lisanduvad juhtivuskadudele koroona- elektrivälja kujust ja rõhust. Mitteühtlases elektri- kaod. väljas (väikese kõverusraadiusega elektroodid Neutraalsetes vedelikes on dielektrikuskaod juhtmed, vardad, teravikud) on gaaside läbilöögi- 4 väikesed (tan väärtus on suurusjärgus 10 ) ja väljatugevus ühtlase väljaga võrreldes mitmeid kordi põhjustatud ainult juhtivusest. Polaarsetes vedelikes madalam ja läbilöögile eelnevad lahendused väike- on kaod märgatavalt suuremad (tan on suurus- se kõverusraadiusega elektroodi(de) lähedal, s.o. -2 järgus 10 )
Diagonaalvardas: nD = Fv ,Rd Horisontaalses postis: n p = n D ⋅ sin υ PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 80/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 8. SÕRESTIKUD Sõrestiku arvutusel peavad kõikide elementide süsteemi teljed jääma nende elementide enda piiridesse. Põhielementidele, nagu näiteks sõrestiku välimised vardad, peavad süsteemi teljed ühilduma elemendi kesktelgedega. Juhul, kui sisemiste varraste süsteemi teljed ei ühildu nende kesktelgedega, tuleb nende varraste tugevuskontrollil arvestada ekstsentrilisuse mõjuga. Esimest järku lineaarse elastse arvutuse puhul võib algdeformatsioonide mõju jätta arvestamata, kui seda tugevuse kontrollil on tehtud. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 81/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Sisend- juhtvaltside pöörlemiskiirus on natukene väiksem kui väljundvaltsidel, sellest tingituna venitatakse leht õgvenduse käigus ka natukene välja, mis soodustab tooriku õgvendamist. Rotatsioon-leheõgvendusmasina skeem: 1 sisendjuhtvaltsid; 2 õgvendusvaltsid; 3 väljundvaltsid. joon. 87 Lühem varbmaterjal läbimõõduga kuni 30 mm õgvendatakse plaadil lukksepavasaraga. Pikad vardad õgvendatakse spetsiaalsetel õgvendusvaltsidel. Suure ristlõikega võlle ja ümarmaterjali õgvendatakse kruvi- või hüdropressil (joon. 88). Võll asetatakse pressi töölaual prismadele. Võlli kontroll peale õgvendust toimub tsentrilel. Paindunud võllide õgvendamise skeem: a käsitsi kruvipressil (I õgvendamine pressi all; II kontrollimine tsentrite vahel); b õgvendamine 25t hüdraulilisel pressil
- elektrolüüsi anumate seinad kaetakse vinüülplastiga; - kasutatakse kaablijuhtmete isoleermaterjalina; - metalltorude kaitseks korrosiooni eest; - tehisnahk, põrandakatted, painduvad torud: - Orgaanilistes lahustites lahustatud PVC-st toodetakse kilet ja kiudaineid. • Kuumpressimisel või valtsimisel saadakse helepruun kõva materjal: lehed, kile, plaadid, torud ja vardad 143. Polüstüreen: omadused, kasutamine. - tahke läbipaistev materjal; • Kõrged elektrilised omadused; • Happe- ja leeliskindel; • Vastupidav osoonile; • Termoplastiline; • Mehaaniliselt töödeldav. • Turustatakse lehtedena, varrastena ja pulbrilisena (graanulid). • Detaile valmistatakse survevalamise teel metallvormidesse: pooli (mähise) kehad, südamikud; dielektrilised antennid, paneelid, alused jm.;
0,2 > d > 0,06 Peenliiv 0,06 > d > 0,002 Liivsavi d < 0,002 Savi ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 56 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 6. ÕHULIINIDE ISOLAATORID JA TARVIKUD 6.1 ÜLDIST Liinitarvikute e liiniarmatuuri hulka kuuluvad klemmid, vardad, konksud, sangad jms, mis on vajalikud juhtmete jätkamiseks, isolaatorite kinnitami- seks mastidele, juhtmete kinnitamiseks isolaatoritele, isolaatorketi kokku- monteerimiseks jne. Juhtmete kinnitamiseks kandemasti isolaatoritele kasutatakse kandeklem- me, pingutusmastide puhul aga pingutusklemme. Kandeklemmidena kasutatakse jäik- (kinnis-), liug- või vabastavaid klemme. Töökindluse seisukohalt tuleb eelistada jäikklemme. Piksekaitsetrossid tu-
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide su...
Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] o Korrapäratud galaktikad
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. ...
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
Ka jõudu F2 nihutame (mööda tema mõjusirget) nii, et selle rakenduspunkt oleks punktis B. Nüüd oleme saanud olukorra, mis on kujutatud joonisel 2.6c. Võrdleme neid olukordi. Kui oleks tegemist absoluutselt jäiga vardaga, siis oleks esimese ja teise aksioomi põhjal siin tegemist täiesti ekvivalentsete juhtumitega. Teisiti on aga lugu siis, kui varras on deformeeruv. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 12 Sel juhul on vardad nendel kolmel juhul ju täiesti erinevas olukorras, mis ei ole ekvivalentsed! Tõepoolest, joonisel 2.6a kujutatud juhul on tegemist venitatud vardaga, joonisel 2.6c aga surutud vardaga. Joonisel 2.6b toodud olukorras on varras täiesti pingevaba. Need ei ole üldse ekvivalentsed, need on täiesti erinevad situatsioonid. Seega: jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget ainult absoluutselt jäiga keha puhul, deformeeruvate kehade puhul seda teha ei tohi. 3. aksioom. Jõurööpküliku aksioom
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
kasutamisjuhised. III peatükk. Üksikasjalik teisaldatavate kinnitusvahendite kirjeldus (vajaduse korral joonised ja visandid) selliste andmetega nagu 70 - tüüp, - lubatud koormused - tootja. Teisaldatavate lasti kinnitusvahendite hulka kuuluvad - konteinerite virnastamise koonused (container stacking fittings) - konteinerivirnade ühendamise koonused (fittings for interlocking of containers) - ketid (chains), trossid (wire ropes) , vardad (rods) - talrepid (turnbuckles) ja kettide ning lintsoringute pingutusvahendid tensioners) - pukid (trestles), tungrauad (jacks) - ratastehnika kinnitusvahendid (securing gear for vehicles) - libisemisvastased materjalid (anti-skid materials). IV peatükk. Teisaldatavate kinnitusvahendite kasutamise juhend lastide ja ratastehnika kinnitamisel Peatükis kirjeldatakse teisaldatavate kinnitusvahendite ohutut kasutamist. Vajaduse korral täiendatakse kirjeldust jooniste ja visanditega
lõikepind 1 Seega tugevustingimus lõikel lõikepind 2 F , nm A kus m – lõikepindade arv. Sitketel materjalidel lubatudlõikepinge 0,56...0,6 . C Peale F lõike arvutatakse lühikesed vardad (tihvte) ka kontaktsurvele. Kuna kontaktsurve d ohustab detaili muljumisega, siis arvutust nimetatakse ka muljumisarvutuseks. F C C F F tegelik
lineaarseks. Niisugusest järeldusest tuleneb, et mootori momenti saab juhtida tema libistuse s = ( kaudu. Pöörleva magnetvälja nurkkiirust võime vaadelda koosnevana kahest komponendist: s , kus s = s * on rootori libistuskiirus, st kiirus, millega rootorimähise vardad lõikuvad pöörleva magnetvälja jõujoontega. Libistuse juhtimisel antakse ette soovitud libistuskiirus s, mis summeeritakse kiiruseandurist saaadava signaaliga Leitud summa on mootori toitemuundurile etteantav seadesagedus, sest f1 / p , millest f1 = p / Kui oletada, et mootori libistus mingil põhjusel, näiteks koormuse suurenemise tõttu, suureneb, st rootori nurkkiirus väheneb, siis väheneb ka ning vastavalt lähte-
rohkem kui üks neutron, siis lagunemiste arv hakkab kasvama ja tekib nn. ahelreaktsioon. Tuumareaktoris kasutataksegi uraani ahelreaktsiooni. Et ahelreaktsioon ei väljuks kontrolli alt, tuleb vältida neutronite suurt paljunemist. Selleks kasutatakse tuumareaktoris neutroneid neelavat ainet, milleks on kaadmium. Tehniliselt on see lahendatud nii, et kütuse sees on kaadmiumvardad, mida saab reaktsiooni piirkonda rohkem või vähem sisse viia. Täielikult sisseviidud vardad peatavad tuumareaktsiooni. Reaktoris on ka torustik, milles olev vesi aurustub ja paneb tööle elektrigeneraatorid. (Tsernobõli katastroof 1986. a.) Termotuuma energeetika. Selles kasutatakse kergete tuumade ühinemist, mille käigus eraldub veel rohkem energiat kui ahelreaktsioonis. Niisugused reaktsioonid toimuvad Päikesel, kus ja sealt pärinebki Päikese energia. Juhitavat termotuuma reaktsiooni pole senini saavutatud. Vajalik temperatuur 108 kraadi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...