tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas
eksamitele. Tuntumad teosed: ,,Snoobide raamat", ,,Edevuse laat", ,,Virgiinlased" Charlotte ja Emily Bronte Kodune õpe. Tuntumad teosed: ,,Jane Eyre", ,,Vihurimäe" Isa Goriot peategelane on Vauguer' pansioni elanik, kes on endine nuudlivabrikant. Isaks hüütakse Goriot'd sellepärast, et ta on vana ning tal on kaks tütart. Goriot on omamoodi traagiline kuju. Saint- Germaini rikkurite maailma kuuluvad tütred põlgavad oma lihtsat päritolu isa. Ta on oma kllaltki suure varanduse andnud tütardele, et nood pääseksid Pariisi päiksepoolsele küljele. Goriot on rõõmus, et tema tütred nii hästi elavad. Goriot oli kitsa silmaringiga ahnitseja, kes jätkus mõistust vaid viljaäri jaoks. Ta oli ,,kannatlik, tugev, energiline, püsiv, tegutsemisvalmis...oli...sõdur, kui oli vaja rünnata" Dickensi varasemad romaanid käsitlevad laste ja noorte inimeste kannatusi vaestemajades, internaatkoolides ja allmaailmas
Lk 135 Gossip teatris miljöösse Lk 135 Lk 137 Ball, kuhu Claire Eugene'i kutsus. Lk 137 Lk 139 Eugene saadab kodustele 1500 franki. Lk 139 Lk 145 Eugene laenab Vautrin'ilt 3500 franki. Lk 145 Lk 147 Eugene otsustab mitte abielluda Victorine'iga. Eugene maksab Vautrinile tagasi. Lk 147 Lk 150 Kümne tuhande varga selts. Lk 150 Lk 152 Tõestamine, kas Vautrin on surmaõrritaja (sunnitöölt põgenenud vang) Lk 152 Lk 155 Taillefer pärib homme oma isa armastuse ja varanduse. Lk 155 Lk 156 Isa Goriot ja Delphine olid Eugene'le korteri ostnud. Lk 156 Lk 157 Isa Goriot tahab selle korteri peale kolida. Tänu Eugene'ile on Delphine jälle õnnelik. Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse.
Ta kolis elama pansionisse. Tal oli ka kaks tütart, kellest keegi midagi ei teadnud. Tütred olid nii ahned, et käisid isa käest kogu aeg raha küsimas. Pansionis elavad inimesed arvasid, et Goriot peab armukesi, aga hiljem selgus, et need olid tema tütred. Mees hakkas järk järgult vaesemaks jääma. Ta pidi isegi pansionis odavamatesse tubadesse kolima, et tütred varustatud saaksid. Tütred isast ei hoolinud vaid kasutasid teda oma kasuks ära. Isa läks põhja, ta pidi müüma kogu oma varanduse. Kui isa haigeks jäi käis üks tütardest ta voodi juures ka palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur.
väiksemad. See suur samm muutis rahva täielikult riikliku järelevalve aluseks. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 69) Kõikidelt riigistatud pankadelt, tehastelt jne. saada olev tühistati, kuid kõikide üksikisikute võlad tuli ära maksta. Aktsiad kaotasid väärtuse, osanikud oma varanduse. Veelgi hullem, et kõik osanikud kuigi osadel oli vaid üks aktsia pidid kõigi teiste varanduse kaotanute kombel eriseaduse alusel maksma kõrgeid makse, üüre ning pööraselt kõrget õppemaksu koolis käivate laste eest. Pealegi piirati nendele töösaamise võimalusi. Lühidalt, neid koheldi riigivastastena. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 71) Suur osa tehaste uutest, ajakohastest masinatest oli lahti võetud ja Nõukogude Liitu saadetud. Tuli läbi ajada vanade seadmetega, mis olid mõne aasta eest käigust
vajadus tekib. Paljud sedasorti õpetavad teosed on lihtsad jutustavad ning kirjeldavad raamatud. A. Kitzbergi tragöödia "Libahunt" taunib inimeste sallimatust erinevate inimeste vahel ning lihtsameelsust. Ehe näide on see, kuidas Tiina perest ära aetakse, arvates et tegemist ongi libahundiga. Sama autori draamas "Kauka jumal" on samuti väljakirjutatud näide sellest, mis juhtub ahne inimesega.Teoses on selleks Mogri Märt, kes kaotab poja ning kogu oma varanduse. Ükski kunstiteos ei ole kirjutatud lihtsalt niisama ajaviiteks, kõik nad sisaldavad arukaid mõtteid ning õpetusi, mida inimesel jälgida tuleks, et enda ja ka teiste elu paremaks muuta. Erinevad tekstid aitavad elu mõista. Inimene ei sünni selgete väärtushinnagute ja arusaamadega, kuid kõik see on tähtis inimese isiksuse kujunemisel.Ma julgen sellest üsna otseselt järeldada, et tark inimene loeb, õpib ning ahmib teiste tarkust ja kogemusi igal võimalikul hetkel ning kujundab
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik
Orgon oli tüssaja valeimidzist ja sõbralikkusest niivõrd pimestatud, et ei saanud Tartuffe'i tõelistele kavatsustele jälile. Seevastu kõik Orgonit ümbritsevad pere, lähedased mõistsid seda juba esimestel silmapilkudel. Orgoni probleem seisneski selles, et ta oli lihtsalt liiga usaldav. Olles tundnud Tartuffe'i vaid lühikest aega, usaldas teda niivõrd, et pärandas oma lihase poja asemel hoopis tüssajale oma varanduse. Liigusaldavate ning heatahtlike inimestega on lihtne manipuleerida ja ära kasutada, sest nad on nagu lapsed. Nad lasevad ka uutel tutvustel näha oma hingesaladusi. Reeturlikkust ning kuritegevust kohtab ka A. Dumas' raamatus ,,Monte Cristo Krahv", kus peategelase parim sõber ta reedab, selle nimel, et pälvida krahvi daami armastus. Heausklik krahv poleks ilmaski ette kujutanud, et keegi ta lähedalseisjatest talle noa selga võiks lüüa. Nagu eeltoodu
Grandioosne- Professionaalne- Eutanaasia- suretamisabi Monotoonne- suurejooneline, meisterlik ühetooniline; üksluine, võimas igav Abiturient- Aborigeen- Avangardism- Mänedzer- juht, keskkoolilõpetaja põliselanik vormiuudsust taotlev korraldaja suund Anekdoot-lühike Adekvaatne- Bestseller- menuraamat, Palsam- vaikudest ja nali täiesti vastav, -plaat eeterlikest õlidest sisult kattev koosnev puumahl Annulleerima- Afäär- kahtlane Bravuurne- hoogne, Paradoksaalne- olukord, tühistama, juhtumus, uljas, hooplev järeldus kehtetuks sekeldus tunnistama Arhitekt- Aktsia- osalus Dekadents- langus, Potentsiaaln...
Pariisi petlik ilu Tihtipeale saavutavad inimesed oma rikkuse just alustades madalalt töökohalt, nii ka isa Goriot, kes alustas oma karjääri nuudlivabrikandina. Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde
Üksindus on pigem negatiivne, see ehitab üksnes müüre inimeste vahele. Inimesed kibestuvad ja ei oska enam armastada ega teise inimesega arvestada. Pikaaegne üksindus ei mõju ühelegi meist hästi, sest inimene, nagu karjas, on ikka loodud teisega koos elama. Enamus meist ei suuda üksindust taluda ja seda nimelt veel vanaduses, sest siis tahavad kõik veeta oma viimaseid päevi koos oma armastatutega. Kahju on vaadata neid, kes on endale nooruses krabanud suure varanduse kokku ja vanaduses peavad seda ikka üksi nautima. Julgen kahelda kas nad tunnevad sellest rõõmu, kui neil pole armastavaid lähedasi ja perekonda, kellega seda jagada. Ja kõik on sellepärast, et kunagi polnud aega, vaid oli vaja teha karjääri ja ajada hunnik raha kokku. Raha ei tohiks olla elu põhiväärtus, ta peab olema vahend, mis pakub võimalusi. Elu kolm põhiasja on usk, lootus ja armastus. Ilma nendeta oleks elu võimatu. Ja ega armastus ei tähenda kohe teist inimest
KIRJANDUSE I ARVESTUSTÖÖ (II KURSUS) Mis sajandil ja kus tekkisid barokk ja klassitsism? Barokk 17. sajand, Hispaania, Itaalia, Saksamaa Klassitsism 17. sajand, Prantsusmaa Nimeta vähemalt 1 baroki esindaja. Gongora (1561-1627) Sündis Adaluusias, oli preester Gordobas ja Madriidis. Tegeles peamiselt luuletamisega. Tema luule sai tuntuks kujundirikka väljenduse poolest. Tema luulet nimetatakse ,,Kultsism" ehk ,,gongorism". Peamiselt kirjutas ta lühivorme: sonetid, romansid ja letriljad. Letrilja luulevorm, kus iga rida lõppeb refrääniga. Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik ...
Pikad ja väsitavad vankrisõidud turule ning koju olid kurnavad. Kuhu see tore ning muretu elu jääb, mille mees andaarust oli ostnud oma naise, Mari, eest. Talle hakkas näima, et ta oli hoopis teinud oma elu halvima tehingu. Nüüd, kus Marit ega vana elu enam ei olnud, hakkas ta seda taga igatsema, seda vaest ning nigelat elu, mida eelistas rikkusele. Prillup muutus teose jooksul alguses hoolis ta ainult varast, hiljem mõistis, et ka inimesed on väärtus, mida tasuks hoida. Varanduse himustamine viis hoopis õnnetuseni ning ta oli ise muutumas Kremeri-taoliseks vanameheks, kelle ümbert on noorus ära kadunudning alles jäänud ainult rikkus. Tänapäeval on selline asi võimatu, et keegi saab rikkaks, vahetades oma naise rikkuse vastu. Prillupit võib võrrelda kasiinokülastajaga, kes mängib kõik oma võimalused maha. Raha kindlasti ei saa olla õnn ega õnnetus. Raha on vahend. Õnne ei ole võimalik müüa rahas ega kaalus
''Uhkus ja eelarvamus'' Jane Austen Tegelased: Elizabeth Bennet, Mr Fitzwilliam Darcy, Mr Bennet, Mrs Bennet, Jane Bennet, Mary Bennet, Catherine Bennet, Charles Bingley, Caroline Bingley, George Wickham, William Collins, onu ja tädi Gardiner, Georgiana Darcy. Tegevus toimub 19. sajandi alguses Inglismaal. Bennetite pere elab Longbourne'i külas. Peategelaseks on Elizabeth Bennet, kes kistakse tavapärasesse armuseiklusse. Ometigi on selle teekonna lugemine huvitav ning kohati ootamatu. Raamatus tuleb minu arust hästi välja, et uhkus on selleks, et varjata endas midagi, mida teised näha ei tohiks. Mr. Darcy on algusest peale ääretult uhke inimene ja tekitab enda vastu viha. Kuid raamatu edenedes selgub, et Darcy pole tegelikult üldse selline. Teda on küll selliseks olema õpetatud, kuid sisimas on ta vägagi lahke ja tore ja peaegi muutub veelgi, kui ta armub Elizabethi. Elizaethil on Darcy suhtes aga eelarvamused. Ta arvab, et Darcy on koh...
Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma.
PAUL CEZANNE (1839-1906) Paul Cezanne sündis 19.jaanuaril 1839.a. Aixi väikelinnas Provence maakonnas Prantsusmaal. Ta isa oli endisest kübarapoeomanikust pankuriks hakanud mees, kes abiellus Pauli emaga, kui poiss oli viieaastane. Cezanne õppis ühes koolis koos Emil Zolaga, kes jäi kogu elu vältel tema parimaks sõbraks. Paralleelselt õpingutega kolledzis õppis Cezanne ka joonistamist. Kirg maalimise vastu haaras ta peagi jäägitult. Isa nõudmisel alustas Cezanne küll õpinguid ülikoolis õigusteaduskonnas, kuid ema ja õe soosingul pühendub maalikunstile. Noormees siirdub Pariisi, kus alustab kunstiõpinguid ja tutvub impressionistidega. Varasem looming on kohmakas ja naiivne, maalitud paksude värvikihtidega, tumetates ja rasketes toonides. Cezanne maalib palju Pariisi eeslinnades, samuti külastades oma kodulinna. Prantsuse-Preisi sõja ajal ostab isa poja kahel korral sõjaväeteenistusest vabaks ja kunstnik sõidab Marseille lähedale, kus ma...
Sigrid põnevatesse seiklustesse sekeldustesse, mille tulemusena lähebki kahel tüdrukul korda vanaema vanadekodust ära tuua ning ka Sigridi ema ja isa taas kokku viia. Kes see on? Röövliromantikast on kõik poisid unistanud. Mida üks sirguva mehepoja hing ikka muud oskab ihaldada kui seiklusi, ohtude trotsimist ja veriseid heitlusi, preemiaks kotitäied kulda ja kalliskive ja ilusaid naisi. Kuidas paistab aga võimu ja varanduse ihaldamine tüdrukule, kelle saatus on määranud kasvama karmide ja kurjade mereröövlite hulgas? Sookoll ja sisalik Rääkis igatsusest,loodusest ja selle olemusest,kurbusest ja vangistusest,heast ja halvast ning imetlusest Olemas olid muinasjutu elemendid nagu rääkivad loomad ja õnnelik lõpp.
Robinson ja Reede päästsid veel Reede isa ja vangi langenud hispaanlase Christianuse. Saarele saabusid ka mässulised inglased. Robinson päästis laeva kapteni mässuliste käest ja sai laeva oma valdusesse. Kaks mässu organiseerijad jäeti saarele karistuseks. Robinson Crusoe pääses saarelt 1686. aasta 19. detsembril ja ta oli saarel 28 aastat 2 kuud ja 19 päeva. Inglismaale jõudis ta 1687. aasta juunil, Inglismaast oli ta eemal 35 aastat. Ta läks Lissaboni ja sai sealt kätte oma varanduse. Ta tahtis seda Inglismaale viia ja ta läks seekord mööda maad, mis oli ohtlik, aga ta jõudis kohale. Aastal 1694 ta läks merereisile ja ta külastas Meeleheite saart ja Brasiiliat. Robinson Crusoe oli osav, kannatlik, vapper, töökas ja usin mees. Xury oli vapper ja ustav poiss. Reede oli tugev, sale, pikk, kiire, vapper ja ustav mees. Portugallasest kapten oli aus, lahke, sõbralik ja ustav mees. Reede isa oli ustav ja aus mees. Christianus oli ustav ja usin mees
ninapidi vedada. Tegemist on ka pisuhändade, krattide, külmkingade, esivanemate hingede, kodukäijate, virvatulukeste, näkkide, tuulispaskade, libahuntide, puukide ja halltõvega. Kuid külarahvaski kipub ülekäte minema. "Mis elu see ka teil on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha!" ütles Katk, enne kui ta ahju kupatati. Ja tõesti... esines palju varanduse matmist, seebi õgimist ja halltõve raviks viina manustamist. Rahva ja rehepapi tarkuse järgi. Kuid riisuti peamiselt mõisahärra viljaaitu, ja kui kavalalt veel! Aga ega naabrigi sahver puutumata jäänud. Siiski oli Rehepapp ainult vanamees; kui tema jutt ei aita, minnakse sabaga külanõia juurde. Nõia käest on võimalik igasugu asju muretseda, ainult armurohtu mitte. Kiuste just seda kraami viimasel ajal tema käest nõutaksegi.
220 Minu jaoks kõige mõistatuslikum käitumine on see, kui lapsed tekitavad südamepiinu oma vanematele. Honore de Balzac'i teoses ,,Isa Goriot," teevad tütred Anastasie ja Delphine oma isale, Isa Goriot'le, tohutult haiget, keelates isal nendega suhtlemise. Isa Goriot armastas oma tütreid üle kõige siin maailmas ning tegi nende jaoks kõik, mida tütred temalt palusid. Balzac on öelnud: ,,See isa oli andnud kõik. Kakskümmend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud, viskasid tütred koore rentslisse." Isa Goriot elas ise viletsuses ja vaesuses ja seda ainult selleks, et ta kallid tütred saaksid elada suursugust elu. Ta tütred olid isekad ja hoolimatud ning ei mõistnud, millseid ohvreid tõi isa, et tagada neile väärikas elu. Selline rahaahnus on läbi aegade suureks probleemiks ning valu tekitajaks. Inimesed arvavad, et
Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.Millised on kaks peamist sissetuleku allikat? Esimene sissetuleku allikas on töö eest saadud tasu. Teine sissetulekuallikas on tulu rikkusest(liites kokku kogu oma varanduse, pangaarvete, säästude ja investeeringute summa, saad rikkuse kogusumma). 5.Kuidas Sa saad aja jooksul rikkust suurendada, säästes teatud osa oma tuludest? Rikkust on võimalik suurendada säästes. Säästes sõltub nende tuludest ja ootustest, aga ka kehtivatest intressimääradest ja maksudest. 6.Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? Krediidi kasutamise plussid on krediidi kohene omandamine, krediidi paindlikkus, ohutus ja aitab ettenägematute asjaolude korral
inimese kohta 1,8 hektarit pinda, kuid reaalselt kasutasid Euroopa Liidu liikmesriigid ja tollased kandidaatriigid keskmiselt 4,7 hektarit inimese kohta, Eestis on need näitajad lausa 6,5 hektarit, mis paneb meid maailma riikide hulgas seitsmendale kohale. Selline võrdlus tähendab, et inimesed kasutavad juba praegu ressursse, mida tegelikult vajaksid tulevased põlvkonnad. Inimene käitub täna nagu rikas mees, kes raiskab ära kogu oma varanduse, jätmata midagi oma lastele. Arvestades kõiki neid asjaolusid ja inimeste mõtlematust, võib tõesti öelda, et üks hetk saab maailm n-ö otsa, küll mitte praeguse, ega ka mitte järgmise põlvkonna jooksul, aga kunagi- meie endi järeltulijate elu jooksul. Parema tuleviku nimel tuleks alustada iseendast.
" ,,Juba pisikese plikana peitis ta ennast laua alla ja kuulas teenindajate juttu pealt, pärast aga hakkas ähvardama, et räägib nende saladused välja." ,,Vanaisa ei lubanud mul baleriiniks hakata, seepärast otsustasin ta ära tappa. Ja kui teda enam ei ole, siis sõidame Londonisse ja ma palun, et ema lubaks mul tantsimist õppida." Probleemid 1) Lapsele ei lubatud baleriiniks õppida 2) Aristide äkiline surm 3) Varanduse jagamine Auturi seisukoht Autor on näidanud selle raamatu kirjutamisega, et ei tohi lapsi keelata ja peab neile luba just neid huvialasid, mis neile meeldivad. Selles kriminullis oli selgelt näha väikese tütarlapse kättemaks enda vanale kurjale vanaisale. Samas oli mõtlema panev, et laste eest peaks ikka tugevatoimelisi ravimeid peitma. Eriti siis, kui lapsed on nooremad ja uudishimulikumad. Tegelased
Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad tulevikus saada, siis ei kuulda vastusena mitte väärikat arsti- või tuletõrjujaametit, vaid mõtlemata öeldakse Lady Gaga, Rihana või Justin Bieberi nimi. Miks? Sest nad on kuulsad, terve maailm tunneb ja teab, kes need inimesed on, nende varanduse suurusest koostatakse pidevalt edetabeleid ning nad ei pea kunagi millegist puudust tundma. Raha ei ole domineeriv mitte ainult kuulsate inimeste jaoks, vaid üleüldiselt ei saaks ükski inimene elada ilma, et tema elus ei oleks raha oluline. Raha eest ostame süüa, maksame makse ning see on tihtipeale vahendiks kompenseerimaks perekondlikke suhteid. Näiteks lõpetab laps kohe nutmise, kui talle ostetakse poes meelepärane mänguasi. Seega võib laps
sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes meest aitama pidi. Abimees saabus kohale ning imestas kuidas nii loll mõni inimene olla saab. Inimesed krabasid kõike mida kätte saadi, kas siis naabri sahvrist, mõisaaidast või vanapagana käest. Suureks abiks olid neile kratid, kes täitsid kõik peremehe soovid, Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle jäi, maeti maasse. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. Raamatust läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja armastuslugudest jutustab.
Kaupmehed Järva-Jaani Gümnaasium Rando Palli ja Raido Selge 7.klass Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Kaupmehed toimetasid inimestele nõutud kaupu kätte, hankides neid sageli väga kaugetest maadest. Varakeskaja kaupmees oli rändur, kes liikus ühest paigast teise.Keskaja kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja valmidus. Kaupmeestest endast said ka röövlid.Varakeskajal käisid kauplemine ja röövimine käsikäes. Vara-ja hiliskeskaja kaupmees Uute kaupade otsingul võeti ette ohtlikke merereise. Eriti 14. ja 15.sajandi reisid ja meresõidud andsid tõuke kartograafia ehk kaarditeaduse arengule. Hiliskeskajal sai suurkaupmehest peaasjalikult kontoris istuja. Äri ajas ta agentide vahendusel ja kirja teel. Seetõttu jäid nad kõrvale 15.- 16.sajandi suurtest maade- avastusest Atlandi ookeanil. Kaupmehe ettevalmistus ja oskused Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust.Kaupmehe peaminne voorus e...
Kurt Vonnegut: “Mida vanemaks ma saan, seda parem ma enne olin” Kurt Vonnegut on sündinud 1922. aastal. Kurt Vonnegut on traagilise saatusega rikkast perest. Tema isa Kurt seenior oli Indianapolises arhitekt ja ema oli seltskonnadaam, kes raiskas ära suguvõsa õlletööstusega teenitud varanduse. Tema ema tappis ennast 1944. aastal unerohu üleannusega ennem, kui tema poeg pidi tulema koju emadepäevaks Teisest maailmasõjast. Vonnegut abiellus 1945 aastal oma lapsesõbratari Jane Coxiga ja neil oli kokku kolm last. Tema isa, õde ja õemees surid 1950ndatel aastatel. Vonnegutid lapsendasid õe pere lapsed ning ta töötas vaimse puudega laste õpetajana, ajakirjanikuna kui ka ühes esimeses Saabi esinduses Ameerikas. 1970 kolis Kurt oma pere juurest ära ja abiellus
Tahtes leida midagi paremat, läheb ta reisima. Ta kohtub teistel planeetidel erinevate tegelastega. Ta kohtub kuningaga, kes usub end kõiki ja kõike valitsevat, ent nõuab oma alamatelt vaid seda, mida on võimalik täita. Ta kohtub uhkeldajaga, kes näib elavat vaid selleks, et ennast imetleda ja teistele pakkuda samat asja. Kolmandana kohtub prints joodikuga, kes joob selleks, et unustada oma häbi joomise pärast. Neljandal asteroidil näeb väike prints ärimeest, kes hoolib vaid varanduse kokku ajamisest. Järgmisel planeedil on laternasüütaja, kes tõsise kohuse tundlikkusega iga minut oma laternat süütab ja siis jälle kustutab ning tal ei ole puhkuseks aega. Viimasel asteroidil on geograaf, kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kellelt ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi
mis pigem mõjub rõhutava üldistusena . Sama perioodi õlimaalides on sageli ainsaks äratuntavaks objektiks päikeseketas. Need esemetuse piiril balansseerivad tõdemused jätavad paljudest abstraktsionistidest abstraksema mulje. Sellele hüpoteesile võib vastu väita , et esemetus polnud T teadlik eesmärk, et oma elu lõpuaastatel pöördus ta tagasi klassistlike kompositsioonide juurde, mida ta pidaski oma loomingu parimaks osaks. Kui t suri , pärandas ta kogu oma varanduse, mille ta oli maalides teeninud 140 000 naela , mis oli tolle aja kohta suur summa- vanadele ja vaestel kunstnikele , et nad saaksid rahus oma viimased elupäevad mööda saata . Kuid T sugulased kuulutasid kunstniku , tema veidrustele viidates, hulluks ja neil läks korda tema testament kohtus tühistada. W.T maeti St. Paul's Cathedral 'I , Londonis , oma õpetaja sir Joshua Reynoldsi kõrvale. Mõned T maalid : Trafalgari lahing(1806-08) , Odysseus ja Polyphemos(1829) , Temeraire I
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja )
naiseks ära. Ühel päeval läks Liisa linna ja temast möödus kaarik, kus sees istus Ergio. Mees hakkas sisenema ühte hoovi ja Liisa kallistas teda. Ergio võttis naise käest kinni ja viis ta oma kabinetti. Ta ütles Liisale, et nende vahel on kõik läbi, kuna ta peab abielluma rikka lesega. See olevat tema ainuke pääsetee, kuna mees mängis kogu oma varanduse pokkeriga maha. Liisa läks tiigi äärde ja uputas enda. Kui tema ema kuulis sellest, tabas teda samuti surm. Nende väike majake jäi tühjaks ja vaikseks......
7 unenägusid seletab. Santiago oli näinud unes, et oli just oma lammastega põllul, kui tuli üks laps ja hakks loomadega mängima. See ei meeldinud Santiagole, sest lambad kardavad võõraid, aga seda last lambad ei kartnud. Laps mängis lammastega natuke ning seejärel haaras Santiago käest ning viis ta Egiptuse püramiidi poole ning ütles: ,,Kui te siia tulete, leiate peidetud varanduse." Sel hetkel, kui laps hakkas näitama varanduse täpset asukohta, ärkas Santiago üles. Mustlane võttis uuesti poisi käed ning lausus, et praegu ta poisilt raha ei võta, kuid tahtis, et poiss vannuks, et kui varanduse leiab, siis annab ühe kümndendiku talle. Naine ütles, et see unenägu on maailma keeles, seega oskab ta seda seletada, kuigi see on väga raske. Seletus oli selline, et poiss peab minema Egiptuse püramiidide juurde ning leiab sealt suure varanduse ja saab rikkaks
.........................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕTE...................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................21 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud Eesti läbi aegade ühe suurima kunstniku ja ärkamisaja
.........................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕTE...................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................21 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud Eesti läbi aegade ühe suurima kunstniku ja ärkamisaja
Ta oli näinud jälle seda und. Ta rääkis vananaisele oma unenäost: Poiss oli lammastega põllul, kui äkki tuli üks laps ja hakkas loomadega mängima. See poisile ei meeldinud, kuna ta teadis, et lambad kardavad võõraid, aga lapsi nad ei kartnud miski pärast. Ta mängis natuke lammastega. Järsku võttis ta poisilt käest kinni ja viis ta Egiptusess püramiidide juurde. Püramiidide juures ütles laps talle: " Kui siia tuled, leiad peidetud varanduse." Just siis kui ta hakkas näitama varanduse asukohta, ärkas poiss üles. Ja nii juba kaks korda. Naine alguses oli palunud oma seletuste eest raha, aga kui seda lugu kuulis, siis otsustas, et hetkel ei taha ta midagi. Aga hiljem, kui poiss saab varanduse, tahab ta ühte kümnendikku varandusest. Naine seletas siis, et see unenägu on maailma keeles. Seda on raske seletada, ja sellepärast ongi tal õigus varandusele. Ta ainus seletus oli, et ta peab minema
Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varanduse otsijaks, muinasteadlaseks, mõisnikuks, madruseks jne... Kuid põhiline on see, et ta oskab neisse rollidesse ka hästi sisse elada, sellepärast pean teda heaks näitlejaks. Filmis on vähem tegevust ja osa põnevatest kohtadest jäävad välja, jääb välja ka see osa, kus Toomas on kirikuõpetajaks, aga minu meelest näeb just eriti hästi selle järgi, kui hea jutuvestja ta on, ja kuidas ta suudab kõiki õnnelikuks teha ainult tänu sõnadele.
Sugulane on peagi abiellumas, millest Vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugenile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Gorioti hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugeneile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine venna ja Victorine isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist. Eugene külastab uuesti Vikontessi ja ta kutsub Eugene õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene endaga teatrisse, kus soovitab Rastignacil meelitada ära Delphine, Gorioti teine tütar. Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugenile Delphinei ja tüdruk armub kohe temasse. Isa
kurtus. Järgnes hingeline kriis, millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. 10 aastat oli tema kõige viljakam ajajärk pärast aastat 1802, sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Ta sai ka tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Sellesse ajajärku jäävad ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. 1812. aastal kirjutas armastuskirja Tundmatule Armastatule, kogu oma varanduse jättis kirja saajale. 1819. aastal valmisid Beethoveni 2 suurteost: "Missa Solemnis" ja 9. sümfoonia. Hilisloomingu- perioodil halvenes helilooja tervis, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Nüüd pöördus ta tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Looming Beethoveni loomisprotsess oli aeglane ning ta lihvis kannatlikult iga detaili. Tal on
23 Maheau kirjeldus Lk. 24 selle masendava perekonna palgad Lk. 25 Mingi toa kirjeldus (ikka see perekond) Lk. 34 tõstukite kirjeldus (vmt) Lk. 39 Chavali kirjeldus, tööliste kirjeldust natukene Lk. 59 Vulkaani kohvik 1. korda, kontrollruumi kirjeldus (trossid) Lk. 63 Rasseneur (kirjeldus), kõrtsituba Lk. 66 Mingi jõgi, kanal, raudtee haru, mingid ankrud ka Lk. 68 Proua Gregoire köök, siis tuli ta mees mr. Gregoire, laud kaetud Lk. 70 Cecile kirjeldus(tuba ka vist) Lk. 71 Härra Gregoire varanduse tekkimine, Kompanii asutamine Lk. 73 Härra Gregoire lugu, kuidas ta abiellus noorelt koleda preiliga Lk. 76 Montsou vs Vandame Lk. 81 Hr. Hennebeau maja (jahulaod) Lk. 85 Maheau naine seletab enda elust Lk. 127 Kaevanduste liit(mingi küülik ka kuskil) Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi)
Cromwell abiellus 1620. aastal ning ta sai üheksa last. Abielu oli pikk ja stabiilne. Ta valiti parlamendi liikmeks, kus ta seoti Charles I vastuseisuga. Sel ajal hakkasid tal vaimselt sügavnema puritani uskumused. 1631. aastal oli Cromwell suurtes raskustes. Ta pidi suure osa oma varandusest maha müüa ja andma üürile talu, kus ta ise töötas farmerina pikka aega. Kõik muutus aga 1636. aastal kui tema lastetu onu suri ning pärandas talle suure varanduse. Cromwelli sotsiaalne staatus paranes ja teda nimetati Cambridge'i aukodanikuks ning ta valiti kahe parlamendi liikmeks. Kui puhkes esimene kodusõda, seisis Cromwell parlamendi eest. Ta moodustas omale ratsaväe ja kindlustas Cambridge'i parlamendile. Hiljem ühines ta krahv Essexi armeega. Hea sõjalise töö eest edutati Cromwell uue armee koloneliks. Ta mängis suurt rolli parlamendi võidus kuninga Charles I vastu ja oli hea sõdalane, kuigi ta polnud läbinud sõjaväekoolitust
ühiskonnas parem elada. Ülemklass sinna kuuluvad rikkad, vaprad ja ilusad. Keskklass inimesed, kes ei ole rikkad aga ei ole ka vaesed. Tasuvaid töökohti saab vastavalt haridusele, peetakse lugu igast erialast ning heast ja kohusetundlikust tööst. Alamklass vaesed, ühiskondlik kiht, kes vajab sotsiaalabi. Näiteks mõned paljulapselised pered, invaliidid jne. . Asotsiaalsus kodutud, prükkarid. Inimesed jagatakse ühiskonnaklassidesse varanduse alusel. 4.Mis on rahvus, mille järgi määrata inimese rahvus (lk 16-17), mida kujutab endast multikultuursus (lk 19) Rahvus on kuulumine kindlasse etnilisse rühma. Rahvust saab määrata emakeele, territooriumi ja esivanemate järgi. Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad
teha kuritöö. Tema idee järgi jaotusid inimesed kaheks: haruldasteks ja harilikeks. Haruldastele on lubatud kuritöö, kui eesmärk on heatahtlik. Ta mõrvas liigasuvõtja vanaeide, kes oli tüliks paljudele naaberelanikele, ja saatuse tahtel ka tema õe Lizaveta. Raskolnikov arvas, et on eriline ja küllalt tugev, et korda saata mõrv ja selle läbi parandada maailma. Siiski selgus Raskolnikovi nõrkus ta ei suutnud pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Pärast varanduse peitmist ei läinud Raskolnikov sellele enam kunagi järele. Ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast - elades pidevas kahtluses ja paljastamis-kartuses. Keegi ei oleks uskunud, et ta sellise tööga hakkama saaks. Raskolnikovi põhimõtte järgi võib jaotada ka inimeste iseloomu, mille nad välja näitavad, kaheks: tõeks ja teeskluseks. Seega võib öelda, et inimesed, kes tunduvad korralikud ja on targad ning tublid võivad sisemuses olla hoopis midagi muud.
Leonoore inspireeris Juuliust, kuid asjalikku luuletajat Juuliusest ei saanud . Pärast kooli lõppu läks juulius suveks oma onu juurde maale. Maal suhtuti temasse kahtlevalt, sest ta oli linnast ja ta oli omandanud erinevad kombed. Kui suvi hakkas lõppema, siis soovis Juuliuse onu, juulius maale jääks ja talu üle võtaks, kuid seda Juulius ei teinud, sest teda ei huvitanud maaelu ja tal puudus armastus töö vastu. Kuna onu oli kõik isa juuliuse isa varanduse ära raisanud, siis ei saanud Juulius enam kooli jätkata, kuid ta ei loobunud ja ta läks ikkagi linna tagasi, kus ta sai tööd aiaäris, see töö talle ei meeldninud, kuid ta tegi seda siiski. Ühel päeval kohtas Juulius aga endist koolikaaslast Sagritsat, kes muutis tema elus. Sõber andist talle soovituse minna tagasi kooli, ning seda ka Juulius tegi lisaraha teenimiseks hakkas juulius aga andma teadmisi endast rumalamatele inimestele
õnnelikuks ja terviklikuks. Seda leida on võib-olla raske, kuid tuleb kaaluda ja läbi proovida erinevaid variante ja alasid, et selleni jõuda. Paljude jaoks on enda teostamine võrdeline materiaalse heaoluga, mis on nii tänapäeva, kui samas ka mineviku mõõdupuu edukuse ja läbilöömise hindamiseks. Samas ei ole rikkus alati see, mis toob õnne Mihhail Bulgakovi romaani ,,Meister ja Margarita" kangelanna Margarita jättis kogu oma varanduse ja mugava elu abikaasaga, et pühendada end kõikeületavale armastusele Meistri vastu. Briti monarh Edward VIII loobus kuningatroonist, et olla koos naisega, keda ta armastas, kuid keda peeti mehele ebasobivaks kaasaks. Nii Margarita kui Edward leidsid eneseteostuse üsna ebatavalisel viisil lihtsalt armastades ning selline õnn kaalus nende jaoks üles igasuguse hinna. Paljud inimesed aga ei julgegi proovida oma sihtmärgini jõuda, sest tihtipeale on unelmad
Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedusvärinaid tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest tühjade silmakoobastega kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse. Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, aga enne kui pime Pew jõugukaaslastega Bonesi kastini jõuab, saab Jim kõige väärtuslikuma kastis olnud asja enda kätte. See juhatab teed hiiglasliku varanduse juurde. Kurikuulus ja julm piraatide pealik Flint joonistas selle kaardi enne, kui kotermann ta ära viis. Jim kiirustab kohalike tähtsate inimeste Squire Trelawney ja doktor Livesey juurde, kellel löövad silmad kaarti nähes kilama. Koos võetakse vastu hulljulge otsus - tuleb Aarete saarele purjetada! Jutustuse esimene osa, mille sündmused arenevad tormisel ja pimedal ööl, tekitab rohkem hirmujudinaid kui aarde otsimine Kariibi mere päikese all. Jim Hawkins ja tema kaaslased
esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid. ,, Kakskümend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud viskasid tütred koore rentslisse". Järelikult oli iseloomulik Pariisi seltkonnaelule see, et enamus olid enda heaolul väljas ja ei hoolinud isegi enda kõige lähedamatest inimestest, vaid kasutasid neid ära. Balzaci teose põhjal saab järeldada ka seda, et Väga oluline oli ühiskonna seisus, mida noorem , rikkam ja elegantsem inimene oli, seda kõrgemaloli tema staatus .
näägutanud nii palju kui varem, kuid nõudis kogu aeg rohkem raha. Seepäarast pidi Timm pidevalt kihla vedama. Teised inimesed suhtusid nende perekonda halvasti. Nad arvasid, et Timm läks uhkeks ning sellepärast ei naeragi enam. Võõrasema läks kõkide naabritega tülli. Timm oli ,,vaene rikas", sest tal oli küllalt raha, kuid ta muutus õnnetuks. Timm põgenes kodust ning hiljem saimaailma rikkaimaks inimeseks, sest ta pidi täisealiseks saades pärima hiiglasliku varanduse. Olles rikas pärija, elas ta parun Taruki juures, kellel oli tema nae. Naeruta oli Timm ka palju õppinud. Ta sai korraliku hariduse ning omandas kõik teadmised ärimaailmast, mida temasugune pärija pidi teadma. Veel õppis ta mitmes keeles viisakusväljendeid. Parun Tarukil oli suur äri ning naer oli suureks abiliseks lepingute sõlmimisel äripartneritega. Naeruga sai ta hingelise vabaduse. Naer on hingeline vabadus. Naeruta pole elus õnne ning õnne ei saa rahaga osta.
See raamat rääkis üldiselt 19. sajandi Pariisi ühiskonnaelu pahupooltest ja perekonnaliikmete omavahelisest läbisaamisest. Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes raamatu alguses oli juba pensionil. Tal oli kaks tütart. Mõlemad olid abiellunud ja elasid isast lahus. Isa oli neile kaasavaraks andnud ülisuure summa raha. Väimehed keelasid isal endal külas käia. Tütred meestelt raha ei saanud ja käisid seda isalt nurumas. Isa müüs maha kõik oma võlakirjad ja muu varanduse laostudes raamatu lõpuks. Talle oli ainukeseks rõõmuks näha oma tütreid. Kui tal enam üldse raha ei olnud, jäi ta haigeks. Tütred käisid teda alguses vaatamas ning märkasid, et isal ei ole enam üldse raha. Isa tahtis surivoodil näha oma tütreid veel, aga neid ei tulnud. Alles siis sai talle selgeks, et ta ei ole tütardele midagi väärt. Isegi matustele ei ilmunud kumbki tütardest kohale. Saadeti vaid oma perekonna vapiga tõllad.
Lugu sõprusest. Ühel suvisel päeval sõitis Jaanus oma uue BMW'ga Felixsisse tööle ja tema saamatu sõber Ergo saabus tööle aegunäinud rattaga. Kui nad parklas kokku said küsis Jaanus ( Kes on kõige tugevam, taibukam ning töökohas heas nimekirjas olev noormees ) : "No sõber , kuidas kaherattaline veereb?" Ergo ( Kes nägi välja nagu kondibukett , ei hiilgand oma taibukusega ja oli täiesti saamatu ) vastas tagasihoidlikult: "Oma vanusekohta sõidab väga hästi." "No davai, lähme siis tööle," ütles muiates Jaanus. Oli kätte jõudnud pärastlõuna ja Ergo ning Jaanus pidid rekkale tõstma tõstukiga kaupa, mis läks Smarteni lattu. "Kuule, Jaanus ma lähen tõstan ise kauba tõstukiga haagisesse, ma tõesti tahan midagi kasulikku teha, mitte moosipurke vedada." Jaanus nõustus Ergoga ja nii ta asuski asja kallale. Korraga käis kõva matakas. Jaanus jooksis Ergo juurde ja nägi mis oli juhtunud. Jaanus lõugas: " sa oled ikka...
Siberis teised sunnitöölised temasse suhtuvad. Minu arust kõige salapärasem tegelane Dostojevski teoses on peategelane Raskolnikov. Ta on haritud, taibukas, andekas ja väga õilis inimene ning ka väga abivalmis. Raskolnikov läks kahjuks välja sellise julma teoni, et ta mõrvas liigasuvõtja vananaise ja saatuse tahtel ka tema õe. Teose käigus selgus siiski tõsiasi, et Raskolnikov ei suuda pärast tapatööd enam normaalset elu jätkata. Ta peitis saadud varanduse ära, aga sellele järele ta ei läinud enam kunagi. Peategelane elas pidevas paljastamiskartuses ja kahtluses - ta oli justkui ära lõigatud reaalsest maailmast. Ma arvan, et see tegelaskuju ei ole täielikult mõistetav. Ta on saladuslik, nagu ka iga inimene tegelikkuses. Minu jaoks on olnud enesetapp alati väga saladuslik. Ma ei saa aru, miks inimesed endalt elu võtavad. Selles teoses võtab endalt elu Svidrigailov. Enesetappudel võib olla väga palju põhjuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
