Hilot 1960 aastal tabanud lainetuse graafiline näide. Võib-olla kõige tuntuima suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Jaapanis on suuri tsunaamisi olnud kõige rohkem, nimelt on üles tähendatud 68 suuremat katastroofi läbi aegade, meie ajaarvamise aegadest saadik.
· Ratsanikuseisus: rikkad ja mõjukad roomlased. Paljud suurmaavaldajad. Kaubandus ja finantsasjad. Rahaasjadega tegelevad ametnikud. Sageli kohtunikud. · Lihtrahvas: linnade käsitöölised, maal põlluharijad. Väikeomanikud ja rentnikud. Linnade kasvamisel suurenes proletaaride e varatute linnaelanike hulk. · Orjad: orjanduslik ühiskond. Kasutati kõikjal. Oli ka kreeka haritlasi, ka barbareid, erinevad rahvused. Ori kui rääkiv tööriist. Varasel ajal võis ka tappa. Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased.
tegevusalad (kuhu ja kuidas iseloomulikud maeti) tunnused Pronksiaeg (II at.kp.eKr.- 6.saj.eKr.) Varane rauaaeg (6.saj.eKr.- 1.saj.pKr.) Vanem e. rooma rauaaeg (1- 5.saj.pKr.) Keskmine rauaaeg (5-8.saj.) Noorem rauaaeg (9-13.saj.algus) MÕISTED: · Väikeselohulised kultusekivid- varasel metalliajal rajatud kultusliku tähendusga rändrahnud (~1500 tk), mille külgedele on uuristatud 5-10 cm läbimõõduga süvendeid (suurimatel kuni 200). Kivide täpsem funktsioon ja tähendus on selgusetu. · Aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 4-5 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel. · Söödiviljelus (e
Püüdis leida õpetlikku sõnumit. Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes
Konstantinopolis aastatel 529-534 imperaator Justinianuse algatusel. See seaduste kogumik koosnes algselt kolmest, hiljem neljast distinktiivsest osast. 2 Corpus iuris civilis loodi Bütsantsi riigis ja polnud kunagi kehtiv täielikult kogu Läänes. Peale seda, kui Justinianus oli vallutanud osa Itaaliast, kehtestati koodeks 554 aastal Sanctio pragmatica nime all. Ainult Institutsioonid, Codex ja järgnevad keiserlikud õigusaktid tundusid olevat mõjukad läänes varasel keskajal, kus osa Rooma õigusest edastati läbi Epitome Justinianuseni. Mitmed Digesti käsikirjad, mis olid säilinud Itaalias avastati 11. sajandi lõpus Põhja-Itaaliast. Kadunud Digeste on umbes 600 ja välja ilmunud 1076 alates Bologna õigusteaduse õpingute uuest liinist.3 Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks on Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad
Seega loetakse Sind rasedaks juba enne, kui tegelikult rasestud. Viimase menstruatsiooni esimene päev on ka raseduse esimene päev. Esimene rasedusnädal Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot. See jaguneb ning muutub lootemunaks, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha. Teine rasedusnädal Juba sellel varasel hetkel teab organism täpselt, kas sulle sünnib poiss või tüdruk. Kohtudes moodustavad naise munarakk ja mehe spermatosoid unikaalse kromosoomide paari. Kui on moodustunud paar XX, siis tuleb tüdruk, kui aga XY, siis on poiss. Y kromosoome on ainult meestel, nii et tulevase lapse sugu sõltub üksnes isast. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs
piiskopikirikud. Ristiusu vastuvõtmine muutis inimeste maailmapilti ning tihti oli loodususku inimestel raske aru saada, kuidas maailm Jumala tahtel sündinud on. Lisaks uuele maailmapildile tõid ristiusku siirdumine ning kiriklik ajaarvamine ja kalender kaasa palju uusi sõnu ning mõisteid. Hiliskeskaja (umbes aastail 1346-1520) edenedes muutus eesti talupoegade olukord radikaalselt. Olukorra halvenemise suurimaks põhjuseks oli mõisate asutamine, mille esimene periood oli olnud juba varasel keskajal. Lisaks koormistele laienes talupoegade teokohustus ka mõisatööle ning üldised maksud aina kasvasid. Lisaks piirati ka talupoegade liikumisvabadust, mis viis lõpuks kogu pere sunnismaiseks muutumiseni. Eesti ühiskond, mis alates 13. sajandist puutus üha enam kokku keskaegse kultuuriga, tegi seda eeskätt kiriku ja tema organisatsiooni ning linnade kaubanduse ja käsitöö kaudu. Keskaja jooksul sai tuttavaks ja omadeks suur hulk uuendusi, mis assimileeriti eesti kultuuri
ei keelatud viimast jumalaarmu. Vaimuliku kasvatus vajas pikka aega ja kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. 7 Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopikoolid. Vaimulike ideaaliks oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletu munk-askeet, kes peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlastele. Mis puutub otseselt laste kasvatamisse, siis juba varasel keskajal oli igas abtkonnas kahte tüüpi koole. Üks neist tegutses väljaspool kloostriseinu ja oli avatud laste jaoks, kes elasid ümbruskonnas -schola exterior. XI saj. kloostrimaterjalid, eriti väljapaistvamate abtide elulood sisaldavad alati ka märkusi nende õpetusliku tegevuse kohta. Näiteks: "Ta asutas koole, kus igaüks, kes pöördus selleks kloostri poole, võis saada hariduse õndsuse osaliseks. Kellelegi ei öeldud kunagi ära
suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. Bakterid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20
- reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel:
iseloomustab peamiselt esimeste pronksesemete ilmumine. Elulaadis suuri muutusi tõenäoliselt ei esinenud. Skandinaaviamaades oli samas pronksiaeg silmatorkav "kuldaeg", eriti Lõuna-Skandinaavias. Lisaks paiknesid silmatorkavad kultuurikeskused veel Kesk-Euroopa põhjaosas ning Kesk- Venemaa soome-ugrilastega asustatud aladel. Pronksiaegset Eestit käsitletakse kultuurilises mõttes üldiselt kui Skandinaavia ääreala. Põllumajandus, kuigi sellega tegeleti, ei kujunenud varasel pronksiajal jätkuvalt domineerivaks majandusharuks ega põhiliseks elatise hankimise allikaks. Tegelikult on varast pronksiaega kiviaja lõpust üsna raske eristada, seda enam, et sellest perioodist on Eestis vähe muistiseid. Rantkirves Tahulast ja õlgkirves Lellest Muhu pronksodaots Varasesse pronksiaega kuulub Eestis vaid veidi üle kümne pronkseseme
vähemalt üks ühine tunnus. See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V. Eesti ja eestlased ajalootuules 2010 http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu_3.htm (4.november 2010) Harjumaa Muuseum, http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/rafas/ajalugu_moisaelu_orjus_1.html (5.november 2010) Laur, M. 1999. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn. Eesti Entspklopeediakirjastus. Vahtre, L. 1993. Eesti Kultuuri Ajalugu. Tallinn. Jaan Tõnissoni Instituuti Kirjastus Viires, A, 2004. Vana Eesti Rahvaelu. AS Kirjasus ILO
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma val...
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
läbida võimlemsikursus, sellekas, et hiljem oleks kergem sünnitada. Tuleks käia regulaarselt naiste arsti juures vältimaks komplkatsioone(1). 1. kuu: Umbes üks nädal pärast viimase menstruatsiooni ärajäämist on ultrahelipildil juba võimalik ära tunda tibatillukesest viljastunud rakukogumit. See suureneb. Välja hakkavad arenema selgroog, aju ja süda. Süda lööb juba regulaarselt(1). 2. kuu: Embrüo sarnaneb aina enam lapsele. Juba sellel varasel hetkel teab organism täpselt, kas sünnib poiss või tüdruk. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Näole annavad kuju silmad, kõrvad, suu, nina, huuled, keel, ja lõualuud. Süda ja auju töötavad korrapäraselt. Esimest korda hakkavad toimima siseorganid
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Kuna Kesk- Eestit läbis looduslik veetõke: Emajõgi ja Pärnu jõgi oma soiste kallastega, siis looduslikult oli ületuskohtadeks 2 soodsat kohta,üks Viljandi kandis ja teine Tartus, kus Toomemägi kaarjalt ulatub praeguse Laia tänava juurest Emajõeni ja vastaskaldal on ka kuivem ala (Pullerits, 2005). Tartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis-kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab väita, et Toomemäel asus muistsete eestlaste neemikkindlus juba vähemalt 5-7 saj.p.Kr. (kaevamiste käigus leitud riibitud pinnaga savinõu killud), mis paiknes hobuseraua kujuliselt Toomeneemiku idatipul praeguse Tähetorni kohal(Pullerits, 2005, Salupere, 2004, Pullat, 1980). Esialgne maalinnus ei olnud eriti hästi kindlustatud. Edasistel sajanditel kuni XI saj iga põlengu järel suurendati ja tugevndati kindlust mitmel korral. Eeslinna kohta sellest ajast
või kahjustus lapseeas ning enamik neist seisunditest esineb poistel. (Kliinikum, 2011) Kümnenda ehk viimase rühma moodustavad psüühikahäired lapse- ja noorukieas. Selliseid psüühilisi probleeme tekitavad üldiselt läbielatud sündmused. Näiteks vanemate lahutamine, rivaalsushäire või valikuta kiindumine. Paljudel psüühikahäirega lastel esineb näiteks tähelepanupuudulikkusesündroom, mis võib tekkida, kui lapsele ei pöörata varasel arenguperioodil piisavalt tähelepanu. See väljendub selles, kui laps ei suuda üht tegevust löpetada ja püüabki minna teise tegevuse juurde, esimest löpetamata või siis on ta liiga aktiivne- jookseb üleliia ringi, hüpleb, tõuseb toolilt püsti olukordades, kus oleks vaja istuda jne. (Kliinikum, 2011) 7 1. Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia
3.MERKUUR Teadaolevalt on päikesesüsteemis 8 planeeti. Päikesele lähemad neli sisemist planeeti on nn Maatüüpi planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Neli välimist on: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun – on gaasihiiud. 19ndast sajandist eksisteerib hüpotees, et Merkuur moodustus Veenuse kaaslasena ja lahkus iseseisvale Päikese orbiidile. See hüpotees lubaks seletada nii kui ka Veenuse aeglast pöörlemist. Vastavalt teisele hüpoteesile, päikesesüsteemi varasel etapil Merkuur põrkus Veenusega (seejuures puudutades ainult Veenuse pealmisi kihte). Selle hüpoteesi abil saaks seletada Merkuuri suurt rauaküllust. Maa-tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Maatüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja väikseim. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähemal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6% Maa massist. Merkuuri on vöiksem kui Jupiteri kuu Ganymedese ja Saturni
heade tavadega. Kaubamärgiks ei loeta tava- ja tõepäraste toodete või pakendite kujutisi ning tarbija jaoks eksitavat teavet andvaid tähiseid. (Ibid) 1.2 Kaubamärgi ajalooline areng ,,Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest." (Pihla,K.2006) Varasel keskajal kasutasid feodaalid sõjas ja ka oma maavalduste liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku. Esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning aina rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide
Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on näha lehmade lüpsmist, piima läbikurnamist ja või valmistamist. Juustu valmistamisest ei ole sellel friisil veel midagi aimata. Seda mainitakse alles 500 aastat hiljem kiilkirjatahvlil, mis pärineb samuti Sumeritelt. Üks Sumeri põllumees on tahvlil üles tähendanud oma karja suuruse ja majapidamise saagi läbi mitme aasta (Piimast).
üle Euroopa. Nende põhimõtete elluviimise eest võitlesid miljonid inimesed ja paljud andsid selle eest oma elu.3 1 Helmut Piirimäe ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 50 1990 2 http://fr.wikipedia.org/wiki/D%C3%A9claration_des_droits_de_l%27homme_et_du_citoyen_de_1789 3 William Doyle ,,The Oxford History of the French Revolution. Second edition" lk 118, 2002 2. KODANIKE ÕIGUSTE AJALOOST Esimesed kodanike õigused ja privileegid sõnastati juba varasel keskajal. Esmakordselt võis sellist sündmust näha 1215.aastal Inglismaal, kus reguleeriti Magna Charta Liberatum ehk eesti keeles Suur Harta. Algselt oli Suur Harta kirjutatud ladina keeles. Antud õigusakt koosnes 60 klauslist ning piiras Inglise monarhide absoluutset võimu. Samuti märgib, et ükski isik, kuningas, aadlik ega lihtne kodanik ei saa olla üle seadustest ning on Jumala palge ees võrdsed. 4
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
Ratsutasid metsa, hr. avaldas Emmale armastust. Koju jõudes ei tahtnud pr. matkast eriti Charlesile rääkida. Noored kohtusid salaja ning saatsid õhtuti üksteisele kirju. Emma on tihti ebadiskreetne ja kõik külaelanikud räägivad temast taga. Charles seevastu ei kahtlusta midagi. Tema imetlus oma naise vastu ja ta lollus pimestavad teda Emma ebadiskreetsuse ees Ühel hommikul kui Emma Huchette'ist tuli oli tema teepeal Binet, kes pidas pardijahti. Teda huvitas väga kust pr. nii varasel kellaajal tuleb. Emma, aga luiskas, et amme juurest . Nüüd üritasid noored ettevaatlikumad olla. Hr. Boulanger käis õhtuti ise Emma juures, nad kohtusid aias, vihmastel ilmadel Charlesi vastuvõtutoas. Rodolphe muutus ajaga järjest ükskõiksemaks, jättis vahepeal isegi kohtamisele tulemata. Emma hakkas kahetsema, miks ta küll ei suuda oma abikaasat armastada. Homais tuli ideele, et doktori hr. võiks hakata jalapöia korrigeerimise operatsioone tegema,
ning ta jättis üksikasjad spetsialistide hooleks. See on täiesti vale arvamus. Hitleri maailmavaatel oli tugev majanduslik tuum. Nagu Stalin, pooldas ka Hitler kogu oma poliitilise karjääri vältel mitmeid väga kindlaid ja lihtsaid majanduslikke põhimõtteid. Neist tähtsaim on nõue, et majandus oleks alati ja igal tingimusel allutatud Volk'i vajadustele, mida esindab riik. Nii selles kui ka muudes tähendustes oli majandus ,,rassi säilitamise" tööriist. Hitler kuulutas juba ühel varasel parteimiitingul, et kapitalism ,,peab saama riigi teenriks, mitte aga selle isandaks". Arusaam rahvamajandusest kui kogu rahva, mitte aga isehakanud majanduskliki huve teenivast tööriistast levis rahvusäärmuslaste ringkondades laialt ja Hitler võttis selle kõik kõhklemata omaks. Nagu Stalin, pooldas ka Hitler instinktiivselt käsumajandust. Tema soovide nimekiri oli pikk: moderniseeritud ja tootlik põllumajandus, mis vabastaks Saksamaa
sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine) Vahemerelise kliimaga jõed talvel veerohkemad (parasvöötme õhumassid) Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel ja sügisel HÜDROSFÄÄR Hüdrosfääri uurimisega on teadustest kõige tihedamini seotud hüdroloogia, mis kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka. Hüdroloogia jaotub merehüdroloogiaks ja sisevete hüdroloogiaks. Esimese uurimisobjektiks on maailmameri, teine uurib siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris leidub veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe iseseisva sfääri
Paljud hilisemad uurimused kinnitavad, et keele roll mõtlemises on palju suurem. *Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Juba lapsena huvitasid teda linnud, mehaanika, merekarbid ja fossiild. Ta on avaldanud 5 raamatut, mis tõid talle lastepsühholoogi kuulsuse. Lev Võgotski (1896 -1934): Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Üldiseloomustus: Sensomotoorsel ja varasel operatsioonide-eelsel etapil arenevad lastel mõtlemine ja keel üksteisest sõltumatult. o Mõtlemine on prelingvistiline ja keel preintellektuaalne. o Samaaegselt mitteverbaalse mõtlemise arenguga toimub keeline areng, kuid mõtlemisega otseselt seostamatult. Operatsioonide-eelsele mõtlemise tasandil hakkab nende mõtlemise ja keele vahel tekkima seos.
avalikkuses tuntud inimene. Gladiaatorite võitlused-verised vaatemängud Amfiteater-võitluste toimumispaik, ringikujuline või ovaalne monumentaalne areen(Colosseum) Hobukaarikute võidusõit hipodroomil-kuulsaim hipodroom Circus Maximus Aatrium-siseõu,mille keskel oli katus avatud,see oli igapäevase elu keskkoht. Seal võõrustati ka külalisi. 13.Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju
kuidas saame oma saaki kaitsta. 4 2.Kartuli seenhaigused 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans) Kuigi kartuli-lehemädanikuga võitlemisel on tõrjevõtted ühed parimad ja efektiivsemad on Phytopthora infestans üks tülikamaid ja ohtlikumaid seenhaigusi kartulikasvatuses üle maailma. Tavalised saagikaod jäävad 20…40% vahele. Varasel lööbimisel võib saak aga ka täielikult hävineda. (Crop Post-Harvest, D.Rees, Blackwell) Lehemädanikku iseloomustavad lehtedele tekkivad pruunikad laigud, kirme lehtede ülemisel poolel (Joonis 1), mis levivad lehtedel üha edasi, kuniks kogu vars muutub mustaks ja kuivab. Joonis 1. Lehemädanik, levinud taimelt taimele (Scanpix) Soodsamates kliimatingimustes nagu kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuridel 10…20 0 C haiguse levik soodne.
GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või Piitööseadiste ülesandeks on sügavamate kihtide kobestamine, kasvamine peas, pudenemine, lamandumine, tera rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise töösügavus võib ulatuda kuni 40 cm-ni. Erineva kujuga piiotsa kuivainesisalduse vähenemine varasel koristamisel intensiivse kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt kasutamisel on võimalik mõjutada saadava aluspõhja tasasust päikesekiirguse mõjul. Kaod kombaini ebatäiuslikkusest jt. vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus ja mulla kobestamise iseloomu
V sajandil ühendab hõimupealik Chlodovech teised frangi hõimud ja tekib Frangi riik. Chlodevech oli tark ja võttis ristiusu vastu otse paavstilt, mistõttu sai ta endale sõja korral tugeva liitlase. Rooma impeeriumi lagunemise ja germaani riikide tekkega kaasnes kultuuri üldine langus. Linnade arv ja tähtsus vähenesid ja paljud inimesid kolisid maale. Mõni linn jäi täiesti tühjaks ja unarusse jäeti ka vanad templid, veejuhtmed ja saunad. Ristiusu kirik varasel keskajal Juba vanaaja lõpul oli enamik Rooma keisririigi elanikke võtnud vastu ristiusu. Kristlasi ühendas katoliku kirik. Rooma riigis oli kirikul suur tähtsus. Kirik hoolitses vaeste eest, hakkas korraldama kooliharidust ja mõistis ka kohut. Germaanlaste sissetungide puhul otsis rahvas kaitset kirikult, mitte keisrilt. Kirikust sai ka antiikkultuuri hoidja, sest vaimulikud pärinesid tihti suursugustest suguvõsadestja olid kultuursed mehed. Nad tundsid huvi piibli
Selline laine võib kaasa haarata sadamas seisva laeva ja kanda selle hulk kilomeetreid sisemaale, heites selle viimaks võib-olla mõnele mäenõlvale. SUURED TSUNAMID Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme
Allilmas elasid surnud emotsioonidetaja varjudena aga midagi erilist neil karta ei olnud. 11 Vana Rooma Vana Rooma ajaluu algas 8 sajandil eKr. Ja ulatus 5 sajandini pKr..Kogu selle aja vältel oli seal valdav ladina keelRoomlased olid jub varasest ajast kõrgema kultuuriga etrurskide ja kreeklaste mõju all. Tänu sellele on väga raske ka eristada Rooma usunditest kreeka ja etrurskide usundeid.teada on ,et nad austasid varasel ajal loodusjõude ja vaime.Iga asi looduses oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu,mida tähitsati sünaga nuumen.Majadel olid oma kaitsevaimud kellest tähtsamad kehastasid esivanemate hingi.Nede jumalate kõrval austasid j'roomlased ka antropomorfseid jumalaid. Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud .Nad uskusid ,et riigi heaolu sõltub kõige enam jumalate heasoovlikusest ja seetõttu üritati jumalaid vääriliselt teenida ja austada.Kõik
On võimalik, et Kirde-Eestis kõneldi soome-ugri keelt juba enam kui 6000 aastat tagasi. Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas meil nähatavasti IV aastatuhande lõpul või III aastatuhande algul e.Kr. Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning protolaponiididest tulnukate segunemisel mesoliitikumi lõpul ja neoliitikumi varasel jalgul algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil. Venekirveste kultuuri asukate keel kuulus indoeuroopa keelte hulka ning need hõimud etendasid olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri
Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigis väga oluline. Preestrid olid ka riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest, neid valiti ametisse eluks ajaks. Oma ülessannete järgi jagunesid preestrid mitmesse kolleegiumi. Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester pontifex maximus. Keisririigi ajal kuulus see amet imperaatorile. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend loodused oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida kutsuti nuumeniks. Igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud, tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim, geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise.
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
armastus oma kodumaa vastu. Roland on uhke ja iseteadev, ta usub õiglusesse ning edusse ja ihaleb sangarlikkust; egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. See kõik tegi temast igaühele lähedase rahvuskangelase. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantslaste rahvustunde kujunemisele. 3) ,,Laul minu Cidist" (12.saj. Hispaania kangelaseepos) Kajastab omapärast saatust varasel keskajal. 711. Aastal vallutasid muhamediusulised maurid peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Algas sõjandeid kestnud rekonkista ma tagasivallutamine. Jutustab sõjakäikudest ja seiklustest. Peategelaseks on Cidi, kes oli demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne, sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. 4) ,,Nibelungide laul" (13.saj., anonüümne) Esimene osa jutustab Madalmaade kuningapoja Siegfriedi traagilisest saatusest. Siegfried,
Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Laarid kehastasid esivanemate hingi, need seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Geenius oli maokujuline kaitsevaim, mis oli igal perel olemas. Nendega sama olulised olid ka inimeste kujudega jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju
Karl Suur, kes soodustas igati kunsti ja teadust. Tema loss Aachenis Saksamaal muutus omamoodi kultuurikeskuseks, kus ei puudunud ka kirjutustuba. Seal tarvitatud kirjutustähed minusklid elavad edasi tänapäevastes väiketähtedes. (suurtähed pärinevad roomaaegsetest nn. majusklitest.) Sellise hiigelriigi valitseja tahtis oma suurust väljendada ka kunstis ning paremate eeskujude puudumisel pööras ta oma pilgu antiikaega. Usuliste eelarvamuste tõttu ei harrastatud varasel keskajal skulptuuri. On leitud vaid luusse nikerdatud reljeefe. Mõnikord kaeti nendega raamatute kaaned. Veel enam aga kasutati raamatukaante tegemisel kullaseppade abi. Äärmiselt peenelt töödeldud, vääriskivide, keeruliste mustrite ja reljeefsete figuuridega metallist raamatukaaned moodustavad miniatuuride kõrval väärtuslikuma osa Karolingide aegsest kunstist. Karolingide aegsest ehituskunstist on peale Aacheni lossikabeli väga vähe järele jäänud
(Ööbik 2010 ) Seda sündmust tunnistab õigeusu kirik Kuremäel, kui ilmutust kõige pühamast, Neitsi Maarjast, kes jättis inimestele õnnistuseks siit ilmast lahkumist ehk uinumist kujutava ikooni– Jumalaema Uinumise ikooni. (Ööbik 2010 ) 34 KLOOSTRIT JUHTINUD LISA10 IGUUMEN VARVARA JUTUSTAB LOO IMEKAUNIST NAISEST Legendi järgi nägid eestlastest karjused ühel varasel hommikul rohkem kui 400 aasta eest Kuremäel imelises taevasinises rüüs imekaunist naisterahvast. Ta seisis mäejalamil, millest voolas välja allikas. Kui talumehed talle lähemale läksid, hakkas jumalik olend ülespoole liikuma, peatus majesteetliku tamme juures ning kadus siis nende silmist. Kohalt, kus naine oli seisnud, leidsid talumehed puulõhest ikooni. Ilmutuslik ikoon kujutas Jumalaema taevaminemist. Sellest ajast hakati mäge kutsuma Pühtitsaks, tamme juurde aga ehitati kabel
1. Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus ...
· Algperiood (II at I at e. Kr.) · Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) · Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) · Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pK Kreeta e. Minose ( minoiline ) kultuur. Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. (neoliitikum, megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist, primitiivne keraamika. Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) ehitati Knossose, Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod, nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad
Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3.saj eKr. Kujutati igapäevaelu söömisest spordini. Etruskidelt on võetud välvide ladumise sarkofaag tehnika. Nende templid sarnanesid Kreeka terrakotast omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased...
reljeefierinevusi. Siia kuuluvad eelkõige tretinoiin (Retin-A), AHA-happed, vit. C jt. tooted. · Tretinoiin (Retin-A) Uuringud on näidanud, et pikaajaline (6kuud) ravi tretinoiini v. kõrges kontsentratsioonis retinooli (umbes 0,6% umber) sisaldavate kreemidega parandab nii naha väljanägemist kui ka muudab naha histoloogilist leidu. Tretinoiin võib oluliselt parandada värskete, punetavate striiade väljanägemist ja varasel kasutamisel isegi takistada nende moodustumist. Vanadele striiadele on tretinoiin üksi madala efektiivsusega, kuid seda soovitatakse kombineerida teiste ravimeetoditega (keemiline koorimine, mikrodermabrasioon, laserravi või IPL-ravi). Kuigi Retin-A imendumine läbi naha on väga väike, ei soovitata ametlikult teda raseduse ja imetamise ajal kasutada, kuna puuduvad kindlad andmed ohutuse kohta lootele. · C-vitamiin
Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks nädalapäevaks peeti eestlastele ,,pühaks päevaks" olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi. Ohverdamise juures oli tähtis osa ennustamisel, nõidumisel ja maagial. Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi. Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive. Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui ohverdusi jumalatele, haldjatele, vaimudele, siis nad näitavad tulevikku ja toovad õnne põllusaagile. Liivi sõda 1558-1583 peetud sõda, mida alustas Venemaa, et vallutada Vana-Liivimaad. Vastaspoole moodustasid sõja algjärgus Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
